Tsensuur ja selle mõju kirjandusele (0)

Tsensuur ja selle mõju kirjandusele
Tsensuur on avaldatava loomingu läbivaatamine riigiasutuse poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni. Võib öelda, et tsensuur on hirmu laps ja teadmatuse isa. See on justkui vägivaldse võimuga käsikäes sammuv ahistav pilk, mis käib üle kogu loomingu, mis on käega katsutav ja silmaga vaadeldav.
Kas tsenseerimine on inimõiguste rikkumine või hoopis meie heaolu kaitsmine? Arvamusi on mitmesuguseid - mõned leiavad, et valitsus päästab rahvast halva ja kõlbmatu eest, kuid teised näevad selles valitsuse salajast võimupoliitikat, mis suleb kodanike silmad maailmas toimuva ees ning täidab selle enda loodud illusioonidega. Mõlemal juhul tabab tsensuur kõige valusamalt kirjanikke ja nende teoseid. Mõned raamatud avaldati kärbitud kujul, mõned keelati ära ning kõige võikamate ideede kirjapanija saadeti otsemaid teispoolsusesse. Karmil vaikival ajastul oli trükimusta kannatava raamatu kirjutamine keeruline protsess, kus pidi hoolikalt silmas pidama valitsevat korda.
Range tsensuuri ajal välja antud raamatuid ilmestab ülepaisutatud valitsuselembus või osavalt ridade vahele peidetud viha võimulolijate vastu. Rasketel aegadel seatakse olulisele kohale irooniline ja pilkav huumor, sest see vabastab inimesi pingetest ning annab neile võimaluse probleemidest rääkida. Kirjanikud leidsid peagi viisi, kuidas oma idee trükise sisse ära peita. Nõnda sündisid teosed, mis esmapilgul tundusid kui veidrad muinasjutud , kuid lähimal vaatlusel kirjeldasid ilmekalt ühiskonnaolusid ning kandsid edasi kriitilist suhtumist valitsevasse korda. Selle eredaks näiteks on Mihhail Bulgakovi teos "Meister ja Margarita", mis jutustab läbi üleloomulike sündmuste loo kirjanikust, kelle teoseid ei avaldata. Raamatus aset leidvad kentsakad ja kohati absurdsed vahejuhtumid olid reaalsed Moskva igapäevaelu osad.
Vägivaldsetel ja ahistavatel aegadel sündinud kirjandus annab tahtejõudu ja meelekindlust samas ajastus ja olukorras elavatele inimestele – nad tunnevad , et nad pole ainukesed teisitimõtlejad. Mida laiemalt teos levib seda suurem on võimalus, et selle tõeline idee kellegi ajju seemne idanema paneb. Väga oluline osa oli nö põrandaalusel kirjandusel, mida anti käest kätte. Tänapäeval on need teosed hindamatud ajalooallikad. Kui tsensuur on hävitanud kõik otsesed tõendid kohutavast ebaõiglusest ja võimu kuritarvitamisest, siis raamatud jutustavad ühiskonna oludest läbi tegelaste elu ja mõtete. Raamatud aitavad tänapäeva demokraatliku maailmaga harjunud inimestel mõista, mida tähendab hirmuvalitsus ja vaimne terror , ilma ise seda läbi elamata.
Raamatud ei tohiks mitte kunagi olla tsenseeritud, sest need esindavad sõna- ja trükivabadust. Peale selle on raamatud olulised ajalooallikad, mis harivad, lahutavad lugeja meelt või pakuvad talle hoopis lohutust. Inimene kes on lugenud teost "Tappa laulurästast" loobub rassilistest eelarvamustest. " Kuristik rukkis" aitab noortel leida oma koha maailmas. "Meister ja Margarita" toob lugeja ette tõelise armastuse. Ainuke kuritegu , mis on hullem kui raamatute põletamine, on nende mitte lugemine.