Prosper Mérimée teos ,,Carmen" algab sellega, kuidas mina tegelane kohtub oma avastusretkel Hispaanias Andaluusias don José'ga. Ta teejuht Antonio tunneb uues kaaslases tagaotsitava röövli ära ning otsustab ta politseile üles anda. Seda kõike raha pärast. Mina tegelane ajab don Jose ülesse ning ta põgeneb. Hiljem saadakse don José ikkagi kätte ning määratakse hukkamisele. Enne seda aga kohtub ta uuesti mina tegelasega ning räägib talle kogu oma eluloo. Don José kohtub Carmeniga, kes jätab endast kustumatu mulje, kui on noor ja armuasjades kogenematu sõdur. Carmen on teistest naistest erinev mustlanna, kes teab, mida elult tahab ning kuidas seda saavutada. Don José armub temasse. Kahjuks jääb see armastus ühepoolseks. Don José on sõjaväelane, kes unistab ohvitseriks saamisest ja on aus. Taaskohtumine Carmeniga on uuesti tubakamanufaktuuri valvekorra ajal, kui Carmen on osaline kuriteos ning Don Josél tuleb ta vahistada ja viia vanglasse
3. Tegevus toimub Hiapaanias Andaluusias, põhiliselt Cordoba linnas. Tegevuskohtaks on vahepeal ka näiteks Gibraltar. 4. Tegevuse pingestumine toimub siis, kui jutustaja, tema kannupoiss ja don Jose on jõudnud oma ööbimispaika. Peale teiste uinumist läheb kannupoiss salaja don Josed võimudele üles andma. Tänu jutustajale see ei õnnestu ja don Jose pääseb minema. Edasi hakkab edenema sündmuste ahel. Jutustaja rändab Cordoba linna, kus ta kohtub Carmeniga. Carmeni kodus olles kohtab ta juhuslikult don Josed, kes on Carmeniga juba ammu tuttav. Peale seda jutustaja lahkub ja hiljem märkab, et ta kell on kadunud. Mõni aeg hiljem, kui jutustaja Cordobasse naaseb teadatakse talle, et tema kell on üles leitud. Jutustaja läheb pika veenmise peale vanglasse varast vaatama ja selgub, et vangis istub don Jose. See on teose kulminatsioon. Edasi hakkab don Jose jutustama oma elust ja kohtumisest Carmeniga. Kogu jutustuse
nõndaviis mehe elu ära rikkus. Raamatu teiseks kandvaks tegelaseks on don José, kellega jutustaja teose algul tuttavaks saab ning tema usalduse võidab. Seepärast räägibki ta vanglas istudes jutustajale oma loo. Don José on lootusetult armunud Carmenisse. Temaga tutvudes oli don José kapral ning tal oli lootus seersandipaeltele, kuid Carmeni osava petmise pärast jäi ta neist tiitlitest ilma. Tal tekkis Carmeniga suhe ning armukadedusest tappis ta oma ülemuse ning pidi liituma röövlitega. See kõik oli don Joséle vastumeelne, kuid võimaldas tal koos olla oma armastatud Carmeniga. Ühel hetkel tuli Carmeni päris mees tagasi ning ühe tüli käigus tappis don José ta ära. See tegu tundus raamatus kuidagi positiivsena oli ju Carmeni mees üks üdini paha ja ebameeldiv tegelaskuju. Don Josést sai Carmeni päris mees, kuid kohe peale seda leidis viimane omale uue kiindumusobjekti.
"Carmen" Prosper Merimee Tauri Udras Carmen Raamatu kirjutas Prosper Merimee Avaldati 1845 aastal Merimee oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoleeg Prosper sündi 1803 ja suri 1870 Pariisis Sündmustik Teose jutustaja kohtub ja sõbruneb don Jose`ga Minategelane kohtub Carmeniga, kes tema kella varastab Minategelane kohtub don Jose´ga vanglas, don Jose käest leiti minategelase kell Don Jose jutustab minategelasele oma armuloo Carmeniga Don Jose oli korralik sõdur, kes aitas Carmeni põgenema Don Jose hakkab elama röövli elu Ta armub Carmen´sse Nad abielluvad ning Carmeni armastus mehe vastu lahtub Nad tülitsevad ning don Jose tapab Carmeni Don Jose annab end võimudele üle Minategelane luba don Josed aidata Romantilisuse näited
Zuniga üritab Carmenile külge lüüa, ent tüdruku mõtteid köidab vaid Don José. Kunded tervitavad innukalt matadoor (ehk härjavõitleja) Escamillot. Mees laulab toreadoori laulu ja teeb samuti Carmenile silma. Carmen aga keeldub ka tema lähenemiskatsetest. Salakaubavedajad Dancairo ja Remendado arutavad oma plaane Carmeni ja tema sõbrannadega. Carmen keeldub nendega liitumast, sest ta suudab vaid Joséle mõelda. Saabub rahvaviisi laulev José ja nad jäävad Carmeniga kahekesi. Carmen ärritab Joséd juttudega oma tantsimisest. Siis tantsib ta üksnes mehele, ent neid segavad kaugelt kostvad trompetihelid, mis kutsuvad sõdureid tagasi kasarmusse. Kui José hakkab lahkuma Carmen ägestub ja mees on sunnitud naisele oma andumust kinnitama. Carmen ütleb, et kui José teda tõeliselt armastab, siis liitub ta salakaubavedajatega. Mees keeldub ja astub uksest välja, sattudes ühtäkki vastakuti Zunigaga, kes tahab samuti koos Carmeniga aega veeta.
Tema taktikaks on panna rikkad naised endasse armuma, ja neid ära kasutada nii rahaliselt kui ka oskuste poolelt. Ma arvan, et sellel romaani mõte oli kaasahaarata lugejat, kuivõrd on mingi kindel sõnum. Panna lugejat hämmeldusse, kui isekas ja jultumatu oli George Duroy. Võimalik, et sellest teosest saab aimu, kuidas elati vanasti. Tihtipeale võetigi endale naiseks kõrgklassi neiu, et saada endale kindlustatud majanduslik olukord ja tiitliga nimi. Võrrelda „Bel-Ami“ romaani „Carmeniga“ leidub mõningaid ühised ja ka erinevaid jooni. Esiteks „Bel-Amis“ suutis George naised endasse armuma panna ning tänu sellele naised tegid, seda mida noormees soovis. „Carmenis“ oli asga vastupidi, Don Jose oli armunud Carmenisse ning tegi kõik, mida Carmen soovis. Erinevuseks võib välja tuua selle, et „Carmenis“ ei olnud Don Jose soov saada haljale oksale vaid Carmeniga igavesti elada. „Bel-Amis“
Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé’ga. Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena. Carmen oli teistest erinev ning donJosé armus temasse. See armastus jäigi ühepoolseks. Nende teed ei käinud koos. DonJosé sai korrakaitsjaks, mille tõttu ta ka uuesti Carmenit nägi. Carmen oli kuriteopaigal ning oli ka selle osaline. DonJosél tuli ta vahistada, kuid lasi ta põgenema teeseldes, et hoop, mille Carmen talle andis paiskas ta pikali ning tegi jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle
nõndaviis mehe elu ära rikkus. Raamatu teiseks kandvaks tegelaseks on don José, kellega jutustaja teose algul tuttavaks saab ning tema usalduse võidab. Seepärast räägibki ta vanglas istudes jutustajale oma loo. Don José on lootusetult armunud Carmenisse. Temaga tutvudes oli don José kapral ning tal oli lootus seersandipaeltele, kuid Carmeni osava petmise pärast jäi ta neist tiitlitest ilma. Tal tekkis Carmeniga suhe ning armukadedusest tappis ta oma ülemuse ning pidi liituma röövlitega. See kõik oli don Joséle vastumeelne, kuid võimaldas tal koos olla oma armastatud Carmeniga. Ühel hetkel tuli Carmeni päris mees tagasi ning ühe tüli käigus tappis don José ta ära. See tegu tundus raamatus kuidagi positiivsena oli ju Carmeni mees üks üdini paha ja ebameeldiv tegelaskuju. Don Josést sai Carmeni päris mees, kuid kohe peale seda leidis viimane omale uue kiindumusobjekti.
Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé'ga. Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena. Carmen oli teistest erinev ning donJosé armus temasse. See armastus jäigi ühepoolseks. Nende teed ei käinud koos. DonJosé sai korrakaitsjaks, mille tõttu ta ka uuesti Carmenit nägi. Carmen oli kuriteopaigal ning oli ka selle osaline. DonJosél tuli ta vahistada, kuid lasi ta põgenema teeseldes, et hoop, mille Carmen talle andis paiskas ta pikali ning tegi jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle
Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas. Don Jose oli võitlejahingega noormees, kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees. Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline. Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpuski mainitud: ,,Oleksin tahtnud, et ta kardaks ja armu paluks, kuid see naine oli deemon." Läbi mitmesuguste vahejuhtumite, lasi Don Jose ennast Carmeni ,,püünisesse" ja too kasutas teda ka omamoodi ära. Don Jose sattus alguses sõjaväkke, hiljem vanglassse. Peale vanlgas
Vend tapapki pojad ära ja peale mõrva Colomba lahkub Korsikast. Paneb end ilust Euroopapäraselt riidesse aga see ei muuda tema tegusi. Colomba näeb enne ärasõitu kurba naabrimeest. Colombal on sellest veel vähe, et mees on niigi inimvare. Ta läheb ja sõimab veel seda meest. ,,Carmen" Tegemist maailmakuulsa looga. Peategelaseks Carmen ja Don Jose. Don Jose on korralik noormees, korralikult perekonnast. Kui pole kohtunud Carmeniga oleks temast vb isegi kindral saanud. Ta on ohvitser. Carmen oli mustlanna. Väga ilus. Suudab pea segi ajada igal mehel. Carmenil on olnud väga karm lapsepõlv. Aga Carmen on tugev isiksus. Don Jose ja Carmen kohtuvad tubakavabrikuga seotud sündmuste kägus. Carmen töötab seal ja haavab ühte naist. Sõjaväelased kutsutakse kohale, et ta arreteerida. Carmen võetakse kinni. Aga kui Jose on teda vangi viimas, siis Carmen räägib ta oma võluga ära. Nad lavastavad põgenemise.
Zuniga üritab Carmenile külge lüüa, ent tüdruku mõtteid köidab vaid Don José. Kunded tervitavad innukalt matadoor Escamillot (Jassi Zahharov). Mees laulab toreadoori laulu ja teeb samuti Carmenile silma.Kuid Carmen keedub tema lähenemis katsetest. Salakaubavedajad Dancairo ja Remendado selgitavad oma plaane Carmeni ja tema sõbrannadega. Carmen keeldub nende ettepanekust, kuna ta suudab mõelda ainult Josele. Saabub rahvaviisi laulev José ja nad jäävad Carmeniga kahekesi. Carmen ärritab Joséd juttudega oma tantsimisest. Siis tantsib ta üksnes mehele, ent neid segavad kaugelt kostvad trompetihelid, mis kutsuvad sõdureid tagasi kasarmusse. Kui José hakkab lahkuma Carmen ägestub ja mees on sunnitud naisele oma andumust kinnitama. Carmen ütleb, et kui José teda tõeliselt armastab, siis liitub ta salakaubavedajatega. Mees keeldub ja astub uksest välja, sattudes ühtäkki vastakuti Zunigaga, kes tahab samuti koos Carmeniga aega veeta.
Jose muutus ka kõige väiksematest asjadest armukadedaks ning püüdis kõrvaldada teelt kõik takistused, mis tema ja Carmeni vahele tulid. Carmen aga suhtus kõigesse rahulikult ning ei vaevanud ennast liigsete tunnetega. Kuigi ta ei kartnud kasutada sõna armastus. V. Süzee Raamatu alguses kohtuvad mina-tegelane ning Jose. Kui Jose vangi läheb, külastab jutustaja teda seal. Jose räägib, kuidas ta tutvus Carmeniga ning millised seiklused nad läbi elasid. Ta rääkis, kuidas Carmen oli käitunud ning lõpuks oli Jose ta tapnud. VI. Kompositsioon Raamatu esimeses osas kohtus mina-tegelane Carmeniga ning raamatu teises osas jutustas Jose sellest samast hetkest. Süzeeliinid ristusid. ,,Carmen" polnud tüüpiline romantistlik romaan, kuid siiski loetakse teda üheks. Romantistlike tunnuste vahele oli põimitud ka realismile omaseid jooni.
kummalise eluga rahul. Teda võis tihti näha lõbusa ja naeratavana. Ta ei olnud nõus oma vabadust mitte millegi vastu vahetama. Pigem suri, kui oli kellegi abikaasa. 3.Tegelase kunstiline teostus Autor ei seadnud tegelastele mingeid piire. Ta lasi neil vabalt ja kirglikult tegutseda. Selles teoses sai inimese iseloomust aru tema keele ja tegude järgi. Esimene ja kõige põhjalikum arusaam tegelase iseloomust ja välimusest tekkis alati siis, kui temaga tutvuti (jutustaja Joséga, José Carmeniga). Kohtudes alati hinnati välimust ning seejärel võis esimestest vahetatud sõnadest järeldada, millise inimesega tegu on. Peategelased olid küll vargad, pätid ja mõrvarid, kuid nende keeletarvitus jäi viisakaks. Üksteisega võidi vahel ülbed olla, kui roppusi ega labasusi ei kasutatud kunagi. José oli viisakam, Carmen vabama keelekasutusega. 4.Tegelaskuju hindamine Carmen oli väga omapärane ja harva esinev tegelaskuju. Kogu loo vältel jäi
Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama
Don Jose ( NAVARRO)- noor, keskmist kasvu, kuid tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga(ühes käes hoidis ratsu valjaid, teises musketoni), blondid juuksed , sinised silmad, suur suu, ilusad hambad, väikesed käed, peenest lõuendist särk, hõbenööpidega sametkuub, valgest nahast kamassid, kõrb hobune Alguses Rännumees ei uskunud, et ta on röövel Teejuht ANTONIO kahtlustas kohe DJ-d, andis ka mitu korda sellest märku TEINE PEATÜKK Lk 171 RM (pärit Prantsusmaalt)kohtub Carmeniga-juustes jasmiiniõies, riides lihtsalt, isegi natuke kehvalt, üleni mustas, noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu, mustlanna, Andaluusiast?, sile nahk oli vasekarva, viltused, aga kaunid silmad, täidlased, aga ilusa kujuga huuled, valged hambad, juuksed olid karedad pikad, aga ronkmustad ja läikivad Lk 174 don Jose tuleb C-i koju, kus on ka RM, DJ (tegelt Carmen)varastas RM kella ära Mitu kuud möödus
Sevilles ühines ta sõduritega, kellel olid politsei funktsioonid. Ühel päeval kohtas ta Carmenit. Kui Jose oli üksinda, siis Carmen narris teda.Kuid paar tundi hiljem Carmen vahistati, kuna ta lõikas tüli käigus ühele töölisele X-e näkku. Carmen veenis teda Basque keeles ja mees lasi tal minna. Tänu sellisele käitumisele pandi mees kuuks ajaks vangi ja määrati madalamale ametikohale. Hiljem oli tal veel kokkupuuteid Carmeniga . Edasi toimus smuugeldamine. Jose ootas Carmenit ühe sõbra majas, aga Carmen saabus sinna enda leitnandiga. Selle tulemusena tekkis leitnandil ja Josel kaklus, mille käigus Jose tappis leitnandi ja ühines Carmeni lindpriide jõuguga. Koos lindpriidega muutus smuugeldamine juba vargusteks. Jose sai küll olla mõnikord koos Carmeniga, aga mustlanna keskendus pigem jõugule. Samuti kogu selle aja jooksul, mil ta jõugus oli , sai Jose teada, et Carmen on abielus
väga halva inimesega, kuid rännumees eiras igat märkust. Öösel, kui kõik magasid, tahtis Antonio minna linna, et anda don José üles, kuna selle teate eest oli võimalik saada vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid Antonio ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Silmapilk läks rännumees don Joséd hoiatama ning too asus viivitamatult teele. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul kutsus Carmen ta aguliserval olevasse majja, kus Carmen hakkas rännumehele ennustama. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus don Joséks. Neil oli Carmeniga suur tüli. Don José juhatas rännumehe otsekohe majast välja ning jättis temaga jumalaga. Hiljem avastas rännumees, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Mõne aja möödudes kuulis rännumees, et
Sevilles ühines ta sõduritega, kellel olid politsei funktsioonid. Ühel päeval kohtas ta Carmenit. Kui Jose oli üksinda, siis Carmen narris teda.Kuid paar tundi hiljem Carmen vahistati, kuna ta lõikas tüli käigus ühele töölisele X-e näkku. Carmen veenis teda Basque keeles ja mees lasi tal minna. Tänu sellisele käitumisele pandi mees kuuks ajaks vangi ja määrati madalamale ametikohale. Hiljem oli tal veel kokkupuuteid Carmeniga . Edasi toimus smuugeldamine. Jose ootas Carmenit ühe sõbra majas, aga Carmen saabus sinna enda leitnandiga. Selle tulemusena tekkis leitnandil ja Josel kaklus, mille käigus Jose tappis leitnandi ja ühines Carmeni lindpriide jõuguga. Koos lindpriidega muutus smuugeldamine juba vargusteks. Jose sai küll olla mõnikord koos Carmeniga, aga mustlanna keskendus pigem jõugule. Samuti kogu selle aja jooksul, mil ta jõugus oli , sai Jose teada, et Carmen on abielus
Näiteks kui Don Jose oli ära tapnud inimsese, oli Carmen kindel et ei saa ega taha Josed enam kunagi näha. Hiljem, kui ta enam Josed ei armastanud, oli ta valmis pigem surema, kui koos Josega elama hakkama. Don Jose on noor mees, keda tuntakse teoses kui suurt röövlit, keda kõik kardavad. Enne kuritegevusega seotud elu elamist oli Don Jose hea mees ning ega ta nüüdki tahtnud röövlielu elada, kuid ta pidi sellega leppima, kuna talle tundus see ainus viis Carmeniga koos olla. Ta oli tegelikult arukas mees, kuid igakord kui ta Carmenit nägi, läks tal pea segamini ning ta mõtles ainult sellest, kuidas Carmenit aidata. Don Jose elu oli küllaltki traagiline. Ta pidi olema röövel vastu oma tahtmist ning ta ei suutnud enda tundeid enam kontrollida. Carmen tegi temast külmaverelise mõrtsuka. Romantikahõngu ma teoses ei tundnud. Kõik armastusega seonduv käis kuidagi kähku ning enne
Teos räägib noorest mustlannast, kes oli oma välimuselt palju kenam kui kõik teised tema rahvusest. Ta oli neiu, kes rabas enamikku noormehi ja pani neid endasse armuma esimesest silmapilgust. Carmen oli oma iseloomult väga kaval ning salapärane. Ta oli valmis inimesi petma, isegi röövima ja tegeles ka salakaubandusega. Ta suutis oma hea väljanägemisega saavutada kõike, mida vaid soovis. Nii nagu kõik teisedki, armus temasse ka don Jose. Jose soovis nii väga Carmeniga ühist õnne saavutada, et oli valmis selle nimel isegi röövima ja tapma. Kuid ta ei saanud Carmenit endale ning see kaotus viis ta Carmeni mõrvale. Ta sattus vanglasse, kuhu tuli teda külastama Merimee ning jutustas talle oma loo saatanast Carmenist. ,,Carmenis" anti ka ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Mulle meeldis raamatu sisu, see andis mulle väga palju uusi teadmisi mustlaste kohta. Kui ma enne arvasin, et nad tõesti ongi ainult vargad ja
Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama
keda Jose ema noormehele sobivaks kaaslaseks peab. Viimase, neljanda vaatuse lõpus tapab Jose Carmeni, kes on läinud vaatama Escamillo härjavõitlust. Tapnud oma kallima samal hetkel, kui Escamillo areenil võidu saavutas, hüüdis ta: ,,Oh Carmen, ma Carmen adoree!", peale mida tappis ka iseenda. Minu jaoks oli see esimene kord külastada Estonia Ooperimaja, mis süvendas muljet veelgi. Ehkki olen ka varem käinud ooperit kuulamas, pole eelnevad siiski võrreldavad ,,Carmeniga", mis on lausa maailmatasemel. Nii orkester kui ka lauljad olid oma esitluse täiuslikkuseni lihvinud, pakkudes publikule naudingut tõelisest kunstist. Väike polnud ka kostümeerijate, õmblejate, lavatehnikute roll. Nende tehtud töö lisas ooperile silmailu, sest kostüümid olid uhked ning lavakujundus jättis vägagi tõetruu mulje. ,,Carmen" tekitas minus soovi külastada Estoniat uuesti, et omandada uusi meeldivaid ooperikogemusi.
teatris etendatud Carmenit. Pean tõdema, et nende kogemuste poolest tundub välismaa ooper olevat paremini konstrueeritud. Vanemuises nähtud lavastus jäi kuidagi poolikuks ning ei tekkinud terviklikkuse tunnet. Kuid kostüümid ja lavakujundus jäid jällegi välismaisetel etendustel Eesti omadele alla. Mis muusika ja selle esitamisesse puutub, siis Tšehhis nähtud lavastus oli minu jaoks kõige meeldejäävam. Lõpustseen, kus Jose vaidleb Carmeniga ning on täielikus ahastuses, kurbuse ja viha segu, lõpuks naise tapab. Kahjuks ei mäleta ma näitleja nime, kuid mees, kes mängis Jose’d, suutis suurepäraselt edasi anda endas keevat ahastust ning see suutis ka pisara silma tuua. Mulle tundub, et Viini Rahvusooperi lavastuses suutis orkester teha suurepärase töö. Dünaamika muutused andsid hästi edasi meeleolu muutuseid ning ärevust oli mingil määral pidevalt tunda.
keskseks teemaks romantiline mustlaselu ning vabadus. Natuke konkreetsemalt oli mõlemas loos tavaline mees, kes armus mustlannasse ning asus nende kogukonda elama. Natuke aega oli kõik hästi, kuid siiski ei võtnud ta omaks mustlaste vabameelsust ning hakkas tundma armukadedust. Mõlemal juhul lõpeb olukord süngelt ning keegi sureb ning mees saab selle eest oma karistuse. ,,Mustlastes" oli mustlasena elamine peategelase vaba valik, kuid ,,Carmenis" oli see sundolukord (olgugi, et Carmeniga koos ei olnud don Josél sellise elu vastu kaugeltki midagi). Puskini teoses tappis armukade mees oma naise ja tema armukese, ning visatakse seetõttu mustlaste seast välja. ,,Carmenis" tappis don José Carmeni, kuid armukadeduse põhjuseks ei olnud niivõrd härjavõitleja Lucas (kes jäi ellu), vaid see, et naine meest ei armastanud ja ei soovinud temaga koos elada. Viimases teoses seletati rohkem lahti ka osapoolte mõtted ja tunded, kuid esimeses mitte
Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé'ga. Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena. Carmen oli teistest erinev ning donJosé armus temasse. See armastus jäigi ühepoolseks. Nende teed ei käinud koos. DonJosé sai korrakaitsjaks, mille tõttu ta ka uuesti Carmenit nägi. Carmen oli kuriteopaigal ning oli ka selle osaline. DonJosél tuli ta vahistada, kuid lasi ta põgenema teeseldes, et hoop, mille Carmen talle andis paiskas ta pikali ning tegi jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse
Järgmine kord kohtusid nad linnaväravas, kus Carmen tahtis, et Joze teda salakaubaga läbi laseks. Selle eest lubati ka sama kirglikut ja armastust täis ööd, aga Carmen ei ilmunud kohale. Nüüd sai Joze aru, et Carmen ainult mängib temaga. Ta hakkas käima sellel aadressil, kus nad pidid kokku saama ja Carmen jäi temale koloneliga vahele. See hetk murdis Joze ja ta tappis koloneli. Nüüd ei jäänud Jozeli mud üle, kui liituda Carmeniga ja tema musta äriga. Tuleb välja, et Carmenil on ka mees. Ühel õhtul, kus mängiti koos karate, läksid Joze ja Carmeni ametlik abikaasa tülli ja Joze sooritas järgmise mõrva. Peale seda jääb Carmen Joze'ile kättesaamatuks. Joze saab teada, et Carmen semmib ühe härjavõitlejaga. Lõpuks Joze teeb Carmenile ettepaneku minna ära Ameerikasse, aga Carmen vastas talle eitavalt. Nii lõpeb lõplikult Joze
ja nad paneksid kas või linna põlema, kui see säästaks neile päeva vanglas.") 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Eriti pani mind kaasa mõtlema selle teose moraal. Don Jose oli täiesti aus ja hea inimene ning tal oli lootus seersandipaeltele. Hetkest, mil ta nägi Carmenit, armus Jose temasse, millest sai alguse Jose allakäik. Ta liitus salakaubitsejatega ning tappis inimesi. Kõik need teod oli Josele väga vastumeelsed, kuid see võimaldas tal koos olla Carmeniga, mida ta nii väga ihkas. (,,Kelmiks võib muutuda endale märkamatult.") 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Ei saa öelda, et vihastas, kuid pahaseks tegi Carmeni käitumine. Ta lollitas ja võrgutas kõiki mehi, et vaid ise ära elada. Ühel ja samal ajal oli tal olemas armastatu ning ka päris oma mees, kes ei olnud kunagi üks ja sama isik. Kui jõudis kätte aeg, mil armastatust sai tema mees, Carmen teda enam ei armastanud ning
aga selgus, et see pole tema kutsumus. Jose armastas kirglikult sulgpalli, mis pani teda kõike muud unustama. Võitnud üht tülinorijat, pidi Jose maalt lahkuma. Sattudes kokku tragunitega, astus noormees Almanza ratsarügementi, kus ta määrati peagi kapraliks ning anti lootust seersandi auastme saamiseks. Tema elu pöördepunktiks ja õnnetuste alguseks oli käsk asuda valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, nimelt kohtus noormees seal ametikohust täites häbitu mustlanna Carmeniga. Mees armus võluvasse mustlasneidu ning oli valmis tema nimel kõigest loobuma. Nii kaotas ta oma sõjalise auastme, sattus vanglasse ning mõne aja pärast sai temast tagaotsitav, sest armastusest hullunud Jose pani Carmenile meelejärgi olemiseks toime kuritegusid. Ausast ja seadusekuulekast don Jose Lizarrabengoast oli järel vaid must südametunnistus ning hilisem kahetsus oma väärtegude pärast. Neiu nimel toodud suured
näha. Toreadoor kutsub Carmeni Sevillas toimuvale härjavõitlusele. Endine kapral läheb aga Micölaga kaasa, kuid tõotab tagasi tulla. Viimane vaatus algabki stseeniga Sevillas, areeniesisel väljakul, kus kaupmehed ja mustalsed pakuvad oma kaupa ning rahvas tervitab saabuvaid toreadoore. Saabuvate seas on ka Escamilo ja temasse armunud Carmen. Rahva seas luurates ootab don Jose sobivat hetke, et Carmeniga rääkida. Viimast korda palub Jose Carmenil koos temaga uut elu alustada. Mustlanna jääb aga endale kindlaks ning vastab talle, et ei armasta teda enam. Jose pussitab Carmeni meeleheites ning jääb ootama enda vahistamist. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks
Inimesi ei saa sundida olema keegi, kes nad ei ole. Inimesed on tihti isekad ja mõtlevad vaid enda soovidele. (sa nõuad mult võimatut...Carmen jääb alati vabaks) 8. Kirjuta 7-10 lausest koosnev kokkuvõte, lähtudes sellest, mis sinu jaoks olulisim. Rändur/teadlane (jutustaja) kohtub teekonnal röövli José’ga, kellega sõbruneb. Rändur hoiatab José’id politsei eest ning röövel põgeneb. Rändur jõuab linna Cordoba ning kohtub seal veetleva mustlanna Carmeniga ja taaskohtub José’iga. Vanglas jutustab José rändurile oma elust ja Carmenist. José armus Carmenisse ning hakkas salakaubavedajaks ning oli Carmeni nimel kõigeks valmis. Carmen võrgutas pidevalt võõraid mehi ja ei olnud ustav. José kutsub Carmenit Ameerikasse uut elu alustama, aga Carmen keeldub kategooriliselt ja ütleb, et ei armasta José’id enam. José pussitab Carmenit, Carmen sureb ning José annab ennast üles ja läheb vangi. 9
Ei meeldinud veel see, et keset etendust tehti paariminutiline paus mille jooksul vahetas Tuhaktriinu oma riided ära. Ning näitlejatest ei meeldinud mulle eriti Valentina Taluma ja Juuli Lill, sest minu arust nad ei mänginud oma rolli välja ja paaris kohas nad ei suutnud välja mängida seda, et nad vihased Tuhkatriinu peale on. Üldiselt aga jäin rahule selle etendusega ja võin öelda, et näitlejad tegid head tööd. Võrreldes ooperi "Carmeniga" oli üllatunud, sest peale "Carmeni" vaatamist arvasin, et ma ei lähe enam kunagi ooperit vaatama, aga see ooper suutis mu mõtted ümber lükata ning arvan, et külastan ka tulevikus nii mõndagi ooperit. Enne etendust arvasin seda, et nagunii mulle see eriti ei meeldi, sest "Carmeni" vaatamisest ei ole mul just kõige paremad mälestused, aga kui etendus algas ja oli juba mõnda aega kestnud, sain aru, et see ooper on hoopis huvitavam ja parem kui "Carmen".
edasi rännata mööda maad, kuna mehed suundusid samasse ööbimiskohta. Edasi liikus minategelane ööbimiskohast linna ja sealt kohtab ta mustlas tüdrukut Carmen, kes proovib talle tünga keerata. Carmen juhatas ta majja, kus ta kavatses koos Don Josega teda röövida, aga siis avastas Don Jose, et ta teab teda ning keeldus seda tegemast. Don Jose rääkis minategelasele, kuidas ta tutvus Carmeniga ning millised seiklused nad läbi elasid. Ta rääkis, kuidas Carmen oli temaga käitunud ning lõpus Jose tapab Carmeni. Don Jose matab ta metsa ning hiljem tunnistab, et Carmeni mõrvas. 2. Teose probleemistik ja ideestik Miks Don Jose järgib Carmeni käske? Kuna Don Jose on kõrvuni armunud Carmenisse ning Carmen lihsalt kasutab teda ära. Carmen annab Don Josele lootust, aga kunagi ei tunnista midagi temale või ei väljenda ennast konkreetselt Don Josele.
Carmen viskab Josele lille. Tubakavabrikus tekib tüli, selgub et süüdlaseks on Carmen, kes oli kasutanud ka nuga. Leitnant Zuniga vahistab ta ja käsib Josel teda valvata. Carmen laulab ja tantsib talle kinniseotud kätega, Jose armub ja lubab tal lahkuda. Selle eest läks Jose ise kartsa. Õhtul kõrtsis saab Carmen teada, et Jose vabaneb kartsast ning veenab teda endaga mägedesse minema. Vahepeal satub Jose vastuollu Zunigaga, kes Carmeni järele ihaleb ning Jose otsustab kaasa minna Carmeniga. Kuid Carmeni tunded ei püsi, ta armastus kuulub juba Escamillole. Jose valvab öösel mägedes kaupa, tuleb Micaela ning tahab teda sealt päästa, tagasi koju viia. Tuleb Escamillo, otsides Carmenit ning Jose saab armukadedusest vihaseks ja haarab noa. Käib võitlus. Carmen tuleb ja päästab Escamillo. Jose tõstab ka Carmeni vastu noa, aga Micaela astub vahele. Sevillas on härjavõitlus ja selle on võitnud Escamillo, kes seisab areenil. Carmen tahab tema juurde joosta, õnnest
Tänu sellele saadeti ta maalt välja. Sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Sai kiiresti kapraliks ja oli lootust saada ka seersandiks, kuid tema õnnetuseks saadeti valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. (Manufaktuuris töötab sadu naisi kes palavuse tõttu on sunnitud tihti peaaegu et alasti töötama. Nad rullivad sigareid suures ruumis, kuhu mehed pääsevad vaid veinticuatro (kõrgem politseiametnik) loal.) Korraga sattus ta seal kokku Carmeniga kellesse ka armus.. Manufaktuurist tormas välja väravavalvur, ta seletas, et sigariruumis tapeti üks naine. Seersant käskis Josel asja uurima minna. Nimelt olevat Carmencita ühe kaastöölisega riidu läinud ja kaastööline kohutaval kombel viga saanud. Seersant nõudis, et Carmen peab vangi viidama. Jällegi sai Jose selle ülesande enda õlule. Teekonnal vanglasse võrgutas Carmen oma naiselikkusega ja kavalusega Jose ära ning sai põgenema (Mao tänaval). Karistuseks Jose
Sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Sai kiiresti kapraliks ja oli lootust saada ka seersandiks, kuid tema õnnetuseks saadeti valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. (Manufaktuuris töötab sadu naisi kes palavuse tõttu on sunnitud tihti peaaegu et alasti töötama. Nad rullivad sigareid suures ruumis, kuhu mehed pääsevad vaid veinticuatro (kõrgem politseiametnik) loal.) Korraga sattus ta seal kokku Carmeniga kellesse ka armus.. Manufaktuurist tormas välja väravavalvur, ta seletas, et sigariruumis tapeti üks naine. Seersant käskis Josel asja uurima minna. Nimelt olevat Carmencita ühe kaastöölisega riidu läinud ja kaastööline kohutaval kombel viga saanud. Seersant nõudis, et Carmen peab vangi viidama. Jällegi sai Jose selle ülesande enda õlule. Teekonnal vanglasse võrgutas Carmen oma naiselikkusega ja
vargaks pidasid. Tibby küsis luba kas ta tohib tüdrukuga kaasa minna. Ta ei teadnud miks ta seda tegi aga ta lootis , et kui ka temaga midagi juhtub ei pea ta üksi olema. Krista tuli Carmeni tuppa ,et teda sööma kutsuda. Ta kõmpis trepist alla ja istus rikkalikult kaetud laua taha. Järsku tundis Carmen , et Krista võttab ta käes kinni, ta raputas käe eemale. Krista vabandas ja ütles , et neil on kombeks söögipalve ajal käest kinni hoida. Hiljem üritasid Lydia ja Krista Carmeniga vestlust luua , kuid Carmen vastas napisõnaliselt nagu ei oleks ta huvitatud. Ta vihkas neid. Järsku tundis ta jubetat peapööritust ja küsis kas ta võib minna ja oma emale helistada. Minut hiljem nuttis ta telefoni otsas emale asja selgitades. Bee tahtis Ericut, ta ei saanud enam mõtteid mujale. Emily mainis Beele , et Eric juhib jooksu. Jooks oli kuus miili, isegi Bee teadis, et see on liiga palju. Aga ta pidi poisi pärast minema. Üle jäänud rühm oli juba alustanud ja
Georges Bizet (1838-1875) Kõige tuntum teos ja ainuke maailmakuulus ,,Carmen". Erakordsete muusikaliste võimetega ja läks elule vastu väga suurte lootustega õppis Pariisi konservatooriumis. Tema ooperid ei äratanud suurt tähelepanu. Seetõttu pidi andma eratunde, tegi ebahuvitavaid töid ja loominguks jäi vähe aega. Kirjutanud 5 ooperit, 3 sümfooniat ja 200 instrumentaalpala. Kuulsuse saavutas ,,Carmeniga", mille aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus. Traagiline ooper. Laval on inimesed otse rahva hulgast. Nt vabrikust, mustlaslaagrist, külast. Tegevus toimub Hispaanias Sevillas, seal Carmeni (mustlasneiu) ja talupoisi traagiline armastuslugu. Carmen kujutab ooperis võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Tal vabadust ja vabadusjanu ülistav tähendus. Carmen hästi temperamentne, ilus, isekas, ,,looduslaps". Teeb nii, nagu tunneb. Avamäng 3 lõiku: 1
,,Carmeni" tegevuspaik on Hispaania ja 19. sajandi I pool. See on raamjutustus, kus minategelane ehk autor räägib reisist, kus ajab taga Hispaania ajaloolist kohta. Teel kohtab ka Jose Nawarrat. Teejuht tahab Josed välja anda, aga minategelane pole nõus, sest Jose on temaga normaalselt käitunud (Jose oli tegelikult röövel). Teejuht läks politseid kutsuma, aga minategelane hoiatab röövlit ja laseb tal minna. Edasi räägib minategelane Hispaania linnast, kus kohtub imeilusa tüdruku Carmeniga. Nad käivad koos jäätist söömas ja kudrutavad ja mustlasneiu filrdib jutustajaga. Hiljem varastab Carmen mehelt kella ära. Jutustaja läheb teekonnale edasi, aga ei viitsi politseiga tegeleda, kuid millalgi satub linna tagasi ja kohtub vangisoleva Josega. Jose räägib, kuidas ta on Basque'i provintsist pärit ja oli sõjaväelane. Tal olid head eeldused ja tulevik oleks kindlustatud jms, aga Carmen läks teise naisega tülli. Teda taheti vangi panna, Jose saadeti teda politseisse viima
Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Rännumees kohtus Carmeniga. Peagi kutsus Carmen ta ka enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta päris don Joselt tema vangisoleku põhjuseid ning don Jose rääkis talle meenutusena minevikust
Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas. Don Jose oli võitlejahingega noormees, kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees. Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline. Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpuski mainitud: Oleksin tahtnud, et ta kardaks ja armu paluks, kuid see naine oli deemon." Läbi mitmesuguste vahejuhtumite, lasi Don Jose ennast Carmeni püünisesse" ja too kasutas teda ka omamoodi ära. Don Jose sattus alguses sõjaväkke, hiljem vanglassse
silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas. Don Jose oli võitlejahingega noormees, kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees. Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline. Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpuski mainitud: Oleksin tahtnud, et ta kardaks ja armu paluks, kuid see naine oli deemon." Läbi mitmesuguste vahejuhtumite, lasi Don Jose ennast Carmeni püünisesse" ja too kasutas teda ka omamoodi ära. Don Jose sattus alguses sõjaväkke, hiljem vanglassse
kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, 43 et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama
annaabi.ee 
