Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsivesiniku orgaanilised molekulid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Süsivesiniku orgaanilised molekulid #1 Süsivesiniku orgaanilised molekulid #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PAtrikss Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

..............................................................................................................15 Orgaaniline keemia * Orgaaniline keemia on süsiniku keemia. -) Tegeleb orgaaniliste ainetega, mis peamiselt koosnevad süsinikust (C) ja vesinikust (H). *) Lisaks võib esinevad hapniku (O), lämmastiku (N), halogeeni aatomeid (F, Cl, Br, I). -) Orgaanilisi aineid võrreldes anorgaaniliste ainetega on kõvasti rohkem. *) Ligi 90% ainetest on orgaanilised. * Nimetus on tulnud sellest, et esialgu arvati, et seesugused ained on elusad ehk orgaanilised. * Valents ­ keemilise sideme moodustamise võimalus. -) Valentsus saab esineda vaid siis kui on vabu elektrone. *) Süsiniku valentsolekud: C : +6/ 2) 4); 1s22s22p2 => -) Süsinik on neljavalentne ning saab moodustada neli sidet. *) Hapniku valentsolekud: O: +8/ 2) 6); 1s22s22p4 -) Hapnik on kahevalentne ning saab moodustada kaks sidet.

Keemia
thumbnail
7
rtf

Süsiniku valentsolekud

Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C ­ CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 ­ kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 à C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom. 2 Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ­ ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid . Cl2 à 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb

Keemia
thumbnail
2
rtf

Süsiniku puks keemias

ei lahustu vees, vett tõrjuvad, ei märgu, Alkaanid - süsivesinikud, mis sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. neil on ruumiline molekulistruktuur. *Alkaanide molekulide süsinikahela kuju võib olla sirge(siksak), hargnenud, tsükliline, mõjutab oluliselt vastava alkaani omadusi. Alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit nim polüeteeniks( üks lihtsaima ehitusega polümeer). Toodetakse: maagaasist, naftast. Polümeerid - ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotus väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. *suured * koosnevad enamasti ühesugustest väikestest lõikudest. Tähtsamad naftasaadused: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaaniarv. Mida kõrgem see on seda parem on bensiin. Hapnikuühendid tõstavad oktaaniarvu. Aatomite esinemisvormid molekulis

Keemia
thumbnail
4
docx

Mis on alkaanid?

ALKAANID. 1. Mis on alkaanid? Millised sidemed esinevad alkaanide molekulis? Alkaanid on süsivesinikud. Mille molekulid sisaldavad ainult C-C ja C-H üksiksidemed. Neil on ruumiline molekulistruktuur.(tetraeedriline e nelitahukas) Alkaani tunnusteks on järelliide –aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne…). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkus . 2. Millised on Alkaanide omadused? a. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis ja keemistemperatuur. Süsivesinikud vees ei lahustu. b

Keemia
thumbnail
3
rtf

Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse

12. Mis on funktsionaalne rühm? spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. 13.Mis on: süsivesinikud (küllastumata, küllastunud), alkaanid, alkeenid, alküünid, halogenoühendid? Ained, mis koosnevad süsinikest ja vesinikest. Üksiksidemega on alkaanid, kaksiksidemega alkeenid, kolmiksidemega alküünid. Küllastunud süsivesinikud sisaldavad ainult ühekordseid sidemeid, küllastumata sisaldavad ka teisi ühendeid. Halogeenühendid on orgaanilised ühendid, milles süsivesinikrühm (alküülrühm) on seotud halogeeni aatomiga. (VII A rühm) 14. Millised on nimetatud aineklasside üldvalemid? 15. Mille poolest erinevad triviaalne ja süstemaatiline nomenklatuur? Trivaalsed nimed on kokkuleppelised (rahvapärased) ja süstemaatilised tulevad kindlate reeglite järgi) 16. Mis on alküülrühm? Kuidas seda tähistatakse? Molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest. Tähis: R 17

Orgaaniline keemia
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

.. Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C ­ CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C 2H2 ­ kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 à C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom.Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ­ ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid . Cl2 à 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb II etapp ­ ahela kasv

Keemia
thumbnail
25
doc

Orgaaniline keemia

Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus

Analüütiline keemia
thumbnail
24
doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun