Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Berliin - sarnased materjalid

berliin, haus, parade
thumbnail
9
pptx

Berliini kriisid

Berliini kriisid Sissejuhatus Berliini blokaad Berliini kriis Berliini blokaad 24. juuni 1948-11. mai 1949 Toimus Berliini linnas Saksamaal. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müür ehitamise põhjuseks oli

ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Berliini kriisid

Berliini kriisid Grete Põdra Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik 12.c Berliini blokaad (24. juuni 1948-12. mai 1949) ● Külm sõda algas Berliini blokaadiga 1948. aastal ja see kestis kuni Berliini müüri langemiseni ● Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistati ette reforme ● Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur ● Kui läänetsoonides alustati majandusreforme, astuti Nõukogude okupatsioonis sellele vastu ● 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini välismaailmast ära ● Nii lootis Nõukogude Liit linna põlvili suruda ja endaga liita, kuid Lääne-Berliin ei alistunud ● Vastupidi, linnale osutatud abi tegi lääneliitlased Saksamaal populaarseks ning muutis Lääne ühtlasemaks ● 324 päeva pärast oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama ● Berliini blokaadi võib pidada külma sõja algusek

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Juugendstiil (kunstiajaloo referaat)

dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 ­ 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 ­ 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 ­ 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias.

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) ­ varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolo

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Natsi-Saksamaa/Kolmanda Riigi riigi kunst

Tallinna Nõmme Gümnaasium Kolmanda Riigi kunst Referaat Mart Linnas Juhendaja Rainer Vilumaa Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Maalikunst..............................................................................................3 Skulptuur...............................................................................................3 Arhidektuur............................................................................................4 Paraadid................................................................................................4 Muusika ................................................................................................5 Graafiline kunst.......................................................................................5 Kasutatud allikad......

Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. -

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Futurism (kunstiajaloo referaat)

Giacomo Balla sündis Itaalias 1871. aastal keemiku perre. Peale isa surma asus ta tööle kivitrükipoodi, mis pani aluse tema kunstihuvile. Peale Turini ülikooli lõpetamist kolis Balla Rooma, kust ta abiellus. Aastaid tegeles ta Roomas karikatuuride ja illustratsioonide joonistamisega ning tegi ka portreesid. 1898. aastal oli Veneetsias tema esimene näitus ning järgnevatel aastatel käis see näitus mööda erinevait linnu, nagu näiteks Berliin, München ja Rotterdam. Giacomo Ballat mõjutas suuresti Marinetti, nii et Balla hakkas ka futuristlike teoseid looma. Ta võttis oma eesmärgiks kujutada valguse levimist, liikumist ja kiirust. 1910. aastal hakkas Balla disainima mööblit ning riideid. Esimese maailmasõja ajal oli Balla ateljee kogunemiskohaks noortele kunstnikele, kuid maailmasõja lõppedes lõppesid ka kogunemised. Kuulsaimad tööd on ,,Lamp ja kuu" ja ,,Koera ja keti dünaamika".

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Neli vanakreeka heerost HERAKLES, PERSEUS, THESEUS ja IASON

Neiu rääkis veel, et tema ema oli end ilma igasuguse tagamõtteta nereiididest1 ilusamaks pidanud, mistõttu Poseidon nii vihastas, et saatis nende maale hirmsa koletise, kellele tuli ilusaid tütarlapsi ohvriks tuua. Perseus polnud argade killast. Ta ootas ära eluka saabumise, tappis meile tuttavate relvadega koletise ja nais Andromeda. NB! Suurenda pilti! Rubens. Perseus vabastamas Andromedat. Pildigalerii, Berliin. Danae juurde tagasi jõudnud, kuulis Perseus, et kohalik valitseja endiselt ema kimbutab. Nüüd läks sangar mehe juurde, võttis oma paunast Medusa pea ja otsemaid, kui kuningas nägi gorgo nägu, ta kivistus. Saare valitsejaks sai Danae ja Perseuse päästnud kalur Diktys. Lõpuks soovis sangar ka oma vanaisa näha, mistõttu ta ühel ilusal päeval Argosesse suunduski. Akrisios aga, kuulnud tütrepoja tagasitulekust, kohkus hirmsasti. Et vältida oraakli ennustust, põgenes mees

