Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia kontrolltöö – Ökoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loodusvarad, täi, ökosüsteem, hävimine, amplituud, kooseluvorm, mitmekesisus, lehetäi, muld, erosioon, elutu, naftareostus, sümbioos, linnud, populatsioon, toidupuudus, suurendamine, tehnoloogia, kaitsealad, ökoloogia, keskkonnategurid, lehetäid, bakterid, metsaraie, rahvuspargid, laululinnud, herbivoorid, metssiga, kits, merikotkaskommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja
Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika- ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. ökoloogilise teguri intensiivsuse taste, mille alanedes organismi areng seiskub nimet. alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teg. intens
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2
Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas)
o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. o Ökoloogiline amplituud on 4...40 °C o Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Organismide vahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Inimtegevuse mõju antropogeenne tegur. Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? o Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm.
Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik * Religioossed ja kultuurilised tõekspidamised * Mullastiku vaesumine * Pereplaneeringu puudumine * Loodusvarade hävimine * Keskonnareostus ja paljud teised. Probleemi lahenduseks: Pereplaneerimine, teavitamine rasestumisvastastest vahenditest, hariduse võimaldamine naistele, naiste õiguste suurendamine, abieluea tõstmine, laste arvu piiramine, laste suremuse vähendamine. Toidupuuduse probleemidele on olemas samuti lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada maaharimisviise ja -tehnoloogiat, kõrge saagikusega põllukultuurid
kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine;
chryssy 5 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine;
8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel, mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
püramiidi. Ökoloogilise püramiidi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist (st umbes 10 korda väiksem). 18 · Ül: Milline võib olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Koostage ka toiduahel ja püramiid. Ø Bioloogiline mitmekesisus v Eristatakse 3 tasandit: Geneetiline mitmekesisus- liigisisene geneetiline varieeruvus. Liigiline mitmekesisus- bakterite, seente, taimede ja loomade liikide paljusus. Ökosüsteemide mitmekesisus- erinevad metsad, niidud jne. Keskkonnaprobleemid 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused:Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine;
võimalik igale küsimusele vastata) a. Rahvastiku kasvamine- Põhjused: pere planeerimatus, just arengumaades; religioossed tõekspidamised; suur suremus paneb sünnitama; arengumaades on lapstööjõudu juurde vaja. Tagajärjed: toidupuudus ja näljahädad; tööpuudus; linnastumine; loodusvarade raiskamine; nakkushaiguste levik b. Õhusaaste- Põhjused: palju kasutatakse freoongaase; palju autosid; palju tehaseid Tagajärjed: õhu saastamine; looma- ja linnuliikde hävimine (uute tehaste ehitamisel kasutatakse palju metsa ja hävitatakse loomade kodusid); inimestel haiguste tekkimine (nt astma) 4. Rahvastikuprobleemid a. Jäätmeprobleemid: Põhjused: rahvastiku arvu suurenemine, kasutusel olevad materjalid (kilekotid), tootlikuse ja tarbimise suurenemine Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed, osa prügist jõuab veekogudesse, pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud ühenditega b. Veekriis ja -reostus:
teguriteks. Need jagunevad abiootilisteks(kliima, elukeskkond) ja biootilisteks teguriteks. Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Oblikatoorsed ja fakultatiivsed parasiidid. Herbivoore nim taimtoiduliste
· Temperatuur enamie organismide taluvusala on 0°-40°C. Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade temperatuur järgib keskkonna temperatuuri. · Gravitatsioon, · Rõhk oluline lindude puhul, erinevatel kõrgustel ja rõhkudel lendamisel. Ka süvamere loomastik on kõrge rõhu all. · Muld maakoore pindmine osa, kus on organailise aine jääänused, kasvavate taimede ja loomade eritised, huumus. · Tuli olulisim keskkonnatingimuste muutus ökosüsteemides (välk, vulkaanid, kulutuli), hävitab kahjurputukaid. · Vesi taim kasutab vett fotosünteesiks, transpiratsiooniks, toitainete omastamiseks pinnasest, seemnete levitamiseks. Rakkude elutegevus toimub vesilahustes. · Hoovused. 2
tasemeil. * Keskkonnategurid nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. * Liebigi miinimumseadus selle järgi piirab organismi eksisteerimist (kasv, aktiivsus) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. * Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. * Eurütoopne laia ökoloogilise amplituudiga liigid. * Stenotoopne kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid. * Eurüfaag liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Inimene näiteks. * Stenofaag liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Koaala ja pandakaru näiteks.
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik
*Ökosüsteemi iseloomustavad Liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). *Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. *Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli.
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa.
jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid: Rahvastiku kasv: Põhjuseks on surevuse langemus(arstiteadus, parem toit). Linnastumine... Loodusvarad: keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt. Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid biomassi energia Taastumatud maagid, kaevandatatvad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia. Säästev kasutamine: taastuvate määr sõltuvusse uuenemise kiirusega; tarbimine ei tohi
Ränne ehk migratsioon Levikutüüp - juhuslik, rühmaline, ühtlane Sooline jaotumine (Vanuseline koosseis) Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused
kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtu (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum. Keskkonnakaitse meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtuslike
arvestamist keskkonnakaitses. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika, mitte tehnika inimese jaoks. Roheline revolutsioon- 1960ndal aastal täna saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niiskus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Kekskkond- tingi muste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt aineline oleluskeskkond (vesi, muld, teise oranismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteroloogilised, edaafilised, biootilised jm tegurid) kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleksi inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, ttaastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna
sotsiaalsfääris. Rahvastikukasv – globaliseerumine – ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest (ruumilise mitmekesisuse kahanemine, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse suurenemine) Probleemid – näljahädad, joogivee puudus, keskkonnareostus, ökosüsteemide hävimine, eluks kõlbulike paikade puudus, sõjad loodusvarade pärast, epideemiad, tarbekaupade vajaduse kasv, energia tarbimise kasv. Abinõud – pereplaneerimine, sündivust vähendavad vahendid, naiste olukorra parandamine, laste suremuse vähendamine arengumaades, abiellumisea tõstmine, poliitiline sekkumine, ümberasustamine. Loodusressursside kiire vähenemine – loodusvarad – keskkonna osad, mida inimkond vajab
revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia-tehnika ja tehnikateadlaste võim. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. 5) Toiduprobleemid maakreal on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsu. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon- viljakas muld uhutakse ära. 1960a aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati Roheliseks revolutsiooniks. 6) Keskkond- tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond, teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
Gaasiline tsükkel - biokeemiline tsükkel Geoloogiline aineringe- geoloogiline aineringe viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema (on pidev kivimite ringlemine). Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe Globaalne väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine tervel planeedil. (Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse). Hajureostus - hõlmab suurt ala, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Happevihm (happesademed) pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d
seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Bioloogiline kell loomadele ja taimedele omane aja hindamine biorütmide põhjal. Ajataju on füsioloogilise organisatsiooni üldine omadus, mis on tihedas seoses keskkonna valgustsükliga, loomade (lindude, mesilaste) orienteerumise üks eeldusi. Bioloogiline mitmekesisus e. diversiteet liikide suhteline arvukus mingis kindlas piirkonnas. Mitmekesisuse iseloomustamiseks võidakse kasutada nii lokaalset kui ka regionaalset skaaalat. Bioloogiline regulatsioon osa looduslikust organismide arvukuse regulatsioonist, parasiit-, rööv- ja patogeenorganismide tegevus, mis hoiab mingi teise organismi keskmise arvukuse madalamal tasemel, kui see oleks muidu. Bioloogiline tort USA teadlane E. P
kiirguse energiale 236 W/m2). teiste globaalsete keskkonnaprobleemide põhjused ja võimalikud lahendused. nt hapestumine, õhusaaste, rahvastikukasv, loodusressursside kiire vähenemine, elurikkuse vähenemine, kliimamuutused Milline valdkond on suurim veekasutaja maailmas? Aga Eestis? Eestis energeetika (põlevkivitööstus). Maailmas põllumajandus. Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise 4 peamist põhjust. Elupaikade hävimine ja killustumine; muutused maakasutuses; Invasiivsed võõrliigid; Ressursside ülekasutus (ülepüük jms); Keskkonnasaaste; Kliimamuutused. 4 klassikalist demograafilise ülemineku etappi. Millist etappi läbib praegu Eesti? I etapp - demograafiline plahvatus: Demograafiline üleminek sai alguse esmalt Euroopas, mil algas üldine ühiskonna areng. Üleminek algab väga kiiresti – suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb endiselt väga kõrgeks
puhul aga populatsiooni arvukuseks. Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse LD50-standardne viis märkida aine mürgisust Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont Atsidofiil- Happelembelised taimed Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu)
· Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse · LD50-standardne viis märkida aine mürgisust · Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju · Taluvusala(piirid)- · Optimaalala- · Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda · Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit · Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont · Atsidofiil- Happelembelised taimed · Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. · Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud
Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m2. Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2 Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt
· Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega · Energiatootmise põhiprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine; mulla ja vee hapestumine; tuumaenergia tootmisega kaasnev oht; linnade ja tööstuspiirkondade saastamine; küttepuude puudus arengumaades · Põhiline osa Eesti energiast toodetaks põlevkivi baasil Kirde-Eestis · Põlevkivi tootmisel: eraldub mitmeid kasvuhoonegaase; muudetakse maastikku 3.8. Liikide hävimine · Põhjused: otsene hävitamine inimese poolt; elupaikade hävitamine või muutumine; keskkonna saastumine; võõrliikide pealetung jms. · Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme · Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid · Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits. 4. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid
· uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend) elundkond organ kude rakk rakuorganell
7. Roheliseks revolutsiooniks nimetatakse 1960ndal aastal täna saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niisut) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja tootmist piiratakse- seal istutatakse viljakale mullale energiavõsa/metsa. Arengumaades on toidupuudus- seal võetakse maha vihmametsasid (selle tagajärg erosioon, ka suurendab kasvuhoomeefekti) Metsade raie pudulojuste ja põllumaa tarbeks halb: erosioon, veereziimi muutus, paljude loomade-taimede hukk. 8. Tehnilise progressi kahjulikud kaasnähud ja nende mõju loodusele. Tööstushoonete ehitamiseks metsade raie(erosioon, veereziimi muutus, loomade-taimede hukk) Nafta, gaas, vedelkütus jt hakkasid biosfääri kogunema ja vesi, õhk, muld reostusid. See aga õjub hukutavalt kõigele elavale (sh inimene). Tekkis vajadus looduse kaitseks. 9
annaabi.ee 
