Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine(metsi), töötlemine, jaotamine Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? Anult puit, tuul, lisandus süsi, nafta, maagaas, tuumaenergia. Miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? Nende kütteväärtus on suur, osatakse hästi energiat kätte saada Milliseid energialiike nim alternatiivseteks? Energia,mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päike,tuul) Nafta transp. Mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega Eelised: odab, valvata pole vaja, palju Eelised: saab viia igalepoole, kus suuremad tööjõudu, suur kogus, 24 h veekogud odavam, mahub palju Puudused: ei ole võimalik kõikjale ehitada Puudused: õnnetused- vereostus ei viida mõlemalt otsa täiskoormaga ...
8. Maailma 5 olulisemat toiduprobleemi · Nälg ja alatoitlus arengumaades · Toidu raiskamine, ära viskamine, ülejääk arenenud riikides · Toidu tootmise mõjud keskkonnale kõrbestumine, muldade erosioon jm · Üha kallinevad toiduhinnad liha väidetavalt varsti luksuskaup · Kalavarude vähenemine maailmameres ülepüügi ja inimeste tekitatud reostuse tõttu 6. Erinevate energiaallikate kasutamise eelised ja puudused. Energialiik Kasutamise eelised Kasutamise puudused Nafta Mugav meritsi ja Varud otsakorral, kõrge hind, torujuhtmeid pidi ammutamise käigus oht transportida. Suur pinnase (vee) reostuseks. kütteväärtus, erinevad Saadused saastavad kasutusvõimalused
Prantsusmaal on vähe fossiilseid ressursse. Kodumaiste uraanivarude olemasolu tõttu ongi kujunenud suur tuumaenergia osatähtsus. Soojuselektrijaamade tagasihoidlik osatähtsus tuleb sellest, et Prantsusmaal leidub vähe fossiilsete kütuste varusi. Hüdroelektrijaamade osatähtsus on seotud energiarikaste jõgede olemasoluga Alpides ja Püreneedes. Millise energialiigi suurimad tootjad need on ? 4 a. Lisa energialiigid . 40% nafta- taastumatu energialiik, 28% maagaas-taastumatu energialiik, 5% hüdroenergia-taastuv energialiik Prantsusmaa, Poola, Norra elektrijaamad Põhjendage kahte erinevust Suurbritannia elektritootmises 1980. ja 2002.a- keskkonna nõuded on karmistunud, tuumaelektrijaamade osatähtsus on kahekordistunud, tarbimine kasvanud Milliseid kütuseid kasutatakse Suurbritannia soojuselektrijaamades ?- naftat, maagaasi, kivisütt
· Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. · Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. HÜDROENERGIA : · Plussid: · Taastuv ja saastevaba energialiik · Ei raiska ressursse jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks · Vee-energia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile · MHEJ-de väikesed käidukulud ja peaaegu täielik automatiseeritus · Paiknedes üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti · Miinused: · Sõltuvus sesoonsusest ja ilmastikust · Mõjub halvasti jõe veereziimile · Raskendab kalade liikumist · Muudab setete liikumist
· Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. · Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. HÜDROENERGIA : · Plussid: · Taastuv ja saastevaba energialiik · Ei raiska ressursse jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks · Vee-energia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile · MHEJ-de väikesed käidukulud ja peaaegu täielik automatiseeritus · Paiknedes üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti · Miinused: · Sõltuvus sesoonsusest ja ilmastikust · Mõjub halvasti jõe veereziimile · Raskendab kalade liikumist · Muudab setete liikumist
ELEKTER Koostaja: Rühm: Elekter on energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatilise...
Loodusvarad Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Energialiik Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on ,,Kolm karu", mille võimsus on 18200 MW. Tuumaenergia osatähtsus riigis on väike - alla 10%. Hiinas toodetakse suhteliselt vähe tuuleenergiat, mille installeeritud võimsus on ca 450 MW. Transport Hiinas on rongiteid 71 898 km; maanteid 1 765 222 km, millest asfalteeritud 395 410 km (nendest 25 130 km kiirteid) ning asfalteerimata 1 369 812 km teid; veeteid 121 557 km.