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
13
odt

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ­ neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperialism on suurriikide püüe o

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

suveräänsed. Kuid SLV ei tunnustanud SDVd, pidades end ainsaks Saksamaa esindajaks. Saksa Liitvabariigi välispoliitika põhimõtteks oli Hallsteini doktriin. (Hallstein=SLV riigisekretär) NB! Hallsteini doktriini sisu: SLV katkestab suhted iga riigiga, kes tunnustab Saksa DVd. (erandiks oli NSV Liit). Seetõttu tunnustasid Saksa DVd vaid teised sotsialistlikud riigid. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid seoses Saksamaa lõhestatusega pingelised. Eriti suureks probleemiks oli Berliin. Kumbki pool ­ nii NSVL kui lääneriigid tahtsid näidata, et nende tsoonis Berliinis on elu parem kui teisel. Paljud idasakslased põgenesid Lääne-Berliini. NSV Liidu põhimure oli, et Lääne-Berliini ei liidetaks SLVga. Berliini kriisi sisu: ööl vastu 13. augustit 1961 ehitasid idasakslased (NSV Liidu nõudel) Lääne-Berliini ümber müüri, et isoleerida Lääne-Berliin ülejäänud Ida-Saksamaast (NB! Berliin paiknes ju Saksa DV "sees"!)

Ajalugu
641 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

Lisaks sai Euroopas turgu. Nõustun: Tänu Marshalli plaanile ehitati üles Saksa Liitvabariik. Kriisikolded Külma sõja ajal: I pool ­ 1) Berliini I kriis ehk Berliini blokaad ­ 1948-1949. Osalejad: USA, Inglismaa, Prantsusmaa NSVL. (Berliin oli jagatud neljaks, aga asus NSVLi okupatsioonitsooni sees. NSVLil oli eesmärk teised riigid Berliinist välja ajada, soovis saada kontrolli enda kätte. Selleks blokeeris ta kõik teed, mis viisid Berliini ülejäänud kolme sektorisse ja Berliin sattus blokaadi. Kogu maismaaühendus ja kaubavarustus oli katkenud. Inimesi, kes elasid Berliinis, ähvardas nälg. Teised riigid otsustasid oma osa Berliinist hakata varustama lennukitega. Juuni 1948- mai 1949 toimuski Berliini varustamine õhu kaudu ­ Berliini ei jäetud üksi. Ühtsest Saksamaast ei saanud juttu olla, sest lääne pool rakendati turumajandust ja ida pool plaanimajandust. Tulemus: Saksamaa lõhenes 1949 Saksa Liitvabariik (tsoonid, mida oli

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948- 1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin. ● 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem demokraatlikut ja Ida-poolne NSVL-u ala see-eest oli sotsialistlik. Seega nad kasvasid lahku ning tekkis demokraatlik Lääne-Saksamaa ja sotsialistlik Ida-Saksamaa. ● Stalin korraldas blokaadi, kuna ○ Jaanuaris 1947, kui USA ja Suurbritannia oma alad ühendasid, siis NSVL mõistis, et nad üritavad üles ehitada võimsamat Saksamaad üles.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

vahistati, süüdistati kontrevolutsioonis. Jaan Tõnisson saadeti Eestist välja, suundus Stockholmi. Mujal Eestis sellised manifestatsioone 15. nov seisukohtade tutvustamiseks puudusid. U nov tekkis Eestis veel üks seltskond mõjukaid inimesid, kes olid samuti huvitatud Eesti lahutamisest Venemaast, aga mitte Eesti iseseisvusest - baltisakslased. Tellingshausen - teatas, et siinsete baltisakslaste sooviks on anda Eesti alad Saksa riigile. Berliin oli selleks ajaks veendunud, et sõja lõppedes peab Saksamaa enda kätte saama kõik vallutatud alad. Berliin soovis mingisuguseid ametlikke otsuseid, ei piisanud ainult rüütelkonna esimehe suusõnaliselt soovist. 17. dets võtsid vastu vormilised otsused, millega palusid abi Eesti ja Läti lahutamisele Vene riigist. Tuginesid Põhjasõja aegsetele aktidele, Uusikaupunkki rahulepingule ja Riia

20. sajandi euroopa ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Valitsev olukord 1938-39 Euroopas

Kuna Poole oli enne II ms suurem, siis Poola riigile otsustati nende alade kaotus kompenseerida Sm arvelt- nihkus lääne suunas. Poola ja Sm vaheliseks piiriks pidi saama Oder Neisse jõgi, praegu ka nii. 4. Lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht- see sai alguse ühinenud rahvaste deklaratsioonist. 45 aastal sõjategevus Sm-l. USA ja Inglismaa olid NSVL-ga kokku leppinud, et Berliini vallutamine jääb NSVL osaks. Berliini jõuti aprilli lõpul. Teisel mail Berliin kapituleerus. Enne seda oli Hitler sooritanud enesetapu. Hitler oli määranud oma asendiks admiral von Dönitz (ple oluline nimi), tal polnud võimuga mdiagi peale hakata, Sm oli liitlaste ja NSVL kontrolli all. Saksa väed kapitulleerusid 7. Mail USA vägede peakortris. Seal olid Sm esindajad, USA ja Inglismaa omad. Seal ei viibinud NSVL esindajaid. NSVL nõudis nüüd, et Sm kordaks veel kapitulliseerimist, et NSVL oleks ka kohal. 8. mail toimus selle kordamine, jälle kirjtuati sellele alla

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Karismaatilised naised

Tekib plussmärk + . e) Hiireklahvi all hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile. f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk ,,tagasi". HURRAA-AAA-AAAA! Jälle üks kogemus juures! Elagu elukestev õpe! NOFRETETE ­ VAARAO EHNATONI LEMMIKNAINE Nofretete. Ülevärvitud lubjakivi. Egiptuse muuseum. Berliin Nofretete (teistes keeltes Nefertiti) eluaastad saame ajalooallikate järgi umbkaudu määrata vahemikku 1370 ­ 1330 eKr. Ta oli üks vaarao Ehnatoni kuuest abikaasast, kuid ta ei olnud Ehnatoni poja, järgmise vaarao Tutanhamoni 2 ema. Noorelt surnud Tutanhamoni ema oli vaarao teisejärguline abikaasa. Nofretete nime võime tõlkida nii: kaunitar on tulnud või iludus on saabunud. Daami päritolust ei ole midagi teada. Kõik viitab sellele, et vaarao nais Nofretete küll

Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

1.Maailm pärast II MS

oma Kesk-ja Ida-Euroopa siseliinid endaga moodustas Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Alad, mis läksid NL mõjusfääri Poola(nihkus läände jõgi Oderneisse), Saksa dv, Jugoslaavia (pole NL sfääris), Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Albaania. Raudne eesriie ehk eraldusjoon lääneriikide ja NSVL mõjusfääri kuuluva Ida-Euroopa vahel. NL katse takistada mõjude tulekut läänest ja inimeste pääsu idablokist.Saksamaa jaotati võitjate vahel okupatsioonitsoonideks. Samuti ka berliin mis oli dv alal. Neli tsooni USA, GRB, FRA ja NL. Taheti saksamaa demokratiseerida. Jagati kontrollimiseks, et natsism kaoks ja tekiks korralik demokraatlik riik mõeldi üheskoos. Rahareformi taheti et majandus toimiks. NL ei mängi kaasa. Võidurelvastumine- Usa ja NL, külma sõja oluline joon. Mõlemad leiutasid uusi, võimsamaid relvi, USA tuumapommi, NL salaluurel õnnestus varastada selle plaanid ja 1949 katsetasid edukalt. 1952 vesinikutuumapomm

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Teise maailmasõja lõpp

Potsdami konverents AEG: 17. juuli ­ 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL ­ Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA ­ Harry Truman (president) SB ­ Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi ­ Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7

Ajalugu
110 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Juugendstiil

dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 ­ 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 ­ 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 ­ 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias.

Kunstiajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Teine maailmasõda

· Saksamaa peab hüvitama sõjakahjud · Poola küsimus: idapoolsed alad jäävad NSVLile (piir jooksis mööda rahvuspiiri). Sakslased sunniti Poolast lahkuma (Saksa aladele). · Lepiti kokku, kus ja millal tuleb kokku ÜRO asutamiskonverents. Berliinis 45.a alguses oli Hitler asunud punkrisse elama, seal ta viibis 105 päeva, ainult 2 korda käis maa peal. 30.apr sooritas Hitler enesetapu. Hitleri järglane Dönitz (ka enesetapp). 2.mail (45) kapituleerus Berliin, 7.mail kapitalisatsiooniakt: Saksa väed USAle, 8.mail uus akt ka NSVLile (Venemaal 9.mai ­ võidupüha). 1945. juuli-august: liitlaste 3.kohtumine Botsdamis: Churchill (lahkus valimiste ajaks, tagasi ei tulnud), pärast tema asemel Atlee, USA: Truman, Stalin. Lepiti kokku: · Sõjaroimarid tuleb anda kohtu alla (vastaspoole omad) · Seadustati sakslaste ümberasustamine Saksamaale · Ida-Preisimaa läheb NSVLile (end.Köningsberg, nüüd Kaliningrad)

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

17. sajandul hakati otsima 1606 jõuti Austraaliasse ehk Lõnuamandrile (Derra Ostarlis) 3.Valgustatud absolutism Saksamaal Kolmekümneaastase sõja 1618-1648 lõpetanud Vestfali rahu kinnitas Sm pol killustatuse 300 riigiks Sm ühendamine oleks võinud toimuda Preisima või Habsburgide Austria ümber Preisimaa hertsogriik kujunes 1525, esimene protestantlik riik Euroopas Alates 17. Saj-st kuulub Preisimaa Brandenburgi kuurvürsti võimu alla Friedrich Wilhelmi ajal (1640- 1688) rajati Berliin, loodi armee, kanalid pr. hugenotid edendasid tööndust Friedrich III (1688-1713) kroonis end Preisimaa kuningaks Friedrich I nime all Friedrich III oli ihne, merkantelist, tubakakolleegium, palgaarmee asendati nekrutitega (80000), kujunes preisi bürokraaatia, langetas otsuseid ainuisikuliselt, sinised ümbrikud Friedrich II Suur (1740- 1786), valgustatud valitseja, keelas piinamised, rajas Sanssouci lossi, kohtuprotsesside

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Ajalugu V - II maailmasõda

tunnustama. Määrati kindlaks ka Poola piirid. Poola oli riigina likvideeritud, kuid see otsustati taastada. 1939 aastal oli Poola idaosa olnud NSVL-i käes, kuid see-eest saab Poola Saksamaa idapoolsete alade arvelt alasid juurde, seega liikus Poola lääne suunas. Riigipiiriks sai Oder Neisse jõgi. Veel lepiti Jalta konverentsil kokku see (või pigem kinnitati üle), et pärast Saksamaa kapituleerumist kuulutab NSVL Jaapanile sõja. 1945 toimusid lahingud Saksamaal. Berliin kapituleerus 2. mail 1945. Kuigi Hitler oli surnud, oli ta oma järeltulijaks määranud admiral Dönitzi ja nii jätkasid mõned väeosad vastupanu osutamist. Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 7. - 8. mai. See kirjutati alla lääneliitlaste peakorteris 7. mail, kuid see ei rahuldanud NSVL-i ja nii korrati kapitulatsiooni 8. mail. Alla kirjutamise hetkel oli Moskvas juba 9. mai, nii tähistab NSVL võitu Saksamaa üle 9. mail, Lääne-Euroopas 8. mail ja 9. mai on Euroopa Liidu päev

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Ajalugu II maailmasõda

kuu pärast Jaapanis sõjategevust.  Berliini vallutamine on NSVL ülesanne. 1945. aasta kevadel Berliini vallutamine. 25. aprill 1945. aastal Torgaus Elbe jõe juures ida ja lääne rinne said kokku. 10 Lahingud Berliini pärast algasid aprilli lõpus. 30. aprillil sooritas Hitler enesetapu. Enne seda oli määranud oma järeltulijaks merevägede juhataja admiral Döniz’i. 2. mail hõivati Berliin. NSVL vägede liikumisega Berliini peale kaasnes tohutu vägivald tsiviilelanikkonna kallal – rüüstamine, Saksa naiste vägistamine (umbes pool milj). Tsiviilelanike kallal toimuvat vägivalda keegi ei piiranud, sellele vaadati läbi sõrmede. Seda põhjendati, et Saksa oli ka samamoodi kasutanud tsiviilelanike kallal vägivalda. Umbes nädal peale Berliini vallutamist Saksa väed kapituleerusid. 1. 7. mai 1945. Reimsis lääneliitlastele (NSVL esindajaid ei olnud) Alla kirjutas

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Prantsusmaa Võõrleegion

hakkasime kolmekesi edasi liikuma. Väga kaugele me ei olnud jõudnudki, kui algas uus õhurünnak. Ka selle elasime kolmekesi üle tänava ääres lamades, sest meil pol- nud kuhugi varjule minna." Sõjavangis Rohkem Lillemaa sellest hävitusrünna-kust ei kirjuta, vaid mainib reipalt, et otsustas Tallinnast lahkuda, mida ta ka tegi. Lõppeks lahkus ta ka Eestist, suundudes üle Läti ja Leedu Saksamaale. Seal jäi ta esmaseks peatuskohaks Berliin, kuid alaliste õhuhäirete ja -rünnakute pärast lahkus ta sealtki, suunaga Läände. Saksamaa elust Lillemaa palju ei ole kirjutanud, kui vaid seda, et sõja lõppedes langes ta ameeriklaste kätte vangi, kes aga andsid ta koos teiste sõjavangidega prantsuse sõjaväe-võimudele. Nii oli ta olnud ameeriklaste käes sõjavang vaid kolm kuud ja prantslaste sõjavang il oagris neli kuud, kus elu oli olnud väga raske. Haigused ja nälg olid paarilisteks, isegi joogivett anti jaopärast

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teine maailmasõda

1.Aastaarvud . * 1. sept. 1939- 2.sept. 1945 : Teine maailmasõda. * 7 dets. 1941 : Ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. * 8-9 mai 1945 : Võidupüha, saksamaa kapituleerus, berliin langes. 9 mai lõppes sõda nõukogude liidu jaoks. *29sept. 1988: müncheni kokkulepe *6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht.

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
12
doc

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL

Saksamaa ja Itaalia said loa ühineda Brüsseli lepinguga. 9. kl. õpik väidab, et okupatsioon lõpetati 1994) Saksamaa jagati neljaks tsooniks (Potsdami konverentsi otsus) - vt. kaart Adamson, lk.110, Fjodorov, lk.38. See pidi olema ajutine. Kõrgem võim tsoonis kuulus vastava liitlasriigi ülemkomissarile, kuid Saksamaa ühtsuse pidi tagama ülemkomissaridest koosnev Liitlaste Kontrollnõukogu, mis pidi tegutsema konsensuse alusel, asukohaga Berliinis. Berliin jagati neljaks sektoriks (asus NSVL tsoonis) - vt. kaart lk.48. Saksamaa territoriaalne vähendamine (Potsdami konverentsi otsuste põhjal): Ida-Preisimaa jagati pooleks, osa sai NSVL (Kaliningradi oblast), osa Poola Poola läänepiiriks Oder-Neisse jõgi koos sellest idasse jäävate aladega. Sealsed sakslased, ka Tsehhoslovakkias elavad sudeedisakslased asustati Saksamaale ümber. Kokku tuli Saksamaale Ida- Euroopast 14,3 milj inimest.

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Teine maailmasõda

· Pandi paika ka Poola piirid. Poola idapoolne osa oli läinud NSVL'ile (Lääne-Ukraina ja Valgevene) Poolale otsustati anda alasid juurde läänes Sm arvelt. Uueks piiriks pidi saama Oder Neisse jõgi. Poola riik nihkus nn lääne suunas. Nendel aladel elavad sakslased pidid ümber asustuma Sm. · Lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. '45 aastal liitlaste väed tegutsesid eeskätt Sm. 2 mai hõivati Berliin NSVL vägede poolt, Hitler oli selleks ajaks sooritanud enesetapu. 8 mai Sm kapituleerus tingimusteta. 2 sept '45 sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega. Enne Jaapani kapituleerumist toimus liitlaste viimane kokkusaamine, juuli-august Potsdamn. NSVL esindajaks ikka Stalin, USA's (Roosewelt suri mai '45) Truman, Inglismaal oli konverentsi alguses kohal Chruchill (samal ajal parlamendivalmised Ing)ja lõpus oli Atlee.

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

VENEMAA-NSVL tabel

VENEMAA/ NÕUKOGUDE LIIT sise- ja välispoliitika majandus kultuur rahvusvaheline poliitika 1900-1914 - isevalitsus Nikolai II - kiire tööstuslik areng ­ Witte - tsensuur sõjalis-poliitiliste blokkide kujunemine - - venestamine eelkõige Poolas, Soomes ja Baltimaades. väliskapitali suur roll ametlik kultuuripoliitika keiser, usk ja liitumine Entente'iga: - võitlus mõjusfääride pärast Kaug-Idas - vastasseis - maaküsimus - kiiresti areneva isamaa 1893 Vene-Prantsuse Jaapaniga - 1904-1905 Vene-Jaapani sõda kapitalismi ja feodaal-pärisorjusliku

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajalugu eksam 1

Enne kodusõda , hiljem USA. Saksamaa 1933-1945 A.Hitler natsionaalsotsialistlik töölispartei Kolmas Reich 1945-1949 Saksamaa jaotatud okupatsiooni tsoonideks . Saksamaa kapituleerus 8.mai 19 1948-1949 Berliini blokaad ­ Nõukogude liit piiras sisse Lääne-Berliini ja lääne riigid tõid abi nn ,,Õhusilla" abil , Berliini blokaadi lõpptulemuseks oli Saksamaa jagumine kaheks riigiks Saksamaa Liitvabariik e. Lääne-Saksamaa pealinn Bonn ja Saksa DV pealinnaga Berliin , NSVL kontroll kommunism , sotsialism , taasühines 3.okt 1990 Berliini müür 1961.august . Takistada idast läände põgenemist , lammutati 1989 okt. rahva poolt Lääne-Saksamaa Riigikantsleriks sai Konrad Adenauer viis ellu sotsiaalse turumajanduse poliitikat , mille tulemusena toimus kiire areng . Sotsiaal turumajandus- riik ei reguleeri majandust , kindlad reeglid , ettevõtete vaba konkurents , stabiilne raha , avatud turg , erasektor. Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

20. sajandi I pool arhitektuuris

Fourth level Fifth level Saksamaa, Walter Gropius (18831969), "Bauhaus", Dessau Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saksamaa, Walter Gropius (18831969), korterelamute kvartal, Berliin Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level USA, Frank Lloyd Wright (18671959), Falling Water, Pennsylvania Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Kunstiajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

*1945a Jaanuaris Punaarmee uus pealetung, vallutati Varssavi 27 jaanuar vabastati auschwitzi koonduslaager Jalta konverents Märtsis algas Punaarmee lõplik pealetung Smaale Aprillis vallutati Königsberg, Ida-Preisimaa, Viin 25.aprill sulgus piiramisrõngas Berliini ümber Lääneliitlased ületasid Reini jõe, jõudsid Elbeni, edasi pealetung lõuna suunal 20 aprill Hitleri enesetapp 2. Mail alistus Berliin, lõpes sakslaste vastupanu Põhja-Itaalias 7mail kirjutasid lääneliitlast ja Smaa esindajad Reimsis alla Smaa vägede tingimusteta kapitulatsioonileppele Vaherahu hakkas kehtima 8ndal mail, Eu's sõja lõpu päev NSVL & Smaa vahel kapitulatsiooniakti allkirjastamine Berliinis 8mai, jõustus 9mai (NSVL/Vmaa võidupüha) Vaikse Ookeani rindel jätkusid õhurünnakud Jaapani linnadele 6aug aatompomm Hiroshimale

Ajalugu
124 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun