Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Ajaarvamist loetakse theravaadas) Buddha virgumisest (543 eKr). Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Bhutanis, Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinvalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb
Levik Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Budism jõudis Hiinasse Lääne-Han dünastia ajal (206 e.Kr - 24 A.D.) ja saavutas oma leviku kõrgpunkti Tang dünastia ajal (618 - 907) peale budismi omaksvõttu valitsejate poolt. Kui taoism oli rohkem levinud kõrgklassi hulgas, siis budism jõudis ka alamrahva sekka. Koos sellega võeti kasutusele budistlikud meditatsioonid ja qigong´i praktikad. Koolkonnad Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mis laias laastus jagunevad kolmeks: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad.
Munk viib läbi usulisi toiminguid, kerjab, jagab õpetust. Ülesandeks on näidata ilmikutele teed nirvaana suunas. Mungad lähevad hommikul kerjama ja peavad sööma enne keskpäeva, ülejäänud päev kuulub paastumisele. Kõige põhilisem praktika on meditatsioon. Buddha kuju kasutatakse, et keskenduda meditatsioonile. On olemas templid, kus asub altar (Buddha kuju). Palveveskid, mida kasutatakse palvete ajal. Peasuunad · HINAJAANA BUDISM ,,väike sõiduk" või ,,kitsas tee"; Buddha algsele õpetusele kõige lähemalseisev; nirvaanasse jõudmine on võimalik vaid neile, kes järgivad õilsat 8-astmelist teed, munkadele; põhirõhk on mediteerimisel; stuupa Buddha säilmete hoidmise koht; Buddhat austatakse kui suurt õpetajat ja teenäitajat; levinud Kagu-Aasias Tai, Sri Lanka, Birma · MAHAJAANA BUDISM ,,suur sõiduk" või ,,lai tee"; nirvaanasse jõudmine on
ehk "väiksemaks või vähemaks teeks". Tekstid ja koolkonnad Mahajaana pooldajad arvasid, et Buddha sõnu ei pea täpselt järgima, vaid et Buddha õpetus võiks olla arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste – mahajaana suutraid. Theravaana koolkond järgib aga Buddha autentset õpetust, mis on kirja pandud Paali kaanonis I aastatuhande jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks suur koolkond – theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga hakkas levima mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks väikesteks koolkondadeks. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani,
õnnistussõnad, käepael talismaniks jne). Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Ajaarvamist loetakse theravaadas) Buddha virgumisest (543 eKr). Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Bhutanis, Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm.
tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid · Korea · Singapur · Taiwan · Sri Lanka · Jaapan · India · Tiibet · Mongoolia · Vietnam · Nepal · Indoneesia · Hiina Budismi leviku maailma kaart Buddismi pühakoda Erinevad eksistensi sfäärid · Surma ja sünni lakkamatu kordumine toimub läbi kuue näiliku valdkonna: põrgu, näjlased vaimud, looma, hiiud, inimesed, jumalad. · Budism ei vastanda maist ja taevast elu. · Elamiseks olenevat kuus erinevat kohta, millest 2 ülemist asuvad taevas, 3 alumist põrgus ning vahepeal on 1 füüsilise maailma tasand. Budism Eestis · 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eestis ja Lätis budismi propageerija Karl Tõnisson, kes rändas enne Teist maailmasõda Taisse ja seejärel Birmasse, kus ta ka budistliku mungana suri. · Kuna budismi levikul on oluline just Buddha õpetuse
tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid · Korea · Singapur · Taiwan · Sri Lanka · Jaapan · India · Tiibet · Mongoolia · Vietnam · Nepal · Indoneesia · Hiina Budismi leviku maailma kaart Buddismi pühakoda Erinevad eksistensi sfäärid · Surma ja sünni lakkamatu kordumine toimub läbi kuue näiliku valdkonna: põrgu, näjlased vaimud, looma, hiiud, inimesed, jumalad. · Budism ei vastanda maist ja taevast elu. · Elamiseks olenevat kuus erinevat kohta, millest 2 ülemist asuvad taevas, 3 alumist põrgus ning vahepeal on 1 füüsilise maailma tasand. Budism Eestis · 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eestis ja Lätis budismi propageerija Karl Tõnisson, kes rändas enne Teist maailmasõda Taisse ja seejärel Birmasse, kus ta ka budistliku mungana suri. · Kuna budismi levikul on oluline just Buddha õpetuse
Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus. Levik ja suunad Kui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis sintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste jumalustas Buddha, teised pidasid teda aga filosoofiks nad järgisid tema põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega. Tänapäeval on üle 500 miljoni budisti Indias, Nepalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis, Kambodzas, Laoses, Vietnamis, Malaisias, Birmas, Tais ja Sri Lankal. Budism on
Kõik kommentaarid