TEISI ENERGIALIIKE Maris Savik Airi Park Tartu Tamme Gümnaasium 2007 ELEKTRIENERGIA Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. KEEMILINE ENERGIA Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Näiteks: *Patareides talletatud energia TUUMAENERGIA Tuumaenergia ehk aatomienergia on aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.
3.2. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS Nafta · Kõige enam kasutatud energialiik · Peamine mootorikütuse tooraine · Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Mootorikütus Naftakeemia Ahjukütus Nafta transport mööda Nafta transport torujuhtmeid tankeritega Eelised Eelised Suurte kogustes, Suur kogust vedades
Hüdroenergia ehk veeenergia. Energia allikas Vesi (vabalt langev). Näiteks: jõed Kasutamine Ehitatakse hüdroelektrijaamad. Toodetakse elektrit. Vajalikud tingimused Palju jõgesi ja need peavd olema hea vooluga Eelised Taastuv ja puhas energialiik. Ei raiska ressursse, jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks. Suhteliselt lihtsad, väga töökindlad ja pika tööeaga. Veeenergia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile. Puudused Paisjärvede kasutamisel on ohud, mis on algul vähemärgatavad, kui ajajooksul tekitavad suurt kahju. Eestis ei tasuks see ära, sest pole eriti jõgesi.(jõed kuivaks ära) Hüdroenergia kasutamist toetavatel keskkonnas õpradel ta suks välja rehkendada ka
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia
Ei ole nii keskkonnasäästlik kui teised alternatiivsed energialiigid Maailma elektritoodangust toodetakse hüdroelektrijaamadega 22% KASUTAMINE JA VÕIMALUSED EESTIS Euroopa Liidu direktiivid Suurepärased võimalused tuuleenergia kasutamiseks Väike potentsiaal hüdroenergia tootmiseks Suur potentsiaal Päikeseenergia kasutamiseks Tuuleenergia andis 2016. aastal 41,7 protsenti taastuvenergia kogutoodangust KASUTAMINE JA VÕIMALUSED VÄLISMAAL Peamine energialiik Tuuleenergia Võimalused varieeruvad riigiti Pariisi kliimalepe Taastuvenergia osakaal Euroopa Liidu elektritarbimises oli 2016. aastal 17 protsenti KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kliimamuutused.ee/mida-mina-saan-teha/roheline- elektrivalik/hudroenegia https://energiatalgud.ee/index.php/Elektri_tootmine https://www.energia.ee/tehnoloogia/elektri-ja-sooja-tootmine http://epl.delfi.ee/news/eesti/ministeerium-hudroenergia-arendamine- moistlike-kuludega-on-keeruline?id=51286336
Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Tuult tuleb kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Tuuleenergia kasutamise eelised Tuuleenergia ei saasta keskkonda Tuuleenergia on taastuv ja puhas energialiik Tuuleenergia tehnoloogia areneb kiiresti Tuuleenergia abil toodetud energia hind muutub aina odavamaks Tuuleenergia puudused Kallis ehitada Vajab suurt territooriumit Rikuvad visuaalset pilti Tekitavad madala sagedusega müra, mis häirib linde ja loomi Õnnetusjuhtumid võivad tekkida hooldustööde käigus Tuuleenergia tulevik Tuuleenergia areneb kiiresti ning pidevalt luuakse uusi ja effektiivsemaid tuulikuid.
Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks.
Ahela, ahelad Ahelaosa, ahelaosad Amper, amprid Ampermeeter, ampermeetrid C Coulomb, coulombid Coulomb'i-seadus Const D Dzaul, dzaulid Dielektrik, dielektrikud E Elektrivool, elektrivoolud Energia, energiad Elekromotoorjõud, -jõudud Element, elemendid Elektrienergia, elektrienergiad Energialiik, energialiigid Elektriväli, elektriväljad F Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused J Juht, juhid Jadaühendus, jadaühendused Järjestik, järjestikud Joule'i-Lenzi seadus -
Tekitavad müra Takistavad lindude lendu Rikuvad maastikupilti Vajalik tuule keskmine kiirus 6 m/s Ressursid Tuuleenergia varud on suured Tuul on taastuv, aga väga muutlik HÜDROENERGIA Hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud Vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul Muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Plussid Taastuv, puhas energialiik Jaamad lihtsad, töökindlad, pika tööeaga. Vesi on endiselt kasutuskõlblik Lihtne ehitada Miinused/keskkonnaprobleemid Ressursside killustatus, piiratus Sesoonsus e. hooajalisus Tootmiskulud on kõrged Vähendab kalaliikide arvukust Majanduslik kahju Rahvusvahelised kohustused Hüdroenergia Eestis Tuntud juba 13. sajandist Hüdroenergia tootmine Eestis ei ole tavamõistes roheline Veevarude killustatud
Suurim tuulepark (Alta) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suurimad tuuleenergia tootjad maailmas (Top 5 2010.a seisuga) Hiina 44 733 MW USA 40 180 MW Saksamaa 27 215 MW Hispaania 20 676 MW India 13 066 MW Tuuleenergia plussid Taastuv ja puhas energialiik Suur tasuta ressurss (tuul) Ei saasta õhku ega vett Arenev ja täiustuv tehnoloogia Tuuleenergia miinused Tuule kiirus soovitavalt vähemalt 6 m/s Müra tekitamine Lindude lennu takistamine Kallis rajada Vajab palju maad Kasutatud allikad www.tuuleenergia.ee www.wikipedia.org www.skypower.ee www.google.ee (fotod)
kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 3) Fotoelemendid on liialt kallid. SUUREMAD TUULEENERGIA TOOTJAD SAKSAMAA, USA, HISPAANIA Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav resurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Island saab oma elektri ja soojuse maapo ue geotermaalenergiat ära kasutada KASUTAJAD USA ISLAND ITAALIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2
elle kehamassiga. kuse b(tööon est (kõrgusest). oibmuunduda senergiaks. ühestliigistteise.Mehaanilistenergiatliigitataksekineetiliseksjapotentsiaalseks Kineetilineenergia Ek [J] E=mv2/2 m-mass[kg] v-kiirus[m/s] Kineetilineenergia - liikumisenergia,missõltubkehakiirusestjamassist. Potentsiaalneenergia Ep [J] Ep=mgh m-mass[kg] g=9,81[N/kg] h-kõrgus[m] Potentsiaalneenergia - vastasRkmõjuvõiasendienergia,missõltub kehaasukoha gravitatsiooniväljatugevusest. Soojus - energialiik,midakehadomavadaineosakesteliikumisetõttu. Temperatuur - kehavõiaineosakestekeskmineliikumiskiirus. Soojusülekanne - soojusekandumineüheltkehaltteisele. SOOJUSÜLEKANNE - Soojusjuhtivus NTpliitsoojendabpanni Energialevibosakeseltosakesele. - Konvektsioon NTsoojemõhktõuseb üles Soojusekandumineliikuvaainega. - SoojuskiirgusNTinfrapunasaun Ükskehakiirgabsoojustteisele,mispanebsellekehaosakesedkiirem Soojuskiirgus - Infrapunakiirgus - Nähtavvalgus
Nafta Sander Sisask Roman Tukmatsov G2KT Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv maavara. Peamiselt vedelate süsivesinike segu. Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis: süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%), hapnikust (0,5%), + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm. Nafta töötlemine Küttegaas Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria-Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a
