kiud, mis projetseeruvad samapoolsele nägemiskoorele ja mõned temporaalse fovea kiud, ristudes vastaspoolsel nägemiskoorel. Nägemiskoores liitub aferentne nägemisjuhtetee binokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad kummagi silma stimulatsioonile ja monokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad ainult ühe silma stimulatsioonile. Inimestel ja enamikul loomadel, kellel on binokulaarne nägemine, on umbes 70% nägemiskoore rakkudest binokulaarsed. Binokulaarsed kortikaalsed rakud koos neuronitega nägemiskoores tekitavad ühekordse binokulaarse nägemise koos stereopsisega. Peenete neuroanatoomiliste seoste ja normaalse binokulaarse nägemise areng sõltub õigest binokulaarse nägemise stimulatsioonist. Normaalseks binokulaarse nägemise arengu eelduseks on mõlema silma reetinate võrdne reageering ärritusele ja silmade õige kooskõlastatud töö
1 .Mida tähendab, et silmad peavad töötama koos, kui meeskond? 2.Normaalse binokulaarse nägemise definitsioon - Monokulaarsete tunde- ja motoorse nägemiste info ühendus meid ümbritsevas ruumis, 3.Nimeta binokulaarse nägemise eelised. Ühena nägemine, tagavarasilm, binokulaarne ühte liitmine st. kõrgemad nägemise läved, laiem vaateväli. 4.Mis kasu annab meile lisasilm? 5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor? Binokulaarne vaateväli on 120 kraadi, monokulaarne külgmine sektor 35 kraadi. 7.Kuidas nimetatakse binokulaarse nägemise vormi sügavuse tajumisest
(dimensiooni) näiva suuruse ning kujumuutuse abil. Parallaks Parallaks tähendab vaatesuuna muutumist erinevatest ruumipunktidest vaatamisel. Kui inimene liigub (liigutab pead), muutub vaatesuund esmetele seda rohkem, mida lähemal on ese. Võrreldes vaateväljas olevate esemete omavahelist nihkumist, hindab inimene jällegi kogemustest lähtuvalt nende ruumilist paiknemist. Binokulaarne nägemine Binokulaarne nägemine tähendab eseme(te) vaatlemist üheaegselt kahest erinevast punktist, näiteks kahe silma abil. Asudes teineteisest 6 8 cm kaugusel, näevad silmad ümbritsevat maailma pisut erinevalt (esemed on parallaktilises nihkes). Inimese nägemismeel, tema aju "pilditöötluskeskus" muudab need kaks tasapinnalist pilti ühtseks ruumiliseks kujutiseks. Kuidas Hologrammi pildistatakse? Click to edit Master text styles Second level
Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele.TP jaotab tajuvälja FIGUURIKS (objekt,millele keskendutakse) ja FOONIKS(see,mis ümbriteb objekti)
Helialine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11. Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid
Vibur koosneb valgulistest torukestest. Inimesel esineb spermidel. Tsütoskelett koosneb valgulistest niidikestest ja torukestest. Niidikesed kinnituvad rakumembraanile ja organellidele. Toestab rakku seespoolt, aitab muuta raku kuju, aitab organellidel ümber paikneda. Rakuteooria põhiseisukohad iga uus rakk saab alguse üksnes oma olemasolevast rakust selle jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude uurimise meetodid Binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, elektronmikroskoop Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vaheldusel, seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest.
Ø Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Ø Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Ø Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Ø Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Silm mikromaailma Ø Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. Ø Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. Ø Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. Valgusmikroskoop Loomarakk
Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. Annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 4.) Ajataju Annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja
Saaki jahivad nad monokulaarse sügavustajuga, mitte stereopsise abil. Roomajate kohta on neil väga hea nägemine, mis laseb neil näha ka väikeseid putukaid 5-10 meetri kauguselt. (Ott 1998) Monokulaarne sügavustaju seisneb selles, et asja kaugust hinnatakse kujutise liikumise järgi reetinal. Mida rohkem liigub kujutus, seda lähemal on objekt. Evolutsioonile toetudes on monokulaarne sügavustaju ning korneaalne akommodatsioon primitiivsemad mehhanismid kui binokulaarne nägemine ja stereopsis. Kõige sarnasem moment stereopsisele on hetk, enne saagi ründamist, mil kameeleon fokusseerib mõlemad silmad ühele punktile. Kameeleonid suudavad näha nii meie jaoks nähtavat kui ka UV-valgust. See on tõetatud sellega, et UV-valguse käes nende sotsiaalne käitumine elavneb ja paljunemine on rohkem tõenäoline. (Ott 1998) KASUTATUD KIRJANDUS Lenz.N. (2002). 1000 loomariigi palet. Ersen. Le Berre.F. (2000). The chameleon handbook. Ott, M.(1998)
1,0. Reaalsuses asi ei ole tegelikult nii lihtne, visuse arv ei tõuse ega lange lineaarselt. Kõigis nägemisuuringutes on vaja püüda saavutada võimalikult kõrge visus. Nägemise kontrollimise kulg Igal nägemisuurijal on oma kontrollimisjärjestus, mis kujuneb välja kogemuste põhjal. Pärast objektiivset refraktsiooni määramist võib nägemiseuurimist jätkata binokulaarselt või monokulaarselt. Binokulaarne uurimine eeldab foropteri ja diaprojektori kasutamist. Prooviraamidega võib samuti binokulaarselt uurida, kuid selleks vajatakse polariseeritud filtreid. Järgnev nägemiseuurimise järjestus on ettepanek. 7 ABINÕUD ENNE SUBJEKTIIVSET REFRAKTSIOONI MÄÄRATLEMIST 1. anamnees 2. peitetest + silmade liikuvustest 3. konvergentsi lähipunkti mõõtmine 4
eristamine taustast. Oluline on tajuja roll, mismoodi ta visuaalset pilti tõlgendab (mis on taust, mis mitte). 6. Millistest seaduspärasustest lähtub tajusüsteem nähtava sisendi korrastamisel (sõelumisel)? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid (geštaltpsühholoogiast!). 7. Sügavustaju (kaugustaju) monokulaarsed ja binokulaarsed tunnused. 1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates ● silma kohanemine -- silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda)
KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E. SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM. MÕTESTATUS OBJEKTID , MILLEL ON MEILE MINGI TÄHENDUS, ON SELGEMAD . KOGEMUSTE, HOIAKUTE JA EMOTSIOONIDE MÕJU VARASEMAD KOGEMUSED VÕIB TAJU HÕLBUSTADA, KUI KA VASTUPIDI PÄRSSIDA. TAJU LIIGID. ISIKUTAJU E. SOTSIAALNE TAJU TEISE INIMESE TAJUMINE, MÕISTMINE JA HINDAMINE. RUUMITAJU RUUMILINE PILT; SELLE SÜGAVUS. BINOKULAARNE E. KAHE SILMAGA NÄGEMINE ERINEVAD KUJUTISED, AGA AJU LIIDAB ÜHEKS. LIIKUMISTAJU INFO OBJEKTIDE LIIKUMISE KOHTA. AJATAJU SAAME TEAVET AJA KULGEMISE KOHTA NING VÕIME ERISTADA SÜNDMUSTE KESTUST, KIIRUST JA JÄRGNEVUST. TÄHELEPANU OMADUSED TÄHELEPANU MAHT: OBJEKTIDE HULK, MIDA TÄHELEPANU JÕUAB HAARATA; 5-9 OBJEKTI; TÄHELEPANU JAOTUVUS: TÄHELEPANU ON VÕIMALIK JAOTADA MITME OBJEKTI JA TEGEVUSE VAHEL; TÄHELEPANU KOONDAMINE:
KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E. SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM. MÕTESTATUS OBJEKTID, MILLEL ON MEILE MINGI TÄHENDUS, ON SELGEMAD. KOGEMUSTE, HOIAKUTE JA EMOTSIOONIDE MÕJU VARASEMAD KOGEMUSED VÕIB TAJU HÕLBUSTADA, KUI KA VASTUPIDI PÄRSSIDA. TAJU LIIGID. ISIKUTAJU E. SOTSIAALNE TAJU TEISE INIMESE TAJUMINE, MÕISTMINE JA HINDAMINE. RUUMITAJU RUUMILINE PILT; SELLE SÜGAVUS. BINOKULAARNE E. KAHE SILMAGA NÄGEMINE ERINEVAD KUJUTISED, AGA AJU LIIDAB ÜHEKS. LIIKUMISTAJU INFO OBJEKTIDE LIIKUMISE KOHTA. AJATAJU SAAME TEAVET AJA KULGEMISE KOHTA NING VÕIME ERISTADA SÜNDMUSTE KESTUST, KIIRUST JA JÄRGNEVUST. TÄHELEPANU OMADUSED TÄHELEPANU MAHT: OBJEKTIDE HULK, MIDA TÄHELEPANU JÕUAB HAARATA; 5-9 OBJEKTI; TÄHELEPANU JAOTUVUS: TÄHELEPANU ON VÕIMALIK JAOTADA MITME OBJEKTI JA TEGEVUSE VAHEL; TÄHELEPANU KOONDAMINE: TÄHELEPANU KESKENDUMINE ÜHELE
enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul tähtsad ka varasemad kogemused) Liigid: Isikutaju (teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist), Ruumitaju (saame ruumilise pildi), Binokulaarne (kahe silmaga nägemine), Tausta struktuur (paiknemistihedus), Lineaarne perspektiiv (nt peedgel kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele palju ligimal kui lähedal asuv objekt), Kattumine (Lähmal asetsevad objektid katavad osaliselt või täielikult), Liikumistaju (infot objektide liikumise kohta), Näiv (stroboskoopiline liikumine), Esilekutsutud (vaadelda
Teemad 1. Vt. mõiste 2. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Matthias Schleiden jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega Theodor Schwann avastas, et ka loomorganismid on rakulise ehitusega Rudolf Vinchow avastas et iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel 2. ÕP. LK. 49 3. 1) Valgus mikroskoop 2) Binokulaarne mikroskoop 3) Stereomikroskoop 4) Elektronmikroskoop 4. Rakk Prokarüoodid Eukarüoodid Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Tuum on olemas (ainu-ja hulkraksed organismid) Üherakulised Hulkraksed
õpetajaid. Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate õpetamis- ja õppevahendite valikut, samuti sobiva õpikeskkonna loomisel ja rakendamisel. Kuna nägemine koosneb erinevatest aspektidest: nägemisteravus, vaateväli, kontrastitundlikkus, värvuste eristamine, binokulaarne nägemine, adaptatsioon ning kahjustatud võib neist olla üks või mitu aspekti tuleb esmalt määratleda millisel tasemel abi ja abivahendeid õpilane vajab. Vaegnägijate nägemine on reeglina isikuti väga erinev. Teiseks tuleks kindlasti määratleda ja prognoosida, kas ja missugust mõju avaldab õppeedukusele õppimine tavakoolis. Kolmandaks oluliseks tingimuseks oleks abiõpetaja või tugiisiku võimalus koolis. Vähetähtis ei ole ka määratleda kodu oskused last abistada.
närvikiud jõuavad nägemisristmikuni ilma ristumata, lõppedes samapoolses LGN- s. Ninapoolsed närvikiud ristuvad, nim. poollõikumiseks. Fiksatsioonipunkt vasakul pool projekteerub paremasse ajupoolkerra ja vastupidi. 17. Mitu kihti on LGNis? Millistele kihtidele jõuab samapoolse silma info, millistele kihtidele vastaspoolse silma info? - Lateraalsed põlvikkehad koosnevad 6-kihist. Samapoolse silma info jõuab 2,3 & 5 kihile. Vastaspoolse silma info 1,4 & 6 kihile. 18. Kus asub esimene binokulaarne rakk? - V1 alas ehk triibuline koor. 19. Mis on silma juhtivuse sammas. Kui lai, kuidas koores paikneb? - Koore rakud on grupeeritud tulpadena joostes püstiselt ristloodis mööda koore pinda. Ühe tulba laius on 0,25-0,5mm. 20. Mitu kihti on esmases nägemiskoores? Millisele kihile siseneb info? - 6-kihti, neljandale siseneb info. 21. Mis on hüperkolumn? - koore ühendus, mis sisaldab täisühendust silma juhtivus ja suuna sammastest, esindades ühte asendit nägemisväljas. 22
*Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad k oe. Loomorganismis põhiliselt 4 koetüüpi: Lihaskude, epiteelkude, närvikude, sidekude. RAKK- 50 mikromeetrit. Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter). 0,1-0,3 mikromeetrit. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud. (munarebud) NB!! K a vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune, kuid läbimõõt on niivõrd väike, et silmaga rakku ei näe. Rakke uuritakse mikroskoopide abil. Binokulaarne mikroskoop- võimalik vaadelda kahe silmaga. S tereomikroskoop- suuremate organismide uurimiseks. Mikrotoom- sellega lõigatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik, et mingi kindelpiirkond oleks nähtav. Elektronmikroskoop- valguskiirt asendab elektronvoog. Võib näha isegi molekule. (leiut. 1931) V algusmikroskoop- ühe okulaariga ja valguskiirega. Rakumembraan- ümbritseb rakku, andes sellele kuju. Ühendab rakke kudedeks. Kaitseb rakku. 1
"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Edasised uurimused lisasid veel seisukoha: "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Seega rakuteooria põhiseisukohad oleks: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Rakke uuritakse mikroskoopide abil Binokulaarne mikroskoop võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga Stereomikroskoop suuremate objektide uurimiseks Mikrotoom uuritavast objektistlõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. Elektronmikroskoop valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop suurendab kuni 1300 korda · Elektronmikroskoop suurendab 200 000 korda · Skaneeriv elektronmikroskoop suurendab 100 000 korda
mõistmiseks püütakse sisse elada tema tundemaailma) ja ülekandmine ehk projitseerimine (üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head) b) Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele lähemal kui lähedal asuvad objektid) ja kattumine (lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte). c) Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise tajutakse ka näivat ehk stroboskoopilist liikumist ja esilekutsutud ehk industreeritud liikumist.
Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude munarakud, jaanalinnu muna 15cm, 1,5kg . Üherakulised organismid on väiksed sest, oluline on välismembraani pindala ja
· Kõige pikem on vöötlihasrakk (kuni 30 cm pikkune), kuid väga väikese läbimööduga, et palja silmaga me seda ei näe. Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas rakke uurima hakata. Esimese mikroskoobi valmistasid 1595.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. Tähtsad mehed ja avastused: · Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. · Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel.
rakuteooria kõik organismid on rakulise ehitusega / iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel (viljastatud munarakust areneb loode) / rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (punased verelibled on kaksiknõgusad, et pindala oleks suurem, et siduda rohkem hapnikku), uurimismeetod binokulaarne- (objektide uurimine kahe silmaga), stereo- (suurte objektide uurimine), elektronmikroskoop (valguskiir asendub elektronvoogudega), mikrotoom (objektidest lõikude tegemine), luup (linnu loode), paljas silm (linnu muna rakk), mitmekesisus rakutuuma esinemise järgi: eeltuumsed (prokarüoodid, bakter), päristuumsed (eukarüoodid, loom), rakutuuma arvu järgi: ainuraksed (bakter, algloom, pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed närvikude, sidekude,
Epiteelkude – naha pindmine osa, ümbritseb siseorganeid, limaskestad Sidekude – luukude, rasvkude, veri Lihaskude – skeletilihaste vöötlihaskude, siseelundite silelihaskude, südamelihaskude Närvikude – närvid, närvisõlmed KUDE on ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude kogum 3. Rakkude uurimise vahendid, meetodid: a) Valgusmikroskoop b) Binokulaarne mikroskoop – 2 silmaga c) Stereomikroskoop - 2 toruga d) Mikrotoom – sellega tehakse preparaadist õhukesi lõike e) Elektronmikroskoop – 1931 – valguskiirt asendab elektronide voog – võimaldab vaadata raku sisse f) Radioaktiivsed isotoobid – kasutatakse füsioloogias – märgistatud aatomid 4. Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid Eukarüoodid
teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele. Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. Võrkkesta ääre e. perifeerses osas toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma abil nii, et tekib ainult üks kujutis. Sel juhul langevad vaadeldava eseme kujutised mõlema silma võrkkestale täpselt samastes e. korrespondeerivais kohtades, nt. kollatähnil. 4 4 Maitsmine Maitsmine, lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil
Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 4.) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; Ajataju
Ülekandmine ehk projitseerimine kanname üle teisele inimesele iseenda iseloomujooni või omadusi. Meeldivale inimesele oma teadvustatud häid omadusi ja ebameeldivale inimesel teadvustamata halbu omadusi. Ruumitaju - kaudu saame maailmast ruumilise pildi. Ruumilisuse tajumiseks vajame sügavust. Selle annavad mitmesugused nähtused, mida nimetatakse sügavustunnuseks. binokulaarne nägemine - kahe silmaga nägemine. Vaatame mõnd objekti, siis tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid me näeme ikkagi ainult üht objekti. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina näeme neid kujutisi seetõttu, et aju liidab nad üheks tervikuks tausta struktuur - taust koosneb paljudest osistest, millel on oma asend, paiknemistihedus jne. Tihedus
kooskõlas 2. milline osa on tsütoloogia arengus Baeril? Loomade embrüoloogia rajaja ja avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust Hookil? Leiutas valgusmikroskoobi, mistõttu sai uurida rakkude ja kudede ehitust Leeuwenhoekil? Valmistas mitmesuguse konstruktsiooniga mikruskoope ning uuris ainurakseid ja oli esimine, kes nägi mikroskoobis baktereid 3. millega on võimalik uurida rakke? Valgusmikroskoop, binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, mikrotoom, elektronmikroskoop, radioaktiivsed isotoobid 4. kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? Üherakulised ja hulkraksed organismid 5. milline on väikseim ja suurim rakk? Väikseim on mükoplasma ja suurimad on lindude munarakud (munarebud) 6. tsütoplasma koostis ja ülesanded- peamiseks koostisaineks vesi , selles on lahustsund palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi
Binokulaarsed ja okulomotoorsed vihjed (kaugus): Konvergents - silmad pöörduvad sissepoole fokuseerimaks lähemal olevat objekti. Akommodatsioon - silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Lähemal asuvate esemete vaatlemisel on lääts suurema kumerusega kui kaugemal asuvate esemete vaatlemisel. Stereopsia - sügavustunnetus, kui ümbrust vaadatakse mõlema silmaga. Binokulaarne nägemine tekitab kaks kergelt erinevat pilti kummagi silma reetinale. Need erinevused annavad informatisooni, mida aju saab kasutada sügavuse arvutamiseks. (https://quizlet.com/250491575/taju-flash-cards/) Kiiruse tajumist aitavad läbi viia neuronid, mida nimetatakse liikumisdetektoristeks ajus. Nad reageerivad reetinal kujutise kiiretele asukoha muutustele. Näiv liikumine 30 200 ms vahemikega esitatud "staatilised pildid"
suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv ehk stroboskoopiline liikumine ja esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks ja fooniks.
näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud).
näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud).
Kuna luud ei ole omavahel veel väga kõvasti seostunud, siis muudab see lapsed väga plastiliseks ja painduvaks. Kuid samas suureneb sellega ka traumade oht. Aju kaal hakkab jõudsalt kasvama alates 7. eluaastast, luues eeldused laialdaseks vaimseks tegevuseks. Lapse aju mahu suurenemine aga aeglustub ning aju väline suurus peaks lõplikult välja kujunema umbes 12 eluaastaks. Algklassides vahetuvad lastel tavaliselt piimhambad jäävhammaste vastu. Silmades on välja kujunenud binokulaarne nägemine ja nägemine teravustub.[5] Esimese kooliastme lõpus võivad hakata lastel juba kujunema ka sekundaarsed sugutunnused. Tüdrukutel rindade ja häbemekarvade kasv, poistel võib tekkida häälemurre. Füüsiline areng ei tähenda mitte ainult organismi ellujäämist ja kasvamist, vaid ka meie psühhomotoorika arenemist, mitmesuguste konkreetsete oskuste ja vilumuste kujunemist, mis tagavad toimetuleku elus (Tuulik 1995: 57).[3] Areneb ka motoorika. Lapsed
kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu (stiimuli joontunnused, mis näitavad objekti asendit) 1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates ● silma kohanemine -- silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) ● pildilised tunnused
pidada stiiliks, sest kõik postimpressionistid olid erinevad KUNstinikud: Vincent van Gogh- maastik, lilled, talupojad, autoportreed, hoogsad pintslitõmbed, intensiivsed värvid „tähistaevas“/ Paul Gauguin: eksootika,ei kasutanud tsentralperskpektiivi, puhas värv suurel pinnal, hingeline, vaimne sõnum „kollane kristus“ „naine lillega“ / P.Gezanne: maastik, natüürmort, portree, alguses tumedad pärast heledad värvid, binokulaarne nägemine „õunakorv“ „moodne olympia“ „suplevad naised“ KUNST 19 JA 20.SAJ VAHETUSEL Erines kõigest muust. Väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel ebaselge, Realistid ja impressionistid, Klassitsitid. SÜMBOLISM- pole stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool, fantaasia, salapära/ Juugendstiil/ Postimpressionism-Prantslastel/ Positivistlik ideoloogia, Uusromantism, Kunst
_ Parem tervis _ Rohkem partnereid _ Rohkem järglasi _ Kulu _ Otsene- kaasneb signaaliga vahetu energia- või ajakulu _ Lindude laul, konnade krooksumineaega ja energiat nõudev _ Eredavärviline sulestik- hea toitumine ja tervis _ Kaudne- kui palju toob signaliseerime kaasa lisaks soovitud mõjule ka soovimatuid tagajärgi _ Kiskjate tähelepanu 40. Meeleelundid ja nende roll suhtlemises Nägemine _ Silmade asetsemine koljus _ Monokulaarne nägemine- ühe silma nägemisväli _ Binokulaarne nägemine- kahe silma nägemisväli _ Nägemisteravus- nägemise, eriti kujundite nägemise selgus _ Värvide eristamine _ Monokromaasne e. ühe värvi e. mustvalge nägemine. Võrkkestal esinevad ainult ühte tüüpi nägemisretseptorid (kepikesed), mis reageerivad valguse puuduse tingimustes _ Ööloomad _ Värvide eristamine- sõltub sellest mitut tüüpi nägemisretseptoreid (kolvikesi) silma võrkkestas asub _ Dikromaasia- nt. kassid, koerad _ Trikromaasia- nt. inimesed
eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta so positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivse oreool. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil: · binokulaarne nägemine kahe silmaga nägemine. Vaatame mõnd objekti, siis tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid me näeme ikkagi ainult üht objekti. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina näeme neid kujutisi seetõttu, et aju liidab nad üheks tervikuks. Katse: vaata väljasirutatud käes olevat pliiatsit vaheldumisi vasaku ja parema silmaga
alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k – micron=väike, scopein=vaatama) Uurimismeetodid 1. Mikroskoopia a) Valgusmikroskoobid – 1300x suurendus (0,2*10-6m) Mitu objektiivi ja okulaari, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeeria Binokulaarne mikroskoop – võimalik vaadelda preparaati 2 silmaga Stereomikroskoop – suuremate objektide uurimiseks b) Elektronmikroskoobid – lahutusvõime 0,2*10-9m Valguskiirt asendab elektronvoog, mida juhitakse elektromagnetitega Oluline üliõhukese preparaadi saamine mikrotoomiga ja järgnev trütokeemiline töötlemine o Mikrotoom – masin, millega valmistatakse uuritavast objektist
rohkem kui üht tõlgendust Mis-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskustest oimusagarasse, oluline objektide tuvastamisel temporaalkorteks visuaalsete objektide kindlakstegemine Kus-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse, oluline objektide asukoha määramisel parietaalkorteks ütleb, kus stiimul asjub Sügavustunnused infoallikad, mis annavad märku vaatleja ja eemalasuva stiimuli vahelisest kaugusest. Binokulaarne disparaatsus sügavustunnus, mis põhineb kahte silma jõudva vaate erinevusel. Erinevus seda väiksem, mida kaugemal objekt Monokulaarsed sügavustunnused visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm. Interpositsioon-monokulaarne kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid. Lineaarne perspektiiv-paralleelsed jooned näivad vaatajast
Kaugusvihjed: Monokulaarsed (ühe silma põhised): o Ülekattumine (interpositsioon) – üks objekt on teise peal o Silmalihaste abil – akommodatsioon o Tekstuurigradient o Lineaarperspektiiv (kaugustunnus) o Valgus ja vari o Liikumisparallaks (s[gavustunnus) Binokulaarsed (kahel silmal põhinevad): o Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale. o Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents. Info liigub samal ajal mitmes suunas – ei saa eristada selgeid “töötlusfaase”. Nägemisinfo töötlusega tegelevad mitmed alad – väga spetsiifilised.
signaaliülekande kaskaadi. Transmitter fotoretseptorite ja bipolaarsete rakkude vahel on glutamaat, mille vabanemine väheneb valguse mõjul fotoretseptori hüperpolariseerudes. Ganglionrakud on võimelised genereerima AP. Värvusnägemine- tundlikkuse max on 420, 530 ja 560 nm, vastavalt jagunevad kolvikesed S, M ja L tüübiks. Kontrastnägemine- valguskiire keskosas olevad fotoretseptorid saavad rohkem stimuleeritud kui äärealadel paiknevad retseptorid. Ruumiline e binokulaarne nägemine eksisteerib alas, mis jääb mõlema silma vaatevälja. Kumbki ajupoolkera saab informatsiooni vastaspoolsest vaateväljast. Liikumine Luude rakutüübid: oseoblastid ehitavad luid, osteotsüüdid, osteoklastid lagundavad (Wolffi seadus). I-VII pärisroided ühenduses rinnakuga, VIII-XII ebaroided Pidevühendused e liidused (luud seotud fibroos- või kõhrühendite kaudu) või sünoviaalühendid e liigesed (luude otstes liigesekihn, moodustub liigeseõõs, kuhu
Lindude vastus keskkonnatingimuste muutustele on aktiivne – enamasti rändavad paikadesse, kus tingimused soodsamad, toitu rohkem, tehes perioodilisi rändeid. Rändamisvõimekus tähendab seda, et linnud väga levinud üle kogu maailma, erinevatesse ökoniššidesse (nt üksikutel saartel imetajaid sageli vähe, aga linde on), nad on ka kitsamalt spetsialiseerunud erinevateks eluviisideks, erinevused päris suured. Röövlindudel küllalt hea binokulaarne nägemisväli (saavad hästi kaugust hinnata), samas nt hanelistel või pardilistel väga hea üldala nägemine, aga väike binokulaarne ala. Inimesed eelistavad linde (ja ka imetajaid), kellel on samasugune silmade asetus nagu meil endal (suur binokulaarse nägemise väli), seega inimesed eelistavad sageli röövlinde lepislindudele. Sageli kui lind ise värviline, siis lähtub ka liigisiseses kommunikatsioonis palju värvidest. Lindudel neljanda värvitüübi nägemine (ultravioletne).
Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon ärritajaga kohanemine Apertseptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühilsest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest. 17. Mis on disparaatsus? Miks see oluline on? Disparaatsus - tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Kui disparaatsus 2 silma nägemisväljade vahel on liiga suur, tekib nt binokulaarne võistlus (nähakse eraldi/vaheldumisi mõlema silma projektsioone) 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Hallutsinatsiooniga objekti ei ole olemas, illusiooniga objekt on olemas, kuid tegelikkusest moonutatud. 19. Kirjelda isikutajus ennasttäitvate ootuste efekti, järjestuse efekti, haloefekti. Too iga efekti kohta näide. Ennasttäitvate ootuste efekt Kui õpetaja usub ja loodab, et tema õpilased muutuvad tublimaks, siis nad muutuvadki. Ja vastupidi
on muuseumides olev kunst. Samuti väitis ta, et loob uuesti Nicolas Poussini, ainult looduse järgi. Cézanne'i huvitas looduses esinevate vormide lihtsustamine nende geomeetrilisele algkujule. Ta kohtles loodust silindrite, kerade ja koonustena. Näiteks kändu käsitles ta silindrina, õuna ja apelsini kerana, mäge koonusena. Lisaks sellele viis tähelepanu keskendamine sellele, mida ta oma loodusvaatluste käigus nägi, binokulaarse nägemise põhjaliku uurimiseni. Binokulaarne nägemine tähendab seda, et kumbki inimese silm võtab vastu pisut erineva pildi, mis ajus ühendatakse. See pakub meile sügavustaju ja üksikasjaliku teadmise objektidevahelistest ruumilistest suhetest. Fovism on 20. sajandi algul väljakujunenud kunstivool, mis on omane foovide rühmitusse kuulunud prantsuse kunstnikele. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende
kulles- veeline eluviis, sabauim (lagund osaleb T3) täiskasvanu- 4 jalga hemoglobiin teistsugune -''- herbivoorne toitumine, pikk sooltoru karnivoorne toitum, lühike sooltoru eritavad ammoniaaki eritavad uureat limanäärmed puuduvad limanäärmed silmad külgedel - monokulaarne nägemine silmad otse binokulaarne nägemine (ühest silmast liiguvad aksonid vastasajupoolkerale) (mõlemast silmast väljuvad aksonid) kolju neuraalharja päritolu kõhr kolju neur.harja päritolu luukude · Putukate metamorfoosi tüübid, näited Vastse kudede kaotamine ja nendest tehakse täiesti uued rakupopulatsioonid. * Ametaboolne metamorfoos kasv toimub ainult läbi kestumiste, munast koorub peaaegu täisk isendi sarnane isend. (hooghännalised)
( intiimsuse kasvades kahaneb silmside) Pupilli läbimõõt suurem viitab afektile, sümpaatiale, ahenenud aga vastumeelsusele ja rünnakuhimule. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses ( päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis) Ruumitaju ümbruse õige mõistmine ( kaugemal olev tundub väiksem kui lähemal olev ; eesmine katab tagumise jne) Sügavustunnused okulomotoorne (akommodatsioon,konvergents) ja visuaalne(binokulaarne ja monokulaarne) vt eelmis punkti ka. Distantsitaju tendetsiks on lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses olles kiputakse vahemikke ka ülehindama. Heledavär vilised ja hästivalgustatud esemed tunduvad suuremaina ja lähedalasuvaina. Liikumistaju absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekib objekti reaalsel liikumisel, stroboskoopilisel esitusel (näiv liikumine, animatsioon), indutseeritud liikumine
Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada – tausta ja objekti eristamine. Oluline on tajuja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset “pilti” tõlgendab – mis on taust ning mis ei ole. Tajuline püsivus (perceptual constancy) – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale Indutseeritud liikumine – objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt Vastavusprobleem – liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku Representatsioonid ja keel Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. •
kärnkonnad) läbivad dramaatilisemaid muutusi, kus peaaegu kogu organism modifitseeritakse ümber. Veeline eluviis asendatakse maismaalise eluviisiga, kaotatakse uimed, kasvatatakse jäsemed. Vereringesüsteemis vahetatakse kullese hemoglobiin valmiku hemoglobiini vastu; taimtoidulisest pika soolega, ainult keelenärvi, külgmiste silmadega (monokulaarne nägemine) kullesest saab loomtoiduline lühikese soole, suure suu, frontaalsete silmadega (binokulaarne nägemine saaklooma asukoha määramiseks) ja pika keelega päriskonn. Jääkained eritatakse ammoniaagina kullesel, täiskasvanul aga uureana, et vältida liigset vedeliku kadu. Naha koostis muutub, tekivad limanäärmed, mis sekreteerivad antimikroobseid peptiide. Päriskonnaliste kolju muutub ka väga palju, kus peaaegu pea iga osa remodelleeritakse ümber ja kõhrelisest koljust tekitatakse luukoega kolju. Putukate metamorfoosi tüübid, näited
- Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuurigradient – tekstuur kaob ära - Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal - Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergents – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia – sügavustunnetus, kui ümbrust vaadatakse mõlema silmaga. Binokulaarne nägemine tekitab kaks kergelt erinevat pilti kummagi silma reetinale. Need erinevused annavad infot mida aju saab kasutada sügavuse arvutamiseks Vaatenurga invariantsus Mis on vaatenurga invariantsus? Objektide äatundmise keskseks probleemiks on paljude 2D vaadete olemasolu ühele ja samale 3D objektile Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid? Marri silindrid võimaldavad saavutada invariantsuse kuna selle peatelg ja kuju on
pupill e silmaava - reguleerib valgusvoo tugevust 12 lääts – koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta keskosa nimetakse kollatähniks. Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma abil nii, et tekib ainult üks kujutis. Nägemissüsteem algab reetinast e. võrkkestast. Nägemiskoor: V1 & V2 (esmased nägemisalad) – värv, orientatsioon, kuju, liikumine V3 & V3A – kuju ja liikumine V4 – värvitaju, orientatsioon V5 – liikumine MT – on spetsialiseerunud liikumistajule Retseptiivne väli – võrkkesta ala, millele langev valgus antud neuronit aktiveerib.
annaabi.ee 
