Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Controlling Arvestustest nr 8". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üldkulud, piirkasum, kokkuhoid, müügiprognoos, bilanss, järjestuses, killustikku, dekoratiiv, teeehitus, kõnnitee, 40000, tootis, 2300, rentaabel, tekiks, katta, müügikulud, müügihind, muutuvkulud, püsikulud, 300000, 2800, 8000, 8800, parendamine, kasumilävepunkt, teenib, sularahas, kulumit, maksmata, laen, müügiplaan, kaubavaruVali üks: a. tootlikkuse näitajad b. kõik vastused õiged c. õige vastus puudub d. käibekordajad e. rentaablusnäitajad Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; 2) Otsetöö: 10 tundi oskustööd 24 tund 3) Muutuvad üldkulud: 10 tundi 15 tund 4) Püsivad üldkulud: 40000 normaalse tootmismahu 2000 tk juures ,,Standard" tootis 1500 ühikut, materjalide kogumaksumusega 250700 54500 dm2 eest . Materjalide hälve plaanitust moodustab: Vali üks: a. 5450 kokkuhoid b. 5450 ülekulu c. 5400 ülekulu d. 5400 kokkuhoid e. 2300 ülekulu Küsimus 4 Küsimuse tekst Müügiplaan näeb ette järgmised müügimahud: Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10
max-min meetodil vähimruutude meetodil c) Kulufunktsioon TC = 0 + 0.00 d) Detsembri kulud, kui kaubamaja oli lahti 800 töötundi. Leida kulud: 0 Ülesanne 2.3 Firma soovib tuletada masintundide ja tootmise lisakulude vahelise seosevõrrandi. Viimase 20 kuu andmetel tehtud arvutustulemused on järgmised: X = 40000 XY = 1200000000 Y = 40000 X 2= 120000000 1) Tuletada seosevõrrand vähimruutude meetodil: a= b= TC = 2) Prognoosida tootmise lisakulude summa 2000 masintunni puhul. Milline on tootmise lisakulude põhiosa? Kui suur on muutuvosa? *h Ül.2
Tootmisprotsessis kõik tooted läbivad mõlema jaoskonna. Toote X valmistamisel kasutatakse antud kuul mõlema jaoskonna masin- ja otsest tööaega. Lahtilõikamine Kooste Masintunde 9,0 0,12 Otsest tööaega 0,03 3,0 Ettevõtte eelarve näeb ette järgmisi näitajaid kummalegi jaoskonnale: Lahtilõikamine Kooste Ettevõtte üldkulud 862200 432000 Masintunde 72000 14280 Otsese töö tunde 5200 40000 9. Kui ettevõtte kasutaks kogu ettevõtte üldist üldkulude määra, kui suur oleks see masintunni kohta ? (2 p) üldkulu määr masintunni kohta 15 = (862200+432000)/(72000+14280) 10. Kui suur oleks üldkulu toote X tootmisel antud kuul? (2 p) 136,8 = 15*(9+0,12) 11
b) kreeditoridele ettevõtte maksevõime analüüsiks c) maksuametnikele ettevõtte tulumaksumäära kehtestamiseks d) juhtidele, võimaldades neil ennustada juhtimisotsuste tulemit 4. Milline alltoodutest on õige kasumiläve korral? Kas a) müügitulu võrdub kogukulude summaga b) müügitulu võrdub püsivkulude summaga c) müügitulu võrdub muutuvkulude summaga d) müügitulu võrdub ärikasumiga 5. Piirkasum (jääktulu) suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja a) tooteühiku muutuvkulud vähenevad b) tooteühiku muutuvkulud suurenevad c) püsivkulud vähenevad d) püsivkulud suurenevad 6. Milline alljärgnevatest on iseloomulik püsivkuludele kui tegevusmaht muutub? Kas: a) püsivkulud ühiku kohta on konstantsed kui tegevusmaht suureneb b) püsivkulud ühiku kohta suurenevad kui tegevusmaht suureneb
Esmaskulud ehk põhikulud on vahetud tootmiskulud: põhimaterjali maksumus ja põhitööliste palgakulu. Muundamiskulud ehk töötlemiskulud ehk konverteerimiskulud on kulud, mida tehakse põhimaterjali muundamisel lõpptoodanguks (põhitööliste palk ja tootmise lisakulud). Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega. --- Kulude kajastumine finantsaruannetes: Ettevõtte kaks põhilist finantsaruannet on bilanss ja kasumiaruanne. Bilansis kajastuvad jätkuvad kulud ja kasumiaruandes lõplikud kulud. Finantsaruannetes kajastamise seisukohalt on oluline ka kulude liigitamine kapitaliseeritavateks ja mittekapitaliseeritavateks kuludeks. Kapitaliseeritavad kulud kajastatakse enne kasumiaruandes näitamist bilansis varana, mittekapitaliseeritavad kulud kajastatakse vahetult kasumiaruandes (ei läbi bilanssi).
.......... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12
Ettevõtte finantsjuhtimine Ettevõtte rahandus Ettevõtte eesmärk: Ettevõtte eesmärgiks on pikaajaliselt omanike rikkuse suurendamine (EPS). Sealjuures tuleb arvestada riski, mis kõrgema tulususe juures on samuti kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. Ettevõtte finantsjuhtimise ,,tööriistad": bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses 4
3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5. Investeeringute, amortisatsiooni ja põhivara eelarve 16 6. Rahavoogude eelarve 18 7. Eelarveline kasumiaruanne (skeem 2 järgi) 20 8. Eelarveline bilanss 22 Kokkuvõte 24 Kasutatud kirjandus 25 2 SISSEJUHATUS Firma kasumi kavandamiseks tehakse eelarveid, mida võiks määratleda kui kvantitatiivseid tulevikuplaane. Koondeelarve on kõigi firma tulevikuplaanide ja
valmistamisega, nad hõlmavad põhimaterjali ja põhitööliste palgakulu ning tootmise üldkulusid. materjali otsekulu (Direct material costs)– materjal, millest valmistatakse lõpptoodangut ja mida saab üheselt ja mugavalt seostada teatud lõpptootega tööliste otsene palgakulu (Direct manufacturing labor costs)– tööliste palk, kelle tööd saab raskusteta seostada teatud lõpptootega. Tootmise üldkulud, tootmise kaudsed kulud (manufacturing overhead costs , factory overhead costs, indirect manufacturing costs) – kulud, mis on seotud lõpptoote valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas ) seostada konkreetse lõpptootega. Perioodikulud e. mittetootmiskulud on müügi - ja administratiivtegevusega ning finantseerimisega seotud kulud. Need kulutused kajastatakse kuludena kasumiaruandes
o Eksperimenteeriv: testib turge või tooteid o Turu-uuring annab teada turu arengutest: (millised trendid, kas suudate müüa, kas on tootele turgu, kas olete piisavalt ette valmistatud) Turunduse infosüsteem (TIS) o Põhilisteks komponentideks on turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast ning nende salvestamine andmebaasi. o ANDMEBAAS sisaldab: firmasisesed andmed (raamatupidamine – bilanss, tulud, kulud, müügiandmed, laoseisud, ostjate rahulolu, ..) andmed väliskeskkonna kohta (hankijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid, turud, tehnoloogia, ..) andmed turundusmeetmestiku kohta (toote-, hinna-, turustus-, toetuspoliitika) turundusuuringute andmed (kirjandusest, ise tehtud, tellitud)
o Eksperimenteeriv: testib turge või tooteid o Turu-uuring annab teada turu arengutest: (millised trendid, kas suudate müüa, kas on tootele turgu, kas olete piisavalt ette valmistatud) · Turunduse infosüsteem (TIS) o Põhilisteks komponentideks on turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast ning nende salvestamine andmebaasi. o ANDMEBAAS sisaldab: firmasisesed andmed (raamatupidamine bilanss, tulud, kulud, müügiandmed, laoseisud, ostjate rahulolu, ..) andmed väliskeskkonna kohta (hankijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid, turud, tehnoloogia, ..) andmed turundusmeetmestiku kohta (toote-, hinna-, turustus-, toetuspoliitika) turundusuuringute andmed (kirjandusest, ise tehtud, tellitud) o TIS infoallikad on: raamatupidamine, kirjandus, kataloogid, statistika, vaatlused, kliendid, ..
o Eksperimenteeriv: testib turge või tooteid o Turu-uuring annab teada turu arengutest: (millised trendid, kas suudate müüa, kas on tootele turgu, kas olete piisavalt ette valmistatud) · Turunduse infosüsteem (TIS) o Põhilisteks komponentideks on turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast ning nende salvestamine andmebaasi. o ANDMEBAAS sisaldab: firmasisesed andmed (raamatupidamine bilanss, tulud, kulud, müügiandmed, laoseisud, ostjate rahulolu, ..) andmed väliskeskkonna kohta (hankijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid, turud, tehnoloogia, ..) andmed turundusmeetmestiku kohta (toote-, hinna-, turustus-, toetuspoliitika) turundusuuringute andmed (kirjandusest, ise tehtud, tellitud) o TIS infoallikad on: raamatupidamine, kirjandus, kataloogid, statistika, vaatlused, kliendid, ..
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
· Kaudkulud (indirect costs) kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. · Tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks. · Liigituse eelduseks kulukohtade määratlemine · Põhitegevuse, tugiteenuste, abiteenuste ja üldjuhtimise kulukohad Kõik kulud, mis ei ole otsekulud on kaudkulud 39 · Kaudkulud ehk üldkulud · Põhitegevuse üldkulud kõik ülejäänud põhitegevuse kulud va otsekulud · Organisatsiooni üldkulud kulud, mida tehakse seoses organisatsiooni üldjuhtimisega. Otsekulud + Põhitegevuse üldkulud Kaudkulud + = Organisatsiooni üldkulud =
amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest...................................................................19 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus.............................................................................................. 20 9. Kasumiaruanne..................................................................................................................22 10. Rahavoogude aruanne.....................................................................................................23 11. Rahavoogude aruande koostamine.............................................................................
VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
nulliga nimetatakse tasakaalupunktiks ehk kasumilävepunktiks. Tasakaalupunkt on tase, kus müügitulu katab täpselt ära kulud. Kui müügimaht ületab tasakaalupunkti taset, tekib esmakordselt kasum. See on oluline teave nii kasumi planeerimise kui ka müügitegevuse tarvis. Kasumi kujundamiseks saame kasutada kahte näitajat – ühiku jääktulu ehk piirkasumit ja jääktulu (piikasumi) määra. Ühiku jääktulu e piirkasum näitab kui palju suureneb kasum toodangu müügimahu suurenemisel ühe ühiku võrra. ÜHIKU JÄÄKTULU ÜHIKU HIND - ÜHIKU MUUTUVADKULUD Just ühiku jääktulu abil kujundatakse kate püsikuludele. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 15 Jääktulu määr näitab kui jääktulu suhet müügitulusse (protsentides). Kuna ühiku jääktulu on konstantne suurus, siis jääb ka jääktulu määr tegevusmahu muutumisel
tasutud · Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. · Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. · Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA
3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest 3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18
PANGALE SUURENEB VÕI TASUTE LIISINGUMAKSE JA VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE. BILANSIMAHT MUUTUB MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS TOIMUVAD MUUTUSED, NÄITEKS DIVIDENDIMAKSE ARVELEVÕTMINE, PIKA VÕLA ÜLEVIIMINE LÜHIAJALISEKS, BILANSIMAHT EI MUUTU Andres Laar 2008 2007 BILANSS Seisev kell näitab ööpäevas õiget aega 2 korda, bilanss õiget seisu mitte kunagi, bilanss on oletus! SEDA TA JUST ONGI JA PEABKI OLEMA! Andres Laar 2008 2007 BILANSI STUKTUURI NÄITAJAD Kapitali struktuur: kohustused/ passivad = kohustuste osakaal e. võõrkapitali osatähtsus või vastupidine suhe omakapital/ passivad = omakapitali osakaal Eraldi tuleks analüüsida võõrkapitali struktuuri, näiteks, milline on
kultuurile tehtud tinghektarite arvule. Loomakasvatuses toimub jaotamine vastavalt soo- ja vanuserühmadele. Muud otsesed kulud moodustuvad vähemtähtsatest, kuid toodanguga otseselt seostatavad kuludest, nagu põldude lupjamise, elektrienergia, loomakasvatusmaterjalide jmt. Tootmise üldkulude hulka kuuluvad tootmise erinevate lõikude juhtimisega seotud kulud: tootmisspetsialistide ja harujuhtide töötasu, ohutustehnika, ostetud teenused jmt. Ettevõtte üldkulud moodustuvad üldhaldusega seotud kululiikidest: ettevõtte tippjuhtide ja kontoripersonali töötasu, halduses kasutatava põhivara amortisatsioon ja jooksva remondi kulud, töölähetuskulud jmt. Otsesed ja kaudsed kulud Kuna põllumajandussaaduste tootmine, eelkõige taimekasvatus on olemuselt hooajaline tegevus, kasutatakse siin enamasti täiskuluarvestust. Nagu juba eelpool kuluarvestuse põhimõtetes kirjeldatud, kantakse täiskuluarvestuses otsekulud otse
Lisaks võib komplekteerimisleht sisaldada olulist informatsiooni tarne toimumise viiside, veovajaduse, transpordijuhiste jms kohta. Komplekteerimine toimub üha enam kantava arvuti või tõstukiarvuti abil. Sel juhul ei vajata paberkandjal komplekteerimislehte. Töö käik kuvatakse komplekteerimislehe vormis arvutiekraanil, komplekteerija saab infot hoiukoha aadresside, toodete ja nende koguste kohta arvutikuvarilt. Hoiukoha ja toote tunnused loetakse arvutiprogrammi kindlas järjestuses arvutiga ühendatud või kompaktselt koos oleva vöötkoodiskanneri abil. Komplekteeritud artikliridade kinnitamised tehakse kantava terminali sõrmistikult või arvutiklaviatuurilt. Kui laos on seatud üles raadiovõrk, tehakse kogu töö reaalajas. Peenkaubaladudes, kus on palju üherealisi väljastustellimusi, saab teatud tingimustel hakkama ka ilma paberkandjal või elektroonilise komplekteerimisleheta. Etiketiprinterist prinditakse
Lisaks võib komplekteerimisleht sisaldada olulist informatsiooni tarne toimumise viiside, veovajaduse, transpordijuhiste jms kohta. Komplekteerimine toimub üha enam kantava arvuti või tõstukiarvuti abil. Sel juhul ei vajata paberkandjal komplekteerimislehte. Töö käik kuvatakse komplekteerimislehe vormis arvutiekraanil, komplekteerija saab infot hoiukoha aadresside, toodete ja nende koguste kohta arvutikuvarilt. Hoiukoha ja toote tunnused loetakse arvutiprogrammi kindlas järjestuses arvutiga ühendatud või kompaktselt koos oleva vöötkoodiskanneri abil. 14 Komplekteeritud artikliridade kinnitamised tehakse kantava terminali sõrmistikult või arvutiklaviatuurilt. Kui laos on seatud üles raadiovõrk, tehakse kogu töö reaalajas. Peenkaubaladudes, kus on palju üherealisi väljastustellimusi, saab teatud tingimustel hakkama ka ilma
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP
Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks
Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks
Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks
tasutud Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA
kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus,
annaabi.ee 