võitlevad nad nende vastuvõtmise pärast. Alternatiiv energia plussiks on see, et ei saasta keskkonda, miinuseks on see, et selle kasutamine on suhteliselt kallis. HÜDROENERGIA on tänapäeva kõige levinum alternatiivenergia vorm. Hüdroenergiat saadakse, kasutades enamasti ära jõe voolava vee energiat. Rajatakse tammid, mille taha jäänud vesi voolab läbi tubiinide, pannes samas liikuma elektrit tootvad generaatorid. Hüdroenergia plussideks on see, et see on taastuv ja saastevaba energialiik ning see ei raiska resursse (jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks). Miinusteks on see, et suurte hüdroelektri jaamade rajamine on kulukas ja keeruline, raskendab kalade liikumist ja sobilike jõgede arv on piiratud. TUULEENERGIA on energia, mis on toodetud tuulegeneraatorite poolt. Tuuleenergia plussiks on selle keskkonna säästlikus, tasuta ressurss(tuul) ning et ta on taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Miinuseks on see, et nad vajavad tuult vähemalt 6m/s ning tuul on
palju;ekspordib vähe). Nõudluse ülekaal-Jaapan(maailma suurim importija), India(toodab ja tarbib palju;impordi vajadus kasvab), Euroopa(tarbib palju;import kasvab aeglaselt). 4.Nafta tootmine ja transport maailmas- OPEC(Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon). 5.Gaasi tootmine ja transport maailmas- 6.Elektrijaamade tüübid ja probleemid nendega- Soojuselektrijaamad(Probleemid-nad on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid). 7.Alternatiivenergia kasutamine- Energialiik: 1.Päikeseenergia a) päikesekollektorid(päikese soojendatud vett saab kasutada pesemiseks jne.). Nõuded asukohale:piisav päikesevalgus(sobib eelkõige väikestel laiustel), Eelised:keskkonnasõbralik, Puudused: *elektrienergiaks muundamine on tehniliselt keeruline, *ei saa kasutada kõikides kliimavöötmetes. b) päikesepatareid(muudavad valgusenergia elektrienergiaks). 2.Tuuleenergia, Nõuded asukohale:ühtlaselt tugev tuul(eelkõige rannikud,suuremad
Tuulenergia kasutamise plussid ja miinused Tuuleenergia kasutamise eelisteks on: taastuv ja puhas energialiik; suur (Eesti vajaduste seisukohalt praktiliselt piiramatu) ressurss, eriti arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre; kasutatav ressurss (tuul) on tasuta; väikese võimsuse tõttu agregaadi väikesed kapitalikulud (mitte erikulud!) ning ehitustööde suhteline lihtsus - võimaldab elektrituulikuid rajada kiiresti (0,5 aastaga) nii munitsipaal- kui eravahendite arvel; elektrituulikute automatiseeritus vähendab personali vajadust ja käidukulusid;
*kõige odavam *radioaktiivsed jäätmed - *Eestile lähemal - energialiik elektri Tuuma- Kanada, USA, LAV, Austraalia, USA, Prantsusmaa, üliohtlikud Soomes Loviisa ~ 6% ~ 17% elektri tootmine tootmiseks
Õlipalmist biodiisli tootmine on suurendanud survet keskkonnale ja vähendanud toidukultuuride kasvatamiseks sobiliku maa pindala. II rühm Viis esimest maagaasi tootjat: viis suurima söevaruga riiki: Venemaa Venemaa USA USA Kanada Hiina Iraan India Norra Austraalia energialiik Suurimad tootjad Poolt/eelised Vastu/puudused Tuuleenergia Hiina, USA, Taastuv, Ainult sinna, kus Saksamaa, keskkonnasõbralik on pidevalt tuult, Hispaania, India , jooksvad kulud vajab suurt väikesed, suht territooriumi, lihtne rajada ehitamine kallis,
NAFTA ja MAAGAAS Tootmine, transport ja töötlemine Nafta Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis Põhiline koostis : C (82-87%) H (12-15%) S (1,5%) N (0,5%) O (0,5%) + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Nafta fraktsioonide eraldamine: Mootorikütus Küttegaas
päikese- ja geotermaal- elektrijaamades. Elektrienergia tootmise ja tarbimise geograafia Maailmas toodeti 2001a. ~2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. Peamised tootjad ja tarbijad on Põhja riigid Suurimad tootjad USA, HIINA, JAAPAN, VENEMAA Suurimad tarbijad (inimese kohta) Norra, Island, Kanada, Rootsi Elektrienergia + ja - - + Elektrijaamade ehitami- Mugav energialiik ne, käigushoidmine, Saab kasutada nii elektri transportimine kulukas ja energiat valgustuseks, kütteks ja nõudev jõuallikaks nii ettevõtetes kui kodudes Elektrienergiat ei saa ladustada Soojuselektrijaamad Toodetakse 2/3 maailma elektrienergiast Ehitamine suhteliselt odav, kiire Paiknemine oleneb energiaallikate / tarbijate asukohast Suurim maht USA-l, Hiinal,
*puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritannia) Sissevedu kõige suurem: Skm, Pr, It, Holland ja Hisp. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud: Venemaal, Iraanil ja Kataril
Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks.
