Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Budism ja Buddha (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Budism
Märjamaa Gümnaasium
8B
Hanna - Liisa   Hannus
2013/2014
 
 
Budism
• Idamaade budistid ei räägi tavaliselt 
üldse “budismist”, nemad ütlevad 
Buddha -dhamma” või “ dharma
• Budism on üks vanim 
maailmareligioonidest.
• Budismi rajajaks on  Indiast  pärinev 
munk  Siddhartha  Gautama .
 
 
Õpetuse alused
• Budismi  õpetusest  tuntumad on neli õilsat tõde ja 
kaheksa osaline tee.
• Budismi järgi  alluvad  sansaarale (ümbersünnile) ka 
jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas.
• Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus)
• Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk 
Va
V lgustumine
• Budistlikku arenguteed järgivad inimesed 
pühenduvad kolmele kalliskivile,nende kohta 
Vasakule Paremale
Budism ja Buddha #1 Budism ja Buddha #2 Budism ja Buddha #3 Budism ja Buddha #4 Budism ja Buddha #5 Budism ja Buddha #6 Budism ja Buddha #7 Budism ja Buddha #8 Budism ja Buddha #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannaliisah Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
ppt

Budism

BUDISM Budism Budismi määratletakse erinevalt. Mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist, teised näevad selles aga põhiliselt filosoofiat. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat. Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse ,,budismist", nemad ütlevad ,,Buddha-dhamma" või ,,dharma" Budismi ajalugu Traditsioonilise dateeringu järgi on budism 563­483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia. See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi.

Usundiõpetus
thumbnail
4
doc

Budism

oleks õigem kõike efemeerselt vaadata kaastundliku, ent samas ka dharmade eri kombinatsioonide vaatemängu imetleva pilguga.Kui joogas rõhutatakse inimese individuaalse mina samasust maailmakõiksusega (Brahmaniga), siis budismis leitakse, et oma mina individuaalsust, subjektiivsust, erilisust pole mõttekas manifesteerida - individuaalne mina on budismi järgi vaid tähekombinatsioon, meele moodustis, kujutluste vili ­ hajus, püsitu, tinglik. Buddha õpetuse järgi on oma mina (laiemalt üldse oma individuaalsuse) väärkäsitus inimliku nõmeduse ja kannatuse olulisemaid allikaid. Budismi ürikuis on palju juttu sellest, mida mina ei ole. Näiteks pole see ei kogu keha ega mõni kehaosa eraldi, ei tunne, aisting, taju, mõte, meenutus ega kõik need koos võetuna. Tekstid Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks. Lisaks Buddha õpetustele

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
doc

Budism

Budism Rajaja Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566­486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (Suutra-pitaka) Buddha õpetuskõned; (Abhidharma-pitaka) filosoofilised traktaadid (suutrad)

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Jaapan ja Budism

Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest.Kui keegi tahab mungaks saada tuleb tal munga ees anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamaid punkte.Milleks on- Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina usaldan munkade ühendust.Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks.Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku

Religioon
thumbnail
50
doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel ­ see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha.

Religioon
thumbnail
9
doc

Keskkooli kogu materjal budismist

Usundilugu Budism Dharma ­ seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha ­ kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ­ ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.

Usundiõpetus
thumbnail
11
docx

Budism (referaat)

ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest. Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on budismil ka mitmeid väiksemaid vorme. Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil

Filosoofia
thumbnail
9
doc

Budism

Budism 2009 Budism Budism on Buddha Skjamuni ning see arvatavasti 6.­5. saj eKr ning selle põhjal Indias tekkinud õpetus ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris

Uurimistöö




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun