Kool Nimi klass Kõhunääre ja sugunäärmete hormoonid Referaat Juhendaja: Kuupäev Sissejuhatus: Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilisedkeemilised ained hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest
ja elundkonna talitlust Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. . On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. Ajuripats Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Näiteks reguleerib ta suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotudKäbikeha
termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude
kopsudes, mis liigub edasi südamesse. Väljahingatavas õhus on 3,6% süsihappegaasi ja 15,7% hapnikku. Sissehingatavas õhus on 0,03% ja 20,8%. Adrenaliini toodavad neerupealsed. Adrenaliin eritub verre negatiivsete ja positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab glükoos kasutamist lihasrakkudes. Need annavad organismile lisaenergiat ning valmistavad organismi ette pingutuseks. Seedimiseks eritab kõhunääre hormoone, millest kõige tähtsam on insuliin. Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse ning rakud kasutavad glükoosi energia saamiseks. Insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe on tegemist diabeediga. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Glükoos koguneb verre ja eraldub uriini kaudu. Kui kõhunääre üldse ei
Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks vajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks keha rakkudele. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest , inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omista seda. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu, siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad)
14)amülaas- ensüüm mis hakkab sülies lõhustama tärklist. 15)pepsiin- ensüüm mis hakkab maos lõhustama valke 16)lipaas- on ensüüm, mis lõhustab seedekulgas rasvu. 17)imendumine-Toitainete imendumist nimetame toitainete lõhustumisel tekkinud tungimist läbi soole hattude verre 18)maks-maks toodab sappi,mis koguneb põietaolisesse sapipõide, maks kaalub 1,5kg ja maks paikneb mao kõrval, paremal pool ülakõhus. 19)kõhunääre-Kõhunääre paikneb mao alumise osa taga ja on 10-15 cm pikkune. Kõhunääre eritab ööpäevas kuni1,5 m nõret. Kõhunääre on oluline 1) neutraliseerib toidumassi peensooles 2) sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõikki toitaineid 20)insuliin- on diapeetikute haigus II VÕRDLE 1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid
sünteesib hormooni tümosiin. q funktsioon on seotud inimese immuunsusega. q osaleb Tlümfotsüütide tootmisel ja säilitamisel. q harknääre www.besthealth.com/.../images/Thymus_spleen.jpg PANKREAS e KÕHUNÄÄRE q Kõhunäärme rakkude põhimass töötab eksokriinse näärmena, produtseerides kõhunääre seedenõret. q Selles üldises massis paiknevad Langerhansi saarekestena endokriinse aktiivsusega rakud. Need rakud jagunevad omakorda kahte gruppi: § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni, § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka langetavat insuliini. www.fairview.org/.../content/pancreas.gif PANKREAS e KÕHUNÄÄRE Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkurtõbi.
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen)
* Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred * Seedenõred on sülg, maonõre ja peensoole nõre. * Seedenõret toodavad ka maks ning mao all olev kõhunääre. * Seedunud toit läheb läbi peensoole seina verre. Seedimata toit liigub: * Peensoolest jämesoolde * Jämesoolest pärasoolde * Sool lõpeb pärakuga Toit liigub meie kehas mööda seedekulglat. Seedeelundid: Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs * toidu peenestamine * segamine (keel) * maitsmine * algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad
Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel. Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks. D-organism tervikuna, eriti aga luudes kaltsiumi- ja fosforiühendite ainevahetuseks. E-kaitsesüsteemide tugevdamiseks, sugurakkude normaalseks arenguks, vananemisprotsesside pidurdamiseks. Maksa ülesanded See on inimese suurim nääre. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. kõhunääre ja selle ülesanded kõhunääre on 10-15cm pikkune elund. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksiksõrmiksoolde. Sapp Maksas sünteesitud nõre valmistab ette rasvade seedimist peensooles ja hävitab baktereid Magu ja selle ülesanded. Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Seedimise etapid
