Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bohdan Bondarenko". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüppas, tundis, olümpia, ukraina, tiimi, hooaja, edal, jalas, kõrgushüppes, treeningut, põlv, finaali, võistlused, märg, festivalil, karotamm, viimaseks, oligi, mänedzer, aprillis, ravikuuri, jooks, kordas, motivatsioon, sportlaste, kümnevõistleja, 7500, astuma, distsipliini, 10ndal, parimate, treenerid, kindlaid, lootuse, aivar, hooaeg, lubav............................................3 Sportlaskarjääri algus...........................................................................................................................3 Ülikooliaeg...........................................................................................................................................4 Olümpia lähenemine.............................................................................................................................4 Tokio olümpia.......................................................................................................................................5 Järnevad aastad.....................................................................................................................................6 NSV Liidu rahvaste IV spartakiaad......................................................................................................7 México olümpia............................................................
sai haavata; juhendas 192732 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel
Võistlejad võivad liigutada teivashüppe tellingut 0,4 m hoovõturaja poole või kuni 0,8 m maandumispaiga suunas, et teha hüpe endale sobivamaks. Hüpet ei loeta sooritatuks, kui latt ei jää katse sooritamise järel paigale võistleja süül. Võistleja otsustab ise, millist kõrgust ta soovib ületada. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluset lahkuma, kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka kõrgushüppes. Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. 2.5 Heited/Tõuked Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 3036,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid
4.HÜPPEALAD Hüppealad jaotuvad neljaks:kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe ja teivashüpe.Viimane neist on üks kõige tehnikatnõudvamaid alasid kergejõustikus.Teivashüppes on mitu etappi:hoojooks, teiba langetamine,rippe hoiak, üle lati saamine, mis nõuab väga head painduvust ja oskust.Võistlejatel on terve võistluse ajal võimalik eksida ehk latti maha ajada kolm korda, peale seda on võistlus läbi. Kõrgushüppes on Eesti rekordi omanik Marko Turban tulemusega 2.30m, mille ta hüppas 1996. Aastal Rakveres.Marko on sündinud 14.05.1967 Rakveres."Kõrgushüpe on olnud kaaslaseks mulle kogu elu. Mäletan, et olin 7 aastane, kui hüppasin, peale mitmeid proovimisi, üle 80 cm."Hiljem läks ta õppima Eesti Spordigümnaasiumisse.Peale seda lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli."Järgnes sportlase unistuste täitumine - osalesin olümpiamängudel Atlantas(1996). Oli võimas tunne olla suurimal spordivõistlusel, võistelda ühes sektoris maailma parimatega
45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri 1980. aastal Kanadas. Tema kettaheiterekordi ületas alles 1974. aastal meie tuntud kergejõustikutreener Leonhard Soom tulemusega 43.46. Maalsteini abikaasa Tamara Kübler püstitas 1937. aastal maakonna rekordid 60 meetri jooksus 8,8, kaugushüppes 4.65 ja kõrgushüppes 1.30. Silmapaistev oli ka ärimees Otto Stephani 1938. aasta tulemus teivashüppes - 3.62 oli Eesti olusid arvestades korralik resultaat. Aastail 1935 - 1940 oli maakonna spordiinstruktoriks Aleksander Anier. Selle andeka spordimehe karjääri katkestasid okupatsioonivõimud, heites ta vanglasse. Sõda ja sõjajärgne aeg katkestasid laiema kergejõustikuharrastuse Järvamaal. Aastatel 1950 - 1971 oli Paide rajooni rekordimees kümnevõistluses, samuti võrk- ja
keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase. Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis. Kuid koostöös treener Remigija
18-ga. Kümmekond päeva hiljem asus Heino Lipp püüdma NSVL tsempioni kuldmedalit ja ka rekordit kümnevõistluses. Mõõduvõtmised toimusid Ukrainas, Harkovis. Ilm oli hea, rajad kõvad kõik kui loodud fantastilise tulemuse püstitamiseks. Peamisteks vastasteks olid Vladimir Volkov, kellelt Lipp juba Tartus rekordi üle oli löönud, ning Pjotr Denissenko. Lipu võistluse algus polnud just kõige parem, 100 meetrit jooksis 11,4-ga ja kaugust hüppas 6.13. Võrreldes Tartu võistlusega oli Lipp kaotanud 150 punkti. Nagu hiljem selgus, jäi just nii palju puudu maailmarekordist. Kuulitõukes suutis Lipp end kätte võtta, tõugates 16.18. Sellise tulemusega ei olnud ükski kümnevõistleja võistluse sees varem hakkama saanud. Ületanud kõik tekkinud äpardused tuli uus hiilgav rekord 7780 punkti( 11,4, 6.13, 16.18, 1.70, 50,2, 14,4, 47.55, 3.40, 61.96, 1.35,0.). Sellega oli ta nendel aegadel maailmas võrreldamatu. (Teemägi_1963) 1948
Raja. «Arvasin, et heidan B-grupis ja vaatasin A-grupi meeste soojendust, alles siis taipasin, et pean ise ka seal olema. Tehniliselt olid heited viletsad, ilmselt pean trennis sellele alale rohkem tähelepanu pöörama.» Tõkkejooksu ebaõnnestumist seletas Raja väsimusega. «Sain öösel vaid kolm tundi magada ega puhanud välja,» nentis ta. 4 Kolmas ebaõnnestumine tabas Rajat juba esimesel päeval, kui ta hüppas kõrgust vaid 1.85. Raja kasutas tõukamiseks vale jalga, sest harjumuspärane tõukejalg polnud möödunudsügisesest lõikusest veel piisavalt taastunud. «Järgmiseks hooajaks vahetan jala tagasi,» lubas ta. «Kui ma ühe hooajaga ei õppinud teiselt jalalt hüppama, siis ma seda ei õpigi.» Võistluse käigus püüdis Raja kuulsaid konkurente mitte liialt jälgida, vaid oma tegemistele keskenduda. «Püüdsin sellega oma elu lihtsamaks teha,» põhjendas ta. «Aga
võistluste finaalis veel Helsingis (1971) ja Roomas (1974), teenis 8-meetri- mehena viimase üleliiduliste meistrivõistluste hõbeda ja osales olümpial 1976. aastalgi, mil oli kolmekümnene. Kokku kaitses ta Nõukogudemaa kergejõustikuau üleliidulise koondise koosseisus 24 korda, püstitades nii raskesti saavutatava tähise järeltulijale. 1970. aastal Euroopa sisemeistrivõistluste võitmisele keskendunud Tõnu Lepik hüppas kevadel veel 8 m ligi, edasi aga vorm kõigi püüdluste kiuste langes. 1975. aasta rahvaste spartakiaadil tõi hõbemedali Tõnu Lepik. Tõnu Lepik Võib öelda, et Tõnu Lepik on end spordiajalukku jäädvustanud mitmekordselt. Alustame sellest, et 20-aastase noormehena ületas ta esimes eestlasena kaugushüppes kaheksa meetri piiri. See juhtus 2. oktoobril 1966. aastal Leninakani uuel staadionil. Noorukese sportlase tagajärg üllatas paljusid,
Finaalvõistlused motokrossis korraldati soolomasinate klassis Harkovis ja külgvankritele Võrus. Ettevalmistuste juhtimine pandi föderatsiooni krossikomitee esimehele. V.Grossile. Korrapärane treening ja võistkonna varustamine uute võistlusratastega andsid häid tulemusi. Seitsmeteistkümne koondise hulgas lõpetasid Eesti krossisõitjad viienda kohaga. Ettepoole platseerusid Vene NFSV, Ukraina, Leningrad ja Läti. Meeldiva üllatuse tegi meie spordiüldsusele Saku Motoklubi kasvandik A.Sikk, kes noortevahelises konkurentsis saavutas 125-kuubikuliste klassis spartakiaadivõitja tiitli. See oli andekale sportlasele hüppelaud suurde sporti. Enne teda ei olnud ükski Eesti noor suutnud tulla üleliiduliseks noortemeistriks. Külgvankriga mootorratastel sõideti Meegomäel. Kodupubliku silme all lõpetasid J.Uustalu- M.Oras pronksmedalitega
Aasta Maailmameister Võidutulemus (m) Võistluse toimumiskoht 1992 Silke Renk 68.34 Barcelona, Hispaania 1996 Heli Rantanen 67.94 Atlanta, USA 2000 Trine Hattestad 68.91 Sydney, Austraalia 2004 Osleidys Menéndez 71.53 Ateena, Kreeka 2008 Barbora Spotakova 71.42 Peking, Hiina 3.3 HOOAJA TIPPMARGID (2005 2011) 3.3.1 MEESTE HOOAJA TIPPMARGID Aasta Edetabeli juht Hooaja tippmark (m) 2005 Tero Pitkamäki 91.53 2006 Andreas Thorkildsen 91.59 2007 Breaux Greer 91.29 2008 Andreas Thorkildsen 90.57 2009 Andreas Thorkildsen 91.28 2010 Andreas Thorkildsen 90.37 3
Suvisel koolivaheajal kolasime ringi sadamas ja Kalarannas. Praeguse Linnahalli taga olid meie ujumis ja kalastamispaigad. Paremad ujujad söandasid ette võtta kaugemaid retki enamasti Vana Patarei varemeteni, mis asusid umbes 300 meetri kaugusel. Kalaranna poiss Egon Brücke (hilisem Rannet), kes oli meist pisut vanem, suutis ühe jutiga edasitagasi ujuda. Ta käis ka Kadrioru kergejõustikukursustel ja oli üks võimekamaid. Süstemaatilise treeningu asemel tundis ta rohkem huvi tantsukursuste vastu. Sadamas ja mere ääres oli palju põnevat. Kevadtalvel tulid sadamasse hiigelsuured Vene jäälõhkujad Jermak , Svjatogor, Lenin ja Krassin, viimane eestlasest kapteni Karl Jõgiga. Süsi oli kuhjatud majakõrgusesse paarikümne meetri pikkusesse hunnikusse, kust söetolmust mustad madrused seda vitstest korvides jäälõhkuja punkrisse kandsid. Söehunniku kõrval oli puldaniga kaetud nisulade
tõstekangiga ja sprint. Pärast seda, kui R. Fosbury (USA) oli sellega 1968.a 19. olümpiamängudel kuldmedali võitnud, levis uus hüppeviis kiiresti. Esimestena saavutasid edu naised. 1972.a olümpiamängudel Münchenis võitis uut hüppeviisi kasutanud 16-aastane Saksa FV koolitüdruk U. Meyfarth. Järgmiste aastate edetabelis oli kümne parema hulgas rohkem kui pool neid, kes hüppasid floppstiilis. Rohkem kui ameeriklase Richard Fosbury võit kõrgushüppes, üllatas pealtvaatajaid viis, kuidas ta seda tegi. 80 000 inimest staadionil ja tohutu publik teleriekraanide ees nägi, kuidas kõhetu ameeriklane võttis hoogu, hüppas, painutas oma selga ja ületas ühe kõrguse teise järel. Matilt tõusis ta alati poisiliku naeratusega, käed kõrgele üles tõstetud. Fosbury võitis kuldmedali uue USA ja olümpiarekordiga 2.24. Flopi võidukäik oli alanud. Kuidas see kõik algas? Mitte sel kombel nagu paljud inimesed arvavad. Flopi tekkimise
tuli unustada peaaegu pooleksaastaks. Kuid tegelikult sai Erki tõsiselt sportima alles aasta pärast. Esimese kümnevõistluse pärast vigastust tegi Erki maikuus Alhamas. Erki alustas 10,76 ja 7,75-ga ning sai lõppuks kokku üsna korralikud 7735 punkti. Erki Nool,autogramm) 1992. aasta juuni keskel Tartus peeti Eesti meistrivõistlused. Kümnevõistlejate ette saadi nõue: esinumbriks saab see kes tuleb Eesti meistriks,täites olümpia normi a-8000 punkti. Erki äsjane rekord oli 7735 punkti. Aga Erki tahtis olümpiale. Erki:"Pärast 5.40 ületamist teibas olin omadega graafikus. (Erki Nool,autogramm) 6 olümpia lõpp. Kui Erki koju Eestisse jõudis sai ta teada et tall on keelatud välismaal võistlemine kuna ta ei läinud Balti matsile,millest Erki ei teadnud ,et ta pidi seal võistlema.
sai haavata; juhendas 1927–32 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane – esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel
sai haavata; juhendas 192732 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel
mainitud kui unikaalset nähtust kergejõustiku ajaloos. Teadaolevalt ei ole palju kergejõustiklasi, kes võiks uhkustada oma isikliku Fan Clubiga nii pikkade aastate jooksul. Kahtlemata on klubi oma kohalolekuga ja lippude lehvitamisega aidanud reklaamida üle kogu maailma meie väikest kodumaad. 6 Saavutused ja tegevused Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Vaata lisa1 Nool hüppas 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus kaugust 8,22 m (lubatust tugevama taganttuulega). Kokku sai ta sel võistlusel 8362 punkti. See on kümnevõistluse käigus tehtud kaugushüppe maailmarekord. Seitsmevõistlus Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja Eesti rekord Jaapanis Maebashis 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli ta Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. Tunnustused
1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Edmontonis (Kanadas) saavutas Erki Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on ka tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid: 10.60/1.5; 7.63/2.0; 14.90; 2.03; 46.23; 14.40/0.0; 43.40; 5.40; 67.01; 4.29.58. Kergejõ
Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad Pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises
mõte liikus. Kiiver päästis," meenutas aug, kes lebas seejärel pikalt haiglas ja sai alles nelja kuu pärast taas võidu sõitma hakata. Reinumäe ajupõrutus, nina puru, karjäär läbi 2006. aasta oktoobris sai Eesti meistriliiga kohtumisest FC Flora ja FC Levadia vahel jalgpallisõda politseinikust kohtunik Margus Kotter näitas kolmel korral punast kaarti ja mõlemad meeskonnad lõpetasid mängu üheksakesi. Kõige kehvemini läks Flora poolkaitsjal Ott Reinumäel. "76. minutil hüppas levadialane Aleksandr Dmitrijev õlaga näkku Ott Reinumäele. Dmitrijev saadeti platsilt minema, Reinumäe veeti kanderaamiga. Haiglas tuvastati Reinumäel ninaluumurd ja peaajupõrutus," kirjutas 19. oktoobri SL Õhtuleht. Väidetavalt kaotas Reinumäe kohe pärast hoopi teadvuse. Too kohtumine jäi Reinumäe profikarjääri viimaseks, sest 2007. jaanuaris teatas Eesti koondises 25 mängu pidanud poolkaitsja jalgpalliga lõpparve tegemisest. Tõsi, mitte selle vigastuse tõttu. "See
Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Peab olema vahtkummist madrats.
56, mis andis 25 sportlase konkurentsis 19. koha. Baranova isiklik rekord käesolevast aastast on 14.06, mis oleks taganud ka koha finaalvõistlusele. Göteborgis viis finaali veel ka tulemus 13.93. Raigo Toompuu sai meeste kuulitõuke kvalifikatsioonis tulemuseks 19.11, mis andis 32 mehe konkurentsis 19. koha. Taavi Peetre suutis vaid 18.67, mis ei andnud enamat 24. kohast. Toompuu isiklik rekord kuulitõukes on 19.28, käesoleva hooaja parim oli siiani 19.09. Peetre isiklik rekord on 20.30 ja 2006. aasta parim resultaat 19.80. Tarmo Jallai sai meeste 110 meetri tõkkejooksus ajaks 13,89, millega jagas kolmandas eeljooksus 4. kohta ja poolfinaali ei pääsenud. Eesti teatenelik koosseisus Argo Golberg, Henry Sool, Martin Vihmann ja Marek Niit osales laupäeval EM-i 4x100 meetri esimeses poolfinaaljooksus, kus pidi leppima vaid seitsmenda kohaga. 10
Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja esimene number ilmus juba sama aasta 20. aprillil. 30. juunil tuli kokku ESL esimene esindajatekogu, kus valiti liidu juhtkond eesotsas esimehe A. Andekopiga. Põhikiri registreeriti 20. novembril. Esimene tähtsam ülesanne oli sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks. Ettevalmistused algasid L
