Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Berliin külma sõja ajal - sarnased materjalid

berliin, blokaad, wall, müür, harrison, driving, sõjaseisukord, related, berlin, building, 1080, doktriin, ehitustöölised, johanna, solveig, grete, eellugu, ühendriigid, liiduvabariik, nsvl
thumbnail
1
rtf

Kriisid külma sõja ajal

Suessi kriis - 1952 aastani oli Egiptus kuningriik. 52. aastal toimus riigipööre. Võim läks G. A. Nassari kätte. Eesmärgiks oli 1) et Egiptus hakkaks arenema kommunistlikult ja 2) Egiptuse majanduse parandamine. Üheks vahendiks, kuidas majandust elavdada pidi saama Niiluse jõele ehitatud hüdroelektrijaam. Rajati Assuani linna lähedale. Polnud raha. Hüdroelektrijaama ehitamist pidid rahastama Suurbritannia ja Prantsusmaa aga nad keeldusid. Samal ajal hakkasid tihenema Egiptuse suhted NSVL- iga, tõonäoliselt NSVL soovitusel otsustas Egiptus kanali riigistada. See riigistati 26. juuli 1956. Egiptuse, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelised suhted muutuvad teravaks, sest Inglismaalt ja Prantsusmaalt on ära võetud nende varandus. 1) Esialgu püütakse olukorda lahendada diplomaatiliselt 2) Nähakse Nassari kukutamist 3) Nähakse sõjalist sekkumist. Viimane võimalus valitigi, sest Iisrael oli huvitatud Egiptuse ründamisest, kuna Egiptuses asusid Palestiinlaste partisanide la

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külma sõja algus

1947 kuulutas USA president Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Marshalli plaan Samal aastal kuulutas USA riigisekretäis Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada komministliku kihutustöö mõju. Berliini blokaad 1948 juuni ja selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toit jm) lootes sellega linna põlvili suruda ja endaga liita. Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. NATO Põhja-Atlanti Lepingu Organisatsioon. 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga 1949 aprillis

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külm sõda - blokaadid ja kriisid

Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi ­USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

VENEMAA-NSVL tabel

1956 NLKP XX kongress rehabiliteerimine ja represseeritud rahvaste "riikluse" osaline taastamine 1960-1969 60.aastate põlvkond 1961 NLKP XXII kongress - uus parteiprogramm ­ optimism 1961 Berliini müür kommunism üles ehitatud 1980. aastaks uudismaade kampaania ja sunniviisiline sula 1962 Kuuba kriis maisikasvatamine 1961 Gagarin kosmoses 1963 ikaldus - algas viljaostmine USA- 1963 tuumarelva-katsetuste osalise

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arutlus II MS kohta (USA ja NSVL)

Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. 1945. aasta veebruaris toimus USA, NSVL-u ja Inglismaa riigijuhtide vaheline kohtumine Jaltas, kus arutati ka suhtumist Saksamaasse peale Teist maailmasõda, mis nägi ette Saksamaa jagamist okupatsioonitsoonidesse. See tõi endaga kaasa olukorra, kus 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSVL. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks. USA ja NSVL vahelist võitlust demonstreerib ilmekalt asjaolu, et 1948 sulges NSVL kõik juurdepääsuteed Lääne-Berliini, see näitab NSVL püüdu panna USA kitsikuse olukorda. Selle tulemusena hakati linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tehti seda, kuni blokaad lõpetati. Kumbki pool ei soovinud vastase paremust tunnistada ja lõppkokkuvõttes tõi see kaasa 1949. aasta mais Saksamaa lõhenemise: Lääne - Saksa

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi v�

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo konspekt

RAUDNE EESRIIE Väljend tuleb W. Churchilli Fultonis 1946. a. peetud kõnest, kus ta ütles ,, Stettinist Läänemere ääres kuni Triesteni Aadria mere ääres sirutub üle mandri raudne eesriie" Sellega tähistati Lääneriikides N Liitu ja tema mõju all olevaid riike Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes - Berliini blokaad Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4 okupatsioonitsooni jaoks, võtsid lääneliitlased uue valuuta oma tsoonides 18. juunil ikkagi kasutusele. Kõrvale jäeti vaid Berliin, et probleemi Nõukogude administratsiooniga arutada. Nõukogude Liit lootis aga seda asjaolu ära kasutades kogu Berliin oma

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

Türgi, Hispaania). 3 · NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks Euroopas NSVL survele ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid Euroopas luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid- näiteks astus Prantsusmaa de`Gauelle`i ajal ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja (põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis). NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad. 2.6. Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) (Vt. ka õpik lk.51-52): · Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. · Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Algselt mõeldi tuumapomme kohale toimetada lennukitega, kuid hiljem hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvadega likvideeris NSVL oma mahajäämise tuumarelvastuses, USA jäi kunagisest edumaast ilma. Tuumarelvade olemasolu seadis maailma hävimiseohtu, aga samas hoidis nende olemasolu ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 13.Kriisid külma sõja ajal Berliini blokaad (24.juuni 1948 ­ 12.mai 1949) Läänes usuti, et Stalinit on võimalik rahustada. Nende silmad avad, aga Stalini katse hõivata Lääne- Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. , NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948. Aastal alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära

Ajalugu
234 allalaadimist
thumbnail
5
odp

Berliini blokaad

Berliini blokaad Arvin Aitaja 9a klass Berliini blokaad 24. juuni 1948 ­ 12. mai 1949. Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Teise maailmasõja lõppedes jagati Saksamaa võitjariikide USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Läänetsoonides kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olnud Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSV Liit ei saanud seda linnaosa Nõukogude okupatsioonitsooniga majanduslikult siduda

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

juunil 1948) oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites (mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal). Lääneriigid otsustasid, et nende raha hakkab kehtima ka Lääne-Berliinis. Sellele vastuseks blokeeris NSV Liit 25. juunil 1948 kõik Berliini läänesektoritesse viivad raud- ja maanteed ­ algas Berliini blokaad. Berliini blokaad kestis kuni 1949. aasta maikuuni. Lääne-Berliini (2,2 miljonit elanikku) varustati selle aja jooksul lääneriikide poolt õhu kaudu. Toimus 200 000 lendu, iga kolme minuti järle maandus üks lennuk. NB! Berliini blokaad näitas, et Lääneriikide ja NSV Liidu vahel on ületamatud erimeelsused. Nüüd algas tegelikult külm sõda! NSV Liidul ei õnnestunud sundida Lääneriike Lääne-Berliini endale andma. Ta saavutas vaid, et Lääne-Berliin

Ajalugu
641 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

Euroopas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Warsaw_Pact_Logo.svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.  Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

rahvuslased jäid peale  II MS lõpus hakkasid NSVL-i ja lääneliitlaste suhted jahenema: Lääneriigid tundsid, et Stalin üritab kehtestada oma võimu Euroopas o NL oli läänes üles ehitanud luurevõrgu o Kesk- ja Ida-Euroopas seati ametisse kommunistlikud valitsused o NL esitas territoriaalsed pretentsioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viimast o NSVL-s jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamisele  Stalini kõne Moskvas 1946 – rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas; andis märku, et NL valmistud konfliktiks Läänega (Külma sõja algus)  Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

II ms järgset aega kuni 80ndate aastate lõpuni tuntaksegi Külma sõja nime all. Külm sõda on ida ja lääne vastasseis, kus hoiduti otsestest sõjalistest konfliktidest. Külm sõda algas pärast II maailmasõda, aga täpsem aeg ­ 1946 ­ Churchilli kõnes esines termin ,,raudne eesriie" (lääs ja ida on üksteisest eraldatud ning läbikäimine nende vahel on takistatud). Sõja alguseks on peetud ka 1948-49 kui toimus Berliini blokaad, mille tõttu Saksamaa lõhenes kaheks. Ka Külma sõja lõpu puhul on välja toodud erinevaid aastaid ­ 1989 ­ Berliini müür langes või siis 1991 ­ üks Külma sõja osapooltest (NSVL) lagunes. Külm sõda algas, sest NSVL soovis oma mõjuvõimu suurendada Euroopas ja Aasias, USA soovis selle mõjuvõimu levimist takistada. Külmal sõjal oli palju erinevaid avaldumisvorme: võidurelvastumine (mõlemad osapooled püüdsid nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt omale

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks võitjariikide vahel. Lääneriigid otsustasid tegutseda ühiselt, kartes Nõukogude ekspansiooni (laienemist). Ühendati Briti ja USA tsoon, hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa ( kes tegelikult tahtis oma igivana vaenlast pigem jagatuna näha). 1948. alustati läänesektoris rahareformi. Nõukogudetsoon sellest ei teadnud, sinna voolas nüüd vana raha, mis oli väärtusetu. Selle peale blokeeris Nõukogude Liit Berliini läänesektori- Berliini blokaad. Kuid, õhuteed jäeti vabaks. Lääne-berliini hakati varustama kõige vajalikuga õhusilla kaudu ning üsna varsti peatas Nõukogude Liit blokaadi. Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks. 1949 loodi Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik) Lääne- Saksamaal ja samal aastal Ida-Saksamaal Saksa Demokraatlik Vabariik (diktatuur). · Sotsialistlik pööre: 1)Peale Punaarmee saabumist anti ajutises valitsuses juhtimine kommunistidele, kuid seda loomulikult NSVL survel

Ajalugu
258 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Saksa Demokraatlik Vabariik

Saksa Demokraatlik Vabariik 2009 Sisukord Sissejuhatus Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%. 3.Nimeta ida-ja lääneploki maujanduslikud ja sõjalised ühendused. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon SEATO-Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon WEU- Lääne-Euroopa Liit VLO-Varssavi Lepingu Organisatsiooni 4.BERLIINI BLOKAAD 1948-1949.a Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid

Ajalugu
198 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

sõjavarustust osta USAlt nii, et maksavad selle eest pärast sõda. 27. aprillil alistub Kreeka 29. juuni - Saksa väed ületavad NSV Liidu piiri. Saksa armee jagatud kolmeks grupiks: Nord Leningradi peale; Mitte purustama Valgevene Punaarmee üksused, ning siis Moskva peale; Süd pidi vallutama Ukraina. 1941. aasta sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast 10. juulil algas Leningradi blokaad Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, kuid saabus sügis ja talv, mille jaoks ei olnud sakslased valmistunud. 6. detsembril alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Vaevaga suutsid sakslased rünnaku peatada. 7. detsembril ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. USAle kuulutavad sõja ka Itaalia ja Saksamaa. 1942 12. mai ­ Punaarmee üritab Harkovi all rünnakut, saab hävitavalt lüüa.

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
28
docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 194. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.  BERLIINI BLOKAAD Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külma sõja kujunemine

Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud) ja Hispaaniale ei pakutud (kuna seal võimutses diktaatorina F.Franco). Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Külm sõda

kommunistide ja sotsialistide kätte · 1948 alustati läänesektoreis rahareformi. Nõukogude administratsiooni sellest ei teavitatud ning idatsooni hakkas voolama suurtes kogustes vana raha, millel polnud peaaegu mingit väärtust. · Kasutades ettekäändeks rahareformi, alustas Nõukogude Liit 1948. a. suvel tsoonipiiride ja Berliini läänesektori blokeerimist ­ Berliini blokaad. Lääne-Berliini hakati varustama õhusilla kaudu. 1949. aasta hiliskevadel andis Moskva järele ning lõpetas blokaadi. Berliini kriisil oli mitmeski mõttes murranguline tähendus: kõigile sai selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud; just Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks (NSVL luges selleks Churchilli Fultonis peetud kõnet) · 24. mail 1949 jõustus Saksamaa Liitvabariigi (Lääne-Saksamaa) põhiseadus ning augustis

Ajalugu
691 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajaloo eksami kordamismaterjal

Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. 1944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki Nõukogude­Saksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad, mille tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku. Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma. 6. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias. Liitlasvägede saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema. Lääneliitlased alustasid liikumist

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külm sõda

arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin ­ 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm. Marshalli plaan ­ 1948-49 välja töötatud plaan, see oli Trumani doktriini praktiline elluviimine. Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid). Rahulepingud sõlmiti Jaltas ja Potsdamis tehtud otsuste põhjal. 1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid). Rahulepingud sõlmiti Jaltas ja Potsdamis tehtud otsuste põhjal. 1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid). Rahulepingud sõlmiti Jaltas ja Potsdamis tehtud otsuste põhjal. 1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks

Ajalugu
585 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Külm sõda

kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) ­ abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. USA andis 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. 1948 ­ külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Külma sõja avaldumise vormid: · Vastastikune propaganda ja luuretegevus · Võidurelvastumine ­ külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Võidurelvastumine ­ mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. · Kosmose uuringud ning haridus ja teadus

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajalugu kontrolltöö 2. Maailma Sõda

1, Nimeta muudatusi Euroopa kaardi peale 2. MS. Pärast 2. MS tekkisid uued riigid. Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NVL Liidule.NSVL sai ka Ida-Preisimaad koos Köninsbergiga. Itaalia loovutas oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Taanile kuuluned Island oli juba seni iseseisvunud. NSVL võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sh Viiburi linna. 2, Mis on raudne eesriie?Too näiteid. NSVL ja lääneriikide suhtumise jahenemine. Võidurelvastumine,konkurentss kuulturis,majanduses jne. Saksamaa oli jaotatud kahte ossa. Ida-Saksamaa Nõukogude Liidu võimu all ja Lääne- Saksamaa USA kaitse all. Stalin katkestas kõik side Läänega(resurssid, toit, kaubad, informatsioon jne) 3, Mille poolest on ajulikku läinud W. Churchilli ,,Fultoni kõne"? Winston Churchilli Fultoni kõne peetakse üks olulisemaid punkte alguses "külma sõj

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Külm sõda

võimuhaaramiskatseid) Marshalli plaan. · USA riigisektretär George Marshall kuulutas 1947.a-l välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa ajanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. · Aastail 1948-1952 andis USA abi 17-le Euroopa riigile. · Stalin keelas NSV mõjusfääris olevatel riikidel Marshalli plaanis osaleda. Berliini blokaad. · Lääne-Berliinis tehti ettevalmistusi demokraatiaks. · Nõukogude Liit kehtestas Ida-Berliinis 1948.a. juunis kommunistliku diktatuuri. Algas Berliini blokaad. · Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
2
docx

II maailmasõja kriisid

Trumani doktriin ­ USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toatimine nii sise- kui ka välissurve (eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSVL eestvadmisel relvajõuga võimule pääseda) vastu. Marshalli plaan ­ Georg Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad - NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks.

9.klass ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

sept lahkus Poola valitsus riigist ja samal päeval ületas Punaarmee Poola idapiiri ­ algas Nõukogude- Poola soda. 27.sept alistus Varssavi. 28.sept 1939 sõitis Saksa välisminister Ribbentrop Moskvasse. Saksamaa ja NSVL sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, millel oli samuti salajane lisaprotokoll. Saksa huvisfääri piir Poolas nihutati ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Poola riik lakkas olemast, talle kuulunud Lääneä-Valgevene ja ­Ukraina liideti NSVL'ga. Poola läänealad lülitas Berliin Suur-Saksamaa koosseisu, Varssavi ja Krakovi ümbrusest moodustati nn kindralkubermang, kuhu hakati küüditama Suur-Saksamaaga liidetud alade poolakaid. (3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja) NSVLiidu laienemine. NSVL tegi Balti riikidele ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise leping. Surve all andsid kõik kolm järele. Lepingud sõlmiti Eestiga 28sept, Lätiga 5.okt, Leeduga 10.okt 1939a. Selle

Ajalugu
617 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun