docstxt/129856607640463.txt
Kristel Onno 10ac Mis on budism? Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism tekkis Indias 5 6. sajandil e. m. a. Budismi levik Enimlevinud on tänapäeval budistlik õpetus Kagu Aasia riikides, Kambodzas, Tais, Jaapanis ning Tiibetis, üha rohkem ka Lääne Euroopas ja USA s Ligikaudne budistide arv on 260 miljonit Õpetuse alused Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Virgumine toob kaasa mõistmise, ärksuse, kaastunde ja meelerahu, mis lõpetab ümbersünniahela. Neli õilsat tõde 1. On olemas kannatus 2. Kannatusel on põhjus 3. Kannatusest on võimalik vabaneda 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee ...
Jaapan on aga heaks näiteks sellest, kuidas paljud erinevad budismi koolkonnad võivad üksteise kõrval rahus elada. Jaapani kuus olulisemat budistlikku koolkonda on: tendai, shingon, jodo, jodo shinshu, zen ja nichiren. Kõik järgivad sama põhiõpetust, erinedes vaid tavades. Näiteks zen keskendub meditatsioonile, nähes seda teena virgumisele. Shingon'is peetakse aga oluliseks sümboleid ja rituaale. Samuti võib theravaada ja mahajaana budismist eristada 19. sajandist alates tekkinud nn moodsat budismi, mis on saanud rahvusvaheliseks liikumiseks. Moodne budism sai alguse katsest luua üksainus budismi vorm ilma piirkondlike erinevusteta, budism, mis oleks kõigile budistidele vastuvõetav. Läänes on budism üha populaarsust võitnud ehk seetõttu, et budism on rahulik religioon ja ei käsi inimestel uskuda midagi ilma, et nad ise leiaksid, et see on tõde. Budistlikke õpetusi hakati Euroopa keeltesse tõlkima 20. saj
Budism Elu mõte Aivi Õunap ja Helena Taim 4 tõde Click to edit Master text style 1. Elu on kannatus. Second level Third level Fourth level 2. Kannatusel on põhjus. Fifth level 3. Kannatust saab kaotada. 4. Virgumisele viib 8- osaline tee. 8-osaline tee 1. Õige vaade ehk arusaam 4 tõe mõistmine. 2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keske...
keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna
BUDISM Kaheksa kodaraga ratas. Tekkis 6.-5. saj. eKr Kirde-Indias. Rajas Gautama Siddharta. Tema kohta on kõige rohkem legende. Gautamale ennustati väiksena, et kui ta näeb häda ja viletsust, hakkab ta askeediks. Ta nägigi ja hakkas askeediks, aga see ei aidanud. Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks. 4 üllast tõde: 1. tõde kannatuses elu ongi kannatus 2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõme...
Vaimulikud · bogdogeegen budismi peavaimulik Mongoolias. · hubilgaan Mongoolias taaskehastunud kõrgem vaimulik. · tulku Tiibeti budismis taaskehastunud suur õpetaja. Budismi geograafia Budism on levinud järgmistes maades: Esimene grupp maid, kus budism on traditsioonina eksisteerinud sajandeid: · Tiibet, kus eksisteerib budismi vorm mahajaana. Tuntud Tiibeti budismi nime all. · Hiina puhul võib rääkida Hiina budismist. · Jaapan omab isikliku rahvuspärast Jaapani budismi. · Korea · Lõuna-Korea · Vietnam · Kambodza · Tai · Sri Lanka · Mongoolia · Venemaa · Birma (Myanmar) · Nepal · Indoneesia · Laos Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka läänes. Juba on ehitatud kloosterid ja templeid Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ,Hollandis, Belgias, Rootsis, Hispaanias, Sveitsis, Ukrainas, Poolas,Norras,
Budism Budism tekib 5.- 4. saj eKr. Selle rajajaks on Siddharta Gautama (556-486 eKr ?). Kasvas üles väga luksuslikult (tõenäoliselt oli ta kuninga poeg). Ühel päeval sai Siddharta oma müüriga ümbritsetud kodust välja ja nägi kolme inimest: rauka, surejat ja askeeti. Selle tulemusel loobus oma seisusest ja hakkas elama askeedina ning õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis...
erinevate jumalate kummardamine jms. Austatakse pühapaiku, pühasid olendeid (nt. lehmi) ja pühakuid. Usklike arv 1985 a. andmetel u. 585 miljonit inimest (enamus neist Indias). Pühakirjad - veedad (loetakse jumalikuks ilmutuseks), brahmaanad (veedade kommentaarid), upanisadid, aranjakad (käsitlevad ohvritalituse müstilist ja filosoofilist külge) eeposed, puraanad, Manu seadused. Ainestik - mütoloogia, traditsioonid, kultused, arutlsed, jooga sugemed, mõjud budismist ja dzainismist tulid hiljem. Jumal - 1) puudub, maailma põhjus on absoluut, Kõiksus 2) Brahma jt. (Siva e. Mahesvara e. Nataraja, Visnu sh. Krisna kui tema üks kehastus, Sakti e. Jumalik Ema kes on ka Siva abikaasa) Jälgitav seadus - dharma (üksikisiku kohus ja kastiomane elusiht) JUDAISM (judaistid, juudi usulised) Juudi usund, alged esinesid kuni 2000 a. enne meie aega. Rajaja - 12. sajandis lõi süsteemi Maimonides.
Aegade algusest saati on inimesed vaadelnud maailma enda ümber ja imestanud - miks see kõik nii on ja kuidas on see kõik alguse saanud? Kes on loonud taeva, päikese ja kõik teised tähed? Kes teeb nii, et igal aastal saabub kevad, tuues uue elu maailma, mis talvel näib olevat surnud ja külm. On see osa mingisugusest plaanist, et pisike seeme kasvab ilusaks taimeks, millest saavad toitu inimesed ja loomad? Paljud inimesed usuvad, et kõik see peab olema loodud erilise isiku poolt, ja nad kutsuvad seda isikut jumalaks. Nad ütlevad, et jumal oli olemas enne maailma ja universumit. Nad ütlevad, et jumal teab kõigest, mis maailmas ja kosmoses juhtub. Nad arvavad, et jumal ise on küll nähtamatu, kuid et inimesed võivad näha tema loomingut ilusas päikesetõusus, kaunites lilledes ja paljus muus. Inimesi, kes usuvad jumalasse, kutsutakse usklikeks. See, mida nad oma jumala kohta usuvad, on nende usund ehk religioon. Usu tähendus Inimesed peavad ...
BUUUUUUUUDIIIIIIISSSSMMMM Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi*. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat. Mediteerimine: Medi...
(püüavad piirata vara soetamist; pööravad tähelepanu inimlikele huvidele) inoto Jaapan Shintod, Püha paik Tori, Oluline on kamide (vaimud või Mõjutused Shinto Gobusho Tori ism Maneki Neko jumalad, kelle kohalolekut on tunda budismist; Shinto kass, kõiges) austamine pere- ja üerekondlik amuletid Selleks, et vili hästi kasvaks, tulebsuguvõsakes traditsioon; Kamidana haldjaga hästi läbi saada kne usund keisri pojas kami altar keskendub
Hiina usundid Hiina ideoloogilisel maastikul domineerivad juba 2000 aastat 3 põhilist Hiina maailmavaadet (san jiao): konfutsionism, taoism ja budism, kuid seal leidub ka teiste usundite järgijaid. 4-3.saj. e.m.a. valitses Hiinat Zhou dünastia (mitte ainsana, oli ka teisi dünastiaid, kelle vahel sõdimine käis). Budism jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. Indiast, pole ainsana Hiinas tekkinud. Nn 100 ideoloogilist koolkonda, millest igaüks pakkus välja oma lahenduse, kuidas Hiinat kriisist välja tuua. Esivanemate austamine levis Hiinas üldisemalt Zhou dünastia ajal (1122- 325 eKr). Ka Kong Fuzi õpetas vanemate austamist nii eluajal kui ka peale surma. Hiinlased usuvad, et peale surma jaguneb esivanema hing kolmeks ja viibib kolmes kohas: taevas, hauas ja nimetahvlis ehk altaris. Taevasse minevat hinge tuleb saata õigete rituaalide ja kommetega: palvetatakse, tuuakse toiduohvreid, põletatakse raha, et hing mill...
Askees- ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil -neg. askees toidust, magamisest, mõnuainetest, suhtlemisest, suguühtest, pesemisest, juuste lõikamisest loobumine -pos. askees liialdused, ihu on hinge vangla, vaimne olend on peremees suured pidustused, kus süüakse palju ja tarvitatakse mõnuaineid jumal shiva oli askeet. Ei lõikanud juukseid. Shiva laubal on kolmas silm ja kui ta selle avab, siis maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on. Gaotama jätab pere maha ja hakkab askeed...
Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde.
maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid
Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi. Sansaara ja nirvaana Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest tahetakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund kuhu soovitakse jõuda kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. See tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu
probleemi kaudu. Keha ja vaimu probleem on suhe keha ja vaimu vahel ning erinevates religioonides võetakse keha ja vaimu erinevusi või sarnasusi erinevalt. Osades religioonides esineb monistlik seisukoht, milles tunnistatakse vaid ühte kehast või vaimust. Teised religioonid tunnistavad rohkem dualistlikut seisukohta, milles tunnistatakse mõlemat. Kõige paremad näited esinevad idamaistes filosoofiates ja uskumustes. Taoism ja erinevad tõlgendused budismist, eriti zen budismist, õpetavad et erinevuste nägemine enda ja universumi vahel on omavoliline. Solipsismi jälgi on leitud ka hinduismi filosoofia raamatus Brihadaranyaka Upanishad, mis ulatub tagasi esimesse aastatuhandesse eKr. Upanishad õpetab, et meeled on ainuke jumal maailmas ja et kõik sündmused siin universumis on meeltes loodud. Mõned tõlgendused budismist kinnitavad, et väline reaalsus ning meeled on mööduvad nähtused või illusioonid
BUDISM Budism Budismi määratletakse erinevalt. Mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist, teised näevad selles aga põhiliselt filosoofiat. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat. Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse ,,budismist", nemad ütlevad ,,Buddha-dhamma" või ,,dharma" Budismi ajalugu Traditsioonilise dateeringu järgi on budism 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia. See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja
sajandil ja saavutas täisküpsuse 18. sajandil. Selle temaatikaks oli realistlik, humoristlik või karikatuurne igapäevaelu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. Puulõikekunsti kuulsaimad meistrid on Katsushika Hokusai ja Ando Miroshige. Väga tuntud puulõikelooja oli ka Kitagawa Utamaro. Eriliselt kuulus on Jaapani elamu- ja pargikultuur. Arhitektuur on mõjutatud budismist. Majad on suhteliselt väikesed ja järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Tube eraldavad maalitud vaheseinad ja lükanduksed. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailse või esemete kaalutletud paigutus näitavad, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on jaapanlased pühendanud oma aedadele ja parkidele. Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid
Budism Märjamaa Gümnaasium 8B Hanna-Liisa Hannus 2013/2014 Budism • Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse “budismist”, nemad ütlevad “Buddha-dhamma” või “dharma” • Budism on üks vanim maailmareligioonidest. • Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Õpetuse alused • Budismi õpetusest tuntumad on neli õilsat tõde ja kaheksa osaline tee. • Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) • Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk
Valikkursuse „Inimene ja religioon” aasta kokkuvõte 10. klassi alguses valisin ma üheks valikkursuseks inimese ja religiooni.. Selles kursuses õppisin ma olema sallivam religioonide suhtes. Ma sain teada, miks on nii palju erinevaid uske, kust need tulnud on ja kuidas on need püsinud ning arenenud. Näiteks budismi kohta ma ei teadnud enne seda kursust mitte midagi. Kuid nüüdseks on mul üpriski korralik ülevaade budismist ning ka teistest religioonidest. Inimese ja religiooni kursus andis mulle teadmised asjade ja inimeste kohta, mida ma ise poleks märganud otsida või uuridagi. Inimese ja religiooni kursus suurendas ka rohkesti kohusetunnet. Seda seetõttu, et tund toimus neljapäeviti kella kolmest kolmveerand neljani ja see ei olnud just kõige meeldivam. Kõik läksid koju ja väljas olid ilusad ilmad, kuid mina istusin teisel korrusel soojas ja vahel ka umbses klassiruumis
Budism Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu
Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Paljudesse maadesse levinud maailmausunditeks lisaks kristlusele on islam ja budism. India peamine usund hinduism on samuti viimasel sajandil levima hakanud. Hiinas on religioon vähetähtis, tavaliselt segu mitmest õpetusest, valdavalt siiski budismist. Taoism on oluline ühe komponendina. Jaapanis levinud usund on sintoism. Juudi rahvust, kes on paljuski hajutatud üle maailma, ühendab judaism. Usund ehk religioon on peamine osa inimeste kultuurierinevustes. Viimastel aastakümnetel on seoses massiteabevahendite arenguga paljud maailma erinevad religioonid saanud ka meile tuttavamaks. Meid puudutab üha rohkem ka see, mis toimub Aasias, Aafrikas, Lähis-Idas ja mujalgi.
SISSEJUHATUS Tänapäeva värvilises ühiskonnas on võimalik pooldada mitmesuguseid erinevaid uskumusi - alustades kristlusega ja lõpetades budismiga. Nende vahele jääb muidugi hulk-hulk teisi uskumusi. Religioon on ka tänapäeval väga tähtsal kohal, sest see on muutnud rahvusvahelisi suhteid ja väga paljude inimeste elusid. Valisin teemaks Jaapani budismi, sest see on minu jaoks huvitav just eelkõige oma erilisuse pärast. Referaadis annan ülevaate budismist, budismi ajaloost ja milline on budism Jaapanis. Alguses annan ülevaate budismist ja selle põhimõistetest, edasi liigun ajalooni ja lõpetan Jaapani budismiga. 3 1. BUDISM Budism sai alguse Indiast 5. sajandil eKr ning selle religiooni asutajaks peetakse prints Siddhartha Gautamat, kes pärast 29 aastat lossis kestnud jõudeelu avas enda silmad ja
Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Paljudesse maadesse levinud maailmausunditeks lisaks kristlusele on islam ja budism. India peamine usund hinduism on samuti viimasel sajandil levima hakanud. Hiinas on religioon vähetähtis, tavaliselt segu mitmest õpetusest, valdavalt siiski budismist. Taoism on oluline ühe komponendina. Jaapanis levinud usund on sintoism. Juudi rahvust, kes on paljuski hajutatud üle maailma, ühendab judaism. Usund ehk religioon on peamine osa inimeste kultuurierinevustes. Viimastel aastakümnetel on seoses massiteabevahendite arenguga paljud maailma erinevad religioonid saanud ka meile tuttavamaks. Meid puudutab üha rohkem ka see, mis toimub Aasias, Aafrikas, Lähis-Idas ja mujalgi.
