Ludwig van Beethoven Referaat Sisukord Beethoveni elulugu.......................................................................................................................3 Periodiseering...............................................................................................................................4 Looming.......................................................................................................................................4 Missa Solemnis............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................7 Beethoveni elulugu Ludwig van Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tem...
GH Arutlus Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven sündis arvatavasti 1770.aasta detsembris Bonnis. Beethoveni vanaisa oli tulnud õukonnakapelli bassilauljana ning hiljem sai temast kapellmeister. Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikool...
Tartu Karlova Gümnaasium Ludwig van Beethoven Referaat Liis Haljasmägi 10h Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Elulugu 4 1.1. Bonni periood 4 1.2. Viini I periood 5 1.3. Viini II periood 5 1.4. Viini III periood 6 2. Looming 7-8 Kokkuvõte 9 Kirjandus 10 Lisad 11 Sissejuhatus Selle referaadi teemaks on maailma ühe kuulsaima helilooja, Ludwig van Beethoveni, elulugu ja looming. Selle mehe nime teab arvatavasti igaüks meist siin maailmas. Ta oli Saksamaa üks legendaarseim helilooja ja on seda tänapäevalgi. Lisaks kuulus ta kolme Viini ...
Ludwig van Beethoven Referaat Tartu 2009 Sisukord Elulugu............. ...........................................................................................4 Periodiseering.. ..........................................................................................5 Looming.................................................................................... .................6 Kasutatud materjalid.................................................................................7 Elulugu Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mo...
Ludwig van Beethoven Krislin Maansoo 10b Elulugu Ludwig van Beethoven on sündinud 17. detsember 1770. aastal. Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, aga ka üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe Beethoveni loomeprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad . Iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Teda peetakse oma aja üheksmuusikamaailma mässajaks. Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui ...
Ferenc Liszt Tartu Tamme Gümnaasium 11.A Ingrid Usar Angela Hõrak 2013/2014 Ferenc Liszt [f'erents list] sündis 22 oktoober 1811 ja suri 31 juuli 1886. Ta oli Ungari pianist ja helilooja ning Ungari Rahvusliku Koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas. Ta kirjutas palju klaverimuusikat jaarendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline ja rõhutas efekte ning kasutas klaverit nagu orkestrit. Elulugu Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina...
Ludwig van Beerthoven Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ...
Ludwig van Beerthoven Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ...
Ludwig van Beethoven Sissejuhatus Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas Viinis ja keda seetõttu nimetatakse koos F. J. Haydni ja W. A. Mozartiga Viini klassikuks. Beethovenit on peetud viimaseks heliloojaks klassitsismi perioodil ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes ja loomingus on olulisel kohal vabadusearmastus ja veendumus õigluse võidus. Elulugu Ludwig van Beethoven sündis 15. või 16. detsembril 1770. aastal Bonni linnas Saksamaal. Tema vanaisa oli tunnustatud helilooja ning töötas Bonnis õukonna kapellmeistrina. Tema isa Johann oli õukonna laulja. Avastanud oma pojas erakordse ande, tahtis ta temast teha Mozartile sarnast imelast. Beethovenil oli raske lapsepõlv, sest isa sundis teda pikkadeks tundideks klaveri taha harjutama ja püüdis oma sõprade ees poja andega kelkida. Tihti juhtus ka, et kui isa öösel joobnuna koju tuli, äratas ta poja ja käskis lugusid ette mängida...
REFERAAT Ludwig van Beethoven(1770-1827) Mary-Liis Moorbach Kullamaa Keskkool 11 klass Elulugu Beethoven sündis Bonnis Jõulukuu 16. päev aastal 1770. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Tema vanaisa oli Belgia maalt pärit. Vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Selle läbi noor Ludwig vanaisa ja isa läbi juba muusikalises ringkonnas oli sirgunud, ei ole siis imeks panna, kui toonide riik ja võim talle juba kõige õrnemas lapsepõlves tuttavaks sai. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pidas oma esimese kontserdi 7-aastselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi end Ludwigil teenistustel asendada. Täna temale sai Beethovenist klavessiinimängija õukonnas. Käis vabakuulaj...
Esitlus Richard Wagner Koostaja: Sissejuhatus Wilhelm Richard Wagner sündis 22. mail 1813. aastal Leipzigis ja suri 13. veebruaril 1883. aastal Venezias. Ta oli saksa heliloojaromantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Click icon to add picture Click icon to add picture Richard Wagner Elulugu: lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Richard jagas oma ka...
Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. 1.Elulugu 2. Periodiseering 3.Looming Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfli...
Richard Wagner (1813-1883) ELULUGU: Mitmekülgne novaator, võimekas. 15 a. kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1833a alustas ta tegevust muusikaga. 30a jooksul oli W. elu väga rahutu ja muutlik( majanduslikud raskused). 10a elas kodumaast eemal. Pagulusaastad kõige raskemad, ainult sõprade toetusel elas. Sel ajajärgul kirjutas ooperi "Tristan ja Isolde"(1859) ja "Nibelungide sõrmus". 1863a edukas reis Venemaale aitas W. majanduslikult jalule. MUUSIKA: Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Hakkas kasutama juhtmotiive(lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis iseloomustavad ooperi üksikuid tegelasi). Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks oli saksa ja skandinaavia eeposed ning legendid. Kõige tähtsamaks ooperiks "Tannhäuser"(1845), "Lohengrin"(1850), "Tristan ja Isolde"(1865), 4-st ooperist koosnev "Nibelungide Sõrmus", "Parsifal"(1882) ja koomiline ooper "Nürnbe...
