Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Benjamin Franklin". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koostaja, tanel, kirst, valjala, hankis, teadusega, uurimine, avastused, leiutas, eksperimenteBenjamin Franklin Referaat Benjamin Franklin oli kuulus teadlane, leiutaja, riigimees, filosoof, muusik, kirjastaja, filantroop, abolitsionist, diplomaat ja majandusteadlane. Ta sündis Bostonis 17.01.1706 ja suri 17.04.1790. Ta oli seebivalmistaja Josiah Franklini kümnes poeg. Franklin leiutas Franklini ahju, bifokaalprillid, meditsiinilise kateetri, piksevarda ja odomeetri. Franklin sai koolis käia vaid 2 aastat, kuna perekonnal oli raske rahaline seis. Teadmised omandas ta ise õppides. Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe ,,Uus-Inglismaa Teataja". Benjamin käis Dr.Spenceri loengut kuulamas. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu, praeti biifsteeki, kustutati tuld, süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve
Sõle Gümnaasium ELEKTRI AVASTAMISE AJALUGU Referaat Koostaja: Angeelika Tsaban Klass: 9a Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 3 Elektri avastamine 4 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 4 Elektriseeritud keha vaststikumõju. Kahte liiki laengud. 5 Benjamin Franklin füüsik 6
Need omadused on tekitanud mitmeid teooriaid selle kohta, miks ja kuidas keravälk tekib, kuid 100% kindlat teooriat pole siiani leitud. Benjamin Frankiln Ameerika füüsik ja riigimees Benjamin Franklin sündis 17.jaanuaril 1706. aastal Bostonis seebija küünlameistri perekonna viietestkümnenda lapsena. Perekonna raske majandusliku olukorra tõttu sai ta koolis käia vaid kaks aastat. Oma laialdased teadmised hankis ta põhiliselt iseõppimise teel. Franklini teooria ja katse Franklin hakkas teadusega tegelema neljateistkümneaastaselt. Ta uuris soojusnähtusi, tegeles okeanograafiaga ja meteoroloogiaga. Tema meelistegevuseks kujunes aga elktrinähtuste elektrisädemete ja välgu uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased " ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa
elektriseeritud kehaks. Sõna elekter tuleneb sõnast electron – merevaik, sest oli ju merevaigust keha esimene, mille juures pandi tähele elektrinähtusi. Gilberti katsetest sai alguse elektrinähtuste teaduslik uurimine. Kuigi elektrinähtusi hakkasid uurima paljud teadlased , möödus veel kaks sajandit kui avastati elektriliselt laetud kehade vastastikumõju seadus. Seda seadust kasutades saab arvutada ühe elektriseeritud keha poolt teisele elektriseeritud kehale mõjuva elektrijõu suuruse. Veel ei osatud aga vastata küsimusele, kuidas üks elektriseeritud keha mõjutab teist elektriseeritud keha. Sellele küsimusele saadi vastus 19. sjandi
Oktoobril tehtud sissekanne kõneleb aga voolu registreerimisest poolis, millele mõjuvat magnetvälja püsimagneti nihutamise abil muudeti.) Elektromagnetiline induktsioon oligi avastatud. Heinrich Hertz 1857 1894 1887 võttis vastu ja edestas esimesena raadiolaineid Saksa teadlane Heinrich Hertz sündis Hamburgis advokaadi perekonnas. Pärast õpinguid Berliinis sai Hertzist 1883. aastal füüsika ja matemaatika õppejõud. 1886 abiellus ta professori tütrega. Järgmisel aastal leiutas Hertz algse raadiosaatja, mis edestas painutatud traatide vahel sädemeid. Ta tegi katseliselt kindlaks, et raadiolained sarnanevad valgus- ja soojuskiirgusega nende kõigi puhul on tegemist elektromagnetilise energiaga. Tagasihoidliku mehena ei näinud Hertz oma avastuste praktilist kasutust. Ta suri noorelt, 37- aastaselt veremürgitusse. Benjamin Franklin 1706 1790 Tõestas 1752 välgu elektrilise loomuse
aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse teine retk Ameerikasse. Jätkusid ka avastused Ameerika Vahemeres. Näiteks leiti Väikesed Antillid, Jamaica saared jne. Kolmandal reisil, mis toimus 1498-1500 avastas kolumbus Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule. Peale Kolumbuse hakkasid Ameerikat uudistama ka portugallased, hispaanlased ja inglased. Kõrgkultuur ja kolooniad: Enne hispaanlaste vallutusi olid Vana-Ameerikas elanud indiaanlased saavutanud kõrge kultuuritaseme. Peamiselt põhines see põlluharimisel. Juba viiendal
liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669- 1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika
Musta mere laevastikku , kus ta osales lahingus Kaukaasia rannikul , tegeles hüdrograafiaga , ning täpsustas merekaarte . 1819 . aastal sai ta ülesande , määrata Musta mere rannajoone tähtsamate punktide koordinaadid , mida meresõitja asus innukalt täitma . Kuid töö jäi pooleli . 24 . aprillil 1819 . aastal kutsuti ta kiiresti Peterburgi , kus teda ootas Vene laevastiku esimese Antartikaekspeditsiooni ülemaks määramine . Teise reisi ettevalmistused ja mitmete saarte avastused . Põhja - , kui ka Lõuna Jäämere ekspeditsioon pidi toimuma hiljemalt juuli algul , seetõttu jäi Belligshausenil vähe aega ettevalmistusteks . Erinevad ülesanded lükati ajapuuduse tõttu lõputult edasi , ning sellises olukorras arvati , et sõit tuleks edasi lükata , kuid tänu Bellingshauseni ja teiste meresõitjate pingutustele toimus Lõunamereekspeditsiooni väljumine Kroonlinnast siiski 4 . juulil 1819 . aastal .
Päritolu Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 aastal New Yorgis. Tema ema oli Sara Ann Delano ja isa James Roosevelt. Franklin oli oma peres ainuke laps, kuigi tal oli ka poolvend, oli ta Franklinist palju vanem ega elanud koos perega. Franklin oli pärit väga rikkast ja tuntud perest, tema on oli USA ekspresident, Theodore Roosevelt ja ta oli kauges suguluses ka paljude teiste ekspresidentidega. Lapsenda ei käinud Franklin koolis, vaid teda õpetasid koduõpetajad ja tema vanemad. Poisi ema oli väga karm ja nõudis, et tema laps oskaks prantsuse ja saksa keelt. Juba kuue aastaselt oskas Franklin saksa keeles lugeda, rääkida ja kirjutada. Franklini ema Sara oli poisile määranud kindla päevakava: kell kaheksa hommikul oli hommikueine, siis toimusid õppetunnid kuni lõunasöögini, peale lõunasööki jätkus õppetöö. Kella neljast kuueni oli mänguaeg, siis õhtusöök ja kell kaheksa pidi ta magama minema. James, Franklini isa õpetas pojale juba noorena
Tegi konnajalgadega katsed. Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (18. veebruar 1745 Lombardia, Como 5. märts 1827 Como) oli itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal. Sai innustust ja ideed Schellingult, et ei ole oluline konna jalg, tegemist on indikaatoriga.Tegu on elektrolüüsiga. Proovis eluskudet asendada soolalahusega, et saada püsivat vooluallikat.(Volta sammas) Vase ja soolalahuse kombinatsioonis saavutas püsiva vooluallika. Volta leiutas elektrofoori (1775), tundliku elektroskoobi (1781) ja elektromeetri. Aastal 1799 ehitas ta esimese galvaanielemendi ning koostas neist patarei (Volta sammas). Esimene mees, kes telegraafi tööpõhimõtet tõestas. Avastas metaani. Charles Augustin de Coulomb (14. juuni 1736 23. august 1806) oli prantsuse teadlane, tuntud oma elektri- ja magnetismialaste töödega ja uuris hõõrdejõudu. Laetud kehade vahelise vastasmõju uurimise kõrval uuris Coulomb
Ja kui meil oleks võimalus saada puhast kulda, võrduks see kristuse üles tõusmisega. Lõvi kõvaduse sümbol, kotkas lenduvuse sümbol jne. Aineid nimetati ka vastavalt: punane lõvi jne.. Alkeemia taandumine, iatrokeemia Renessansiaja keemia Algus umbes 15. sajand 17. sajand. Hiinlased tegid küll suuri avastusi, aga nad kunagi ei osanud neid piisavalt rakendada. Lääne Euroopas võeti need avastused kohe kasutusele laiemalt. Sai alguse suurem meresõit. Hakkasid tekkima manufaktuurid, toimus linnastumine. Toimus suur areng. Hakkasid levima epiteemiad (katk, koolera jmt). Vanad ravimismeetodid ei sobinud enam. Taas-avastati antiikaeg. 15. sajandi keskel leiutati trükipress, mis mõjutas tohutult palju kogu ühiskonda. Soodustas usulahkude teket. Varasematel aegadel anti oskused edasi suulise pärimusega ja neid hoiti suhteliselt saladuses. Saladused võisid kaotsi minna. Pärast
GALILEO GALILEI Referaat Koostaja: ************ Juhendaja: Viivi Rohla Lähte 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhtatus.........................................................................................................................3 Haridustee..................................................................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Mihkel Kivimäe ALBERT EINSTEIN Referaat PA-11A Juhendajad: Rutt Kukk Tallinn 2012 Lapsepõlv Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885 konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894 pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule. Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5-aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane, ja 8-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Albert Einsteini gümnaasiumi n
Galilei mees kes Galilei mees keda on sageli kutsutud teaduse isaks elas itaalias umbes 300 aastat tagasi. Neil päevil said inimesed oma teadmised ja ideed teaduslikest raamatutest, mis aga paraku olid väga vanad. G.Galilei tahtis aga ise kõik järgi proovida ja asus tegema ekserimente,välja selgitamaks kui tõesed on need iidsetest aegadest säilinud raamatut? Galilei avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud aristotelese maailmakäsitlus. Ta võitles aristotelse dogmatiseeritud filosoofia vastu; ta pidas tunnetuse tähtsamaks allikaks meelelist kogemust ja allutas eksperimendi rangele matemaatilisele kontrollile. Juba noores eas hakkas ta eksperimenteerima, ja 17 aastaselt saavutas ta läbimurde. Avastades ja
Tõestas, et loomade looteil avalduvad kõigepealt hõimkonna, seejärel klassi, seltsi, sugukonna, perekonna, liigi ning kõige lõpuks isendi tunnused. Karl Linne teos ,,Systema Naturae" pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Loomariigis eristas ta imetajate klassi ja ühendas inimese ja ahvid selle klassi primaatide seltsiks. Francis Crick aastas DNA molekulaarse struktuuri ja DNA-s peituva geneetilise koodi, mis muutis väga palju. Gregory Pincus leiutas aga rasestumisvastase tableti, mis tõi kaasa muutused naiste ühiskondlikus positsioonis ning hoidis ära rahvastiku plahvatusliku suurenemise. Kõik need bioloogid on inimkonna arengus olulist rolli mänginud. 3 Charles Robert Darwin Charles Darwin(vaata foto 1) oli inglise loodusteadlane. Tema ideed ja püstitatud evolutsiooniteooria ( darwinism) on inimkonda tugevalt mõjutanud. Darwin sündis 12
Abraham Lincoln Ja Teised Ameerika Presidendid 19. Sajandil Põltsamaa Ühisgümnaasium Ajalugu Koostas: Genet Schneider 06.04.2010 8D SISUKORD 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 48.Ameerika presidendid 19. sajandil 9.Kokkuvõte 10.Allikad SISSEJUHATUS Referaat jutustab kõigist Ameerika presidentidest 19. Sajandil. Igast presidendist on toodud välja põhilised asjad, kuid Abraham Lincolnist on toodud rohkem olulisemat kui teistest. Juttu tuleb nendest presidentidest: John Adams Thomas Jefferson James Madison James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren William Henry Harrison John Tyler James Knox Polk Zachary Taylor Millard Fillmore Franklin Pierce James Buchanan Abraham Lincoln Andrew Johnson Ulysses Simpson Grant Rutherford Hayes James Garfield Chester Arthur Stephen Grover Cleveland Benjamin Harrison Stephen Grover Cleveland William McKinley Ameerika Presidendid 1.John Ad
paljudest eri värvustest e. spektrist. Planeedi liikumist ümber päikese kirjeldas elliptilisi trajektoorina. Gravitatsiooniseadused. Diferentsiaal- ja integraalarvutused. Karl Linne huvitus elavast loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse. Leidis, et kogu elav loodus jaguneb 3: taime- looma- ja kiviriigiks. Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist. Andis ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Botaanik. Edward Jenner (1749-1823) arst. Leiutas n.ö. vaktsineerimise, nimelt tema kaitsepookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele. 16. Suur Prantsuse revulotsioon Jacques Turgot'i reformid ei täitunud. Sveitsi pankur Jacques Necker määrati uueks rahanduse peakontrolöriks, kuid ta oli sunnitud võtma suuri laene suurte protsentidega ning 1788. aastaks oli Prantsusmaa võlg kasvanud ülisuureks. Finantskriiside lahendamiseks kutsuti kokku generaalstaadid, mida tähistati jumalateenistusega 4. mail
Referaat Autor: Kauri Vaab 8b Loo 2006 Sissejuhatus Teadmiste kogumine teiste maade ja rahvaste kohta on sama vana kui inimkond. Geograafilisi uurimisi käivitasid enamasti majanduslikud huvid,millele on lisandunud inimeste teadlik soov maailmapilti laiendada ja seiklusjanu rahuldada. Tänapäeval on väga vähe piirkondi, mida saaks avastada. Ometi ei ole geograafilised avastused otsa saanud, muutunud on vaid nende olemus. Maadeavastamine Maakera tundmise ajalugu on kirju. Eurooplaste jaoks toimus maailmapildi avastamine järkjärgult, alates Vahemere ümbrusest ja hõlmates lõpuks ka Euroopas kõige kaugemal asuvaid maanurki. Sageli pole kaugus ainuke tegur, mis segab avastamist. Mandrite siseosad olid eurooplaste jaoks ohtlikud ja sageli ka läbimatud.
" Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe. Vanast riigist ,,Ebersi papüürus" See on raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi konserveeriti mee ja vahaga (vaik). Vaarao Siptah hauarüüste käigus avastati, et osati panna lahaseid. Vana riigi perioodil olid arstid spetsialiseerunud. Nt silma, hamba, kirurg, sisearst. Arvati, et ajukahjustused võivad esile kutsuda teisi haigusi. Arvati, et haiguse põhjus võib olla riknenud toit, parasiidid, ilma muutus, infektsioonid
fasistina. Long ei täitnud sageli Eleanori lootusi Ameerika ei avanud oma ust tagakiusamisest ja surmalaagritest ohustatud juutidele, nagu seda oleks vaja olnud. Iga Eleanori katse juutide aitamiseks muutus võitluseks Riigidepartemanguga. Kuid 1940. aasta septembris saatis esimest leedit edu: Norfolkis (Virginias) randus aurik "Quanda" 83 juudi põgenikuga, kellel oli keelatud mitmes Ladina-Ameerika riigis randuda. Ta palus Franklini endale app, et Long teda ei takistaks. Eleanor hankis põgenikele sissesõidupaberid ja andis neile võimaluse uueks eluks. Üks "Quanda" reisijatest kuulutas: "Pr. Roosevelt päästis mu elu."7 Flying Firs Lady lendav esimene leedi Poliitikavaatlejate meelest kuulus Eleanor kümne mõjukaima isiku hulka Washingtonis. Ajakirjanik Arthur Krock rääkis koguni, et Eleanor oli tahtnud ise 1940. aastal presidendiks kandideerida, kuid siiski jäi see soov täiesti kaugeks. Sel perioodil oli Eleanor väga iseteadev,
Planeedid muutusid teleskoobis pisikesteks ketasteks, samas kui tähed jäid endiselt vilkuvateks täpikesteks. 1610. aasta sügisel märkas ta tumedaid plekke Päikese pinnal. Samuti avastas ta Veenuse faasid. Raske on ülehinnata aga Jupiteri nelja kaaslase avastamist. See purustas lõplikult vana doktriini, mille kohaselt Maa sai olla kõigi universumi liikumiste ainus kese ning kõrvaldas viimased põhimõttelised takistused Koperniku süsteemi vastuvõtmise teelt. Oma pikksilmaga tehtud avastused võttis Galileo Galilei kokku raamatus «Sõnum tähtedelt» mille ta kirjutas 1610 aastal. Teos põhjustas sensatsiooni, sest selles oli kirjeldatud Kuul asuvaid mägesid, Linnutee struktuuri ja Jupiteri nelja kaaslast, mille Galilei nimetas Medici tähtedeks. 1614.a. hakkasid aga mõlemad Galileo Galilei tütred nunnadeks Florence lähedal asuvasse kloostrisse ja seetõttu lahkus tema naine Maria Paduast.1634. a Maria suri.
1866 Field rahastab esimese üle Atlandi ületava kaabli rajamist. 1866 August Kundt uurib heli kiirust gaasides. 1866 Giovanni Schiaparelli taipab, et tähtedesajuna tuntud meteoorisajud tabavad maad, kui see läbib mõne komeedi orbiiti, kuhu on maha jäänud kivitükke. 1868 George Westinghouse leiutab õhkpiduri. 1868 Pierre Janssen avastab päikesel heeliumi. 1869 Dimitri Mendelejev avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. 1869 Friedrich Miescher avastab nukleiinhapped rakutuumades. 1870 Meyer avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. 1871 Ludwig Boltzmann hakkab tegelema statistilise mehaanikaga. 1872 Johannes Diderik van de Waalse avalikustab uurimused reaalsete gaaside kõrvalekalletest ideaalse gaasi seadustest. 1873 Maxwell väidab, et valgus on elektromagneetiline nähtus.
Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 ning suri 12. aprillil 1945. Ta oli Ameerika 32. president, kes valitses aastatel 1933 1945, ainuke president Ühendriikides, kes valiti presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Ta oli keskseks figuuriks 20. sajandi maailma sündmustes, juhtides Ameerika Ühendriike ülemaailmse kriisi ajal kui ka maailmasõjas. Alustades oma ,,esimese saja päeva" ametiaja algust käivitas Roosevelt väga olulise õigusaktidest ja täitekorraldustest koosneva uue kursi ,,The New Deal" keeruline komplekt programme, mille eesmärk oli majanduskriisi leevendamiseks toota uusi töökohti töötutele, eriti riigisektorilisi, majanduse parandamine ning reform läbi Wall Streeti regulatsioonide, pankade ja transpordi. Selle korraldusega majandus kasvas järsult aastast 1933 kuni 1937, kuid siis vajus sügavasse kriisi.1 Franklin Delano Roosevelt sündis ajal, millal Ameerika peremehed olid progressi kapitalismi sünonüümiks ning selline olukor
Luges "Valitud peatükid eksperimentaalsest psühholoogiast" kursust. Dissertatsioonid: kofeiini mõju psüühiliste protsesside kestusele (H.Dehio, Untersuchungen über den Einfluss des Coffeins und Thees auf die Dauer einfacher psychischer Vorgänge, 1887). Dehio sündis 1861. aastal Rakveres Baltisaksa perekonnas, kes oli sinna kolinud Hillandist. Dehio töötas hiljem psühhiaatria kliiniku assistendina. Individuaalsete erinevuste eksperimentaalne uurimine (A.Oehrn, 1889), ajataju eksperimentaalne uurimine (M.Eijner, 1889), ruumi hindamine käe liikumise põhjal (M.Falk, 1890), võrkkesta ruumitundlikkuse uurimise meetodite katsetamine (C.Higier, 1890), une suhtelise sügavuse uurimine (E.Michelson Untersuchungen über die Tiefe des Schlafes), miles viimane uuris seda, kui suure valjusega heli ajab inimese üles une erinevates faasides. Selle töö tulemusel ta leidis, et inimese uni on kõige sügavam 45 minutit peale uinumist ja hakkab siis
üldisem teooria keemiliste protsesside kirjeldamiseks. Tegeleti elemendi mõist selgitamisega- Boyle: aine on element kui seda ei õnnestu lagundada edasi teisteks aineteks Robert Boyle- rajas aluse keemiateadusele, uuris ainete omadusi kvantitatiivsete meetoditega jne Carl Wilhelm Scheele, Georg Ernst Stahl, Johann Rudolf Glauber Murrang keemia ajaloos: Kvantitatiivsete meetodite täiustumine, avastused seoses gaasidega lõid eelduse põlemise hapnikuteooria rajamiseks. Seda tegi Antoine Lavoisier ja see rajas aluse kvantitatiivsele keemiale. Lavoisier esitas ka esimese nimekirja keemilistest elementidest. Avogadro oletas, et samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad võrdse arvu osakesi.Hakati tegelema elektrokeemiaga, aatommasside arvutamise, saamisega. Kujunes elemenide nimetamine (2 esitähte- Berzelius). Avastati väga palju uusi elemente,
teisest külast ning läks sinna ka elama, jättes oma 3-aastase poja vanaema juurde maha. Pärast kaheksat aastat, suri kirikuõpetaja ning Isaaci ema naases tagasi, võttes kaasa 3 väikest last.(3) Joonis 1. Isaac Newton (1) 3 Olles lapsena üsna nõrguke, oli Newton sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Newton ei veetnud oma aega tavaliste laste mängudega, vaid leiutas oma isiklikud lõbustused, milles juba siis avaldus tema geniaalsus. On olnud väiteid, kus on kirjas nagu poleks Newton olnud varaküps. Matemaatiliselt seisukohalt võib see tõene olla, kuid kui see ka muus osas kehtima peaks, tuleks leida uus definitsioon sõnale "varaküps". Newtoni geniaalsust eksperimentaatorina võis kindlasti täheldada juba tema poisipõlve leidlikes mängudes. Leludeks, millega "mittevaraküps" poiss oma mängukaaslaste huvisid
