Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Controllingu test "Harjutus lõpueksamiks"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üldkulud, kokkuhoid, piirkasum, rentaabel, katta, müügikulud, tekiks, efektiivsust, 40000, tootis, 2300, müügiplaan, kaubavaru, sularahas, kulumit, maksmata, laen, killustikku, dekoratiiv, teeehitus, kõnnitee, müügiprognoos, bilanss, järjestuses, müügihind, muutuvkulud, püsikulud, 300000, 8000, 2800, 8800, parendamine, kasumilävepunktA.Müügiprognoos B.Tootmiseelarve C.Kassavoo eelarve D.Varustuse eelarve E.Tootmise üldkulude eelarve F.Eelarvestatud bilanss Te koostate selle järgmises järjestuses: Vali üks: a. A,D,C,E,B,F b. C,F,A,B,D,B c. A,C,D,E,B,F d. C,A,B,F,D,E e. A,B,D,E,C,F Küsimus 2 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik.Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on: Vali üks: a. 75% b. väiksem kui 50% c. 56,25% d. 51,75% e. suurem kui 75% Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; 2) Otsetöö: 10 tundi oskustööd 24 tund 3) Muutuvad üldkulud: 10 tundi 15 tund
6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Ülesanne 1.4 Kalkuleeritud (eelarvestatud) kulud 10000 toote valmistamiseks on järgmised, EEK/ühikule:
Tootmisprotsessis kõik tooted läbivad mõlema jaoskonna. Toote X valmistamisel kasutatakse antud kuul mõlema jaoskonna masin- ja otsest tööaega. Lahtilõikamine Kooste Masintunde 9,0 0,12 Otsest tööaega 0,03 3,0 Ettevõtte eelarve näeb ette järgmisi näitajaid kummalegi jaoskonnale: Lahtilõikamine Kooste Ettevõtte üldkulud 862200 432000 Masintunde 72000 14280 Otsese töö tunde 5200 40000 9. Kui ettevõtte kasutaks kogu ettevõtte üldist üldkulude määra, kui suur oleks see masintunni kohta ? (2 p) üldkulu määr masintunni kohta 15 = (862200+432000)/(72000+14280) 10. Kui suur oleks üldkulu toote X tootmisel antud kuul? (2 p) 136,8 = 15*(9+0,12) 11
* objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele. *kulukoha kuluressursi kasutamise kontroll. Kululiik - sarnaste tunnustega kulude rühm. Liigitades eristatakse erinevad kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad) ja funktsioonidest (tootmis-, müügikulud jt) Kululiikide aervestus peab selgitama millised kulud esinevad ettevõttes, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte. 4 Millised on tootmiskulud ja millised mittetootmiskulud? Ettevõtte kulud Tootmiskulud Mittetootmisekulud Tootmise Turunduskulu Üld- ja Finantseerimi Põhikulud
Mittekontrollitav kulu on kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada. Kapatsiteedikulu on püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused (näiteks kvaliteedinõuded) on täidetud. Nendes majandusharudes, kus nõudlus kõigub, tuleb kapatsiteediga seonduvate otsuste langetamisel olla väga ettevaatlik. Püsivaid kapatsiteedikulusid pole majanduslanguse puhul sageli võimalik katta. Juhtimisotsuste langetamisel on tähtis eristada veel olulisi ehk relevantseid ja ebaolulisi ehk irrelevantseid kulusid ja tulusid. Olulised on sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusevariantide puhul erinevad. --- Kulude kajastumine raamatupidamises: Raamatupidamises kajastumisest lähtuvalt eristatakse ilmutatud kulusid ja ilmutamata kulusid. Ilmutatud ehk nähtavad kulud on kõik kulud, mis kajastuvad ettevõtte raamatupidamises.
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või
vahetult ettevõtte põhitegevusega seotud kulude ja tulude pikaajalist plaani. Tootmiseelarve koostamise käigus koostatakse kaks eelarvet : tootmiskulude ja perioodikulude eelarved. Tootmiskulude eelarve koostamiseks tuleb kindlaks määrata eelarveperiood, tootmise tase, aeg ja koht, vajalikud tegevused, tootmisstandardid tootmise efektiivsuse hindamiseks, nõuded materjalidele, tööjõule ja üldkulud. Tootmiskuludeks on tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud. Ideaalsetel tingimustel on tootmine kavandatav ja kindlaksmääratav kuude lõikes aastate kaupa. Tavaliselt on aga raske täpselt plaanida tarbijate nõudlust sesooniti. Paljud ettevõtted püüavad hoida tootmist ja varusid tasakaalus, hoides varusid mõistlikkuse piiril. Vaatamata hoolikale planeerimisele, leidub perioode, mil tootmine ületab müüki ja valmistoodang kuhjub ladudesse ning vastupidi, leidub perioode, mil varud vähenevad väga kiiresti (viide 2).
