Alkaanid (0)

Füüsikalised ja keemilised omadused

• Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis.
  
• Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks . Rea üldvalem on CnH2n + 2
  
• Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur .
  
• Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud . Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad.
  
• Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke
  

• Metaani homoloogilise rea liikmete keemilised omadused on ühesugused. Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon .
  

• Põlemine:
  

• Oksüdeerijate toime:
  

• Lagunemine kõrgel temperatuuril:
  
• Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Reaktsioonisaadused sõltuvad temperatuurist, reaktsiooniajast ja katalüsaatoris CH4 → 2H2 + C ( tahm )
  

• Temperatuuril umbes 1500°C on reaktsioonisaadusteks tavaliselt etüün.
  
• Suurel temperatuuril 1000 °C ja nikkelkatalüsaatori manulusel reageerib metaan veeauruga. Reaktsioonisaaduste koostis sõltub metaani ja veeauru vahekorrast:
  

• Ammoniaagi sünteesiks vajalik vesinik saadakse peamiselt metaani konversioonireaktsioonil veeauruga. H2 ja CO kasutatakse ka metanooli sünteesiks.
  

• Asendusreaktsioon halogeenidega:
  

• Isomeerimine:
  

Ühendid ja nende kasutusalad

• Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult, nt vedelgaasina.
  

• Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini (peamiselt tuntud kui küünlavaha).
  

• Alkaanide halogeenderivaate tarvitatakse õlide, vaikude, rasvade ja plastmasside lahustitena .
  
• Triklorometaani ( CHCl3 ) tuntakse ka kloroformi nime all ja kasutatakse narkoosivahendina.
  

• Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutusvedelikuna.
  

• Difluorodiklorometaani (CF2Cl2) rakendatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendis lakkide , mürkkemikaalide, parfüümide jms juures pihustusainena.
  

Kasutatud kirjandus