Indiasse tunginud moslemitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine kohaliku maa keelde ja mungakoguduse teke. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist jne. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. saj eKr, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. saj ning sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse. Tiibetis on budismi alguseks 7. saj,
Teist maailmasõda Taisse ja seejärel Birmasse, kus ta ka budistliku mungana suri. · Kuna budismi levikul on oluline just Buddha õpetuse kättesaadavus emakeeles, siis võib tegelikust eesti budismi algusest rääkida 1960ndate lõpul ja 1970ndatel. · Sündmuseks eesti budismi ajaloos võib pidada Eestimaa Budistliku Vennaskonna rajamist Vello Väärtnõu poolt 1982. aastal Tallinnas. · http://usklootus armastus.blogspot.com/2010/01/budismist .html · http://et.wikipedia.org/wiki/Budism Täname tähelepanu eest!
Teist maailmasõda Taisse ja seejärel Birmasse, kus ta ka budistliku mungana suri. · Kuna budismi levikul on oluline just Buddha õpetuse kättesaadavus emakeeles, siis võib tegelikust eesti budismi algusest rääkida 1960ndate lõpul ja 1970ndatel. · Sündmuseks eesti budismi ajaloos võib pidada Eestimaa Budistliku Vennaskonna rajamist Vello Väärtnõu poolt 1982. aastal Tallinnas. · http://usklootus armastus.blogspot.com/2010/01/budismist .html · http://et.wikipedia.org/wiki/Budism Täname tähelepanu eest!
rokiliikumisi, mis on minu meelest väga sarnased Caulfieldi mõttekäiguga. Need liikumised ei pea kohustuslikuks põhimõtteid, mis ütlevad: nii nagu õpetatud, nii peab ka elama. Selle asemel hakati hindama selliseid elu väärtusi nagu originaalsus ja individualism. See tõestab, et isegi, kuigi neid, kes Holdeni mõtteviisi ei mõistnud, pani ta veerema lumepalli, millest tekkis laviin, mis pani pool maailma teda mõistma. Raamatu autor Salinger on inspireeritud zen-budismist, mida ta on Holdeniski selgelt näha. Poiss suhtub oma varasse kuidagi ükskõikselt, mis on budismi ühe kolmikaarde Dharma moodi. Caulfieldile toob rohkem rõõmu raha ära andmine, kui selle saamine, ja oma mütsigi annab ta hea meelega oma õele. Ta leiab rahulolu oma tegudes ja sõprades, asjade üle on tal aga peaaegu ükskõik. Kuigi võib arvata, et maailmas ei jõua ilma varata väga kaugele, ei pea Holden seda oluliseks
Juhtimine militaarne. S kui eneselunastusõpetus. Eestis toimib veidi, kuid ebaametlikult. 4. Osho-liikumine. Nim ka Bhagwan-liikumine, uus-sannjaasini liikumine. Rajaja: Bhagwan (jumalik, üllas) Shree Rajneesh, al 1898 Osho. Sünd 1931. Meditatsioonitehnikad, kuni usuline valgustus. Aašramite rajamine.keskused üle maailma, neid juhivad sannjaasin’id. Al 1981 USA-s (pea)keskus. Osho Rahvusvaheline Kommuun. Tantraõpetus. Õpetus: laenud nt hinduismi tantraõpetusest, budismist, lääne humanistlikust psühholoogiast. Viited jeesusele kui valgustunud joogile. Soovitus elada hetkes. Keskenduda ümbersündide ahela katkestamisele. Transpersonaalne psühholoogia – muuta hingelist kogemust avaramaks. Nt ekstaas. Terapeut kui guru. Hägused on religooni ja psühholoogia piirid. Eestis välja antud Osho teoseid. 5. Reiki. Rajaja: Mikao Usui. 19 saj lõpp. Tervendamisõpetus. Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki ehk universaalne eluenergia
nothing, mis kestis 45 min. Ta kasutas peformance. Johni kõige radikaalseim teos on 4.33, milles ei ole oluline pill, vaid ettenähtud aeg vaikida. Reaalseid pilte moodustab vaikus, mis on ka muusika . Muusikat tekitavad ka vaatajate köhimine ja sosistamine. See teos näitab ,et täielikku vaikust pole olemas. Selle teose idee sai Cage: 1) Robert Rausenbergil valgelt lõuendilt; 2)Harwardi ülikooli akustikakambrist, mis on isoleeritud helidest; 3) 40-ndatel huvitus Cage zen-budismist, mille rituaal muusikas on suur osa vaikusel. Cagel oli huvi idakultuuride vastu. Cage teos Music of changes (1951), mille kogu noodimaterjal on loodud Hiina ennustusteksite rituaalide põhjal. Ka selles teoses on suur rõhk vaikusel ja tühjusel ning idamaisusel. Cage teos HPSCHD (1969) on 1-7le võimendatud klavessiinile ja kuni 51-le magnetlindile. Johni lühiballett on The Seasons MK: Kontsert ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile, mis on kirjutatud Kunninghammi trupile.
glasuurimata figuuri. 4. Jaapani aiakunst Puitkonstruktsioon, mitmekorruselised hooned, hoone ja aed kindlas paigas, majad tavaliselt põhja ning aiad lõuna poole, mõjutatud Hiina arhitektuurist, kindel vastavus ilmakaarte suhtes. Väldib reeglipära j sümmeetriat ning jätab mulje nagu kõik oleks juhuslikult kujunenud (nagu vabas looduses). Aia tüübid: · avarad aiad vanemad, aias järv või tiik, tavaliselt suletud aiad. · kloostri aiad mõjutatud Zen-budismist, kiviaiad- kasutatakse tavaliselt erineva suuruse ja värviga kive. · Teeaed- tagaaias paiknesid madalad majakesed, kus käidi teed joomas ning rullmaale vaatamas. Ühest majast teise viis tee. 5. Jaapani maalikunst · Kalligraafiat arndati suurema luksuse suunas, see oli vaba ja mänglevam. · Iseloomustab vabakäestiil ja robustsus. · Maaliti maastikupilte ja üksikuid loodusmotiive. · Maaliti nii paberile kui ka maja vaheseintele ja lükandustele.
"1001 ööst" ning 1943-1945 oli ta Õpetatud Eesti Seltsi Mündikabineti konservaator. Vaatamata sellele, et Masing 1942. aastal tuberkuloosi haigestus, töötas ta edasi täpselt nii kuis jaksas. 1946-1964 oli ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi teaduslik sekretär. Usuteaduse Instituudi (Usuteadusliku Kõrgema Katsekomisjoni) õppejõud aastatel 1949-1963. Peamiselt pidas ta pidas loenguid Vana Testamendi ja usundiloo teemadel(budismist, juudi müstikast jm.), ka Liivimaa 14. sajandi kirikuloost jm. Isiklike vastuolude tõttu vabastati ta töölt päevapealt, kuid kontaktid säilisid lähemate õpilastega, kes külastasid teda Tartus. Suuremaid töid sõjajärgsel ajal on ELK Konsistooriumi tellimusel Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni jaoks kirjutatud "Vana Testamendi käsiraamat" (1945-1963), mis jäi küll lõpetamata, kuid redigeeritud ja tõlgitud said osad teosed. Analoogsena kavandatud "Usundiloo käsiraamat"
8851,8 km, millest peamüüd moodustab ligikaudu 2400 km. Hiina müüri laius on keskmiselt 5,5 meetrit ja kõrgus 9 meetrit. Hiina müür kuulub muuhulgas ka UNESCO maailmapärandisse, kanti sinna aastal 1987. Aedade kujundamine on Hiinas juba pikemat aega suur kunst olnud, nii ongi suisa välja kujunenud Hiina aiad. Nagu hoondeki on ka aiad täiesti erinevad ülemeremaade omadest. Hiina aiad on spirituaalsed ja intellektuaalsed, nendesse on põimitud traditsioonid budismist, taoismist ja konfutsionimist. Klassikaliste Hiina aedade ajalugu ulatub ennemuistsetesse aegadesse, nimelt on esimesed kirjalikud allikad Hiina aedade kohta pärit 21. Saj eKr. Hiina aedu läbivad käänulised teed, mis on vajalikud selleks, et pilt silme ees pidevalt vahetuks, sirged teed on suisa aia arhitektuuris keelatud. Aedades on ka koridorid, mis pakuvad varju loodusnähtuste eest, nagu näiteks päike või vihm. Hiina aia eesmärk on muuta aed inimsilmale
· Dreamtime ehk unenäoaeg saavutatakse püha instrumendi didgeridoo puhumisel. Unenäos tehakse kunstiteoseid, mis tulevad välja väga huvitavad, Need kunstiteosed jutustavad nende ajaloost. · Didgeridoo, gong, trumm, bumerang, tsuring · Tsuringa- Nn sahinapuu, instrument mida keerutatakse nööri otsas ja millega saavat mõjutada loodusjõude Hiina- Hiina kultuur on üks vanemaid maailmas. Hiina mütoloogia on segu samanismist, budismist, taoismist ja konfutsianismist.Vanim säilinud müütide kogu pärineb 2. sajandist eKr. Hiina muusika, mis on valdavalt ühehäälne, toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile pentatoonikale. Hiina muusika on alati kokku kuulunud luule-, tantsu-, näite- ja kujutava kunstiga ning arenenud koos teatriga Pekingi ooper- kujunes välja 18. Sajandi lõpul Pekingis. Tegemist on iseloomuliku sulamiga ooperist, balletist ja draamaetendusest. Kasutatakse laulu, pillimängu, tantsu ja akrobaatikat
ZEN-BUDISM - Tekke tõlgendused: Saab alguse budismist ja hiinameelsusest (taoism, leebus, rahulikkus, lõdvestus ehk siis toimi toimimata) – tekib CHAN + jaapanimeelsus. - Rinzai ja Soto koolkonna põhilised meetodid: Rinzai – esimene koolkond, täh. äkiline, reageeritakse millelegi äkiliselt, ettearvamatult, et saada millelegi lahendus. 1) Elu on KOAN (mõistatus, mida ei saa lahendada); 2) Intuitsioon; 3) Ratsionaalne mõtlemine ja intuitiivne mõtlemine. Soto – keskendumine, igapäevane töö, Zazen (istutakse loote asendis ilma soovide ja mõteteta), lõdvestus, hingamisrütm, ei püüdle kellegi/millegi poole. - Satori kogemuse tõlgendused: valgustatud, mõtlemine, muretu meel, tingimatu olek, tingitud olek, algloomuse leidmine, KOGEMUS: teooria, praktika, kogemus (lunastus, kirgastumine, nirvaana, moksa). BUDISM - Tekke legend: 4 kohtumist, rauk, haige, surnu, askeet - 4 üllast ...
Juhtimine militaarne. S kui eneselunastusõpetus. Eestis toimib veidi, kuid ebaametlikult. 4. Osho-liikumine. Nim ka Bhagwan-liikumine, uus-sannjaasini liikumine. Rajaja: Bhagwan (jumalik, üllas) Shree Rajneesh, al 1898 Osho. Sünd 1931. Meditatsioonitehnikad, kuni usuline valgustus. Aasramite rajamine.keskused üle maailma, neid juhivad sannjaasin'id. Al 1981 USA-s (pea)keskus. Osho Rahvusvaheline Kommuun. Tantraõpetus. Õpetus: laenud nt hinduismi tantraõpetusest, budismist, lääne humanistlikust psühholoogiast. Viited jeesusele kui valgustunud joogile. Soovitus elada hetkes. Keskenduda ümbersündide ahela katkestamisele. Transpersonaalne psühholoogia muuta hingelist kogemust avaramaks. Nt ekstaas. Terapeut kui guru. Hägused on religooni ja psühholoogia piirid. Eestis välja antud Osho teoseid. 5. Reiki. Rajaja: Mikao Usui. 19 saj lõpp. Tervendamisõpetus. Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki ehk universaalne eluenergia
Annetused Tiibeti ja Hiina budismis asetatakse pühamu ette erinevaid esemeid. Toon ka mõned näited mida tuuakse ning mida need ka tähendavad: vesi pühamu ees tähendab puudutust, paranemist, puhastust. Lilled sümboliseerivad nägemist. Toit aga tähendab maitset. Suunad Esimeseks suunaks tooksin välja mahajaana, teise sõnaga ka laia pääsemise tee (nt Tiibeti lamaism). See tõstab esile Buddha õpetuse universaalse iseloomu ning taunib individuaalset vabanemist konservatiivsest budismist. Mahajaanas on ideaaliks inimene, kes endas kaastunnet ja mõistmist arendades aitab teistel olenditel vabaneda ning isegi loobub nirvaanast kuniks on aidanud teised sinna. Üks oluline omadus on see, et inimestel puuduvad fantaasia piirid ja samuti puudub ühtne mahajaana õpetus. Teine suund on hinajaana ehk kitsas pääsemise tee. Selle kaudu jõuavad vähesed inimesed nirvaanasse, samal ajal kui mahajaana annab võimaluse palju rohkematele olenditele.
Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto: Jaapani rahvausund Sintoism ehk shinto on jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli riigiusund. See on Jaapanlaste vanim usund kami-no-michi, mis tõlkes tähendab `jumalate tee´. Juba usundi nimi kätkeb endas ühe eripära, mis eristab teda kristlusest, budismist, islamist jt religioonidest. Nimelt ei ole sel loojat, oma pühakirja ega fikseeritud õpetust. Tegemist on loodusliku, animistliku usundiga, mille põhikontseptsiooni kohaselt juhivad nii elavaid, surnuid kui elutuid loodusobjekte jumalused, kami'd. On suuremad ja väiksemad kami'd, keda kummardatakse tuhandetes pühamutes (jinja), mis on püstitatud mägedesse ja tee äärde. Muistsetest aegadest alates oli keisri valitsemine kinnitatud suurte jumalate nimel, keda peeti tema esivanemateks.