valmistamisega, nad hõlmavad põhimaterjali ja põhitööliste palgakulu ning tootmise üldkulusid. materjali otsekulu (Direct material costs)– materjal, millest valmistatakse lõpptoodangut ja mida saab üheselt ja mugavalt seostada teatud lõpptootega tööliste otsene palgakulu (Direct manufacturing labor costs)– tööliste palk, kelle tööd saab raskusteta seostada teatud lõpptootega. Tootmise üldkulud, tootmise kaudsed kulud (manufacturing overhead costs , factory overhead costs, indirect manufacturing costs) – kulud, mis on seotud lõpptoote valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas ) seostada konkreetse lõpptootega. Perioodikulud e. mittetootmiskulud on müügi - ja administratiivtegevusega ning finantseerimisega seotud kulud. Need kulutused kajastatakse kuludena kasumiaruandes
o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu („inimfaktori“ asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks. o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul,
o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. · Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks. o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul,
o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. · Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks. o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul,
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
Kontroll: 50 000 = 5 × 50 000 + 100 000 = 350 000 50 000 50 000 = 7 × 50 000 = 350 000 Tootmismaht q Vastus: Tulud ja kulud on võrdsed tootmis- mahu q=50 000 korral. Sellist analüüsi nimetatakse tasuvus- ehk rentaablusanalüüsiks (break-even analysis). Tasuvuspunkt (break-even level) on tootmismaht, mille juures ettevõte suudab katta kõik kulud, kuid ei saa veel kasumit. Samas iga järgnev toodetav ühik toob juba ka kasumit. Selles näites tuli lahendada võrrand 5q+100000=7q, see tähendab, tuli leida tundmatu q selline väärtus, mille korral võrdus kehtiks. Võrrandit, kus tundmatu suuruse suurim aste on 1, nimetatakse lineaarseks võrrandiks. Võrduse omadused (saab kasutada võrrandite lahendamisel): o Võrduse mõlemale poolele võib liita ühe ja sama arvu.
· Kaudkulud (indirect costs) kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. · Tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks. · Liigituse eelduseks kulukohtade määratlemine · Põhitegevuse, tugiteenuste, abiteenuste ja üldjuhtimise kulukohad Kõik kulud, mis ei ole otsekulud on kaudkulud 39 · Kaudkulud ehk üldkulud · Põhitegevuse üldkulud kõik ülejäänud põhitegevuse kulud va otsekulud · Organisatsiooni üldkulud kulud, mida tehakse seoses organisatsiooni üldjuhtimisega. Otsekulud + Põhitegevuse üldkulud Kaudkulud + = Organisatsiooni üldkulud =
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega C vahekoridoride laiuse vähendamisega A, B B, C A, C A, B, C 1. HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE 1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult
Arvuta a) firma kogukulud (TC), b) firma püsikulud (TFC), c) keskmised püsikulud (AFC), d) keskmised muutuvkulud (AVC), e) keskmised kogukulud (ATC); f) piirkulud (MC). Tabel seminari all, ei viitsinud siia vedada ja 35.ülesanne ka seal!!! Seminar 4 Täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? AR = D = MR = turuhind 2. Kas majanduskasumi puudumine tähendab seda, et firma ei suuda katta oma tootmiskulusid? Põhjendage vastust. Ei tähenda, firma katab täpselt oma kõik kulud ja on kasumi lävel 3. Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil? Lühiajaliselt, kuna lühiperioodi kulukõver on järsemate languste ja tõusudega, samuti täheldatakse järske hinnatõuse ka lühiperioodil 4. Miks peetakse täieliku konkurentsi turgu efektiivseks? Kuna pika perioodi lõpus töötavad kõik allesjäänud firmad min. ühikkuludega 5
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
Kestlusaruandlus annab informatsiooni ettevõtte peamiselt nelja aspekti kohta (About… 2013): - majanduslike aspektide, - keskkonna-alaste aspektide, - sotsiaalsete aspektide ja - juhtimisalaste aspektide kohta. Aruande koostamine sunnib koguma infot ettevõtte protsesside ja mõjude kohta, mida varem ei pruugitud mõõta. Saadud informatsioon, lisaks suurenenud läbipaistvusele, aitab ettevõtetel vähendada loodusvarade kasutamist, suurendada efektiivsust ja parandada tegevusnäitajaid. SR aitab vältida või vähendada keskkondlikke ja sotsiaalseid riske, millel võib olla materiaalne efekt ettevõtte tulemustele ning seda tehes luua rohkem äri-, ühiskonna-, keskkonna- ning finantsväärtust – moodustades tõhusa terviku. SR standardi olulisus seisneb ka loodud ühtses raamistikus, mis võimaldab ettevõtteid võrrelda. (Value of…2013: 3). Rahvusvahelisel tasandil iseloomustavad SR arengut järgmised momendid:
Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga
5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.
TULUDE EELARVE Ne to käive - muutuvad kulud = müüg ikate (bruto kas um) - püsikulud = käibe kate - kulum = ärikas um - laenuprotsendid - maksud = puhas kas um Andres Laar 2008 2007 KASUMILÄVI, TASUVUSPUNKT (BEP ) Tasuvuspunkti arvestused näitavad, kui suur peab olema käive, et katta püsikulud BEP = püsikulud : (1- muutuvkulud /käive) ehk BEP = püsikulud : müügikatte (brutorentaabluse) tase Näide: Ettevõtte käive oli 1800 TEEK, muutuvkulud 1030 TEEK, müügikatte tase seega 1-0,57= 0,43. Püsikulud olid koos kulumiga 570 TEEK. BEP = 570 / 0,43 = 1325 TEEK, millest 570 TEEK eest kaetakse püsikulud ja 755 TEEK jääb muutuvkuludeks (s.o. 0,57 x 1325 ) Andres Laar 2008
kultuurile tehtud tinghektarite arvule. Loomakasvatuses toimub jaotamine vastavalt soo- ja vanuserühmadele. Muud otsesed kulud moodustuvad vähemtähtsatest, kuid toodanguga otseselt seostatavad kuludest, nagu põldude lupjamise, elektrienergia, loomakasvatusmaterjalide jmt. Tootmise üldkulude hulka kuuluvad tootmise erinevate lõikude juhtimisega seotud kulud: tootmisspetsialistide ja harujuhtide töötasu, ohutustehnika, ostetud teenused jmt. Ettevõtte üldkulud moodustuvad üldhaldusega seotud kululiikidest: ettevõtte tippjuhtide ja kontoripersonali töötasu, halduses kasutatava põhivara amortisatsioon ja jooksva remondi kulud, töölähetuskulud jmt. Otsesed ja kaudsed kulud Kuna põllumajandussaaduste tootmine, eelkõige taimekasvatus on olemuselt hooajaline tegevus, kasutatakse siin enamasti täiskuluarvestust. Nagu juba eelpool kuluarvestuse põhimõtetes kirjeldatud, kantakse täiskuluarvestuses otsekulud otse
madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja –toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega C vahekoridoride laiuse vähendamisega A, B B, C A, C A, B, C 9 Kordamisküsimused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid? 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? 3
9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega C vahekoridoride laiuse vähendamisega A, B B, C A, C A, B, C Kordamisküsimused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid? 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? 3. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? 4
1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on majandusteaduses tuntud Pareto efektiivsusena. Selleks, et suurendada ühtede hüviste tootmist, vähendamata samal ajal teiste hüviste tootmist, peab
vähendamiseks. Joonis 7.4. Väliskulu kui turuhäire. Välistulu näide: majade soojustamine annab ühiskonnale tulu kütuse kokkuhoiu näol. Kehtestades kõrgendatud normid piirete sooja- pidavusele tõstetakse nõudlust soojaisolatsiooni materjalidele - nõudluskõver nihkub paremale ja alatootmine oleks likvideeritud. Välistulu põhjustab alatootmise. Tootjal puudub huvi seda tootmist laiendada. 7.5. Ühiskondlikud kaubad Erakaupa toodetakse ainult siis kui see on rentaabel. Kui kaupa ei saa rentaablilt toota aga ta on ühiskondlikult vajalik - peab sekkuma riik. Ühiskondlik kaubal on omadused: · mittevälistatavus - kui seda saab üks saavad sellest tulu ka teised. Näit. tänavavalgustus. · mitterivaalsus - kauba kasulikkus ei vähene sõltuvalt sellest kuipalju inimesi seda kasutab. Erakaubal on omadused: · välistavus: kui keegi saab kauba siis kellelgi teisel pole võimalik seda saada.
seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip. Ettevõte on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi riske ja potentsiaalseid võimalusi.
seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip. Ettevõte on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi riske ja potentsiaalseid võimalusi.
seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip. Ettevõte on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi riske ja potentsiaalseid võimalusi.
Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga
lükkav põhimõte (push) Kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas "lükkab" kauba kliendi lattu. · Eesmärk: nõudluse tekitamine · Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. · Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks "kohustus" müüa · Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui
annaabi.ee 
