Benjamin Franklin (0)

Benjamin Franklin
Referaat
Benjamin Franklin oli kuulus teadlane , leiutaja, riigimees, filosoof , muusik, kirjastaja, filantroop, abolitsionist, diplomaat ja majandusteadlane . Ta sündis Bostonis 17.01.1706 ja suri 17.04.1790. Ta oli seebivalmistaja Josiah Franklini kümnes poeg. Franklin leiutas Franklini ahju, bifokaalprillid, meditsiinilise kateetri, piksevarda ja odomeetri. Franklin sai koolis käia vaid 2 aastat, kuna perekonnal oli raske rahaline seis. Teadmised omandas ta ise õppides. Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe „Uus-Inglismaa Teataja “.
Benjamin käis Dr.Spenceri loengut kuulamas. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu , praeti biifsteeki, kustutati tuld , süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve ahelik inimesi hirmuga õhku hüppas, kui neid läbis elektrivool . Sel loengul kiindus Franklin elektrisse. 1750 aastal pani Benjamin ühe kõrge torni tippu välgu püüdmiseks pika varda, see oli ühendatud maaga. Välk lõigi vardasse. Sellega sai ta kuulsaks piksevarda leiutajana.
Peale seda katset tellis ta ühelt oma sõbralt Londonis otsemaid üht-teist katsetamiseks ning sai "meetripikkuse ja rusikajämeduse klaastoru", elektrostaatilise toru siidiga hõõrumiseks. Sellega alustas Benjamin Franklin katseid, mille tagajärjel ta loobus tööst, et end täielikult teaduslikule uurimistööle pühendada. Lõpuks andsidki need tõendi, et hõõrumisega tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter . Sellega ta tõestas, et on olemas kahte liiki elektri laenguid - üheainsa elektriliigi ülejääk või puudujääk. Tänu sellele pani ta ka aluse elektrostaatikale. 1752. aastal tegi ta riskantse katse, saates tuulelohega äikesepilve siidnööri, mille otsas oli raske uksevõti. Kui nöör niiskus ja uurija lähendas käe võtmele, hüppas sellele säde- sellega tõestas ta, et välk on elektriline nähtus.
Franklin avaldas oma tööde tulemused 1751 aastal raamatus “ Eksperimente ja vaatluseid elektrist” Raamat tõi talle esimese Ameerika teadlasena rahvusvahelise tunnustuse .
Juba nooruses tegeles Benjamin poliitikaga. 1830- datel aastatel esitas ta plaani ühtse Ameerika riigi moodustamiseks, kuid siis lükati ettepanek tagasi. 1776 – 1785 sai Benjamin iseseisvunud ühendriikide saadikuks Prantsusmaal, kus ta sõlmis mitmeid USA-le kasulikke majanduslepinguid.
Benjamin Franklin oli mees igal alal. Näiteks oli ta Ameerika iseseisvusliikumise eestvõitleja ja innukas looduseuurija, veel tegeles ta maagiliste ruutude lahendamise metoodikaga. Oma viimastel saadikuaastatel Prantsusmaal kirjutas ta sealsete sõprade õhutusel rea aktuaalseid probleeme käsitlevaid lustakaid esseesid. Benjamin on kujutatud USA 100 dollarisel.