Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Controlling Arvestustest nr 7". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
puhasrentaablus, organisatsioon, koguvara, käibesagedus, kreditoorse, majandusaasta, võlakordaja, happetest, vastutuskeskuste, motiveerida, kogusumma, ostmine, lines, credit, tegelikku, fifo, algjääk, 60000, lõppjääk, 90000, brutorentaablus, müügikäive, fondiemissioon, splittimine, viitab, käibevälte, finantsvõimenduse, toidukauplus, huvitabinvesteerimist materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse); genereeritud info vormistatakse tavaliselt eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi, hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus
siis on nõrk. Eesti keskmine on 1,22. Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta. Sellest tingituna ollakse sunnitud toetuma jooksvatele sissetulekutele ja välisfinantseerimisele. Antud suhtarvul on ka mõningaid ebatäpsusi. Näiteks kreditoorse võla edasilükkamine ei too tavaliselt kaasa maksevõimetuse riski kui firma töötab kasumiga ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete maksmiseks vähendada sootuks eri asjad. Juhul kui müük püsib samal tasemel toob debitoorse võlgnevuse ja laovarude vähendamine tavaliselt kaasa kasumi , tootmise efektiivsuse ja lõpuks ka müügi vähenemise. Üldjuhul firmad ei müü käibevara suuri koguseid kohustuste kättejõudmisel maha kui likvideerimisel
tervikuna. Nad näitavad , kui efektiivselt genereeritakse kasumit müügist, varadelt, omakapitalilt. Indikaatorid on: müügikäibe üldine rentaablus; müügikäibe ärirentaablus; müügikäibe puhas rentaablus; investeeringute rentaablus; investeeringute puhasrentaablus; omakapitali rentaablus. Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ müügi netokäive Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müügi netokäive Investeeringute puhasrentaablus e varade rentaablus (ROA) = puhaskasum/ varad Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum/ omakapital 5. Dividendide suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel Indikaatorid: tulu ühe aktsia kohta; hinna ja tule suhe; lihtaktsia nominaalhind; dividendid ühe aktsia kohta; dividendide väljamaksu kordaja; aktsiate dividendimäär. Tulu 1 lihtaktsia kohta (EPS) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid)/ lihtaktsiate keskm arv
· kirjeldada lühidalt ettevõtte spetsiifikat; · koostada ettevõtte horisontaal-ja vertikaalanalüüs; · teostada finantssuhtarvude analüüs; · teha seoste analüüs ning kanda need joonistele; · teha üldistused ja soovitused ettevõtte finantsolukorra parendamiseks. Autorite püstitatud hüpoteesi kohaselt on Estravel AS majanduslikult edukas ning jätkusuutlik, mis väljendub suures müügitulus ning väga heas ärikasumis. Analüüs põhineb ettevõtte 2009., 2010. ja 2011. aasta majandusaasta aruannetel, mis on võetud andmebaasist AGENT. Töö kirjutamisel toetutakse finantsjuhtimise aines õpitud teoreetilistele teadmistele, ettevõtte koduleheküljele ning finantsalasele kirjandusele. Andmete töötlemiseks 3 kasutatakse programmi MS Excel. Saadud andmeid võrreldakse Eesti Statistikaameti haldusharu keskmistega ning seejärel neid interpreteeritakse. Ettevõte finantsanalüüsi teostatakse omanike seisukohast lähtuvalt
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnad
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS
Eelisaktsiaid võib olla ainult kuni 1 /3 ettevõtte kogu aktsiakapitalist muidu ettevõtte oleks juhtimatu (selliste aktsiate osakaal osakapitalis on piiratud). Aktsia on tähtajatu väärtpaber ning seda peetakse ka kõige riskantsemaks (sest AS-il puudub kohustus omad aktsiad tagasi osta). LIHTAKTSIA annab omanikule hääleõiguse ja seeläbi võimaluse osaleda firma juhtimises. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga. Kui ettevõtte on kahjumis, siis aktsionär ei saa midagi. EELISAKTSIA omanikul puudub hääleõigus ja seetõttu ta ei osale juhtimises. Samas ta võib saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Eelisaktsionäridel on aga võimalus hääleõigust saada juhul kui nad pole oma dividende 2 aastat järjest saanud täies mahus. Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad.
tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste
Ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit ja suurendada aktsionäride puhastulu. Ettevõtte kasumi teenimine on lühiajaline eesmärk, kuna iga aasta lõpus tehakse aasataruande. Sellepärast ongi lühiajaline. Aktsionäride puhastulu on pikaajaline eesmärk. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber sest aktsiaselts ei pea seda tagasi ostma. Aktsiate liigid- lihtaktsiad (lihtaktsionär osaleb juhtimises- tal on hääleõigus.lihtaktsionärid saavad aind siis dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga.) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende. Eelisaktsionäride nõudeid rahuldadakse enne kui lihtaktsionärid). Teine aktsiate liigitus on esitaja aktsiad ja nimeline aktsia
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o
sularaha kogus, mida ettevõte vajab oma igapäevase tegevuse käigus hoidmiseks. Otsused, mis on seotud rahakontojuhtimisega on seoses raha konversiooniperioodiga, kuna maksed ja laekumised ei toimu sünkroonselt. Osa laekumistest ja maksetest toimuvad ebakorrapäraselt, teised on pideva iseloomuga. Krediidimüügi korral võtab raha laekumine aega. Rahakontot juhtides lisaks optimaalse kassaseisu leidmisele pöörama tähelepanu nii varude kui ka debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse juhtimisele. Rakenduslikumaks aspektiks rahakonto juhtimisel on rahaeelarve koostamine. Kui sissetulekud ei kata algarvu siis on vajalik saada välist lisafinantseeringut (nt arvelduskrediit, lühiajaline laen, pikaajaline laen, täiendav omakapital vms) 43. Debitoorse võlgnevuse juhtimise põhiprintsiibid Debitoorse võlgnevuse juhtimine algab krediidipoliitikast. Korraliku kontrollsüsteemi rakendamine võimaldab juba varakult teha parandusi ja vältida debitoorse võlgnevuse
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujund
ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT-ks Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis) 1. Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast
tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste
tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste
tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste
Omanikud on põhiliselt huvitatud firma pikaajalisest kasumi teenimise võimest. Nende seisukohast on oluline firma jätkuv tegutsemine. Neid huvitab kasumiaruanne rohkem kui bilanss, kuna kasu- miaruanne annab ülevaate per. maj.tegevusest, puhaskasum on dividendide allikas ja aktsiate turu- hinna üheks peamiseks mõjuriks. Omanikke huvitavad näitajad: · aktsiakasum, · hind-tulu suhtarv, · lihtaktsia bilansiline väärtus, · omanike (lihtaktsionäride) omakapitali puhasrentaablus, · lihtaktsia turuväärtuse dividendisiduvus, · dividendi väljamaksekordaja, · dividendimäär, · koguvara puhasrentaablus. Kuna lihtaktsionärid (omanikud) on suurima riskiastmega huvigrupp, peaks nende huvidest lähtuv anal. olema kõikehõlmav, sisaldades ka teiste huvigruppide analüüsi. Omanikele pakuvad finantsaruandluse aspektidest kõige rohkem huvi: I E/v likviidsus - e/v võime tasuda tähtaegselt ettenäht. kohust., sõltub firma varade likviidsusest. Maksevõime e
alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. 7 Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Audiitori järeldusotsus (kui auditeerimine on kohustuslik) Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek/kahjumi katmise ettepanek FINANTSARUANDED Bilanss e finantsseisundi aruanne (kajastab teatud kuupäeva seisuga
..........8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest...................................................................19 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus.............................................................................................. 20 9. Kasumiaruanne.......................................................
põhjal ja võrreldakse tulemusi eelnevate perioodidega. Saadud tulemuste võrdlemisel ja interpreteerimisel lähtutakse ka Eesti Statistikaameti poolt avaldatud vastava tegevusvaldkonna keskmistest näitajatest. Tehakse järeldused ja ettepanekud, mida arvesse võttes saab ettevõtte oma maksevõimet parendada. Käesolevas bakalaureusetöös on kasutatud eesti ja välisautorite erialast kirjandust, Eestis kehtivaid ettevõtlust reguleerivaid normatiivakte ning ASi Even majandusaasta aruandeid. Töö autor tänab oma juhendajat Sander Karu töö õigel kursil hoidmise ja asjalike kommentaaride eest. 4 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED Ettevõtte põhiline eesmärk on ettevõtte väärtuse suurendamine ning üks eesmärgi saavutamise vahendeid on finantsanalüüs. Analüüsi eesmärgiks on hinnangu andmine ettevõtte finantsseisukorrale (Teearu, Krumm 2005, lk 15).
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või
perioodi jooksul. · Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod. AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis
on lõigatud". Finantsjuhtidele kõlab see nii: ,,Ettevõtte väärtus ei sõltu sellest, kuidas ta on finantseeritud." II maksudega maailm (WACC ja ettevõtte väärtus sõltuvad kapitalistruktuurist.) Finantsvõimendus = võime arendada palju suurem kohustuste portfell kui tagatisühenduse käsutuses olevad omavahendid Optimaalse kapitalistruktuuri teooria. Staatiline kompromissteooria ehk optimaalse kapitalistruktuuri teooria Eksisteerib optimaalne võlakordaja (target debt ratio), mille korral ettevõtte väärtus on maksimaalne Optimaalne võlakordaja (D/A) sõltub laenukapitali kasutamisega seotud kulude ja tulude vahekorrast (laenukapitali piirtulud = piirkulud) Ettevõte laenab raha niikaua, kuni maksustamisest tulenev positiivne efekt laenukapitali kaasamisest on täpselt võrdne hinnaga, mis tuleneb pankrotti sattumise ohu suurenemisest (s.o. intressimaksukilp =
ajaperioodideks. Püsikulud võivad olla tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. (Haldma & Karu, 1999, lk 46) Püsikulud jäävad toodangu muutusel konstantseks ka siis, kui ettevõtte toodang on teatud perioodil null. Need on näiteks rent, laenuintressid, kindlustusmaksed, põhivara hoolduskulud.[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ] Püsikulu on püsiv mingil perioodil seetõttu, et organisatsioon on hankinud mingi hulga ressursse, mis on valmis 10 kasutamiseks, olenemata sellest, kas ja kui sageli ning kuidas seda kasutatakse (Pärl, 2016). Ettevõtte kulude planeerimisel, eelkõige toote või teenuse omahinna kalkuleerimisel on tähtis eristada tootmiskulusid ja mittetootmiskulusid. Tootmiskulud määravad ära ettevõtte tootmisomahinna. Summeerides tootmis- ja mittetootmiskulud saame ettevõtte toodangu täisomahinna
on edasiste taktikaliste otsuste aluseks. Hinnastrateegia vajalikkus seisneb järgmises: 1) Tagab ühesugused hinnaotsused. Ilma selge ja üheseltmõistetava hinnastrateegiata on ettevõtte juhtidel võimatu langetada ühtseid ja omavahel kooskõlas olevaid hinnaotsuseid; 14 2) Hinnastrateegia mõjutab tarbija käitumist. Usaldusväärse strateegia abil on võimalik tarbijat motiveerida, sest igasugune strateegia mõjutab otseselt tarbija ostukäitumist; 3) Korrektne hinnastrateegia aitab vältida olukordi, kus kehtestatud hinnad on vastuolus riiklike õigusaktidega. Hinnakujunduse strateegiat mõjutavad tegurid jagunevad kolme suurde gruppi: · ettevõttesisesed tegurid, näiteks tootmiskulud, turustuskulud, transpordikulud, rentaablus, maksud, ajaühikus toodetava toodangu piiratud
2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest 3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5
Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber. Aktsiaselts ei ole kohustatud neid kunagi tagasi ostma. Eelisaktsia ei anna hääleõigust. Samas annab õiguse saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Nimelised aktsiad ja esitaja aktsiad.
2. Äriettevõtete rahandustegevuse juhtimine. Finantstegevuse juhtimine ettevõttes tähendaks ettevõtluse vajaduseks vajalike vahendite hankimist sisemistest ja välistest allikatest ning nende kasutamist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse puhaskasumi saamine ning aktsionäride maksimaalse tulu teenimine. Ettevõtte maksimaalse puhaskasumi saamiseks on firma lühajaline eesmärk. Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta
● Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. ● Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade 8 jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimise tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas). ● Tooraine ja materjali varude ning kreditoorse võlgnevuse juhtimine, maksete garanteerimine tarnijatele, tooraine soetamise analüüs. ● Rahavoogude juhtimine ja optimeerimine. ● Valuutariskide mõjutamine, valuutavoogude juhtimine. ● Valuuta-, makse- ja laekumisriskide analüüs ja maandamine. ● Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine. ● Laenuprojektide analüüs ja ettevalmistamine juhatusele esitamiseks. Finantsjuhtimine on rahavoogude juhtimine firmast sisse ja välja ning ka
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
annaabi.ee 
