· Metsavendlus · Michael Howard "Sõda Euroopa ajaloos" · Norman Davies "Euroopa sõjas. Lihtsat võitu pole" · Catherin Merridale "Ivani sõda" Eesti riigikaitse 1920-1940 · Ajateenistus keskmiselt 1 aasta · Maa- mere- ja õhuvägi · Kaitseliit 40 000 meest · Riigikaitseõpetus kesk- ja kutsekoolides · Riigikaitse oli olemuselt üldrahvalik · ........ Okupatsiooniarme kohalolek Eestis · 1991. aastaks oli Eestis asuvate Nõukogude Armee üksuste käsutuses 1665 objekti kogupindalaga 87 147 hektarit (umbes 2% Eesti territooriumist). · Sõjaväeüksused paiknesid ligi 800 paigas, 1991. aasta suvel oli Eestis ligikaudu 36 000 nõukogude sõjaväelast. (Sõjaväelaste arv ulatus maksimaalselt kohati 120 000 meheni.) · Nõukogude Armee üksused lahkusid Eestist lõplikult 31. augustiks 1994. Külm sõda: eestlased Nõukogude armees · Kokku kutsuti aastatel 19471991 Eestist
Rahvusväeosad | Eelduseks eestlastest ohvitseride olemasolu; 1. Eesti polk, Aleksander Tõnisson; Eesti Diviis, Johan Laidoner. Eesti riigikaitse 1920-1940 | Ajateenistus keskmiselt 1 aasta; Maa- mere- ja õhuvägi; Kaitseliit 40 000 meest; Riigikaitseõpetus kesk- ja kutsekoolides; Riigikaitse oli olemuselt üldrahvalik. Okupatsiooniarme kohalolek Eestis | 1991. aastaks oli Eestis asuvate Nõukogude Armee üksuste käsutuses 1665 objekti kogupindalaga 87 147 hektarit (umbes 2% Eesti territooriumist). Sõjaväeüksused paiknesid ligi 800 paigas, 1991. aasta suvel oli Eestis ligikaudu 36 000 nõukogude sõjaväelast. (Sõjaväelaste arv ulatus maksimaalselt kohati 120 000 meheni.) Nõukogude Armee üksused lahkusid Eestist lõplikult 31. augustiks 1994. Külm sõda: eestlased Nõukogude armees | Kokku kutsuti aastatel 19471991 Eestist Nõukogude Armeesse ca 300 000 meest; Kuni
kaheks raskejalaväelased (külmrelvadega) ja kergejalaväelased (tulirelvadega). Ratsaväe ja suurtükiväe osatähtsus oli jalaväe kõrval väike. Ratsaväe varustusse kuulusid mõõgad, piigid, püstolid ja arkebuusid. Suurtükiväe struktuur ei olnud veel välja kujunenud ja see oli täielikult eraettevõtjatest inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette, ja seetõttu oli ka iga suurtükk ainulaadne. Alaline armee Ajutine palgaarmee ei olnud tugevnevale riigivõimule absolutismile kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Valitsejad vajasid ka ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks. Lõpuks loobuski riigivõim eraettevõtjate vahendusest ning asus ise sõjaväge korraldama. Viimane muutus alaliseks institutsiooniks, miks eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, ja selle lahingukorda viimiseks ei vajatud enam pikka aega.
kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit ning 1698 aasta augustis kohtusid Peeter I ning August II Tugev ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel, Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile, hiljem ühines liiduga ka Brandenburg. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.2 Põhjasõja otsustavad sündmused Saksimaa jaoks 1700. aasta talvel ründasid Saksi väed Riiat, linna vallutada ei suudetud kuid jätkati piiramist. Sama aasta sügisel ründas ka Venemaa Rootsi valdusi Baltikumis, asudes piirama Narva kindlust. Rootsi kuningaväed olid parajasti hõivatud kolmanda vastase Taaniga. Rootsi
1730. aastal sai Friedrich tuttavaks leitnant Hermann von Katte'ga, kellega ta üritas pageda Inglismaale, mis oli samaväärne kui deserteerimine. Peale Von Katte surmanuhtlust, palub prints Friedrich oma isalt andks ning 1733. aastal sunnitakse teda abielluma Elizabeth Christine von Braunshweig'iga, kuigi Friedrich näitab täielikku ükskõiksust pruudi vastu. Peale isa surma, aastal 1740 , saab Friedrich mitte lihtsalt Preisi krooni, vaid ka tugeva armee ning kulutamata riigikassa. Kuigi Friedrichi isa andis enne surma käsu matta ta võimalikult tagasihoidlikult, seda lubadust poeg ei täitnud. Ta korraldas uhked ning väärilised matused oma isale, Friedrich Wilhelm I-le. Kohe, kui Friedrich II saab võimule, koostab ta normatiiv-õigluslikud aktid, mis puudutasid ususallivust ning tänu millele hakkasid Preisi ümberkolima ka teistsuguste uskudega rahvad, sealhulgas ka juudid
-1940. aastate vahel asjad taas käärima ja juba peagi oli kuulda sõjamadinat nii Euroopas kui ka Aafrikas. Vaatamata sellele, et Euroopas ja Aafrikas käis pidev sõda, tundus see meie rahvale kauge ja võõras. Keegi ei usukunud, et see lõpuks ka siia jõuab. Kui sõda ükskord päral oli, tuli Eesti meestel teha väga olulisi valikuid – kelle poolel sõdida, kas Nõukogude Venemaa või Saksamaa. See referaat räägib neist Eesti meestest, kes valisid enda jaoks Saksa armee. Kes nad sellised olid, kuidas nad selle tee valisid ja mis olid nende ülesanded – sellest saab teada järgmiseid lehekülgi lugedes. Meeldivat lugemist! 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine Esimese maailmasõja lõppedes oli Euroopa laastatud. Sõja kaotanud Saksamaale olid määratud meeletut reparatsioonid, et Prantsusmaa ja teised tugevalt kannatanud riigid saaksid ennast taas üles ehitada
...............................3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 4 Saksamaa ............................................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 8 Alaline armee........................................................................................................................................ 9 Muutused sõjaväes.............................................................................................................................. 12 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 18 Telekommunikatsioon ........................................
....... 3 Saksamaa ............................................................................................................................................. 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil .............................................................................................................................. 9 Tähtsamad muutused............................................................................................................................ 9 19. sajandi teadus...................................
21.-25. aug piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa, paisati tagasi Pariisi lähedale 2. sept jõudsid sakslased 35 km kaugusele Pariisist Septembri algul Marne´i lahingus pandi sakslaste liikumine seisma Algas positsioonisõda - kaitserelvad olid ründerelvadest tõhusamad 1914. aasta sõjategevus idarindel Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad - 17. august alustasid 2 vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale Saksamaa armee etteotsa määrati kindralid Hindenburg ja staabiülemaks Luddendorff - Suutsid ühe Vene armee purustadai Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma Galiitsias kandis Austria-Ungari suuri kaotusi Vene vägede tõttu. Saksamaa tõi osa vägesid läänerindelt idarindele ning koos A-U vägedega alustasid pealetungi Varssavile. Saksamaa sekkumine päästis hävingust. Aasta lõpuks olukord stabiliseerus muutumata positsioonisõjaks nagu läänerindel
nimetama Schlieffeni plaaniks. See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta venemaa peale. Plaan 17 ,,HOOGNE PEALETUNG" Prantslaste sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida katastroofi , kui prantslased Prantsuse-Preisi sõjas lüüa said. Prantsuse saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid belgia piirile seda ei tehtud. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa- Sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll tunduvalt suurem aga mobilisatsioon võttis aega. Ründas Ida-Preisimaad ( prantsusmaa palvel) Venemaa kokkuvarisemine 1917 aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: · Rahutused sõjaväes- 1917 aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri
ÜK, talupojad vabastati pärisorjusest). Üldiselt mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivsemalt kodanlusele, negatiivsemalt feodaalkonnale ja oli eeskujuks teistele riikidele. 3. Kirjelda Napoleoni sõjaretke Venemaale. 1812. aasta isamaasõda (ka Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-P22. juunil 1812 kuulutas Prantsuse Napoleon I sõja Venemaale ning ööl vastu 24. juunit 1812 ületas 640 000-meheline Prantsuse Suur armee Neemeni jõe ja sellega Preisimaa-Venemaa piiri. Prantsuse sõda) oli 1812. aastal toimunud relvakonflikt Prantsusmaa ja Venemaa vahel. Napoleoni Prantsuse Suur armee, mille koosseisus oli Poolast, pärast Kościuszko ülestõusu (1794. aastal) ja Poola kolmandat jagamist lahkunud poolakate ja Varssavi hertsogiriigi väeosad hõivasid Vilno ja Vitebski. 1. juulil 1812 kuulutati välja Poola alasid ühendava Leedu suurvürstiriigi taasloomine.
Preisimaa omariikluse ajalugu saab alguse aastast 1525, mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutnud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik kogu Euroopas. [1] Friedrich Wilhelm,(1688 - 1740)kes oli Brandenburgi nimekaim valitseja oli suureks kuurvürstiks kutsutud. Wilhelm valitses aastatel 1640 1688, kelle valitsusajal ehitati välja pealinn Berliin. Sinna rajati kanaleid, loodi tugev armee ning Prantsusmaal taga kiusatud ja Saksamaale ümber asustatud hugenottidega edendati tööndust. [1] Suure kuurvürstik poeg Friedrich III kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all kuningaks. Ta valitses aastatel 1688 1713. Kuna Brandenburg kuulus keisririigi koosseisu, Saksamaal aga ei saanud keisri kõrval olla teist kroonitud pead, võttis Friedrich I keisri võimu alt jääva Preisimaa kuninga tiitli, kuid tuumikalaks jäi riiki edasi Brandenburg.[1]
seega ka keiser olid protestantlikud), keelustati sotsialistide parteid, edendada tööstust, välistada sõda kahel rindel (ehk siis vältida Vene-Prantsuse liitu). Samal ajal sotsialism muutus Euroopas väga mõjukaks poliitiliseks ideoloogiaks, selle vasakpoolseima tiiva (kommunismi) ideoloogiks sai Karl Marx, parempoolsemad sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) on mõjutatud Eduard Bernsteinist. Mõlemad sakslased. Wilhelm II poliitika eesmärgid ja tulemused: Saksamaa suurriik, armee rolli suurendamine ühiskondlikus elus, eelistas lähikonnas kuulekaid ametnikke, mitte visionääre. Jätkus tööstuse areng ja seeläbi Saksamaa majandusliku võimekuse kasv. Loobus Bismarcki ettevaatlikust välispoliitikast kahel rindel, ei hoidnud enam ära Vene-Prantsuse liitu (selle asemele tuli Schlieffeni plaan, millega pidi kiiresti purustatama Prantsusmaa ja seejärel kõigi relvadega ründama Venemaad). 1914-1918 toimunud I maailmasõjas see plaan aga nurjus ja Saksamaa
saata Napoleoni Egiptusesse, et saada endale oluline pos. idamaades ning kontrollida teatud määral ja Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Inglsimaa proovis pr.Egiptusesse jõudmist ära hoida. Britidel oli parem laevastik ning Nelsoni juhtimisel suudesti pr.probleeme tekitada. Napoleon kavaldas nad aga üle ning maabud Aleksandria lähistel. Egiptuses saavutas ta mitu silmap.võitu ning tungis ka Süüriasse. Egiptus oli kindlalt prantslaste käes, kuid Napoleoni armee oli seal ka vangis, kuna inglased olid varem merelahingus Prantsuse laevastiku hävitanud. 1799. aastal oli ka Napoleon Egiptuses teada saanud, et Prantsusmaa olukord on pinev ning otsustas asjadesse otsustavalt sekkuda. Ta lahkus salaja koos väikese hulga meestega Egiptusest ning maabus peagi Prantsusmaal. Napoleoni reformid. hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki, omavalitsuste ja rahva esinduste õiguste kärpimine, suur roll politselt, lasi koostada
aprill) o Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda o Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega o 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi , mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri Verduni – Sõjategevus 1916 (21. veebruar) o Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud o Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele o 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu Somme’i – Sõjategevus 1916 (1. juuli) o Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise o 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi
VENEMAA PRANTSUSMAA Diplomaatilised 1)sõlmis rahulepingu 1)sõlmis Venemaavastase Türgiga lepingu Austria ja Preisiga 2)sõlmis liidulepingud Inglismaa ja Rootsiga Sõjalised 1)viis läbi armee 1)koondas Venemaa vastu ümberrelvastamise 650 000 meest, nii suure 2)koondas Prantsusmaa armee kokku saamine oli vastu 300 000 meest võimalik tänu a)Prantsusmaal kehtivale üldisele sõjakohustusele
Sitsiilia, Taani. · IV sõda Napoleoni vastu, aastatel 1806-1807. Sõjategevuses osalesid Preisimaa kuningriik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik. · V sõda Napoleoni vastu, 1809. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. · 1812. aasta Isamaasõda, 1812. aastal Napoleon tungis Venemaale oma 450 000- mehelise armeega. Suure Armee häving · VI sõda Napoleoni vastu, aastatel 1813-1814. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, Portugali kuningriik. Sõda Euroopas 3 · VII sõda Napoleoni vastu, 1815. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik,
11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse, vallutades selle Schleswigi-osa. Rootsi esimesed võidud [redigeeri] Võit Taani üle Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit. Ta kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi ei olnud palgaarmee nagu enamikus teistes maades. Sõdurid elasid rahuajal talupoegadena külades. Ühe üksuse sõdurid elasid ühes külas. See lähendas neid lahingus. Deserteerimine oli Rootsi armees sama hästi kui tundmatu. William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa kui ka Hollandi kuningas, soovis säilitada Põhja-Euroopas rahu ning status quo'd. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 liinilaevast koosneva Inglise-Hollandi eskaadri admiral Rooke'i juhtimisel Rootsi toetuseks Göteborgi. Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 fregatiga, Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi
1916. aasta lõpust sõdis Mannerheim oma ratsadiviisiga Rumeenia rindel, kus ta elas läbi ka 1917. aasta revolutsioonilised sündmused. Läbides seiklusrikka ja ohtliku teekonna, jõudis ta pärast bolevike võimuhaaramist detsembris Soome. MANNERHEIMI NAASMINE SOOME Helsingisse jõudes kohtus Mannerheim Soome ohvitseridega, kes asusid looma noore vabariigi relvajõude, ning peagi nimetati ta sõjavägede ülemjuhatajaks. Ent enne veel, kui armee loomisel midagi ära teha jõuti jaanuari lõpus 1918 puhkes kodusõda. Kommunistide ja sotsiaaldemokraatide juhitud tööliste võitlussalgad, keda toetasid Vene revolutsioonilised soldatid ja madrused, haarasid kogu Lõuna-Soome. Rahvuslikud ja antikommunistlikud jõud koondusid Kesk-Soome, nende peamiseks keskuseks kujunes Vaasa. Sinna sõitis ka Mannerheim ning asus organiseerima valgearmeed, tuginedes kõigepealt kaitseliidu organisatsioonidele. Õnneks oli sõja ajal
...........3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee...........................................................................9. 4. Sõjaväe eliit..............................................................................9. 5. Massiarmee loomine ja tehnika areng.....................................11. 6. 17.-19.saj Teadus...................................................................13. 7. Astronoomia ja füüsika..........................................................13. 8. Keemia ja arstiteadus.........................................
sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Ta kavatses oma eesmärkid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000- meheline armee. Inglismaa lootis sõjas rohkem oma sõjalaevastiku peale. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega. Ta pidi arvestama ka sõjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria vastu. Peaeesmärgiks oli Saksa vägede purustamiine Ida-Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel.
lõbutsevast ja korrumpeerunud kuningast isu täis. Ta proovis õnne Viini ja Kopenhaageni õukonnas, kuid asjata. Lõpuks kutsus Peeter teda Moskvasse. Enne veel kohtus Patkul du Héroniga (!), et Peetrile kingiks viia Prantsusmaa tugi, kui Peeter Prantsusmaad Hispaania pärilussõjas toetab. Nii suur oli Patkuli kättemaksutahe, nii et ta isegi oma verivaenlase juurest läks abi otsima Rootsi vastu. Aprilli alguses võttis tsaar Patkuli südamlikult vastu. Tema esimeseks ülesandeks sai Vene armee reorganiseerimine, aukraadiks kindralleitnant aastapalgaga 8000 taalrit ning järgmisel aastal sai ta veel salanõuniku tiitli. 1702.aasta mai lõpus asus ta teele lääne poole, et ülemkomissarina ohvitsere värvata, kaasas tsaari manifest. Vahepeal oli Karl XII Varssavi vallutanud ja August Krakovisse põgenenud. Juuli alguses lööb Karl XII Augusti vägesid Klezowi all nii rängalt, et kuningas pääses vaid läbi häda, jõudmata puhast särkigi kaasa võtta. Ka sõjakassa läks kaotsi
linnad. · Riigipäeva tähtsust vähendas see, et Vestfaali rahuga (1648) tunnistati Saksa riikide suveräänsust (iseseisev välispoliitika ja sõjavägi) 2. Preisi esiletõus a) Brandenburgi kuurvürstiriik: · Asus Saksamaa põhjaosas, pealinn Berliin. · Hohenzollernite dünastiast pärit kuurvürst Friedrich Wilhelm (1640- 1688) rajas hea väljaõppega tugeva armee (nn preisi drill ja distsipliin) b) Preisi kuningriik: · Järgmine kuurvürst lasi ennast Friedrich I nime all 1701.a. kroonida Preisi kuningaks (Preisi hertsogkond oli varem liidetud Brandenburgiga) 3. Absolutismi kujunemine "sõdurkuninga" Friedrich Wilhelm I ajal (1703- 1740) a) Valitsejana: · Nõudis vastuvaidlemata käsutäitmist. · Kontrollis ise ametnikke, kes võisid sattuda harimatu ja jämeda isevalitseja sõimu ja kepihoopide alla.
· 21.-25. august piirilahing Saksamaa ja Prantsuse-Inglise vägede vahel · 2. september sakslased Pariisist 35 km kaugusel · ägedad lahingud inglaste poolt toetatud Prantsusmaa väed panid Marne'i lahingus Saksamaa väed seisma algas positsioonisõda · sõjategevus idarindel · 17. august 2 vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale · Saksa armeel uus juhtkond kindralid Hindenburg ja Luddendroff üks Vene armee löödu puruks, tine suruti taanduma · Galütsia lahingutes kandsid Austria-Ungari väed suuri kaotusi (Venemaa vastu), ebaõnnestus ka pealetung Serbias · 1914 sügisel saatis Saksamaa osa jõude idarindele, et koos Austria-Ungariha alustada pealetungi Varssavile · aasta lõpus olukord stabiliseerud, aga ei muutunud positsioonisõjaks 3) 1915 Idarinne · sõtta sekkus Itaalia Antandi poolele
Puhkes hoogne poliitiline tegevus asutati uusi erakondi, mis tutvustasid aktiivselt oma vaateid ja asusid võitlusse Maanõukogu kohtade eest. Rahvuslike poliitikute seas hakkas levima mõte taotleda Eestile osariigi staatust föderatiivses Vene riigis. Samas kasvas ka enamlaste populaarsus, kes rõhutasid tööliste klassiühtsust ja vastustasid rahvusliku autonoomia laiendamise taotlust. Enamlaste eestvedamisel asuti linnades ja Eestis paiknenud Vene armee väeosades moodustama tööliste nõukogusid. Aprillis algas Eestis rahvusväeosade formeerimine, mis koondati detsembriks ühte jalaväediviisi. Rahvusväeosade moodustamisega naasis 1917. aastal Eestisse kümneid tuhandeid sõjaväelasi, kes olid seni hajutatud Vene armee erinevatesse väeosadesse. Vabadussõja puhkedes 1918 sai Eesti Vabariik nendele sõduritele ja
nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Ta kavatses oma eesmärkid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. Inglismaa lootis sõjas rohkem oma sõjalaevastiku peale. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega. Ta pidi arvestama ka sõjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria vastu. Peaeesmärgiks oli Saksa vägede purustamiine Ida-Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel.
Saksamaa keisririik konspekt 1. Joonista ajajoon Saksamaa territooriumil olnud liitude kohta 19. sajandil. Dateeri! 2. Mida tähendab tsensuur? Too 2 näidet 19. sajandi Saksa aladelt? Tsensuur on totalitaarriikides ametivõimude poolt teostatav järelevalve raamatute ja ajalehtede üle, et takistada mingisuguste andmete/ideede levikut. Ükski väljaanne ei või trükki minna enne, kui vastavad ametnikud ehk tsensorid pole seda läbi lugenud ja sobimatuid kohti kõrvaldanud. Saksa aladel kehtestati 19. sajandi jooksul kaks korda tsensuur: 1. Saksa rahvusliku liikumise juures tekkisid erinevad üliõpilaskorporatsioonid, sest just ülikoolid kujunesid liikumise keskusteks. Saksa liidu valitsejad eesotsas riigikantsler Metternichiga, kes ise nimetas end uhkelt „Euroopa juhtivaks politseiministriks“, otsustasid üha ohtlikumaks muutuvale üliõpilasliikumisele vastulöögi anda. 1819. aastal korporatsioonid keelus
Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate? 31. Kuidas muutis USA sõtta astumine I maailmasõja käiku? Põhjendage vastust! 32. Kas Saksamaa lüüsaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta näidetega. 33. Mille lõpetas Pariisi rahukonverents ning kellega? 34. Kumb on laiem kas Versaillesi rahu või süsteem? 35. Millised Versaillesi rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilises elus pingete allikaks? Põhjendage vastust! 36. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Miks tekkis selle kõrvale välisriikide interventsioon? 37. Miks õnnestus Venemaal enamlastel võimule jääda, kui mujal see ebaõnnestus?
Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate? 31. Kuidas muutis USA sõtta astumine I maailmasõja käiku? Põhjendage vastust! 32. Kas Saksamaa lüüsaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta näidetega. 33. Mille lõpetas Pariisi rahukonverents ning kellega? 34. Kumb on laiem kas Versaillesi rahu või süsteem? 35. Millised Versaillesi rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilises elus pingete allikaks? Põhjendage vastust! 36. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Miks tekkis selle kõrvale välisriikide interventsioon? 37. Miks õnnestus Venemaal enamlastel võimule jääda, kui mujal see ebaõnnestus?
Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemesse taanduma. 2.2 Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud
Hitler määras maaväeks 550 000 meest 100 000 asemel ning laskemoona oli 10 000 tonni asemel 26 000 tonni. Kõik muu tundus minevat nii nagu Hitler oli tahtnud. Ta pidas kogu muud Euroopat narrina ja samas valmistus Teiseks maailmasõjaks. Kõik oli planeeritud ja samas hulljulge, aga nagu võime tõdeda, võimaldas Hitleri julgus võimatut. Märtsikuu 7. Päeval 1936 aastal Saksa väed vallutasid Reinimaa. See oli siiamaani Hitleri hasartmängu haripunkt. On öeldud, et Saksa armee ei oleks prantsuse vägedele vastu saanud, kui nad oleksid rünnanud, aga õnneks pidas Hitler Saksamaal samal päeval kõne, milles ta rahustas Euroopat üksteise mõistmise nimel see aga nagu näha ei olnud tõsi, ta võimaldas sellega endale ainult valmistusteks taktiliselt aega võita. Sellel ajal, kui rahvasteliit kirus Saksa juute, töötasid relvatehased nii mis jaksasid ja laevatehastes töötati pikad päevad ning Hitler uuris kaardilt kuidas teha võimalikult kummalisi ründe teid.
sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel oli 178 diviisi, Saksa vägedel oli 153 diviisi + 29 liitlaste diviisi. Algus läks plaanipäraselt Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel
Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal, see kulges Saksamaa ja Põhja-Prantsusmaa vahel. Sakslased üritasid ellu viia Schlieffeni plaani. Nende väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal väga tugevat vastupanu, mis ärritas ründajaid ning oodatud läbimurret ei tulnud. Kättemaksuks Saksa sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
