Blaise Pascal (1623 -1662) Lapsepõlv · Blaise Pascal sündis Prantsusmaal Clermont- Ferrand'is 1623. aastal. · Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane. · Blaise'il oli ka vanem õde Gilberte ning noorem õde Jacqueline mõnekuune. Clermont-Ferrand Haridus · Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. · Kui Pascal 12-aastaselt geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. Hariduse lõpp ja leiutamise · algus Kuna Blaise Pascali isa oli maksunõunik oli tal vaja abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis
.................................................................................6 Filosoofia...............................................................................7 Leiutised................................................................................8 Lisa........................................................................................9 Kokkuvõte.............................................................................10 Elulugu Blaise Pascal sündis Clermont'is, kus tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane, vanem õde Gilberte kuuene ja noorem õde Jacqueline mõnekuune. Étienne Pascal uuesti ei abiellunud. 1631 kolis perekond Pariisi, muuhulgas selleks, et lastele korralikku haridust anda. Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. Igasugune matemaatika pidi ootama
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kuulus Prantsuse teadlane Blaise Pascal(1623-1662). Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid teoreetikuid. 1. BLAISE PASCALI ELULUGU Kümne aastaselt pani kirja ,,Trakdaadi helidest." Kaheteist aastaselt head geomeetrilised saavutused täiendas Eukleidese arutlusi.
Ta oli prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof. Pascal oli juba eluajal tuntud kui pühak, inimese uurija ja usuelu ehitaja. Pascal on jätnud matemaatika ja füüsika ajalukku kustutamatu jälje, sest teoreeme ja seadusi muutma ei hakata Palju on oletatud, mis olnuks lääne elus teisti kui ta elanuks mitte 39 aastat vaid näiteks kaks korda kauem . Pascal pärineb perekonnast, mille teisedki liikmed on prantsuse kirjandusse või ajalukku oma jälje jätnud. Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane . Varakult tutvus Pascal oma isa haritud sõpradega. Eelkõige oma maksuametnikust isa abistamiseks konstrueeris Pascal liitmismasina. Ühe sellise saatis ta näidisena Rootsi kuningannale Kristiinale. Pascal pidas kirjavahetust selliste suurkujudega nagu Descartes ja Fermat. Pascali panus matemaatikasse ja füüsikasse on märkimisväärne (Pascali teoreem
............. 10 Kokkuvõte ......................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus .......................................................................... 13 2 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Elulugu. Blaise Pascal sündis 19.juunil 1623 Clermont-Ferrandis mägises Auvergne.i provintsis. Selle linna lähedal on ka mägi mille Pascal tegi hiljem kuulsaks oma vaakumieksperimen- tidega. Pascali perekond kuulus kohtu- ehk mantliaadlisse (nobelesse de robe). Pascali esi- vanemad omandasid aadliseisuse 150 aastat ennem tema sündi. Nagu traditsiooniks oli tee- nisid Pascalid Clermonti parlamendis ja olid väga lugupeetud. Blaise`i isa Etienne Pascal oli väga haritud ja andekas mees
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Kuid samas on see ka vajalik- see võib anda uusi mõtteaineid mõnes teises valdkonnas, tuua välja mingeid erilisi seoseid. Samuti nõustun sellega, et igal inimesel võib tulla peale soov filosofeerida, või teevad nad seda isegi enese teadmata. Tihti peetakse filosoofilist arutelu või mõtteid vähetähtsateks, tänapäeval kaaluvad selle üle kiire elutempo ning pidev muretsemine, soov pürgida materiaalsete eesmärkide poole. 7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Inimene on keskpunkt eimillegi ja millegi vahel, olematuse ja lõpmatuse vahel. Olematuse jaoks on inimene kõiksus, lõpmatuse jaoks olematus. Kui võrrelda inimest kõige väiksemate osakestega, mida ta ise ei näe ning millest tal aimugi pole, on ta tähtis, suur, kõikvõimas. Kuid
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastustega. Loomulikult v
suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da 19 Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed. Newtoni süsteem ületas kõiki neid varasemaid katseid oma universaalsusega, võimalike järelduste ja rakenduste tohutu hulgaga. See, et me teda tänaseni õpime, näitab ainult üht: midagi paremat pole inimkond viimase 300 aasta jooksul välja mõelnud. Selgituseks Newtoni seadustele Jõud ja liikumine MIS PANEB esemed liikuma? Miks paat ujub? Kuidas magnet töötab? Iga vaba keha
1667-1672 Mainzi kuurvürsti teenistuses. Avastas mh diferentsiaalarvutuse. 1676 kohtus Amsterdamis Spinozaga. Samast aastast surmani oli Braunschweigi hertsogi raamatukoguhoidja. Asutas Preisi teaduste akadeemia. Ehkki L. arvas, et võimalikuks sidemeks metafüüsiliste printsiipide ja empiiriliste seaduste vahel on range deduktiivne seos,[12] pidas ta matemaatilist meetodit maailma seletamiseks siiski ebapiisavaks. Juba Blaise Pascal (1623-1662) lisas abstraktse loogilise mõtlemise meetoditele (geomeetrilisele vaimule) väärtushinnangutest juhitud "ärksuse vaimu" (esprit de finesse). L. arvates mehaanika ja liikumisseaduste esmane põhjus ei saa leiduda matemaatikas, sest liikumisel on alati eeldatav mingi eesmärk. Seetõttu pidas L. vajalikuks, saavutamaks täielikku loodustunnetust, täiendada mehaanika eesmärgiidee e. finalismiga ehk siduda matemaatika
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
mingeid tegusid ja need teod ei ole suunatud meile, need pole ajatud, vaid on dialoogis oma kaasajaga. Kui ta kedagi kritiseerib või ülistab, siis see suhestub teiste inimestega, kes temaga koos ühiskonnas tegutsesid. Selleks, et aru saada tema kasutatud sõnade kogutähendusest, peab tundma kaasaega. Selleks, et aru saada vastusest, peab teadma ka küsimust (Collingwood). Kuidas peame uurima? Kes on autor? Kellega ta läbi käis? Milline oli tema haridus? Mida püüdis elus saavutada? Miks ta selle teksti kirjutas? Milliste teiste tekstidega tema tekst suhestus? Millised oli kaasaegsed probleemid? Kuidas tol ajal kirjutati (tava, allikad, terminid)? II loeng 14.09.2012 Õnn Õnne mõiste · Emotsionaalne seisund · Seos naudinguga · ,,Õnnelik elu" mida sellega mõeldakse? Narkomaan on ühel hetkel õnnelik, kuid kas tema elu on õnnelik? · Kas õnne on võimalik objektiivselt määratleda
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peava
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Piiranguid oli nende võimule tõesti vähe, kuid üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Konsulid valiti rahvakoosolekul (tsenturiaatsetel komiitsidel) ja nende ametiaeg oli üks aasta algusega 1. jaanuaril (kuigi neid sai tagasi valida). Nende võimu täiendas tribuunide jatsensorite süsteem; viimased võisid konsulite tegevust blokeerida. Peale selle võisid konsulite võimu varjutada määratud diktaatorid, kes võisid eriolukorras hakata valitsema konsulitest sõltumatult (kuid diktaatorid olid ametisse pandud konsulite poolt ning jäid tavaliselt ametisse ainult üheks kuuekuuliseks perioodiks). Konsuliamet jäi püsima ka pärast vabariigi muutumist impeeriumiks. Keisririigiaegsetel konsulitel oli palju väiksem võim kui vabariigiaegsetel
Pärsia laevastik purustati Salamise lahingus. Pärsia maavägi sai kreeklastelt lüüa ja tõrjuti maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisse ostetud barbareid. Viimased moodustasid aga enamuse. Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades nii suurmaaomanike kui talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena ja mujalgi. Samas ei moodustanud orjad üldjuhul põhilist tööjõudu. Oskustöö oli reeglina vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis,
Pärsia laevastik purustati Salamise lahingus. Pärsia maavägi sai kreeklastelt lüüa ja tõrjuti maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisse ostetud barbareid. Viimased moodustasid aga enamuse. Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades nii suurmaaomanike kui talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena ja mujalgi. Samas ei moodustanud orjad üldjuhul põhilist tööjõudu. Oskustöö oli reeglina vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis,
Iseloomustab karja-ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanemate kultus, maa kultus jne. 2) Hamiidi maailmavaade karjapidamine ja jaht, matrilineaarsus,surnute vältimine, nõidus jne. Asetses Aafrika sarvel, enamuses Põhja-Aafrikast ning Lõuna-Aafrikast. W. Schmidt (1868-1967) (kultuuriringid) uuris Aafrika religioone - eristas 4 põhilist kultuuriringi: 1) küttide ja korilaste primitiivne kultuuriring 2) põlluharijate kultuuriring 3) teisene kultuuriring tulenes primitiivsete (küttide-korilaste) ja esmaste kultuurijoonte segamisest. 4) hõlmas teisese ringi kultuuride erinevate omaduste segunemist (Aasia, Euroopa ning Ameerika iidsed tsivilisatsioonid) - eesmärgiks maailma religiooniajaloo koostamine - maailm algas primitiivse monoteismiga - iga järgneva kultuuriringiga eemalduti algsest monoteistlikust religioonist.
Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr) 3. Kreeta e. Minose (minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutide ülestõusu, tempel hävitati 7
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
Aischylos – “Orestia” Aristophanes – “Linnud” Sophokles – “Kuningas Oidipus” Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja
Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja
kanti ette sokunahas) Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja poliitikuid ning Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate pahameelt. isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid.
". Ja vastas ise: ,,No kui ikka suur rahvas tungib kallale väiksele, siis väiksel rahval on kodumaa kaitsel lubatud seda käsku murda. Seda ikka...".... Nietzsche katse luua super-individualistlikku maailmakäsitlust, mis omakorda ühtiks universumi ülima reaalsusprintsiibiga, lõppes peale äärmiselt viljakat loomeperioodi vaimse kokkuvarisemisega. 1889. aastal haaras ta Torino keskplatsil oma kallistusse ühe piitsutatava hobuse, millest saigi tema hüvastijätuzest. Viimased kümme aastat oma elust veetis Nietzsche oma ema ja õe järelvalve all. Ainus ja oma Nietzche pärandi lummav ilu ja jõud sisaldab palju sellist, mis alles ootab järele teadusliku mõtet, näiteks kosmoloogiline idee kõiksuse igavesest kordumisest. Ometigi tahan põgusalt tutvustada kirjameest, kelle sulest pärinevad teravad read Nietzschet ennetasid. Tegu on Max Stirneri ja tema prohvetliku teosega ,,Ainus ja oma" (,,Der Einzige und sein Eigentum" 1844),
mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
valitsemisvormile iseloomulikus põhiprintsiibis. Aristokraatia piirab liialt isikute ringi, kellele kuulub võim. Oligarhias koondub rikkus liialt väheste kätte ja demokraatia liialdab võrdsusega. Platon visandab joonise n riigi allakäigust, mille esimeseks astmeks peab timokraatiat st mõistus ei ole enam valitsev, vaid domineerib armee ja tunded. Au sees sõda ja võit, lubatud eraomandi olemasolu ja haridus mandub. Järgmine aste on oligarhia st domineerib rikkusearmastus. Tunded ja mõistus on allutatud rahale. Järgmine etapp on demokraatia st puudub kontroll ja kõigi huvid on võrdsed. Liialdatakse vabadusega, mis ka purustab demokraatia. Madalaim degeneratsiooni aste on diktatuur. Liidril on kogu võim ja valitsevad madalaimad tunded v meeled. Tekib küsimus, miks peaks "ideaalne riik" üldse degenereeruma - kõik, mis kord sünnib, peab ka surema (jälle saab paralleele
(põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