GEOTERMAALENERGI A Ranno Lauri Helen Õispuu Sander Timm GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia. See on maapõue salvestunud soojusenergia. Tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Soodne ja taastuv energialiik. Mida lähemal maapinnale on kuuma vee või auru lademed, mida kõrgem on nende temperatuur ja mida suurem on nende mass, seda lihtsam ja odavam on nendest vajalikku energiat ammutada. Soojust kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Geotermaalenergia suurimad levialad Riigid, kus kasutatakse geotermilist energiat. OTSENE KASUTAMINE Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis
päikeseenergial toimivad küttesüsteemid on võimelised katma umbes poole eramaja aastasest sooja vee vajadusest. Nii saab hoida kokku kütteõli või elektrit. Selle võrra on võimalik säilitada elukeskkond puhtamana. Kõige vähem on Eestis kasutusel hüdroenergiat. Viimasel ajal on tihti kuulda arvamust, et hüdroenergia tekitab loodusele suurt kahju. Eelmisel kümnendil ei peetud hüdroenergiat Eestis mitte mingil määral loodusele kahjulikuks, sest see oli tookord ainus alternatiivne energialiik, mis aitas vähendada põlevkivienergeetikast tulenevat saastamist. Hüdroenergia hoiab põlevkivi kokku. Keila- Joa hüdroelektrijaam on ehitatud Keila jõele Keila Joa kõrvale. Hüdrojaam on ühendatud energiasüsteemiga läbi Keila-Joa. Peale Keila-Joa küdroelektirjaama on Eestis ka näiteks Linnamäe hüdroelektrijaam. Eesti tulevikuks peetakse energia salvestamist metanooli abil, Peipsi tuuleparki.
Ajutiselt võiks kasutusele võtta maagaasi. Ajutiselt seetõttu, et ka gaas on ammenduv maavara. Suured gaasivarud peituvad aga meie idanaabrite maapõues ning Eestile tähendaks sellise energiaallika kasutuselevõtmine majanduslikku sõltuvust Venemaast. See muudaks nende võimu Eesti üle küllaltki suureks. Seetõttu ei ole antud variant samuti soodne. Palju vastandlikke arvamusi on üle maailma tekitanud tuumaenergia kasutamine. Olemuselt on see kõige keerulisema tehnoloogiaga energialiik. Vaatamata negatiivsetele arvamustele saab ka Eestis aastate pärast olema tuumaelektrijaam. Piisavalt kõrge tasemega tehnoloogia abil on võimalik energia muuta praegusest oluliselt odavamaks. Põlevkivi asendamine tuumareaktoritega tuleks riigile kasuks, kuid samaaegselt põhjustaks ka suurt protestimeelsust. Mälestused Tsernobõli katastroofist on kindlasti pannud suure osa rahvast tuumaelektrijaamu põlgama. Tänapäeval on risk minimaalne, kuid hirmu põhjustaks taoline ehitis siiski
tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas Põlevkivi Leidub rohkesti Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Eestis. Väike kütteväärtus elektrijamades ei tarvitata (v.a Eesti) Vaade põlevkivimuuseum-kaevanduse peakäigule Nafta Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Nafta fraktsioonide eraldamine: Mootorikütus Küttegaas Bensiin Naftakeemia Petrooleum Diislikütus Ahjukütus Masuut Nafta tootmine
Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks: Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; Tuumaenergia. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate ainete
küttesüsteemid on võimelised katma umbes poole eramaja aastasest sooja vee vajadusest. Nii saab hoida kokku kütteõli või elektrit. Selle võrra on võimalik säilitada elukeskkond puhtamana. Kõige vähem on Eestis kasutusel hüdroenergiat. Viimasel ajal on tihti kuulda arvamust, et hüdroenergia tekitab loodusele suurt kahju. Eelmisel kümnendil ei peetud hüdroenergiat Eestis mitte mingil määral loodusele kahjulikuks, sest see oli tookord ainus alternatiivne energialiik, mis aitas vähendada põlevkivienergeetikast tulenevat saastamist. Hüdroenergia hoiab põlevkivi kokku. Keila-Joa hüdroelektrijaam on ehitatud Keila jõele Keila Joa kõrvale. Hüdrojaam on ühendatud energiasüsteemiga läbi Keila-Joa. Peale Keila-Joa hüdroelektrijaama on Eestis ka näiteks Linnamäe hüdroelektrijaam. Eesti tulevikuks peetakse energia salvestamist metanooli abil, Peipsi tuuleparki.
- Maagaasi koostises olevad gaasid on kaudsed kasvuhooneefekti põhjustajad. - Maagaasi torustike lekked ja muud avariid, võivad viia gaasiemissioonidest plahvatusteni. Gaasi tootjad- Venemaa, USA; Kanada, Suurbritannia Gaasi eksporijad- Prantsusmaa ja Kanada 3. Milised on hüdroenergia kasutamise eelised ja puudused Eelised Puudused Taastuv ja puhas energialiik Ressursside killustatus ja piiratus Nad ei raiska ressursse jaama läbinud vesi Tootmiskulud on küllaltki kõrged ja jääb endiselt kasutuskõlblikuks esinevad rahastamisraskused 4. Miks on tuumaelektrijaamu arvukalt eelkõige arenenud riikides? Kuna seal on raha mille eest neid ehitada ja ka vastav tööjõud. 5. Miks omab tahkest kütustest maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi?
Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. Gammalainet pole enam millegagi võrrelda. Gammakiirgus tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. Punane 760...630 Oranz 630...600 Kollane 600...570 Roheline 570...520 Helesinine 520...470 Sinine 470...420 Violetne 420...380 7. Mis on valgusallikas? Mida tähendab valguse kiirgumine ja neeldumine? Valgusallikaks nimetatakse keha, kus mingi energialiik muundub valgusenergiaks. Valguse neeldumiseks nimetatakse valgusenergia muundumist mõneks teiseks energialiigiks. Optikas nimetatakse valguse tekkimist kiirgumiseks ja valguse kadumist neeldumiseks. 8. Mida ütleb Fermat printsiip? Valguse levimise teed saab leida looduses kehtiva printsiibi järgi, mis väidab, et valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. 9. Defineeri amplituud, hälve, periood, faas ja levimiskiirus?
keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Sarnaselt kivisöele, mis andis tõuke tööstuse kiirele laienemisele 19.saj., oli nafta 20.saj. kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Milline energialiik saab 21. saj. Arengumootoriks ja milliseks kujuneb infoühiskonna energiamajandus, on praegu veel teadmata. Kuid inimkonna kasutuses on mitmeid energiaallikaid, mis tehnoloogia arenedes ja täiustudes loodetavasti suudavad järjest kasvavat energiavajadust rahuldada. Kaasaegne energiamajandus. Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadustest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine
põlemisjääke, aherainet). TUULIKUD RIKUVAD ROHELINE ENERGIA MAASTIKU ÜLDILMET VEEHOIDLAD JÕGEDE POLE LISAKULUSID VOOLUREzIIMI SEOSES KÜTUSE VEOGA ENERGIAALLIKA HULK HIND EI SÕLTU MAA VÕIB KÕIKUDA PEAB ILMATURUST. PIKAS OLEMA KÕRVAL TEINE PERSPEKTIIVIS MADALAM ENERGIALIIK OMAHIND KALLIS TEHNIKA, POLE KÕIGILE RIIKIDELE JÕUKOHANE TAASTUMATU ENERGIA POSITIIVNE NEGATIIVNE KASUTADA SAAB KÕIKJAL, AMMENDUV RESSURSS, EI SÕLTU RESSURSI VARUD VÄHENEVAD OLEMASOLUST SUUR KESKKONNAREOS EI SÕLTU ILMASTIKUST, TUS (põletus: CO2, N ja S ENERGIAHULK EI KÕIGU ühendid, veeaur, tahm;
mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseseks). Probleemid Tuuleenergia tootmine on suhteliselt kallis, eriti avamerel, kuna ehituskulud on väga suured. Raskused elektrituulikute elektromagnetilistel ühildumisel võrguga (pinge kõikumised). Head alad tuuleturbiinidele on tihti kaugel linnadest, kus peamiselt elektrit vajatakse. Tuuleenergia eelised Kasutatav ressurss (tuul) on tasuta Taastuv energialiik Suur ressurss Ehitustööde suhteline lihtsus. Arenev ja täiustuv tehnoloogia. Oskusteabe suhteliselt hea kättesaadavus. Tuuleparkide hooldus- ja remondikulud on esimestel tööaastatel kas väga väiksed või puuduvad üldse. Keskkonna säästlik pool Puuduvad Nox- heitmed. Puuduvad teised õhu saateained, nagu vääveldioksiid, ning osakesed, millel on kahjulik toime inimese tervisele. Ei reosta vett. Kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. Ei jää radioaktiivseid jäätmeid
Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt. kuum lusika s+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja 5. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel 6. Laineenergia teisenenud energialiik, saadud a) gravitatsioonienergiast nt tõus/mõõn b) kineetilisest energiast nt tuul, vette visatud kivi tekitavad lained c) soojusenergiast nt hoovused Maa teke ja areng * 12-15 miljardit aasta tagasi Suur Pauk ( Üks või mitu supernoovat plahvatasid, paisates maailmaruumi tähtede sisemuses sünteesitud raskeid elemente kosmilist tolmu. ) * 4,6 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteemi teke ( kosmilise tolmu pilv hakkas
Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide
Elekter Ja Magnetism Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Hüdroelekrijaamades toodetakse elektrit jõgede potentsiaalse energia arvel. Kuna mida suurem on vee langus seda suurem on ta potentsiaalne energia püütakse hüdroelekrijaamu ehitada suurte jugade äärde. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt
erinevuse. Elektronid hakkavad liikuma läbi materjali, tekitades elektrit. Päikesepaneelid toodavad päikesekiirgusest alalisvoolu, mida saab kasutada seadmete toiteks või patareide laadimiseks. Ühendades süsteemi inverteri saab alalisvoolust hõlpsasti tekitada vahelduvvoolu, mis on tänapäeval levinud ülekandevõrkudes. Päikeseenergia on ainus taastuv, tasuta tarbitav ja sisuliselt ammendamatu Maal kättesaadav energialiik. 3.3. Päikeseenergia tootmine Eestis. Suvel 40 kraadise nurga all ja talvel 60 kraadise nurga all lõunasuunas Eestisse paigaldatud päikesepaneeli energiatootlikkus on enam-vähem sama tõhus kui Saksamaal, mistõttu müüt, et Eestis ei ole energia tootmiseks piisavalt päikest, ei vasta tõele. Päikesepaneel ei vaja energiatootmiseks otsest päikest vaid piisab ka valguskiirguse olemasolust.
Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrijaamad Elektrijaam on ehitiste ja seadmete kompleks, mis on vajalik elektrienergia tootmiseks. Elektrijaamas konverteeritakse seal kasutatav energialiik elektrienergiaks. Elektri jaamast saadud elektrit kasutame me igapäev, näiteks arvutiga töötades, süüa tehes või pimeduse saabudes lambi põlema panemisel. Elektrijaamades kasutatavad energialiigid: · Mehaaniline energia. Näiteks hüdroelektrijaam. (Hüdroelekrijaamades toodetakse elektrit jõgede
2.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, nt. tuumaenergia põletamine. 3.Soojusenergia-iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu, nt. kuum lusikas+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja. 4.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel. 5.Laineenergia-energialiik, mis on saadud gravitatsioonienergiast (nt. tõus, mõõn), kineetilisest energiast (nt. vette visatud kivi tekitab laineid), soojusenergiast (nt. hoovused).
1. ELEKTER Elekter on energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. Kogu aine, alates paberist kuni õhuni, mida me hingame, koosneb üliväikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks. Igal aatomil on positiivselt laetud südamik, mida nimetatakse tuumaks. Tuum koosneb positiivselt laetud osakestest prootonitest ja laenguta (neutraalsetest) osakestest neutronitest. Palju väiksemad negatiivselt laetud osakesed elektronid tuhisevad suure kiirusega ümber tuuma. Üldiselt vastab elektronide arv mingis objektis prootonite arvule. Elektronide negatiivsed laengud tasakaalustavad prootonite positiivsed laengud ja objekt on siis neutraalne. Objekt, millel on vähem elektrone kui prootoneid, on positiivse laenguga ja tõmbab külge elektrone. Negatiivselt laetud objektil on rohkem elektrone kui prootoneid ja ta on valmis loovutama oma liigs...
voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=UIt A-töö, U-pinge, I-voolutugevus, t-aeg Elektrivoolu võimsus - füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N=A/t=IU N-elektrivoolu võimsus, A-töö, t-aeg, I-voolutugevus, U-pinge Elektrienergia elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik. Laengukandjateks on elektronid. Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades generaatorite abil. Elektrienergia maksumus sõltub hinnast börsil, elektritarbimise suurusest ja elektrimüüjate konkurentsist. 5. Vedelike elektrijuhtivus Laengukandjateks ioonid. Elektrit juhtiv vedelik on elektrolüüdi lahus. Puhas vesi elektrivoolu ei juhi, looduslik vesi sisaldab alati vabu ioone ja juhib elektrit. Gaaside elektrijuhtivus - Gaasid on väga halvad elektrijuhid, gaasi aineosakesed paiknevad
Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt. kuum lusika s+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja 5. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel 6. Laineenergia teisenenud energialiik, saadud a) gravitatsioonienergiast nt tõus/mõõn b) kineetilisest energiast nt tuul, vette visatud kivi tekitavad lained c) soojusenergiast nt hoovused ENERGIABILANSS a) saabuv energia = lahkuv energia - Maa kliima püsib tasakaalus. b) saabuv energia > lahkuv energia - Kliima soojeneb c) saabuv energia < lahkuv energia - Kliima jaheneb (jääaeg) koguenergia - 100% Päikeselt saadav energia (peegeldunud kiirgus + neeldunud kiirgus + hajuskiirgus (ei ole varju) )
Tahked kütused Eelised: Umbes 200-ks ei ole vaja töödelda. Puudused: väga suur keskkonna saastaja, kaevandamine on keeruline, ohtlik ja mõnikord ka kulukas. Suurimad leiukohad: Ida-Siber, USA, Hiina, Austraalia, LAV. Suuremad tootjad: Hiina, USA, Venemaa, India, LAV, Poola, Ukraina, Kanada. Peamised kasutusalad: elektri tootmine, soojusenergia, metallurgia. VEDU: Põhja-Ameerikast Euroopasse. LAV Euroopasse, Jaapanisse. Tuumaenergia Eelised: Tuumaenergia on kõige odavam energialiik elektri tootmises. Puudused: Tuumajäätmed. Suurimad leiukohad Austraalia, USA, Kanada. LAV. Suuremad tootjad: USA, Belgia, Prantsusmaa. Peamised kasutusalad: Elektri tootmine. Veeenergia Eelised : Taastuv energiaallikas. Ei saasta õhku. Puudused: Tekivad keskkonna probleemid. Hiiglaslik põllumaa võetakse ära, kallis. Suurimad leiukohad: Energia rikkamad jõed. Suuremad tootjad: Norra, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa. Peamised kasutusalad: elektri tootmine.
annaabi.ee 