kus pinged oli kõrgemal , kui kunagi varem. 4.Karjäär suusatajana Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l. Järgmisel hooajal kordas ta oma saavutust ning võitis samuti 2 hõbemedalit Juuniorite MM'lt. 1997. oli viimane aasta kui ta sai juuniorite arvestuses sõita ning võitis seal 2 kuldmedalit 5km ja 15km sõitudel. Samal aastal valiti ta esimest korda Eesti parimaks naissportlaseks. 1998. pidi Kristina peaaegu kogu hooaja rangluumurru tõttu vahele jätma, kuna oma esimestele Olümpiamängudele minemis tahe oli suur, võttiski neist osa suure riskiga,siiski saavutas ta 30km sõidus 46. koha. 1998/99 oli Krisitina jaoks stabiilne hooaeg. Kristina Smigun-Vähi oli maailmakarikaetappidel pidevalt 7 parema hulgas ning oma esimese maailmakarikaetapi võidu sai ta Nove Mestos 15km vabatehnika sõidus. Otepää maailmakarikaetapil saavutas ta 3. koha. 1999. aastal toimus Ramsau
osavõtjad Hispaania Belgia Bosnia ja Soome Hertsegoviina Türgi Suurbritannia Gruusia Portugal Horvaatia Makedoonia Läti Prantsusmaa Iisrael Itaalia Venemaa Montenegro Bulgaaria Serbia Ukraina Sloveenia Poola Saksamaa Kreeka ALAGRUPIMÄNGUD Kõik alagrupimängud toimusid 31. augustist 5. septebrini. Alagrupi igal meeskonnal oli viis mängu. Iga meeskond mängis oma alagrupis kõikidega ühe mängu. Vahegrupi mängudele pääsesid kolm parimat meeskonda. Viiki jäänud meeskonnad järjestati omavaheliste mängude korvide suhte järgi, kui jäädi taaskord viiki, siis järjestati kõikides mängudes visatud korvide alusel. A-alagrupp
mänguoskused ja võlu tegid temast perfektse kuju Nike'i toodete ja NBA reklaamiks. Air Jordan on üks kõigi aegade plahvatuslikem pealtpanija, teine on Dr. J. Ta on võitnud kaks Slam Dunk Contest'it (1987 ja 1988, võttis osa ka 1985 aastal), seejärel ta lihtsalt loobus sellel võistlusel osalemisest. Michael tõmbab igal mängul jalga uue paari Air Jordan'eid ja tavaliselt kingib need peale mängu ära. Teisel hooajal jättis vigastatud jalg ta 64 mänguks väljaku äärele, kuid ta tuli hooaja lõpus tagasi ning tegi NBA playoffi rekordi 63 punktiga esimese ringi kohtumises Boston Celticuga. Alates 1986-87 hooajaga algas MJ karjääripikkune rünnak NBA rekorditeraamatule. Sel hooajal oli tema keskmiseks punktisummaks 37,1 ning see oli esimene seitsmest järjestikusest hooajast mil ta võitis liiga viskekuninga tiitli (sama teoga on hakkama saanud veel vaid Wilt Chamberlain). Kõigil neil hooaegadel oli ta keskmine punktisumma üle 30. Selleks ajaks, kui ta teatas oma loobumisest 1993
plaan neist osa võtta. Selleks korraldati eelneva suve jooksul seitse mitmevõistlust. Pallimängud jäid tookord tagaplaanile, põhiline oli kergejõustik. Kergejõustikualadele kulus poistel viis- kuus korda nädalas 2-4 tundi. Kui väsisid siis puhkasid. Talve poole kui külmaks läks uisutati, suusatati ja mängiti hokit. Südatalvel suusatati ikka üles-alla, valides järjest keerulisemaid laskumiskohti. Vahest harva tehti spetsiaalset kehalise ettevalmistuse treeningut, näiteks hüppeid mattidel. Valtrile meeldisid peamiselt kõrgus- ja teivashüpe, vähemal määral ka tõkkejooks. Edaspidisele mõeldes muretseti ketas. Toomas Külveti arvates omandas Valter täielikult flopitehnika üheksa-aastaselt ja saavutas kõrgushüppes ka oma esimene võidu TV olümpiastartide finaalvõistlustel Tallinna. Kümneselt jäi kevadtalvine treening nõrgaks, kuna kohalik võimla oli rivist väljas. Kuid see-
Sissejuhatus Motokross on ala, kus võistlejad sõidavad spetsiaalsete mootorratastega selleks ettenähtud rajal. Võistlusrada on muldkattega ning sisaldab erinevaid kurve, hüppeid, ning konarusi, mis teevad sellel läbimise raskeks. Võisteldakse erinevates masinaklassides: 50cc,65cc,85cc,MX1,MX2,Mini MX,MX2 juuniorid,hobi ja külgkorvid. Igal nädalavahetusel mürisevad mootorid mitmesuguse ulatusega krossivõistlustel,mida ühtekokku jälgib rohkem kui sada tuhat pealtvaatajat.Taolist publikuhuvi pakub meil vaid mõni üksik spordiala.. Motokrossi ajaloost Üldiselt on teada,et esimese mootorratta leiutaja oli sakslane Gottlieb Daimler,kes 1885 aastal demonstreeris esmakordselt taolist riistapuud.Tegelikult huvitasid Daimlerit rohkem siiski mootorid ja oli ainultjuhus,et ta mitu aastat kestnud töö vilja puukodaratega kohmakat jalgratast meenutavale monstrumile monteeris-mootor oli mõeldud südameks iseliikuvale sõiduriistale. Ent veel pidi tehnikamaailma
Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda OM-il võistlustules 1992. aastal Albertville'is. Esimene võitja maailmakarikavõistlustel selgus 1977-1978 hooaja lõpul. Naised selgitasid esimese karikavõitja 1982. aastal. Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, mil püssi kaliiber muutus väikepüssiks. Samuti vähendati märkide kaugust, mis toodi 150 meetrilt 50 meetrini. Lubatuks sai ainult manuaallaadimine. Eesti laskesuusatamise ajalugu Esmakordselt korda peeti Eesti meistrivõistlusi laskesuusatamises 13. jaanuaril 1954. aastal Otepääl. Esimeseks eesti meistriks 20 km laskesuusatamises tuli Valmar Kokkota
Koha ja võrdub tema klassist mehele sisuliselt uppumisega . Viimasena viiks poolfinaali 2.00,57, ka 20aastase noormehe rahvusrekord 2.01,37 jääb oioi kui kaugele . ,, Olen sõnatu , sest soojendusel oli elu parim tunne" , poetab Liivamägi , keda võis enne Pekingit õigusega pidada Eesti parimaks meesujujaks . Ta suudab eelujumises rivaalidega sammu pidada vaid pool basseinipikkust , viimased meetrid kulgevad vaevaliselt . Üllatav allaminek sportlaselt kes on 2 aastat olümpia nimel elanud ja treeninud . Tulemus: 35. koht MIKO MÄLBERG Meeste 50 m vabaltujumine 22,37 Eesti rekord (25. Koht) Sünniaeg ja koht: 3. mai 1985, Tallinn Mõõdud: 181 cm, 75 kg Klubi: Kalevi Ujumiskool Treener: Adam Schmitt Õppeasutus või amet: Louisiana State University, tudeng Saavutused: mitmekordne Eesti meister Toona Indrek Sei rekordile vaid kahe sajandikuga alla jäänud 23aastane Mälberg parandab uhkes Veekuubikus vea . Ta teeb seda muljetavaldavalt, ületades Eesti
Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Soovitused algajale : · esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt · esimestes treeningtundides sõita aeglaselt · söömata või haiglasena mitte sõitma minna · enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda
eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest "märklaua" keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi. Curlingu jää peab olema äärmiselt sile ja õrna jääkristallidest koosneva kattega pinnas. Curlingu kivi kaalub natuke alla 20 kilogrammi. Kivi liikumisele jääl libisedes saavad kaasa aidata ka harjajad, kes saavad kivi eest ,,poleerides" aidata muuta kivi keeramist ja libisemise pikkust. Mängus on ka suur osa heal strateegial ja koostööl tiimi siseselt. Iga mängija erinev oskus võib mõjutada mängu palju. Oma keerukuse ja mõtlema paneva iseloomu poolest on saanud mäng endale hüüdnime ,,Chess on Ice" tõlkes ,,male jää peal." Kuna curlingus on vaja kasutada nii mõistust kui ka jõudu on see mäng üks keerukamaid ja tasakaalukamaid. (Wikipedia curling, 2012) 1.2 Jääplats Jääplatsi mõõdud on 45,7 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Enne võistlust kastetakse jääd, et tekiks jääkristallidest pind
Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Vahtkummist madrats. Start
annaabi.ee 
