Heterotsükliline ühend tsükl ühend, mille moodust. Peale süsinike ka teiste elementide aatomid Fenool hüdroksü või polühüdroksüareenid Delokalisatsioon elektronide või alengute jaotumine aatomite vahel, vesinike arv=süsinike arvuga, toim vesiniku ühtlustumine Nitreerimine nitrorühmaga (-NO2) asendamine Halogeenimine halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse Aniliin aromaatse amiini esindaja. (C6H5NH2) Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Äärmiselt mürgine: läbi hingamisteede, limaskestade ja naha. Ei lahustu vees hästi, kuna oma püsiva struktuuri tõttu on tema lahustamiseks vaja tugevat oksüdeeriat, lahustub eetris, benseenis või alkoholis Etanooli ja fenooli happelisus: reageerimisel leelisega muutub vaid väike osa alkoholist alkoholaadiks. Fenoolid tegelikult nõrgad haped kuid etanoolist tugevam, tänu delokalisatsioonile, mis stabiliseerib osakest
plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia summast: 3*81 + 3*147 + 6*99 = 1278 kcal/mol. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekulis korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme 0´-sidemega, mille telgede vaheline nurk on 120*(kraadi). Kuus hübridiseerumata p-elektroni moodustavad ühise suletud PII-
200 g ja Ioonidena on veres , maomahlas, sapis jt. Broomiühendeid on ajus, joodiühendeid on kilpnäärmes ja lihastes. Füüsikalised omadused: F2 on helekollane väga mürgine gaas, terava lõhnaga. Cl2 on kollakasroheline mürgine gaas, terava lõhnaga, lahustub vees ja seda nimetatakse kloorveeks. (s.o.tugev oksüdeeria). Br2 on punakaspruunivärvusega väga mürgine vedelik, kergesti aurustub, vees lahustub vähe, paremini orgaanilistes lahustites (benseenis , eetris, alkohoolis). I2 on metalse läikega mustjasvioletse värvusega kristalne aine. Vees lahustub halvasti, hästi benseenis, piirituses, eetris jt. Kuumutamisel sublimeerub s.t. tahke aine muutub gaasiks , gaasiline jood on lillaka värvusega. Keemilised omadused: halogeeni aatomi väliskihil on 7 elektroni ja nende aatomid liidavad elektroni Cl +17 /2)8)7) Cl + 1e -> Cl Tekib kloriidion
kummivulkanisaatoreid, fotoilmuteid, plastmasse jm. Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist. Aniliini saamisviisi nitrobenseenist redutseerimisel töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti 3 oksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliumdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine. Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku
+ FeCl3 + HCl C6 H 5OH + FeCl3 C6 H 5OFeCl2 + HCl Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis Aniliini keemilised omadused: 1. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks 2. põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) 3. reageerib broomiveega + 3Br2 + 3HBr C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr Asendus toimub kergemini kui benseenis, kuna aminorühm lõhub (delokaliseerib) - elektronsüsteemi 4. reageerib hapetega moodustades sooli
Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud. Õpik lk. 86-93 Ainet valemiga C6H6 nimetatakse benseeniks, tema keemiline püsivus on tingitud tema erilisest ehitusest. Tavalisi üksik- ja kaksiksidemeid benseeni molekulis ei ole, vaid on tekkinud üks ühine ring, mida kutsutakse benseeniringiks ehk benseenituumaks. Benseenis on süsinikuaatomite vahel 1,5 kordsed sidemed. Ka paljud mitte süsivesinikud sisaldavad aromaatset tuuma. Aromaatset tuuma tähistatakse kuusnurga ja selle sees ringiga. Mitme benseeniringiga ained on kantserogeensed ehk vähkkasvajat põhjustavad. Benseen on värvuseta mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 80C. Tolueen ehk Metüülbenseen on samuti värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik, mis keeb temperatuuril 110,6C.