· Surm saabub siis kui keha ära kulub · Preestrite kihti ei olnud enne budismi · Laozi oli peajumal · Taoistliku alkeemia eesmärk muuta keha väärisaineks · Välisalkeemia ja sisealkeemia · Välisalkeemia tegeleb surematuse eliksiiri valmistamisega · Sisealkeemia järgi on kõik vajalik inimese kehas olemas ning need on vaja tasakaalu viia. Hiina budism · Päris palju erinev India budismist, kuna budistlikud eetilised väärtused on hiinlastele võõrad · Hiinlastele ei meeldi välis-/võõrmõjud · Budismil aitas kanda kinnitada taoism · Budism jõuab Hiinasse 1. saj. pKr. Esimesed sissekanded kroonikates u. 60-aastatel · Kumarajiva pole hiinlane, aga oskas hiina keelt, 4-5 saj pKr rööviti ta, et ta sutraid tõlkima panna · Dao Shang töötas väljas äkk-kirgastumise teooria. Põhimõte on see, et me asumegi
Nara ajastu lõpu poole (770) tehti Jaapanis tutvust trükikunstiga. Algul trükiti puitplaatide, alates 15. sajandist liikuvate hieroglüüfide abil. Juba 8. sajandil võeti hiina kirjamärkide kõrval kasutusele jaapani oma silpkiri kana, mis arvestas jaapani keele vajadusi. ,,Kojiki" ,,Nihongi" Kultuuri areng Heiani perioodil (8. - 12. sajand) 8. sajandi lõpul sai Jaapani pealinnaks Heian, praegune Kyoto. Keisrikoda eemaldus budismist ja hiinameelsus nõrgenes, kuni 10. sajandil katkestati suhted Hiinaga peaaegu täielikult. Õukonnas omandasid suure mõju provintsieliidist pärit kõrgemad sõjaväelased, kelle eesotsas oli vägede juhataja - sogun. Shinto positsioonid tugevnesid. Uut jõudu kogus jaapani traditsiooniline kultuur: lihtne ja tagasihoidlik arhitektuur, mille põhiprintsiibiks oli looduslähedus; shinto jumalusi kujutab reidkunst; jaapani maastike ja
HINDUISM-sünkretismiline religioon- erinevad suunad ja pooled ühinevad. Mitteametlikud õpetused: BUDISM-ei toetu pühadele kirjutustele. Budismis puuduvad jumalad, see on inimese usk. Inimeseks on BUDHHA. Tema otsis vastust küsimusele ,,Miks inimesed kannatavad?". Budism jaguneb: 1) hinajaana vool (lõunapoolne budism) 2) mahajaana vool (põhjapoolne budism) Kõige kuulsam budist Eestis Kare Tõnisson. Sõdis I Maailmasõja Tsaariarmees. Sai sõjas kannatada mürgigaasi läbi. Budismist on kirjutanud raamatu Uku Masing. Lennart Mäll- Eesti Akadeemilise Orientalistika seltsi eestvedaja. Oli seotud Dalai Laama visiitide korraldamisega Eestisse. Peeter Vähi- tema initsiatiivil loodi Eesti Budistlik Liit Tallinnas. Vello Väärtnõu- ehitas valmis budistliku templi Läänemaale. DZAINISM Usundi märksõnad: - tattva- maailm koosneb nendest, need on dzainistlikud alged. Tegemist on pluralistliku õpetusega. - Amimsa- mitte vägivaldsus
Bashô - 16 saj. jaapani luuletaja, haikustiili välja mõtleja, ,,Viis armastust ihkavat naist". Kawabata Yasunari jaapani kirjanik, ,,Lumine maa", katsetas sürrealismiga. ". Räägib Jaapani 'müstilisest tarkusest' , zenist. Murakami Haruki- jaapani romaani kirjanik, esikromaan "Kuula tuule laulu" Mõisted: kambun - hiina märkidega jaapani kirjandus. Meeste kirjaviis. Selles on kirjas seadused, faktid,suutrad tanka - vormi skeem 57577 lühike luuletus haiku - zen-budismist ja taoismist mõjutatud loodusluule (575) monogatari - jutustus (otsetõlge on 'asjadest vestma') renga - seosvärss Araabia, pärsia, turgi: Qasda - araabia vanim kirjandus zanr, leiutaja Imru-ul Quais 6.saj Ghazal (gazeel) islami kirjanduszanr 7 saj. põhiteemaks on lootusetu, idealistlik armastus, enesepiinamine surmani. Nt. Hazif, Jamil Qur'n - islami pühakiri, pärineb 7saj Muhamedi jutlustest, koosneb 114 ptk e suuradest al-Mu'allaqt - olulised qasidad, mis tikiti riidele
Kristlased ei usu kolme jumalasse polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
· Buddhasid on miljoneid ja miljardeid, neid on varem olnud, on tulevikus ja on praegu. · Maitreja - Tulevikust tulnud Bodishattva. · Tühjuse sümbol - O - Tähitab ka isetust. Ütleb, et kõik maailmas olemasolevad asjad on tühjad ja seetõttu ei vääri ihaldamist. · Levik: Nepaal, Bhutan, Hiina, Tiibet, Mongoolia, Burjaatla, Tuva, Jaapan, Korea. ZenBudism - Mahajaana alaliik · Põhirõhk on meditatsioonil ja vaimsetel harjutustel. · Segu Hiina taoismist ja budismist. · Rõhk on vaikimisel ja eesmärk on saavutada meelerahu. · Väga suur roll on Sensei (õpetaja) ja õpilase suhtlemisel. · "Inimene peab jõudma tõeni ise ja tõe peab ta leidma iseenda seest." Tantrabudism - Mahajaana alaliik · Eesmärgiks on selles elus täiuslikuseni jõuda. · Tuleb tagada edu isiklike ambitsioonide saavutamisel. · Tähtis õpilase ja õpetaja suhe, aga see on salajane. Budism Eestis
tagajärg. Hiina müür kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1987. aastal. !!!!!!8 !!!!!!9 Hiina aiad Aiakujundus on Hiinas suur kunst. On märkimisväärt, et Hiina aed on üpriski teistsugune võrreldes teiste maailma aedadega. Erinevalt üle mere asuvatest aedadest, kus füüsiline ilu on põhi märklaud, Hiina aiad on intellektuaalsemad ja spirituaalsemad. Sügavalt põimuv taraditsioonideg on Hiina aed saanud oma mõjutused konfutsionismist, taoismist ja budismist. Klassikalised Hiina aiad on pärit väga iidsetest aegadest. Kroonikate kohaselt sai aedade loomine alguse juba 21.sajandil ema. Kasvatati ja aretati metsikutest loomadest koduloomi kuningate rõõmuks ja jahiks alal, mida nimetati ,,You"ks. Shang dünastia kuningad (16-11s ema) armastasid ehitada yousse kõrgeid platvorme, et bad võiksid vaadata taevast ja avaldada austust jumalatele. Neid platvorme kutsuti Lingtai e vaimu platvormideks. Nad olid tohutu suured. Üks kroonika räägib
Kristlased ei usu kolme jumalasse polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
Peaaegu kogu 7- saj oli Tiibet Hiinaga sõjajalal. Tiibetlased vallutasid 763 isegi Tang- dynastia pealinna Xiani. Lähedased kaubanduslikud suhted arenesid Bagdadi kaliifidega, seoses siiditeede jäämisega Tiibeti aladele. Tiibeti monarhia oli võimsaim kuningas Trisrongdetseni ajal 755-797. Tollal kutsuti tiibetisse ka india munk Padmasambhava, kes levitas esoteerilist vajrajana- budismi ja asutas 765 Samye kloostriülikooli. Aastal 779 vana Bö- usund muutus ametlikult teisejärguliseks ja budismist ning selle Vajrajana suunast sai peausund. Kuningas Munetsenpo üritas luua mingisuguse sotsialistliku ühiskonna tasandades võrdsustades kõikide omandi kolm korda, siiski tema üritus ebaõnnestus. Rahu ja piirilepe sõlmiti Hiinaga 822 kunigas Ralpaceni valitsusajal. Kuningriigi lagunedes 9. saj jagunes Tiibet väikesteks feodaalseteks vürstkondadeks. Kloostrisüsteemi elavnemine ja õpetuse teine levimine said alguse india päritoluga munk Atisa (980-1054) juhtimisel. Kloostrid tõusid
Budism tekkis 6. saj. eKr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddharta Gautama. Gautama tegeles oma elu ajal askeesi, paastumise ja meditatsiooniga. Ta pääses uuestisündidest, saavutas nirvaana ning temast sai valgustatu - Buddha. Budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese täiustumise teed, mis viib kannatuste kaotamiseni. Kui inimene suudab oma kannatustest vabaneda, saab temast buda ning tema edasist seisundit nimetatakse nirvaanaks. Budismist on saanud Aasia peamine religioon. Ta levib Sri Lankas, Birmas, Laoses, Tais, Kambodzas, Vietnamis, Hiinas ja Jaapanis. Budiste u. 300 milj. Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styl Third level Second level Fourth level Third level
annaabi.ee 