Lõplikult lahkus seal 1763 aastal Ööl vastu 28 märts 1727 suri Looming: 1672 hakkas uurima vagust ja raskusjõudu ning tegelema integraalarvutustega 1668 ehitas ta esimese teleskoobi Lootis viia kõik matemaalilistesse alustesse Newton lähtus sellest et on olemas jumal Gravitatsioon ja inerts seletavad orbiiti Ülistab analüüsi Sõnastas looduse seatused Sulatas metalle mida moondada, et leida tarkade kivi Töötas välja mehaanika üldised seadused, tähtsad avastused optikas ning pni aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Francis Bacon 1573-1626 Inglise filosoof 13 aastaselt asus Cambridge'I ülikooli 1576 võe 1576 võeti drancis vastu Gray's Inni 1580 taotles ametikohta õukonnas 1603 löödi rüütliks 1626 suri Highgat'is 162 esitati Bavonile süüdistus altkäemaksuvõtmises ja teistes õigusrikkumistes, suri 1626 külmetusse, kui ta toppis tibu lund täis et näha kas tibu saab niiviisi säilitada Looming:
(ainujumala usk) 2. Metafüüsiline inimmõistus, ühiskond, teadus ei kasuta maailma mõistmiseks enam teoloogilise olendeid, tõde otsitakse abstraktsetest kategooriatest, enese seest, monoteismi ainujumal muutub ürgseks 3. Positivistlik mis ei ole meeltega tajutav või kogetav, ei ole olemas; empiiriline vaatlus, füüsilise uurimine, kontrollitavate faktide olulisus, inimmõistus püüdleb teaduslikkuse poole Inimmõistus ning erinevad teadused läbivad need staadiumid Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda
Kolmas tase Neljas tase temperatuurimõõtmistega ja Viies tase täisenas teleskoopi. 1632. avaldas Galilei Firenzes oma raamatu " Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel." Galileo Galilei saavutused: 1597 leiutas Ta termoskoobi. 1597 geomeetriline ja militaarne kompass. 1609 teleskoop ja tööd sellega. 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" 1624 mikroskoop 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta 1638 Arutlused ja matemaatilised demostratsioonid kahest uuest teadusest Francis Bacon 22.01.1561-9.04.1626 Inglise filosoof, riigimees ja ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ine tase esseist.
Ta õppis 1661- 65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25- aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy......
Kelly Sule 12.a Herbjørg Wassmo romaan „Dina raamat“ ÜLESANNE 1 Tegevus toimub 19. sajandi keskpaigas Põhja-Norras. Tegevus algab Dina isa, lensmani, talus. Dina on viieaastane. Tema ema Hjertrud võtab ta endaga pesukööki kaasa. Dina uudishimu on suur ning ta läheb katla juurde, kus keeb lehelis. Väike tüdruk kummutab katelt nii, et selle sisu äh- vardab teda ära põletada. Äkki keerab ema pea katla poole, märkab tüdrukut varitsevat ohtu ning sööstab teda päästma. Ta saab põletada ja sureb. Sellest hetkest alates ei salli isa tütart ega tema nut- tu. Ta saadab tütre kodust eemale, hiljem võtab talle koduõpetaja, Lorchi. Too õpetab Dinat tšellot ja klaverit mängima. Kui Dina oli 16, pidi ta isa soovil abielluma Jacobiga. Mees viis ta enda koju, Reinsnesile. Ülejää- nud tegevus toimub põhiliselt seal. Peale Jacobi surma, millele ka Dina
Powerpointi esitlus Teaduslikud avastused/saavutused/leiutised: *Volta ehitas esimese elektripatarei * Faraday poolt galvanomeeter ning elektrigeneraator * Henry poolt elektrimootor *von Baer rajas võrdleva embrüloogia. Avastas imetajate munaraku *Liebig pani aluse põldude väetamisele kunstväetisega *Pasteur esitas teooria, et haigused on seotud pakteritega. Samuti avastas/pani aluse pastöriseerimisele. Ravis terveks esimesena marutõbis oleva poisi. *Morse leiutas telgraafi * Bell telefoni, esmalt esitati maailmanäitusel Philadelphias 100m kaugeselt *Fonograaf Edisoni poolt *Raadiole pani aluse Hertz, aga ta suri ära. Seega raadio leituamise au üle vaidlesid itaallane Marconi ja venelane Popov. *1895. aastal avati Pariisis esimene kino. Kunstisuunad *Klassitsism: Tähtsustati haridust. Eeskujuks oli antiikkunst. Suur mõju oli valgustusfilosoofidel.
annaabi.ee 