Akonitiin Akonitiini keemiline valem on C34 H47 NO11. On täielikult lahustuv kloroformis või benseenis, veidi lahustuv alkoholis või eetris ning väga vähesel määral on ka lahustuv vees. Akonitiin on aedkäokingas sisalduv väga mürgine alkaloid. Mürgine toimeaine mõjub vegetatiivsele närvisüsteemile ja ärritab verre imendudes veresoonte aordi närvilõpmeid, seetõttu aeglustub südametegevus ja vererõhk langeb. Imendub kiiresti läbi limaskestade, aga ka läbi naha. Suures annuses kutsub esile südame- ja hingamislihaste halvatuse tõttu surma. Akonitiini kasutamisest
Klenbuterool Keemiline nimi: klenbuterool vesinikkloriid Keemiline valem: C 12 H18 Cl 2 N2 O Molekulmass: 277,19 Struktuur valem: Välimus: värvitu mikrokristallne pulber (Merck Index) Valge pisut kollakas aine (sponsor) Sulamistemperatuur: 174-175,5 ° C (Merck Index) 170-176°C (sponsor) Lahustuvus: Väga hästi lahustuv vees, metanoolis ja etanoolis, kergesti lahustub kloroformis, lahustumatu benseenis. Kasutamine: Klenbuterooli kasutatakse loomadel näiteks hingamiselundite haiguste ja sünnituskomplikatsioonide puhul. Soovitav ravi kogus on 0,8 mg/kg kohta kaks korda päevas. Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine. Näiteks 2006 aasta septembris sai üle 330 inimese Hiinas mürgistuse süües
C6 H 5OH + FeCl3 C6 H 5OFeCl2 + HCl 6. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) + HNO3 + H2O Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid keemilised omadused: 1. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks 2. põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) 3. reageerib broomiveega + 3Br2 + 3HBr C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr Asendus toimub kergemini kui benseenis, kuna aminorühm lõhub (delokaliseerib) -
poolkoksimägedest, aga ka põlenud põlevkivikaevandustest ja aherainemägedest ning likvideerimata jääkreostusobjektidelt, kus kunagi kasutati põlevkiviõli. Mujal Euroopas põlevkiviõlifenooli dega ei tegelda. Omadused Enamik fenoole on värvuseta Kristalsed ained, vähem leidub nende hulgas vedelikke iseloomulik tugev lõhn. lahustuvad etanoolis, dietüüleetris ja benseenis, lihtsamad vähesel määral ka vees Madala sulamistemperatuuriga Polaarsidemega Reageerimine 1) Halogeenimine Reageerimine 2) Nitreerimine Reageerimine Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat): Kasutamine Haiglas: desinfitseeriva vahendina kuni selgus et see tekitab üpris raskeid põletushaavu Asendamatu toorme paljudele ravimitele: Aspiriin Ibuprofeen Paratsetamool
territooriumidelt, poolkoksimägedest, aga ka põlenud põlevkivikaevandustest ja aherainemägedest ning likvideerimata jääkreostusobjektidelt, kus kunagi kasutati põlevkiviõli. Mujal Euroopas põlevkiviõlifenooli dega ei tegelda. Omadused Enamik fenoole on värvuseta Kristalsed ained, vähem leidub nende hulgas vedelikke iseloomulik tugev lõhn. lahustuvad etanoolis, dietüüleetris ja benseenis, lihtsamad vähesel määral ka vees Madala sulamistemperatuuriga Polaarsidemega Reageerimine 1) Halogeenimine Reageerimine 2) Nitreerimine Reageerimine Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat): Kasutamine Haiglas: desinfitseeriva vahendina kuni selgus et see tekitab üpris raskeid põletushaavu Asendamatu toorme paljudele ravimitele: Aspiriin Ibuprofeen Paratsetamool Happelisus
se jm Aniliini struktuurvalem Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobense enist. Aniliini saamisviisi nitrobenseenist redutseerimisel töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti oksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliu mdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine.Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku.
muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Reageerimine NaOH-ga: Nitreerimine: 3HBr Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). Aniliin Füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis. Aniliini keemilised omadused: õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks, põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid),reageerib broomiveega Reageerimine hapetega: Tootmine nitrobenseeniga:
liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia summast: 3*81 + 3*147 + 6*99 = 1278 kcal/mol. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekulis korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme 0´- sidemega, mille telgede vaheline nurk on 120*(kraadi). Kuus hübridiseerumata
keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks Zinini reaktsioon seisneb nitrobenseeni redutseerimises: C6H5NO2+6H= C6H5NH2+2 H2O Teine võimalus on redutseerimine nitrobenseenist kuumutamisel malmilaastutega ja vähese koguse soolhappega: 4C6H5NO2+9Fe+4H2O= 4C6H5NH2+3Fe3O4 Füüsikalised omadused Aniliin on vees raskesti lahustuv (3,6g/100cm3) Värvusetu õlikas vedelik Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis Aniliin on väga mürgine Keemistemperatuur on 184°C Keemilised omadused Õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks Põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) Reageerib broomiveega Reageerib hapetega moodustades sooli Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr ...
C6H5 ja C6H5CH3 on keemist' madalam, kui C6H5OHl ja C6H5NH2l, sest nad ei moodust vesiniksidet ja on vähepolaarsed. Asendusrühmaga reaktsioon toimub kergemini, kui benseenil sest asendusrühm on reaktsioonis aktiveerivaks rühmaks. Alküülimine C6H6+CH3CH2Cl(AlCl3) C6H5CH2CH3+HCl; halogeenimine C6H6+Cl2(AlCl3) C6H5Cl+HCl; nitreerimine C6H6+HNO3(H2SO4) C6H5NO2+H2O Elf asendus, sest RO on elektrofiil, reaktsioonits nukleofiilsusts. Nfts benseenis aromaatne tuum. Ükski reagentidest ei ole iseenesest elektrofiil, selleks tuleb elektrofiilsus tekitada, kasutades katalüsaatorit. AlCl3 on tugevalt elektrofiilne. Tsükloheksaan C6H6+3H2(temp, kat) c6h12 Heksaklorotsükloheksaan C6H6+3Cl(temp, kat) C6H6Cl6 C6H5OH+2K2C6H5OK+H2; C6H5OH+KOHC6H5OK+H2O kaaliumfenolaat; C6H5OH+3Br2(toat, kat) C6H2Br3OH+3HBrl 2,4,6 tribromofenool; C6H5OH+HNO3C6H4NO2OH 2nitrofenool +H2O; C6H5NH2+HClC6H5NH3Cl
Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel. Karboksüülhapped
glükoosisidedena, neid nimetatakse antotsüaanideks. Need on punased, sinised, violetsed, annavad sarnase värvi lehtedele ja viljadele. Fenoole kasutatakse antioksüdantidena toiduainetes, parfümeeriatoodetes ja polümeersetes materjalides. Aromaatsed amiinid Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis Aniliini keemilised omadused: õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) reageerib broomiveega
näiteks metsatulekahju suitsus, auto heitgaasis ja tubakasuitsus. Metanaal võib tekkida ka päikesekiirguse ja hapniku mõjul atmosfäärimetaanist ja teistest süsivesinikest ja saada osaks sudust. Etanaal Kuidas on seotud etanaal etanooli füsioloogiliste omadustega... Etanaal ehk atseetaldehüüd. Värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Propenaal Milline aine on seotud rasvade kõrbemisega ja milline oht sellega kaasneb...
(inchem, 1994) Füüsikalis-keemilised omadused: CAS number: 75-07-0 (epa, 1994) IUPAC nimi: etanaal (epa, 1994) Struktuurvalem: C2H4O (epa, 1994) Välimus: vedel, värvusetu, terava lõhnaga (Celanese, 2012) Leekpunkt: -39°C (Celanese, 2012) Süttimistemperatuur: 175°C (Celanese, 2012) Sulamistemperatuur: -123°C (Celanese, 2012) Keemistemperatuur: 20°C (Celanese, 2012) Lahustuvus: seguneb vees, etanoolis ja benseenis (Celanese, 2012) pH: ei ole määratud (Celanese, 2012) log Pow: 0,63 (inchem, 1994) Koc: 1 (CERI, 2007) Henry seaduse constant H: 7,89 x 10-5 m3atm/mol (epa, 1994) 2 Kineetika ja metabolim Atseetaldehüüd on alkoholi käärimise produkt. Etanaali leidub toidukaupades, jookides, sigarettides ja sõidukite heitgaasides. Etanaal ei ladestu, kuid imendub kiiresti suu- ja hingamisteedesse
??? 15. Amiinide mõiste. Üldvalem. Amiinid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mis sialdavad aminorühma NH2. Üldvalem R-NH2 16. Aniliini füüsikalised omadused (5) · Vees raskesti lahustuv · Õlitaoline vedelik · Väga mürgine kahjustab KNSi · Põleb tahmava leegiga · Tumeneb õhu käes · Lahustub hästi alkoholis, eetris, benseenis 17. Aniliini kasutamine (5) · Kummi vulkaniseerimisel · Tekstiili ja naha värvimiseks · Valmistatakse ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, toodetakse plastmasse, fotoilmuteid jne 18. Kirjuta järgmiste amiinide lihtsustatud struktuurivalemid. · Trietüülamiin · Dipentüülamiin · Butüülamiin · Klorometüülamiin 19. Aminohapped. Mõiste. Näide.
2. asendusreaktsioonid leelistega CuCl2 + 2NaOH = 2NaCl + Cu(OH)2 türkiissinine sade 3. asendusreaktsioonid soolalahustega BaCl2 + Na2SO4 = 2NaCl + BaSO4 piimasarnane, kristalliline sade 4. väljatõrjereaktsioonid aktiivsemate halogeenidega a) 2KI + Br2 = 2KBr + I2 vaba jood satub lahusesse b) lisada C6H6-e vaba jood lahustub benseenis ja katseklaasi pinnale tekib violetne joodirõngas · HCl tähtsamad kasutusalad HCl leidub maomahlas, see loob vajalikud tingimused toidu seedimiseks. ??? · NaCl vesilahuse elektrolüüs 2NaCl + 2H2O (alalisvool)= 2Na+ + 2Cl- + 2H+ + 2OH- = H2 + Cl2 + 2NaOH Katoodil toimub redutseerumisprotsess: 2H+ + 2e- = 2Ho = H2 eraldub Katoodil toimub H2O molekulide redutseerumisprotsess. Anoodil toimub oksüdeerumisprotsess: 2Cl- - 2e- = 2Clo = Cl2 eraldub
C6H5NO2+6H= C6H5NH2+2 H2O Niimoodi saadi esimest korda aniliini. Mõjutades nitrobenseenile ammoniumsulfiidiga, ta sa aniliini: C6H5NO2 + 3(NH4)2S C6H5NH2 + 6NH3 + 3S + 2H2O Teine võimalus on redutseerimine nitrobenseenist kuumutamisel malmilaastutega ja vähese koguse soolhappega: 4C6H5NO2+9Fe+4H2O= 4C6H5NH2+3Fe3O4 Füüsikalised omadused Aniliin on vees raskesti lahustuv (3,6g/100cm3), värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Aniliin on väga mürgine. Keemistemperatuur on 184°C Keemilised omadused Aniliini jaoks on iseloomulik reageerimine nii amiinirühma järgi kui ka benseeni ringi järgi. Selliste reaktsioonide omapäraks on aatomite vastastikune mõjumine. Ühelt poolt benseeni ring nõrgendab amiinorühma peamisi omadusi. Teiselt poolt, amiinorühma mõju all muutub benseeni ring palju aktiivsemaks vahetus reaktsioonides kui benseen. Näiteks aniliin reageerib palju
- heksodinaas, glükoos-6-fosfataas, püruvaatkinaas. -arginaas, ribonukleotiidreduktaas. -püruvaatkinaas. -ureaas. Mo- dintrogenaas. Se- glutatioonperoksüdaas. Oligosahhariidid: maltoos, sahharoos, tsellobioos Lipiidid: mõiste ja jaotus. Lipiidid on rasvad ja rasvataolised ained, mis on lähedaste füsikokeemiliste omadustega (kuid võivad olla erineva keemilise struktuuriga). Lahustumatud vees, kuid hea lahustuvus orgaanilistes lahustites: benseenis, dietüüleetris, triklorometaanis jne. selle põhjuseks on hüdrofoobsete rühmade ja radikaalise esinemine kõikides lipiidides. Lipiidiid jaotatakse järgnevalt: rasvad 1,2,3-propaantriooli ja rasvhapete estrid. Lipoidid rasvataolised ained, struktuur ei ole üheselt määratud. Mõnikord jagatakse lipiidid: lihtlipiidid (rasvhapete estrid, glütserooli estrid, kõrgemate küllastunud alkoholide estrid, steroolide estrid); liitlipiidid (ühendid, mille molekulides
üleküllastunud lahus. Üleküllastunud lahused on väga ebapüsivad ning sageli piisab kergest raputusest, et tekiks sade ning lahuse kontsentratsioon alaneks küllastuspunktini. Paremini lahustuvad üksteises sarnased ained. Näiteks benseen ja vesi lahustuvad üksteises väga vähesel määral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul. See-eest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises, sest mõlemad on polaarsed, ning õli lahustub hästi benseenis, sest mõlemad on mittepolaarsed ained. Sõltuvalt pH-st räägitakse mõnikord aluselistest (pH >7), happelistest (pH <7) ja neutraalsetest lahustest (pH = 7). Lahustega seonduvaid mõisted: tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed
Sahhariidid monosahhariidid polüsahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass ja inimesele elutähtsad. Glükoos Tärklis Sahharoos Tselluloos Fruktoos 36. Nukleofiilne asendusreaktsioon, nukleofiilid ja elektrofiilid. 37. Rasvad. Rasvhapete ja glütserooli estrid. Puhtad on värvusetu, lõhnata ja maitseta. Vees ei lahustu, lahustuvad benseenis, eetrites, alkoholis. Vedelad on õlid, kuid võivad ka tahked olla. Kõrge keemistemp., madal sulamistemp.. Kõrge toiteväärtusega. Küllastumata rasv (nt kala) on tervislikus toidus. Kasutatakse toiduainete tööstuses, seebi tootmiseks, õlid, kosmeetilised kreemid, määrdeained, ravitööstus jne. Hüdrolüüsivad tekib rasvhape ja alkohol Reageerivad leelisega seep Oksüdeerudes rääsub, selleks, et ei rääsuks töödeldakse vesinikuga ja saadakse salomassi. 38. Invertsuhkur.
kohandati ka muude teise etapi reagentide kogused vastavalt (kasutatud ainete tabel). Kuna reaktsiooniprodukt oli puhas, ei tehtud kummaski etapis ümberkristalliseerimist. 2.5. Saagis ja produkti iseloomustus Esimene etapp Produkti 5,14 g. Teoreetilisest Literatuursest Teine etapp Produkti 5,35 g. Teoreetilisest Literatuursest Produkt on valge pulber. Külmas vees praktiliselt ei lahustu, soojas vees lahustub väheses koguses. Lahustub benseenis, kloroformis, etüületanaadis, vähelahustuv alkoholides. Sulamistemperatuur on 168°C. 3. Kokkuvõte Praktilise töö käigus sünteesiti edukalt aniliinist atsetaniliid ja sellest omakorda p- bromoatsetaniliid. Mõlema sünteesietapi saadused jäid 70% lähedale, mis on üsna lähedal juhendis antud 80%-le. Produkt oli puhas ja ei vajanud täiendavat ümberkristallimist. 4. Kasutatud kirjandus · https://www.google.ee/url?
Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel
aastal Charles Mansfield, kes alustas ka esimest tööstuslikku benseeni tootmist. A.W. Hoffmann kelle all Mansfield töötas oli esimene kes kasutas sõna ,,aromaatne", et määrata benseeni kuuluvust mingisse rühma.[1] Benseeni empiiriline valem oli juba ammu teada. Kuna ühe süsiniku aatomi kohta on vaid üks vesinik oli teadlastele keeruline tema struktuuri välja nuputada. Esimesena proovisid seda teha Archibald Scott Couper 1858.aastal ja Joseph Loschmidt 1861. Nad pakkusid, et benseenis on mitu kahekordseid sidemeid või benseen koosneb mitmest rõngast. Aga tol ajal oli aromaatsete ühendite uurimine alles varajases staadiumis ja teooriate tõestamiseks ei olnud piisavalt materjali.[1] Esimese teooria üks loojatest oli saksa keemik August Kekulé (teised olid Cooper, Erlenmeyer, Butlerov jpt) umbes 1862. aastal (lõplikult 1865.aastal). Teadlane ise, oma biograafias, meenutas kuidas ta selle struktuuri peale tuli. Nimelt, sel ajal, kui ta õpikut
millest valmistatakse tehnikatooteid, ehitusmaterjale, tarbeesemeid. Metanaali kasutatakse plastmasstoodete, kilematarjalide, laagrite, tehiskiu lohkeainete ja varvainete tootmiseks.Metanaali toksilisuse tottu kasutatakse teda mikroorganismide havitamiseks ja desinfitseerimiseks viljaseemnetes, ruumides, roivastel. 2. Etanaal (ehk atseetaldehuud) CH3CHO - Murgine, ouna lohnaga, varvuseta, kergesti keev vedelik (+21 kraadi). Lahustub hasti vees, benseenis, etanoolis. Tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel. Etanaal on peamiseid alkoholimurgituse ja joobele jargnevate ebameeldivate aistingute pohjustaja. Etanaal kahjustab tunduvalt siseelundeid, eriti maksa. Etanaal voib organismis edasi oksudeeruda teisteks veelgi murgisemateks aineteks. Kasutatakse: keemiatoostuses etaanhappe ehk aadikhappe saamisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, varv- ja poletusaineid. 3
+ FeCl3 + HCl C6 H 5OH + FeCl3 C6 H 5OFeCl2 + HCl Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis Aniliini keemilised omadused: 1. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks 2. põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) 3. reageerib broomiveega + 3Br2 + 3HBr C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr Asendus toimub kergemini kui benseenis, kuna aminorühm lõhub (delokaliseerib) - elektronsüsteemi 4. reageerib hapetega moodustades sooli
C6H5NO2 + 3H2 C6H5NH2 + 2H2O · Tuhmeneb kiiresti õhu käes. · Oksüdeerijate toimel (õhk) läbib kogu värvigamma, muutudes lõpuks mustaks(aniliinmust). · Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja naha värvimiseks, ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, kummivulkanisaatoreid, fotoilmuteid, plastmasse jm. · Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. · Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. · Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede ja limaskestade vaid ka läbi naha. Histamiin · Tekib organismi õietolmu sissehingamisel. · Kutsub esile allergia (pisarate vool,nohu, aevastus jne.)
(C6H5NH3)Cl + NaOH C6H5NH2 + H2O + NaCl 2 Läbi nitrobenseeni C6H6 + HONO2 C6H5NO2 + H2O ja saadud nitrobenseeni redutseeritakse vesinikuga tekkemomendil (monovesinikuga) C6H5NO2 + 6H C6H5NH2 + 2H2O 3 Võib saada ka fenooli ja ammoniaagi vahelisel reaktsioonil C6H5OH + :NH3 C6H5NH2 + H2O Saab valmistada ka kivisöest ja lubjakivist Füüsikalised omadused Aniliin on vees raskesti lahustuv (3,6g/100cm3), värvusetu õline vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Aniliin on väga mürgine. Keemistemperatuur on 184°C ja sulamispunkt on -6,3°C. Aniliini pH on >7. Keemilised omadused Aniliinile on iseloomulik reageerimine nii aminorühma järgi kui ka benseeni ringi järgi. Selliste reaktsioonide omapäraks on aatomite vastastikune mõju. Ühelt poolt benseeni ring nõrgendab aminorühma peamisi omadusi. Teiselt poolt, aminorühma mõju all muutub benseeni ring palju aktiivsemaks. Näiteks aniliin reageerib broomiveega palju aktiivsemalt,
Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja nahavärvimiseks, ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, kummi vulkanisaatoreid, fotoilmuteid, plastmasse jm. Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergestioksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliumdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine. Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib
maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kasutatud arvutusvalemeid: Lineaarne interpoleerimine. Massiprotsendi leidmine (%). Valem: , kus ρ- mõõdetud C % 2 C %1 C % C % ( 1 ) tihedus 1 2 1 - ρ 1- sellest väiksem tihedus antud tabelis ρ2- sellest suurem tihedus antud tabelis
Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek). Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Lahustumissoojus- soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus: gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus: Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal . CM =kn p , kus CM = gaasi molaarne konts
Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mille põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli (propaan 1,2,3triooli) triestrit karboksüülhapetega. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga nind paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Füüsikalised omadused Rasv on väga hüdrofoobne aine. Nad ei märgu veega ega lahustu vees. Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites: eetris, benseenis, veidi ka alkoholis. Puhas individuaalne rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamistemperatuur. Tavaliselt on siis tegemist segumaterjalidega. Seetõttu saab rasvade puhul kõneleda vaid pehmenemistemperatuurist. Küllastunud rasvhapetest moodustatud rasvad on toatemperatuuril tahked, küllastumatused struktuuris muudavad rasva pehmemaks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustes tahked, mereloomade rasvad vedelad. Ka enamik taimerasvadest on vedelad
Tuleohtlik. Põlemine kõrvaldab ärritavad või toksilised aurud (või gaasid). Üle 49° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud.Põhjustab silmade pisaravoolu suurenemist. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti Veevaba AlCl3 Vees on hästi lahustuv,hüdrolüüsi käigus suitseb niiskes õhus ning eraldab HCl, HCl. Hästi lahustuv erinevates orgaanilistes ühendites (etanoolis, atsetoonism dikloroetaanis,nitrobenseenis), kuid peaaegu lagustumatu benseenis ja tolueenis. NaBH4 Värvisetu kristallid, mis on hästi lahustuvad vees ja polaarsetes orgaanilistes solventides. Kasutatakse orgaanilises sünteesis taandajana. Atsetofenoon Süttiv. Üle 82° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud. Aine ärritab silmad. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteem. Toime suurtel sisaldustel võib põhjustada teadvusetust 1.3 . Füüsikaliste konstantide tabel (lähteained ja produktid)
· Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . · Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses (jooditinktuur), eetris jt. orgaanilistes vedelikes. Iood reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+ I2 = KI3 Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2 + I2 = 2HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures
lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades. Kindlasti kasutada kaitseprille ning happekindlaid kindaid
Füüsikalised omadused o Suhteline tihedus: 1.8 (vesi = 1) o Auru rõhk, Pa 25°C: ligikaudu 2 o Auru suhteline tihedus (õhk = 1): 8.6 o Auru / õhu suhteline tihedus 20 °C (õhk = 1): 1.00 o Molekulaarmass: 250.337 Sulamistemperatuur: 86°C Keemistemperatuur: 275-277°C Vees lahustuvus: 0.831 mg/L (25°C juures) Etanoolis lahustuvus: ei lahustu. Muudes lahustites lahustuvus: lahustub kloroformis, benseenis, eeteris, süsiniktetrakloriidis, süsinikdisulfiidis. log POW: 5.03-5.63 KOC: 17,378 Henry seaduse konstant H: 7,03*10-4 atm*m3/mol Kineetika ja metabolism Pentaklorobenseen jõuab organismi süües või juues saastunud sööki ja vett ning hingates sisse saastunud õhku. Põhiliselt puutuvad pentaklorobenseeniga kokku need inimesed, kes töötavad sellises firmas, kus valmistatakse või kasutatakse seda ainet. Pentaklorobenseen võib õhku
2) formaliini kasutatakse ka ruumide, esemete ja riiete desinfitseerimiseks - haigusi tekitavate pisikute hävitamiseks 3) polümeeride tootmiseks omaduseks polümerisatsioon ehk liitumine. 4) vaikude tootmiseks plastmasside ja ehitusmaterjalide koostisesse 5) teraviljaseemnete puhtimiseks enne külvi 6) värvainete tootmiseks 7) naha parkimiseks 8) ravimite tootmiseks Etanaal - CH3CHO Omadused: -keeb juba toa to-l + 21o C juures, -lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis ( C6H6), -on mürgine on alkoholimürgituse ja pohmelli põhjustaja. Tekib organismis alkoholi oksüdeerumisel - kahjustab eelkõige maksa, neerusid, aju. -on õuna lõhnaga vedelik. Kasutamine: 1) etanooli/ piirituse tootmiseks Etanaal + H2 = alkohol 2) etaanhappe / äädikhappe tootmiseks CH3CHO + Ag2O = CH3COOH + 2Ag etanaal = etaanhape/äädikhape 3) plastmasside tootmiseks 4) põletusainena kuiv piiritus 5) ravimite tootmiseks (aspiriin) 6) värvainete tootmiseks
Polüakrülaat - See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub orgaanilistes lahustites. Sellest toodetakse polümetüülmetakrülaati. Polümetüülmetakrülaadist (PMMA ) - valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Omadused: · väga hea läbipaistvus, · püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. · kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. · lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Fluorplast (PVDF, PTFE ) Värvus valge.PVDF on fluorplast, mille head mehaanilised, soojuslikud ja elektrilised omadused on ühendatud eriti hea keemilise püsivusega. PVDF on fluorosüsinikpolümeer, millel on sulatatavatest fluorosüsinikpolümeeridest kõrgeim tõmbetugevus ning lisaks ka hea abrasiivkulumiskindlus ja keemiline vastupanu
Vähesel mõjutamisel (loks utamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine erald umist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine p uhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad paremini polaa rsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepo laarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades
Tahkete ainete lahustumine vees Lahustuvuse "kuldreegel" - sarnane lahustub sarnases. · Tasakaaluline protsess Polaarne aine lahustub polaarses lahustis · lahustumise kiirus = sadenemise kiirus (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C3H8 benseenis C6H6). 35 36 6 11.02.2018 Tasakaal e. bilanss · Elu on nagu jalgratas -- selleks, et
köisi, filtreid jne. Poluakrulaat. See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub orgaanilistes lahustites. Sellest toodetakse polümetüülmetakrülaati. Pleksiklaas e polumetuulmetakrulaadist valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Sellel materjalil on väga hea läbipaistvus. Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Termoplastne polükrülaat Uretaankautsuk e sünteetiline kautsuk. See on eetrite ja estrite reaktsioonisaadus. Tihedus 1210...1250 kg/m³ . Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Väike kuumuskindlus kuni 130C, külmakindlus - 35C, veekindlus, happe- ja leelisekindlus. Sellest kautsukist
kaksiksidemed, kord üksiksidemed. -) Benseenile on iseloomulikud elektrofiilsed asendusreaktsioonid, ja sellisel reaktsioonil peab olema katalüsaator, et muuta elektrofiil asendatavaks. -) Kui lisada lämmastikhape, siis toimub nitreerimine ja H asendatakse NO2'ga. -) Kui lisada halogeeniühend, siis H asendatakse alküüliga ja halogeen saab H juurde. -) Kui lisada vesinik, siis kaksiksidemed muutuvad kõik üksiksüdemeteks. * Fenool ehk hüdroksübenseen on see kui benseenis asendada üks vesinik OH rühmaga. -) On iseloomulikult tugeva lõhnaga õhu käes tumenev tahke aine, heade desifintseerivate omadustega (surmab mikroorganisme), kuid organismidele mürgine. Leidub puidus, kivisöe tõrvas, põlevkivis ja põhjustab veekogude reostust. -) Fenoolid ei ole alkoholid, sest on tugevamate happeliste omadustega, kui alkoholid, sest fenoolides on vesinik nõrgemini seotud kui alkoholide hüdroksüülrühmas.
· gaas-vedelik (soodavesi -CO2 vees) · gaas-tahke (H2 pallaadiumis) · vedelik-vedelik (etanool vees) · tahke-vedelik (NaCl vees) · tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 16. Lahustumise põhireeglid (õppimiseks vihje ,,sarnane lahustub sarnases" pikemalt lahti kirjutada). Ioonvorega ja polaarsed uhendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees) mittepolaarsed uhendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas benseenis, susiniktetrakloriidis CCl4) Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasutatakse moisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. · Paremini lahustuvad uksteises sarnased ained. Naiteks benseen ja vesi lahustuvad uksteises vaga vahesel maaral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul. · See-eest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises, sest molemad on polaarsed, ning oli lahustub hasti benseenis, sest molemad on mittepolaarsed ained. 17
ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN Aromaatne amiin, nõrgem alus kui alküülamiinid, sest aromaatsetes amiinides on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda. Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis. Aniliini keemilised omadused: 1. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks 2. põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) 3. reageerib broomiveega. Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari. Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen.
Tegurid: G < 0 küllastamata lahus; G = 0 küllastunud; G > 0 üleküllastunud. Hl > 0; Sl > 0 (enamasti, v.a. tahked leelised ja tahked happed...nende puhul T+ vähendab). 1) Lahusti ja l.a. iseloom (ja polaarsus). 2) T+ suurendab lahustuvust. Vedelikud: Sl = 0. Jaotusseadus mingi aine lahustumisel 2-ks teiseks, on nende jaotus kindlates suhetes. N: [K = c(I2) CS2-s / c(I2) H2O-s]. I2 jaotub kahe lahuse kihi vahel, pôhiliselt siiski benseenis. III GAASIDE LAHUSTUVUS VEDELIKUS. Tegurid: Sl < 0; Hl < 0. 1) Gaasi ja lahusti iseloom + polaarsus, reageerivus lahustiga suurendab ++. 2) T+ vähendab lahustuvust. 3) p+ suurendab lahustuvust. 4) Kui vedelikus ka teisi aineid lahustunud, siis väheneb. 5) Väljasoolamise efekt lisades vedelikule soola, väheneb. Henry-Daltoni seadus [Xg = KH pg]; KH Henry konstant; pg gaasi rôhk; Xg gaasi mooli murd (osarôhk lahuses). IV MITTEELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTE OMADUSED
annaabi.ee 