3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. 4. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. Hammaste jaotus: 20 piimahammast, 30 jäävhammast 8 lõikehammast(üleval,all),4 silmahammast, 12 purihammast taga, 8 ees Ehitus: 5. Nimeta kõik seedenäärmed, mida nad seedivad? Süljenäärmed(alustab süsivesikute seedimist),Maonäärmed(alustab valkude seedimist),Maks(alustab rasvade seedimist),Kõhunääre(seedib rasvu,süsivesikuid,valke),Soolenäärmed(seedib süsivesikuid) 6. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad? Seedeelund, Seediv toitaine, Seedenäärme abil Suu, Süsivesikud, Süljenäärmed Magu, Valgud, Maonäärmed Peensool, Rasvad, Maks,kõhunääre,soolenäärmed Valgud, süsivesikud, Kõhunääre,soolenäärmed 7. Kus ja kuhu toitainete lõhustumissaadused imenduvad? Süsivesikud-peensoole soolehattude veresoontesse
● Alkoholmaks e rasvmaks– maksrakkudesse koguneb rasv ● Alkoholhepatiit - rasvmaksale on lisandunud maksarakkude põletik ehk hepatiit Maksahaigused ● Alkoholmaks e rasvmaks– maksrakkudesse koguneb rasv ● Alkoholhepatiit - rasvmaksale on lisandunud maksarakkude põletik ehk hepatiit ● Alkoholtsirroosi - püsivad pöördumatud muutused maksakoes, maksarakkude hävimine ja maksa sidekoestumine Magu ja kõhunääre ● Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust Magu ja kõhunääre ● Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. ● Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. Magu ja kõhunääre ● Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. ● Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. ● Alkohol võib kahjustada ka kõhunääret ehk
närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni. Millised näärmed kuuluvad sisenõrenäärmete hulka? Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre. Hormoonid-mis neid iseloomustab?
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2
NÄÄRE ÜLESANDED AJURIPATS Juhib teisi sisenõre näärmeid, kasvu hormooni (pikkus) KILPNÄÄRE Juhib ainevahetust ja selle kiirust. NEERUPEALISED Toodab adrenaliini. KÕHUNÄÄRE Suhkru kandmine lihasrakkudesse. SUGUNÄÄRMED Hormoonide tootmine ja ärevus. Sugu väljaaremine. 4. Millised sisnõrenäärmetega on seotud: Insuliin -kõhunääre. ............................................................................................................... Adrenaliin neerupealise. ...................................................................................................... Joodi kilpnääre. .................................................................................................................... 5. Mis kaasneb kilpnäärme ja ajuripatsi ala- ja ületalitlusega?
limaskestaga (1,5-3,5) · Toidu segamine · Toidu soojendamine · Maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · Maohape hävitab mikroobe · Maos on toit 3-4 tundi Peensool: · Kurrulise ja hatulise sisepinnaga · Toitainete imendumine verre Maks: · Toodab sappi · Sapp aitab seedida rasvu. · Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre: · Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas · Suhkrute ja valkude seedimine
Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. 3. Seedekanal algab suuõõnega, kus toit peenestatakse hammastega ja segatakse tärklist lagundavad süljenäärmete nõrega. Suust liigub toit söögitoru kaudu makku. Maos segatakse toit valke lõhustava nõrega. Maost liigub toit edasi kaksteistsõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ning kõhunäärme nõre abil viiakse toidu langundamine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toiduosakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse. Seedeelundkonna abil lagundame toitu, et saada endale vajalikku energiat organismi ülesehitamiseks, elutegevuse alalhoidmiseks ja sigimiseks. 4
jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. 3. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 4. Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest( juuksed,nahk, küüned). Tugielundkond võimaldab liikuda( kõõlused, liigesed,luud,lihased). Seedeelundkond lagundab toitu(maks,kõhunääre,suuava,söögitoru,magu jne) . Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga(hingetoru,nina,kurk,kopsud,kopsutorud). Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda,veresooned). Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neer,kusejuha, kusepõis,kusiti). Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju,meeleelund, seljaaju, närvid). Sisenõresüsteem reguleerib organismi
Kokkutõmbe Kiire Aeglane Rütmiline, iseloom automaatne Kokkutõmbe Jah Ei Ei alluvus inimese tahtele III. Ehitusüksused: Rakk (neuron) kude (sidekude) elund (süda) elundkond (seedeelundkond) IV. Katteelundkond (nahk, higinääre, rasunääre) Seedeelundkond (kõhunääre, magu, jämesool, peensool, suu, maks, pärasool, neel, söögitoru, 12-sõrmiksool) Hingamiselundkond (hingetoru, kopsud, kopsutoru) Erituselundkond (neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti) Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha, seemnepõieke, emakas)
pungsilmsus. Struma Tekib joodi puudusel (kael läheb eest paiste) . 4) Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. Ergutab südametegevust, vererõhk tõuseb jne.. Adrenaliin eritub nt. hirmu, ehmatuse, viha või positiivsete emotsioonide korral. 5) Sugunäärmed · Meeste sugunäärmed on munandid · Naiste sugunäärmed on munasarjad · Sugunäärmed hakkavad rohkem arenema murdeeas 6) Kõhunääre ehk pankreas · Toodab hormooni insuliin. See soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni (glükogeen süsivesikute tagavara) sünteesi maksas. Suhkruhaigus ehk diabeet Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust. Suhkruhaiguse korral ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Suhruhaiguse vormid: · Kerge vorm eluviisi ja toitumise muutmine
Seedeelundkond Seedekulgla-suuõõs(keel), Toidulagundamine, süljenäärmed, neel, toitainete imendumine verre, söögitoru, seedimata toidujääkide magu,12sõrmiksool, väljutamine. peensool, pärasool, maks, sapipõis, kõhunääre. Maoseinad-lihaselised. Hingamiselundkond Ninaava(suu), neel, kõri, Gaasivahetus hingetoru,kopsutorud e. pronhid, kopsud(kopsusombud e. alveoolid) Ringeelundkond e. vereringe Koosneb :süda, veresoned, Osaleb termoregulatsioonis, veri
Kilpnääre Kõige suurem sisenõrenääre inimese organismis Toodab kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad ainevahetuse kiirust ja organismi kasvamise arengut Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide tootmine ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab kasvamiskiirust ja ainevahetust Kilpnäärme probleem Neerupealised Paiknevad neerude peal Toodab adrenaliini hormooni Adrenaliin reguleerib südame tegevus Neerupealised Kõhunääre Toodab insuliini Soodustab glükoosi tungimist rakkudesse Vähene insuliini tootmine põhjustab suhkrutõve ehk diabeeti Diabeediga ei saa organismi rakud glükoosi kätte ja glükoos koguneb verre, mis väljub lõpuks uriinina Rohke insuliiniga saavad rakud kiiresti glükoosi kätte Kõhunääre Meessugunäärmed Toodab meessuguhormoone Valmistavad ette sugurakke ja suguhormoone Kui meessuguhormoone on vähe, siis inimesel ei muutu hääl madalamaks, ei suurene lihasmass
funktsioone. Elundkonnad on: 1. seedeelundkond 2. hingamiselundkond 3. tugi- ja liikumiselundkond 4. erituselundkond 5. vereringeelundkond 6. sigimiselundkond 7. närvisüstem 8. sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed 1. Käbikeha 2. Ajuripats ehk hüpofüüs 3. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator. Lisaks sellele toodetakse käbikehas hormoone, mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine Käbikeha kasvaja ja sellest tingitud haigused (vesipea ja Parinaud'i sündroom
kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase
organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot. Hormoonid on väga aktiivsed. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats Tähtsaim sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre. Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed
läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukihist ümbritsetud verekapillaaridega) Alveoolides toimub gaasivahetus. Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. Hingamiskeskus juhib hingamisliigutusi. Sissehinagamisel tõmbuvad ridevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles ja väljapoole. Hormoonid reguleerivad ainevahetust. Neid toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed moodustab ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, neerud, munandid/munasarjad. Kogu talitust reguleerib ajuripats ja närvisüsteem. Ajuripats reguleerib kasvu, suguhormoone. Käbikeha reguleerib ööpäevaseid rütme. Kilpnääre on kõige suurem, selle hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust ning ainevahetuse kiirust.. Nad sisaldavad joodi ja kui ei saa piisavalt joodi hakkab ta hailaslikult surema. Kõrvalkilpnäärmed on kõige väiksemad ja reguleerivad fosfori ja kaltsiumi ainevahetust
On paarilised kehakesed neerude ülaosa küljes Toodavad mitmeid hormoone milledest tuntuim on adrenaliin. Adrenaliin kiirendab südametegevust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kutsub esile kõrgenenud ärkveloleku seisundi, tugeva psüühilise erutuse ja tähelepanuvõime teravnemise. Ilmekaks efektiks on silmapupilli laienemine. Neerupealsete hormoonid kontrollivad organismi iga raku elu elutegevust (reguleerivad oksüdatsiooniprotsesse). Kõhunääre ehk pankreas Paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal. Toodab hormooni insuliin, mis soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb (normaalselt on glükoosi tase veres 0,8 1,1 g/l ).Kui glükoosi on veres juba 1,6 1,8 g/l, on neerude glükoosi tagasiimendamise võime ammendatud ja glükoos läheb üle uriini. Insuliini puudulikkuse korral areneb suhkrutõbi. Lisaks toodab
Adrenaliin annab organismile lisaenergiat erutuste näol. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Järelikult ilma adrenaliinita, ei saaks me nt nii kiiresti reageerida ohu peale. Käbikeha asub nagu ajuripatski peaajus. Ilma selleta ei oleks meil mingit rütmi magamisel ja ärkvelolekul ning käbikeha mõjutab ka ka naha pigmentide sünteesi. Mao taga asub kõhunääre ehk pankreas. See toodab hormooni insuliin. Insuliinil on kaks tähtsat üleasannet. Esiteks, soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Kui veresuhkur ei pääseks rakkudesse, siis jääksid need energiata. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Viimaseks sugunäärmed, mille hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut vastavalt mehel ja naisel
Igal hormoonil on oma ülesanne. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust: hormoon algatab, lõpetab kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. Hormoonid on väga aktiivsed. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoon kannab infot edasi aeglasemalt kui närv ja mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks verre. Inimese sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste SNN talitlust. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Kilpnääre on inimese suurim SNN (kaalub u. 40g)
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)
Glükagooni, samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist. 26.1.Nimeta seedekulgla osad, kus lõhustatakse sahhariide? Suuõõnes- kaksteistsõrmik- maks-kõhunääre. 26.2. Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide? Maksanõre abil lagundatakse sahhariide. 26.3. Mis on sahhariidide lõhustamise lõppsaadused ning kus ja millena nad imenduvad, kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. 27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool- pärasool-pärak 28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti.
Glükagooni, samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist. 26.1.Nimeta seedekulgla osad, kus lõhustatakse sahhariide? Suuõõnes- kaksteistsõrmik- maks-kõhunääre. 26.2. Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide? Maksanõre abil lagundatakse sahhariide. 26.3. Mis on sahhariidide lõhustamise lõppsaadused ning kus ja millena nad imenduvad, kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. 27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool- pärasool-pärak 28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti.
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Ettekanne Kõhunäärmes toodetav insuliin Tsõpov Vladislav Õpetaja: Andrei Kante Tallinn 2008 Kõhunääre ehk pankreas on mao taga kõhuõõne tagaseinal paiknev võrdlemisi suur elund pikkusega ligikaudu 15 cm ja kaaluga 80 100 g. Suurem osa pankreasest toimib seedenõret produtseeriva näärmena. Hormoone sünteesib vaid 1 2% kõhunäärme rakkudest. Endokriinset funktsiooni kandvad rakud paiknevad pankreases mõnetuhandeliste rühmadena, mis on tuntud kui Langerhans`i saarekesed. Viimastes eristatakse kolme tüüpi rakkusid: A ehk a rakud, B ehk b
PANKREATIIT A L L A M ATE J U K K ATR I N P Ä Ä S U K E TRO-1 Kõhunääre ehk pankreas • Kõhunääre ehk pankreas (lad. k. pancreas) on ca 15 cm pikkune pirniviilukujuline organ. Pankreas paikneb ristisuunaliselt ülakõhu keskel, mao taga, kõhu tagaseinal. Pankrease laiem osa paikneb paremal pool ülakõhus ja seda nimetatakse pankrease peaks. Keskosa, pankrease keha, on keskel ülakõhus ja kitsas, nn sabaosa, kulgeb vasakule ülakõhtu. Kaksteistsõrmiksool ümbritseb kõhunäärme pead poolkaarena. • Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre
Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin
· toitainete imendumine verre Peensoole sisepind Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. · valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) · toitainete imendumine Maks Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. sapp aitab seedida rasvu. maks sapijuha sapipõis Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas suhkrute ja valkude seedimine Kõhunääre reguleerib veresuhkru sisaldust veres. Jämesool Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. · toitainete imendumine verre Tahked toidujäägid eemaldatakse päraku kaudu Inimese seedekulgla Suuõõs neel söögitoru magu peensool jämesool pärak
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab
Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-need näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. Ajuripats Kõige tähtsam sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre.
lagedal maal. Elundkonnad:1)KATTEELUNDKOND - >kaitseb keskkonnamõjude eest,naha sees toimub D-vitam süntees.2) TUGIELUNDKOND- >võimaldab liikuda.Lihased peavad luude külge kinnituma.3)SEEDEELUNDKOND (Ensüümid)- >lagundab toitu.*Suuõõnes eritavad amülaas hakkab suuõõnes lagundama süsivesikuid.*Läbib söögitoru,jõuab makku-->hakkab valkude lagundam.*põhiline seedimine on kaksiksõrmsooles.*seedenõresid toodab kõhunääre.*toodetaks amülaas-- >süsivesikuid, pepsiini(valke lagund),lipaasi(rasvasid).*sappi toodab maks,sapp muudab rasva paremini lagundatavaks.*peensooles-toitainete imendumine verre.*jämesoolde lähevad seedimata toiduosakesed, mis väljuvad päraku kaudu. Maks-kahjulikkude ainete lagundamine. 4) HINGAMISELUNDKOND- > varustab organ.hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND- pun. Vereliblede hapniku transport. Vereplasmas paiknevad vererakud. transp.kehas aineid.6)ERITUSELUNDKOND- >eemdaldab kehast
a. Toodavad hormooni adneraliin. b. Ergutab südametegevust, kiireneb hingamissagedus, tõstab vererõhku jne. c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 6. Sugunäärmed a. Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). b. Östrogeen ja progesteroon on naissuguhormoonid c. Testosteroon on meessuguhormoon. 7. Kõhunääre ehk pankreas a. Toodab hormooni insuliin. b. Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. c. Suhkrutõbi ehk diabeet i. Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust. ii. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. iii. Suhkruhaiguse raviks tuleb haigele süstida insuliini.
1.milliseid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks (selgita). Näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. 2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats, kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded? Neerupealised toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse? Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse 4
1. Epifüüs 2. Hipofüüs 3. Kõrvalkilpnäärmed 4. Harkelund e. tüümus 5. Neerupealised 6. Kõhunääre e. pankreas 7. Munasarjad- naistel 8. Munandid- meestel Sisenõrenäärmed Kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad, nimetatakse sisenõrenäärmeteks e. sisesekretsiooninäärmeteks e. endokriinnäärmeteks. Sisenõrenäärmeid käsitlevat teadust nimetatakse endokrinoloogiaks.
Roojamine - defaecatio Soolestiku kaudu väljuv gaas - flatus Roe, väljaheide - faeces Soolekinnisti - mesenterium Rasvik - omentum Toidupala- bolus Limaskest - tunica mucosa Närvipõimik - plexus meissneri Lihaskest - tunica muscularis Sulgurlihas - musculus sphincter Sidekest või serooskest - tunica serosa Maks - hepar Kõhunääre - pancreas Suuõõs - cavum oris Suuesik - vestibulum oris Huuled - labium superium et inferius Põsed - buccae Igemed - gingivae Huuled - labia oris Pärissuuõõs - cavum oris proprium Kõvasuulagi - palatum durum Pehmesuulagi - palatum molle Kurgunibu - uvula Suulaemandlid - tonsillae
tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu, siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks
vereringesse ja kandub laiali üle kogu keha. Glükoos ehk veresuhkur on rakkudele energiaallikaks. Et rakud saaksid kasutada glükoosi, peab see pääsema rakku - selleks on vaja insuliini. Insuliin tagab, et iga rakk saaks pidevalt (nii öösel kui päeval) piisavalt energiat. Ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse. Söögi ajal ja pärast sööki vere suhkrusisaldus tõuseb. See on signaaliks kõhunäärmele, mis eritab vajaliku koguse insuliini. Kui kõhunääre töötab normaalselt ning beetarakud eritavad piisavalt kvaliteetset insuliini, siis püsib veresuhkru tase teatud kindlates piirides. Tühja kõhu puhul on normaalne veresuhkur 3,3 - 5,5 mmol/1. Pärast sööki (1,5 - 2 tundi) tõuseb veresuhkur kuni 8 mmol/1. Diabeetikutel ei jätku piisavalt insuliini või see ei ole vajaliku kvaliteediga ning selle tõttu veresuhkur tõuseb liiga kõrgele. Veresuhkur kõrgeneb mitmetel põhjustel. Kõhunääre ei erita
mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb.
CCK (koletsüstokiniin) Peensoole rakud nõristumist kaksteistsõrmikusse. Sekretiin Peensoole rakud Tõhustab kõhunäärmenõre teket ja nõristumist kaksteistsõrmikusse. Enterokriniin Peensoole rakud Tõhustab soolenõre teket. Kõhunääre, kui veres on Stimuleerib glükoosi talletamist glükogeenina maksas. Kiirendab ka Insuliin == liiga palju glükoosi glükoosi transporti rakkudesse. Kõhunääre, kui veres on Stimuleerib glükogeeni lagundamist glükoosiks maksas ning selle eritamist Glükagoon ==
sigimiselundkond. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Ül välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. nt küüned, juuksed, nahk (kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest) Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased koos toesega. nt kõõlused, liigesed, luud, lihased Seedeelundkond lagundab toitu; ül lagundada ja imada söödud toit. nt maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga; tagab gaasivahetuse (kudede pideva varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud, hingetoru Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda. · hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid
LIHASKUDE- nende talitluseks on kokkutõmbumine neid on kaht t üüpi silelihaskude, vöötlihaskude, selektilahesed, südamelihased NÄRVIKUDE- suudavad vastuvõtta ärritusi, neid töödelda, ärritust edasi kanda ja salvestada. 5. Elundkondade talitlus ja selle regulatsioon Inimesel on 9 elundkonda: KATTEELUNDKOND-(nahk, juuksed, küüned) TUGIELUNDKOND- (kõõlused, luud, liigesed, lihased) SEEDEELUNDKOND-(maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärak) HINGAMISELUNDKOND-( ninaava, kurk, kõri, hingetoru, kopsutoru, kopsud) gaasivahetus toimub kopsudes. Gaasid sisenevad O2 , CO2 lahustunud kujul vereringesse. Väljahingavas õhus on muutunud O2 ja CO2 konserdatsioon hapnik on vähenenud ja süsihape suurenenud. Rakuhingamine on keemiline protsess rakus klükoos oksudeerub O2 toimel tekib energia. RINGEELUNDKOND- (süda, veresooned) O2 ja CO2 trantsport. Organismi varustamine
annaabi.ee 
