Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkaanid-lünktekst (0)

1 Hindamata
Punktid

                                                               Alkaanid 1.  Süsivesinikud  on ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust.

2. Alkaanid on süsivesinikud, milles süsinikuaatomite vahel on vaid  üksiksidemed.

3. Alkaanide üldvalem on CnH2n+2 n> või = 1.

4. Alkaanide homoloogiline vahe on kahe kõrvuti oleva süsivesiniku  rühma -CH2- arv.

5. Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homoloogilises reas  seaduspäraselt:
Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilistes ridades 
molekulmass , tihedus, sulamis- ja  keemistemperatuur , väheneb aga 
ainete  lahustuvus  vees.

6.  Tahkeid   alkaane  kutsutakse parafiinideks. 7. Alkaanid on veest kergemad.

8. Alkaanid ei  märgu  ega lahustu vees, seega nad on  hüdrofoobsed   ained.

9. Alkaanid on keemiliselt kõige passiivsemad orgaanilised ained. 10.

Alkaanidel esineb 3 liiki keemilisi reaktsioone:   põleminepürolüüs  ja  asendusreaktsioonid  halogeenidega ( halogeenimine ).

11. Metaan on loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine  koostisosa

Teda leidub maagaasis  70 kuni 90%
Metaan on värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas .
Metaan on ka  kasvuhoonegaasBiogaas  sisaldab samuti 70% 
metaani. 

12. Etaani leidub  looduslikus  gaasis kuni 10%
13.

Propaani  leidub looduslikus gaasis ja lahustununa naftas.

14. Butaani  leidub samuti looduslikus gaasis ja naftas. 15.

Teda kasutatakse koos propaaniga kütusena ja viimasel ajal ka freoonide  asendajana aerosooltoodetes.
Põhiosa butaanist kasutatakse bensiini lenduvuse tõstmiseks.

16. Bensiinis  leidub alkaane pentaanist kuni oktaanini. 17.

Undekaan ja tridekaaan on sipelgatele  omavaheliseks ,,teabe`` vahetamiseks kasutatavad ained ja selliseid
aineid nimetatakse feromoonideks.

18. Tahketest alkaanidest valmistatakse määrdeaineid ja -õlisid.

Alkaanid-lünktekst #1 Alkaanid-lünktekst #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiina Kupp Õppematerjali autor
Keemia lünktest alkaanide teemal

Sarnased õppematerjalid

Alkaanid
4
rtf

Alkaanid

3. Funktsionaalne rühm ­ e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ­ ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ­ ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid ­ küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid ­ tsüklised ühendid alkaanid vahel alkeenid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kaksikside alküünid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kolmikside 5. triviaalne nimetus ­ käibelolevad tavanimetused, mis on pandud ainetele kas nende päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi

Keemia
Alkaanid
3
docx

Alkaanid

3. Funktsionaalne rühm ­ e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ­ ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ­ ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid ­ küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid ­ tsüklised ühendid alkaanid vahel alkeenid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kaksikside alküünid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kolmikside 5. triviaalne nimetus ­ käibelolevad tavanimetused, mis on pandud ainetele kas nende päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi

Keemia
Alkaanid
22
docx

Alkaanid

...........................7 Ühendid ja nende kasutusalad.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 2 Sissejuhatus  Alkaanid - süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.  Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. 3 Leidumine ja saamine  Kõige lihtsam alkaan - metaan (CH4) on looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamine koostisosa.

Üldkeemia
Alkaanid
4
txt

Alkaanid

nomenklatuur- aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogum. homoloogiline rida- rida, mille krvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rhma -CH2- vrra. homoloog- homoloogilise rea liikmed. tvihend- pikem ssivesinikuahel. alklrhm- alkaanidest tuletatud asendusrhm. sigma side- kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pilv asub aatomeid hendaval hel sirgel. tetraeedriline ssinik- kui ks ssinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, nurgad on vrdsed ( 109.5 ). parafiin- tahked alkaanid vi nende segud. hdrofoobsed ained- ained, millel puudub veega vastastikmju, puudub vime moodustada vesiniksidemeid, veega ei mrgu. hdrofiilsed ained- vee-lembelised ained, on vastastikmju ja moodustavad vesiniksidemeid. tielik plemine- Tielik plemine toimub piisava hapnikukoguse (hu) olemasolul. Tielikul plemisel tekivad alati ssinikdioksiid ja veeaur. mittetielik plemine- Mittetielikult plevad need ained, milles on ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur.

Keemia
Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

või aatomrühmad: Cl Cl Cl H / / C=C C=C / / H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on ­aan. H

Analüütiline keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

või aatomrühmad: Cl Cl Cl H / / C=C C=C / / H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on ­aan. H

Keemia
Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse ja alkaanid
2
doc

Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse ja alkaanid.

O (hapnik) ­ valents 2, valentsolekuid 2 N (lämmastik) ­ valents 3, valentsolekuid 3 3. Mis on süsivesinikud? Ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. 4. Isomeeria mõiste. (mis need on?) Isomeerid on ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur. Moodustub alates kolme süsinikuga ühendites. Tv. Lk. 13. ül. D 5. Süsiniku oksüdatsiooniaste ja selle arvutamine. Võib olla ­IV kuni IV 6. Mis on alkaanid? (struktuur) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on ainult 1 kordsed kovolentsed sidemed Lisandub nim. lõpp ­aan Üldvalem homoloogide arvutamiseks on CnH2n+2 7. Homoloogiline rida. (10 eesliidet pähe!) 1. met- 5. pent ­ 9. non ­ 2. et ­ 6. heks ­ 10. dek - 3. prop ­ 7. hept ­ 4. but ­ 8. okt ­ 8

Keemia
Alkaanid
4
doc

Alkaanid

ALKAANID Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks. Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid: 1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga C nH2n+2 Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga . 2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga C nH2n. Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu. 1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun