Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "book IT1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hotell, entity, relationship, diagram, grupis, broneering, viibimine, tulija, lahedus.......................................................................................................... 3 Ülesandepüstitus.................................................................................................... 4 Analüüs................................................................................................................... 5 Projekt.................................................................................................................... 6 ERD ehk Entity Relationship Diagrams mudel.....................................................6 Olemite semantika.............................................................................................. 6 Olemite omadused.............................................................................................. 8 Realisatsioon........................................................................................................ 25 Kokkuvõte..................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: Kinnitame, et käesolev projekt on meie
4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita; 5) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel kuni viie isiku majutamist; 6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis. §18. Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga h
Tooteelutsükli mudel (faasid) Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turundus- Turu Turu Turuosa Saagikoristus eesmärk loomine, hõivamine, kaitsmine, , rentaabluse tarbija eeliste brändilojaals tõstmine, teavitamine, rõhutamine use toote poolehoiu säilitamine kõrvaldamine võitmine Käive Väike, Kiiresti Stabiliseeruv, Kahanev kasvav kasvav kahanev Kasum Negatiivne,v Kasvav, Kahanev Kahanev, äike suurim väike, 0, negatiivne Konkurents Puudub Suureneb Suur Kahanev Tarbijad Liidertarbijad Esmastarbija Hilinenud Mahajäänud d
kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning mis võimaldab sotsiaalsele kogemusele tuginedes improvisatsiooni kohanemisel uute tingimustega isiklikus elus ja ühiskonnas. • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. Väli - võitlus ja improvisatsioon Habitus ja väli: • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon Kapitalide liigid:
teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning mis võimaldab sotsiaalsele kogemusele tuginedes improvisatsiooni kohanemisel uute tingimustega isiklikus elus ja ühiskonnas. • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. Väli - võitlus ja improvisatsioon Habitus ja väli: • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon Kapitalide liigid:
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
põhimõtteid on kasutatud paljudes andmebaasisüsteemides (näiteks Accessis kasutatav nn. Query Designer). QBE'd kasutav andmebaasisüsteem on interaktiivne: kogu töö tehakse dialoogi vormis konsooli (klaviatuuri ja kuvarite vahendusel). Peamine vahend millega süsteemiga suheldakse on aken; Viimaseid on kahte tüüpi: - skeemi aken; - tingimuste aken. 3 ERD (Entity Relationship Diagram) - Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi kohta käivate nõudmiste modelleerimiseks. Ta luuakse infosüsteemi detailanalüüsi käigus. Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi projekteerimiseks. Tegemist on ülalt-alla lähendamisega süsteemiarendusele, mille käigus leitakse kõigepealt olulised andmeobjektid ja seosed nende vahel. Seejärel lisatakse andmeobjektidele atribuudid, et näidata milliseid andmeid soovitakse mingi objekti kohta säilitada. Samuti
Probleemiks vajadus “meeles pidada” kõiki kliente ja nende soove ja võimalusi. 2) Tehinguturundus, tooteturundus, müügikontseptsioon 11 Müügikontseptsioon: Müüa võimalikult kõrge hinnaga ja madalate kuludega Teenida ühest tehingust võimalikult suurt kasumit Probleemiks on pidev vajadus uute klientide järele 3) Kliendisuhe Customer relationship - The development of an ongoing connection between a company and its customers. The relationship involves marketing communications, sales support, technical assistance and customer service. The relationship is measured by the degree of customer satisfaction through the buying cycle and following receipt of goods or services. 4) Teenindusettevõte - Ettevõtlusega tegelev äriühing, mille põhitegevusala on mitmesuguste teenuste osutamine.
täiendav töötlemine. Hulgilülil on mitmekülgseid ülesandeid.. Üks osa hulgivahendajaid täidab kõiki turundusfunktsioone, teine on spetsialiseerunud kas ainsale või mõnele. Hulgikauplejad jaotatakse normaalseteks ja piiratud teenustevalikuga müüjateks. Normaalne hulgimüügiettevõte ehk kaupleja täidab aktiivselt kõiki turundusfunktsioone, pakub mitmesuguseid teenuseliike. Normaalsete hulgiettevõtjate grupis eristatakse: a) suure kaubavalikuga müüjaid, b) ühe tooteseeria müüjaid, c) spetsialiseerunud müüjaid, d) laost e riiuliltmüüjaid. Piiratud teenustevalikuga hulgikaupleja tagab ainult osa normaalse hulgiettevõtte teenustest. a) selve-hulgimüüja, b) otsekaubanduse hulgiettevõte , c) laialiveofirmad, d) postimüügi hulgifirma, e) laostmüüja. 33. Jaekaubanduse olemus ja funktsioonid Jaekaubandus hõlmab tegevusi, mis on seotud kaupade müügi ja
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum Negatiivne, väik
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkurents;
terviklikkuse kontrolli, mis ei lase sisestada tabelitevahelise seostega vastuolus andmeid. Samuti ei ole lubatud kustutada neid kirjeid, millele viidatakse teises tabelis. Näide. Defineeritud seosed ei võimalda sisestada kirjesse PERELIIKMED isikut, kes ei ole SUGUPUULIIKMETE tabelisse sisestatud. Samuti ei luba ära kustutada neid kirjeid, millele viidatakse teises tabelis. 5.3. Seoste loomine ja haldamine Seose loomiseks, kas: · valitakse menüükäsk Tools Relationship · klikkatakse tööriistariba nupul nupul. Access- lihtne ja vajalik 20 Kui andmebaasis ei ole defineeritud veel ühtegi seost, siis kuvatakse dialoogiaken Show Table (joonis 5.2), millest saab valida seostamisel kasutatavad tabelid. Kui seosed on juba loodud, siis kuvatakse seosteaken Relationships (joonis 5.1). Seostavate
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on s
of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Kuhu kuulun? Kellega olen sarnane?. Nt Vanuse- ja soogrupid, perekond Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus, see mille poolest teistest erinen. Autonoomne, sõltumatu mina (independent self): self as an autonomous entity, defined predominantly in terms of abstract, internal attributes like traits, abilities and attitudes. Mina ise! Sõltuv, kuuluv mina (interdependent self): self constructed as socially embedded and defined predominantly in terms of relationships with others, group memberships and social roles. Mina kui osa suuremast rühmast. 4 Eneseteadvuse kujunemine
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Edukas reklaam: 1) Toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. 2) Kontsentreeritult esitatud kirjeldus (kujutus) antud nimetusega kaudast, tema omadustest, tema “maailmast” ning sageli ka tema kättesaa
hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu (vt morfoloogiline põhimõte). üi erandid on laensõnad rüiu ja süit. ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, käia, käiakse, siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide -ja (morfoloogilise põhimõtte järgi alati ainult -ja): müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija. Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Aeglasem, sest igat ketast tuleb uuendada. IMAP4 – Internet Message Access Protokoll - rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris olevatele kirjadele ning lubab käsitleda neid nii nagu oleksid kasutaja enda arvutis. Sõnumite saatmist ei võimalda, selleks SMTP. KPI – Key Performance Indicator - Mõõdik, mida kasutatakse protsessi, IT teenuse või tegevuse haldamisel. Ainult kõige olulisemaid kutsutakse KPIdeks. CRM – Customer Relationship Manager - Integreeritud IS, mida kasutatakse firma müügieelse ja –järgse tegevuse planeerimiseks ja juhtimiseks. 4) IT ülalhoiu peamine eesmärk TAGADA PIISAV KVALITEET MINIMAALSE HINNAGA • Kvaliteet peab vähemalt vastama kokkulepitule (SLA) • Hind ei tohi ületada kokkulepitut Laiemalt: • Kliendi rahulolu (juhtumihaldus) • Stabiilne produktsioonisüsteem (käideldavus) • Piisav jõudlus (mahuhaldus)
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
... • Sel tasandil on individuaalsed erinevused kõige suuremad. Lisaks: kognitiivsed vajadused • Teadmise ja mõistmisega seotud ihad nt uudishimu • Intellektua alne nälg – kognitiivsete vajaduste pärssimine võib viia neuroosini, isiksuse hääbumiseni, elukvaliteedi langemiseni, jne (naine pikemat aega väikese lapsega kodus, pikemat aega kestev nt seniilse vanuriga seotud hooldussuhe, kinnipidamisasutuses viibimine äärmiselt piiratud oludes jmt) • Lastele pole vaja õpetada uudishimulik olemist, küll aga on võimalik neid õpetada mitte olema uudishimulik (nt hoolekandeasutuses) Lisaks: esteetilised vajadused Mõnede indiviidide puhul on esteetiline vajadus tõeliselt basaalne. Nad on aktiivsed himustajad ning nende himusid saab rahuldada ainult ilu (A.M. 1967) Mingeid tõendeid sellest impulsist võib leida igas kultuuris ja igas
Ajaloo SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett kas jalgrattur sõidab kiiremini üksinda või grupis? 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa
annaabi.ee 
