Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bizagi näidis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üldkuju, sisestamine, edastamine, tagastamine, väljapanek, tahvlile, saabuva, teiselt, alata, saadetud, tootmisettevõte, kliendilt, saadetakse, protsessimudel, tootmisettevõtte, praktikumis, failis, äriprotsesside, modelleerimise, sooritamineM. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüstee
Ei pea reserveerima suurt hulka aadresse ISP-lt, kõigi seadmete jaoks igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb. Paketi pikkus selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada Kui paketi saatmine ei õnnestunud, minnakse tagasi n paketi võrra ja korratakse kõike, mis juba saadetud. Paketi päises on ette nähtud väli identifikaatori jaoks. Kui väli saab täis, alustatakse otsast peale. Aken mitu paketti võib saata enne esimese kinnituse saabumist. kasutatakse ühte IP aadressi; saab muuta seadmete aadresse ilma ,,välismaailma" teatamata; on võimalik muuta ISP-d ilma lokaalvõrgu
Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks
edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. 2) andmelülikiht - jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. 3) võrgukiht - ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused
elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. 2) andmelülikiht - jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. 3) võrgukiht - ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused
Nii on võimalik komplekteerimisel läbitavaid teepikkusi kordades vähendada. Komplekteerimisel võidakse kasutada väga erinevaid töömeetodeid, kasutades seejuures erinevat laotehnikat. Täisaluste väljastamine on efektiivne ja seda tehakse üldjuhul liikuvmastiga tõstukiga või vastukaaltõstukiga. Tugiratastõstukiga töötamine on vähemtootlikum. Tükikauba komplekteerimine on kõige efektiivsem komplekteerimistõstukeid kasutades. Esimeselt ja teiselt riiulikorruselt võetakse kaupa komplekteerimistõstuki abil, kõrgemal paiknevatelt hoiukohtadelt aga kõrgkomplekteerimistõstuki abil. Kitsaste vahekoridoridega kõrgetes ladudes võib teha kogu töö kombitõstukitega. Niipalju kui võimalik, tuleks kasutada rühmkomplekteerimise meetodit, mille puhul on korraga käsil mitme väljastustellimuse komplekteerimine. See nõuab üldjuhul küll enne pakkimist ühele kaubaalusele asetatud
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
Nii on võimalik komplekteerimisel läbitavaid teepikkusi kordades vähendada. Komplekteerimisel võidakse kasutada väga erinevaid töömeetodeid, kasutades seejuures erinevat laotehnikat. Täisaluste väljastamine on efektiivne ja seda tehakse üldjuhul liikuvmastiga tõstukiga või vastukaaltõstukiga. Tugiratastõstukiga töötamine on vähemtootlikum. Tükikauba komplekteerimine on kõige efektiivsem komplekteerimistõstukeid kasutades. Esimeselt ja teiselt riiulikorruselt võetakse kaupa komplekteerimistõstuki abil, kõrgemal paiknevatelt hoiukohtadelt aga kõrgkomplekteerimistõstuki abil. Kitsaste vahekoridoridega kõrgetes ladudes võib teha kogu töö kombitõstukitega. Niipalju kui võimalik, tuleks kasutada rühmkomplekteerimise meetodit, mille puhul on korraga käsil mitme väljastustellimuse komplekteerimine. See nõuab üldjuhul küll enne
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused
ettevõtte kesklao ja kliendi vahele. Seda käsitletakse ka ühe osana müügitegevusest. · Tagastuste haldus (recycling, returns and waste disposal) ehk reversiivne logistika - vale, katkine kaup, tagastusõigus, jäägid, taaskasutus, garantii jms · Asukohad: strateegilised otsused, kus paikneda, kui palju peab olema ladusid/kauplusi, suurus ja võimsus jne Kommunikatsiooni haldus - info edastamine, toodete ja nõudluse info, ajastus, saadavus, laoseis, kampaaniad, hinnad ... Ballou Võtmetegevused · Võtmetegevusi on 4 ning need esinevad mingil kujul mistahes ettevõttes, mis puutub kokku logistikaga: 1. Klienditeenindus: vajaduse määramine, teeninduse standardid, arendamine. 2. Tellimuste täitmine 3. Transport 4. Laovarude juhtimine Tugitegevused: lao disain, laotöö, tootmiskorraldus, tagastused jne Logistika 5 võtmeala:
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded
Voodiagramm Protsessi kirjeldus. Uue protsessi kavandamine Puudiagramm Objekti ja selle koostisosade vaheliste suhete näitamine Ohjekaart Diagnoos: protsessi stabiilsuse hindamine Ohje: määramine, millal tuleb protsess reguleerida ja millal sellisena lõpetada Kinnitus: protsessi parenduse kinnitamine Histogramm Muutuste mudelite esitamine. Protsessi kulgemise näitlik edastamine. Parendamispüüdluste keskenduspunkti otsustamine Pareto diagramm Üldise defekti iga osamõjuri esitamine tähtsuse järjekorras. Parendamis-võimaluste reastamine Hajuvusdiagramm Kahe seondatud andmekogumi vaheliste seoste leidmine ja kinnitamine Kvaliteedi parendamise meetodid hõlmavad: x ohutuse hindamist/riskianalüüsi x kvaliteedikorralduskaarte
Voodiagramm Protsessi kirjeldus. Uue protsessi kavandamine Puudiagramm Objekti ja selle koostisosade vaheliste suhete näitamine Ohjekaart Diagnoos: protsessi stabiilsuse hindamine Ohje: määramine, millal tuleb protsess reguleerida ja millal sellisena lõpetada Kinnitus: protsessi parenduse kinnitamine Histogramm Muutuste mudelite esitamine. Protsessi kulgemise näitlik edastamine. Parendamispüüdluste keskenduspunkti otsustamine Pareto diagramm Üldise defekti iga osamõjuri esitamine tähtsuse järjekorras. Parendamis-võimaluste reastamine Hajuvusdiagramm Kahe seondatud andmekogumi vaheliste seoste leidmine ja kinnitamine Kvaliteedi parendamise meetodid hõlmavad: x ohutuse hindamist/riskianalüüsi x kvaliteedikorralduskaarte
reklaamib kaupa.) kui logistika (kaitseb kaupa vigastuste eest ning lihtsustab ladustamist) aspektist. Enam kui 50% kaubaga juhtunud kahjujuhtumite põhjuseks on sobimatu pakend. 11. Korje ning jäätmete ja praagi töötlemine Sarnaneb vastuvoolu ujumisega, kuna enamikes logistilistes süsteemides liiguvad kaubad vaid ühes suunas - tooraineallikast tootjani ja sealt tarbijani. Näiteks kaubaühiku liikumise kulud tarbijalt tootjale (praakkauba tagastamine või ärakasutatud kauba ärakorjamine) ületavad kuni 9 korda loomuliku, pärisuunalise liikumise vastavaid kulusid. Põhjuseks on selliste kaupade raskem käsitsetavus, transporditavus, ladustatavus. Jäätmete ja praagi töötlemise ning korje osatähtsus logistilises tegevuses omab üha suuremat tähtsust seoses keskkonnakaitsealaste nõudmiste karmistumisega. Korje puhul mängib rolli ka klientide vastavasisuliste nõudmiste suurenemine. Logistika traditsioonilised eesmärgid:
8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9. Väljuv transport 10. Müügijärgne teenindus 11. Tagastuste haldus ehk reversiivne logistika – vale, katkine kaup, jäägid, taaskasutus. 12. Asukoha valik – strateegilised otsused, kus hoida varusid, kui palju peab olema ladusid/kauplusi, suurus ja võimsus jne 13. Kommunikatsioon – info edastamine ja haldus, toodete ja nõudluse info, ajastus, saadavus, laoseis, kulud jne. NB! Ära tõmba piire tegevuste vahele. Kõik peab toimima heas koostöös! Logistika ajalugu – pärineb kreekakeelsest sõnast mõtlemine/arvutamine ja prantsusekeelsest sõnast “lager” ehk laagripaikade valik, transpordi varustus. 19. Saj Napoleoni ohvitser tuletab termini “la logistique” mis oli strateegiline positsioon. 20. Sajand muutus see mõiste äritegevuses kasutatavaks.
Leping sisaldab elemente nii privaatse kui ka avaliku lao pidamisest. Lepinguline ladu omab klientidega enamasti pikaajalisi lepinguid. Nendega võidakse sätestada, et laopidaja osutab kliendile ka mitmesuguseid lisaväärtusteenuseid, nagu koostamine, pakkimine ja markeerimine. Logistikafirmade laod kujutavad endast tavaliselt kombinatsiooni lepingulistest ja avalikest ladudest Lepinguline logistika (logistiline outsourcing) Logistiliste teenuste sooritamise ostmine teiselt ettevõtelt pikema perioodi jooksul kindlaksmääratud tingimustel kokkulepitud tasu eest. Pikaajalise koostöö tingimused, osapoolte õigused, kohustused ja vastutus määratletakse üldjuhul kirjaliku lepinguga Liiklemiskeelud (sõidukeelud) Seitsmes Euroopa Liidu riigis Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Kreekas ja Luksemburgis kehtivad raskeveokite suhtes nädalalõpu- ja ööaja sõidukeelud. Enamikes riikides kehtib nädalalõpu sõidukeeld
märkide saavutamisele materjali- ja teenuste voogude, samuti neid saatvate informatsiooni- ning rahavoogude efektiivse juhtimise kaudu“. Logistika määratlus konkreetse tarneahelasse kuuluva ettevõtte seisukohalt on järgmine: „Logistika on ettevõttesse saabuva, seal liikuva ja ettevõttest väljuva materjalivooga seotud tege- vuste planeerimine, organiseerimine, teostamine, juhtimine, kontroll ja arendamine“. Logistika all mõeldakse tootlikku ja kulusäästlikku hankimist, ladustamist ja transpor- timist ning jaotusega seotud materjalide ja teenuste plaanimist, voogude käivitamist, juhtimist ja
tähtsusegaa. Luues eelduse tootlikus ja efektiivseks komplekteerimiseks ja korraldades komplekteerimistöö laos parimal võimalikul viisil, suudetakse mõjutada oluliselt laotööefektiivsust, kvaliteedi ning ühtlasi ka kogu ettevõtte konkurentsivõimelisust. 80. Milline dokument asetatakse üldjuhul lähetavate saadetiste pakkeühiku külge pakketaskusse ja mis eesmärgil? Saateleht mille pealt saab kontrollida kas kõik saadetud tooted on kohale jõudnud ja lisaks saab kontrollida kas tegemist on õigete toodete ja õigete kogustega. 81. Millised võimalused on hinnalise kauba kaitsmiseks kaotsimineku eest? Kui on tegemist hinnaliste kaupadega, millel on edasise veo-käsitsemisprotsessi käigus suur varguseoht aitab üldjuhul: 1) Kaubad pakitakse alusele kompaktselt ja kiletatakse korralikult läbipaistmatu (musta pakkekilega) 2) Kile teibitakse mitmekordselt eri suundades nn turvateibiga. 82
jaotada tööd laotöötajate vahel kindlustada laotöötajad vajalike abivahenditega töö tegemiseks korraldada töö nii, et kõik kasutada olevad ressursid oleksid tööpäeva jooksul maksimaalselt koormatud jälgida, et laotöötajad järgiksid seadmetega ohutu töötamise nõudeid 2. Kas laojuhatajal on võimalik laotööd ette planeerida? ei ole, kuna pole võimalik ette ennustada väljastustellimuste arvu ja saabuva kauba mahtusid ei ole, kuna olukord laos pidevalt muutub, koormus suureneb ja väheneb ning laotöötajatest ei sõltu midagi on, kuna kõik on täpselt ette teada ja prognoositav tänu andmebaasile ja pikaajalistele kogemustele on võimalik suures osas, kuna eelnenud perioodide statistika aitab seda teha ja sisenevaid kaubavoogusid saab teatud määral ohjata 3. Milline võiks olla laotöötajatele kehtestatud õiglane palgasüsteem?
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine)
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
tuleb teha valik. Valiku mehhanismina kasutab teadvus tähelepanu (attention). Viimase all mõeldakse keskendumist mingi objekti või nähtuse registreerimisele. Tähelepanu võib olla kas tahtlik või tahtmatu. Tahtlik tähelepanu selekteerib ärritajaid, lähtudes teatud eesmärgist. Suunajateks võivad olla motiivid, mäletamine, ootused. Tahtmatu tähelepanu puhul toimub selektsioon sõltuvalt keskkonnast saabuva ärritaja liigist ja tunnustest. Siin pälvivad tähelepanu suuremad, intensiivsemad, uuemad või mingil muul viisil silmatorkavamad ärritajad. Turunduskomplekside kujundamisel on oluline teada, kuidas muuta kaup või seda tutvustav informatsioon (reklaam) tarbijatele tähelepandavaks. Selleks tuleks arvestada järgmiste tähelepanu omadustega. Piiratud maht: inimesed suudavad korraga tähele panna üksnes väikest arvu objekte. Seepärast ei tohi edastatav sõnum olla ülearu keeruline.
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
.....................................................34 Andmete väljastamine keeles C.............................................................34 Andmete väljastamine keeles Qbasic.....................................................35 Standardprotseduurid andmete sisestamiseks..........................................35 Andmete sisestamise olemus.................................................................35 Andmete sisestamine keeles Pascal.......................................................36 Andmete sisestamine keeles C...............................................................37 Andmete sisestamine keeles QBasic......................................................38 Väljundi vormistamine................................................................................38 Mis on väljundi vormistamine?...............................................................38
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja parandus *multiplekser *ühendusega või ilma ühenduseta kanal 3
). Sõltuvalt sellest, alles seejärel saab asuda kõikmõeldavate loominguliste võimaluste avastamise juurde. kellele külla minnakse, on olemas teatud kirjutamata kokkulepped, millistel teemadel on Kuid loov avastamine võib alata paralleelselt koos õppimisega ja tehniliste oskuste sobiv rääkida ja millistel mitte. Kaks ilmselgelt tundlikku teemat on poliitika ja religioon. täiustamine ei pea olema igav. Tavad määravad ka, millist toitu serveerida, kui palju tohiks süüa, kui pikalt peaks ühe
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus.......................................................................................................... 8
Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi
6) Otsustamine- Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine- Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine- Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine- Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine- Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse
annaabi.ee 
