Georges Bizet´”Carmen” (0)

Muusikateose retsensioon
Georges Bizet ´” Carmen ”
29.jaanuaril käisin Estonia Ooperimajas kuulamas Georges Bizet´ooperit „Carmen”, mille hooaeg on Estonias järjekorras juba kümnes.
Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri „Tristan und Isolde ”´s. Don José'd mängis Mart Madise , Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer , dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten . Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo -, koorimuusikast ning mõningastest dialoogidest.
Ooperi jooksul kõlas mitu korda „ Habaneera ”, mida esitas Carmen, keda kohati toetasid teised esinejad ning orkester . „Habaneera” on aaria armastusest, mille korduvaks mõtteks on „armastus on mustlaslaps, kes ei allu seadustele”(’ amour est un oiseau rebelle,
Que nul ne peut apprivoiser). „Habaneera”, teise pealkirjaga ka „L'amour est un oiseau rebelle” („Armastus on vaba lind”)vokaaliulatus ulatub D4-st F5-ni. Libretto on kirjutatud Henri Meilhac'i ja Ludovic Halevey poolt. Minule meeldis „Habaneera” seetõttu, et ta pole liiga tempokas, kuid on väga vaheldusrikas . Korduv accelerando justkui toonitaks aaria mässumeelseid sõnu, mis omal ajal palju poleemikat tekitasid. Kombineerituna agitato laulvate taustalauljate ning orkestriga, jättis esitus kustumatu mulje.
1875. aastal valminud ooper pole alati menukas olnud. Esietendusel vilistati see välja ning trambiti täielikult mutta. Kuigi korüfeed nagu Tšaikovski ning Debussy ennustasid sellele suurt tulevikku ning nägid Bizet´ooperi potentsiaali, ei näinudki Bizet´enda loomingu edu, sest ta suri kolm kuud peale esietendust. Prosper Merimee 1846.aastal kirjutatud raamatu põhjal loodud ooper räägib mustlasneiu Carmeni ning seersant Jose armastuse loo, millesse on segatud härjavõitleja Escamillo, kellesse Carmen Josest tüdinuna armub, ning Micaela, kes on armunud Josesse ning keda Jose ema noormehele sobivaks kaaslaseks peab. Viimase, neljanda vaatuse lõpus tapab Jose Carmeni, kes on läinud vaatama Escamillo härjavõitlust. Tapnud oma kallima samal hetkel, kui Escamillo areenil võidu saavutas, hüüdis ta: „Oh Carmen, ma Carmen adoree!”, peale mida tappis ka iseenda.
Minu jaoks oli see esimene kord külastada Estonia Ooperimaja, mis süvendas muljet veelgi. Ehkki olen ka varem käinud ooperit kuulamas, pole eelnevad siiski võrreldavad „Carmeniga”, mis on lausa maailmatasemel. Nii orkester kui ka lauljad olid oma esitluse täiuslikkuseni lihvinud, pakkudes publikule naudingut tõelisest kunstist. Väike polnud ka kostümeerijate, õmblejate, lavatehnikute roll. Nende tehtud töö lisas ooperile silmailu, sest kostüümid olid uhked ning lavakujundus jättis vägagi tõetruu mulje. „Carmen” tekitas minus soovi külastada Estoniat uuesti, et omandada uusi meeldivaid ooperikogemusi.