J.Sibelius(1865-1957)-Elulugu-Soomest, isa oli linnaarst, kodukeeleks rootsi keel, 5.a alustas klaveriõpinguid, 1885 lõp kooli kodulinnas ja läks Helsingisse õigusteaduskonda õppima. Õppis vormiõpetust(ülikoolis), harmooniat, viiulit (pärast ei pööranud sellele väga tähelepanu), polüfooniat. 1889 I välisreis Saksamaal, eesmärgiks õppida tuntud õppejõududelt ja õppida tundma kohalikku muusikat. Käis veel Austrias, Ungaris. Abiellus soome neiu Ainoga. 1899 läks tööle Soome Muusikaühingusse (organiseeris kontserte, muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisak...
Sissejuhatus 18. sajandi keskel kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid. Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalidele vastavalt üsna rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutu...
Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest ning lühikest reisi Viini läks Bee...
Franz Schubert Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Himmelpfortgrund – 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik, tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Romantismiajastu heliloojale kohaselt lisas ta suurele osale oma instrumentaalloomingust programmi. Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Elulugu Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja ...
Marie Under Koostaja:Kert Kannela Marie Under: Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie Underi elulugu: Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (1887 1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud sell...
11. klass: klassitsism ja romantism 1. Klassitsism kui kunstisuund – defineeri! Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatak...
Richard Wagner (1813-1883) Elulugu Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Saksamaal Leipzigis. Lapsepõlves huvitasid teda teater ja kirjandus rohkem kui muusika. Teda vaimustasid mineviku suured kirjanikud Homeros ja Shakespeare. 15-aastaselt kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1883. aastal alustas tegevust muusikuna, töötades kooridirigendina, ooperikomponistina mitmes linnas, ka meile lähedal Riias. 1849. aastal oli ta sunnitud poliitilistel põhjustel põgenema Saksamaalt Sveitsi, kus elas pagulasena 10 aastat. Sel majanduslikult väga raskel perioodil päästis teda näljasurmast vaid Ferenc Liszti toetus. 1863. a toimunud edukas reis Venemaale aitas Wagneri majanduslikult jalule. Aasta hiljem kutsus Baieri kuningas- kirglik muusikahuviline Ludwig II helilooja Müncheni. Wagneri kunsti imetlejad välimaal asutasid ,,Wagneri seltsi", mis kogus terves maailmas raha uuendusliku ooperiateatri ehitami...
Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) Referaat 2009 raserfsaerfaesfes- 1 - 1- -1- - 1 -- 1 - Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Huvitavaid fakte..........................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................4 Ooperid........................................................................................................................................5 raserfsaerfaesfes- 2 - 2-...
Romatism. 19. saj on mitmete Euroopa maade rahvuslikke koolkondade õitseaeg. Euroopa annab maailmale arvukart ajaloolisi suurkujusid igalt elualalt. Romantism vahetab välja klassitsismi. Romantismi moto: ,, Mõistus võib eksida, tunded ei iial". Romantism on tunnete kunst, millele olid iseloomulikud suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati. Naeruvääristati hingelt tühiseid inimesi. Muusikas toimis voolav ja edasiviiv meloodia. Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Vahel tundus, et meloodia ongi lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks. ...
Kooli nimi Ees- ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. 10/1813 27. 01/1901) Referaat 9.12.2010 SISUKORD: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Pildid · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Ma valisin Giuseppe Verdi, sest mind hvitab tema elulugu ja tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Referaadis räägin lähemalt tema elust ja loomingust. Elulugu: 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Sõdadest ja välis...
Liszti elulugu Märksõnad ja küsimused: 1. Kes oli, millega tegeles? (erinevad väljundid erialad) Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli muusikaajakirjanik, organisaator, dirigent, pedagoog, kunstilise tõe eest võitlev helilooja. Oli ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Oli oma aja parimaid pianiste ning tema töid oli raskem mängida kui varasemaid. Arendas klaverimängimise tehnikat seades uued standardid tuleviku jaoks. Kasutas heliloomingutes kaasaegseid ideid. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid, õpetajad. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes ise mängis Haydni dirigeeritud orkestris. Aastal 1822 hakkas Liszt õppima Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny juhendamisel, Antonio Salieri õpetas muusikateooriat. Oma andekuse ja rahalise halva seisu tõttu õpetasid nad noort poissi tasuta. Lisaks võttis Liszt hil...
Romantism-19. sajand oli mitmete Euroopa made rahvuslike koolkondade õitseaeg. Sel ajal annab Euroopa maailmale arvukalt ajaloolisi suurkujusid erinevatelt tegevusaladelt. Romantism järgneb klassitsismile. Romantikute motoks sai "Mõistus võib eksida, tunded ei kunagi!".Romantism on tunnete kunst, millele olid omased suured kontrastid meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu romantismiaegne muutub inimesekeskseks. Aktiivselt hakati, ka kasutama folkloori (suzeed arendati, muistendid, eeposed, rahvaviisid). Muusikas unistati ning samuti oldi ülitundlikud, armastati kuid samas ka põletati. Naeruvääristati tühiseid inimesi.Muusikas toimus voolav ning edasiviiv meloodia. Teemavalik oli väga ulatuslik ning teemad olid põhjalike töötlustega. Muusikas lausa tundus, et meloodia on lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt tõlgendada ja võimalikult täpselt edasi anda. Teoste ülesehitus muutub vabaks....
Johann Sebastian Bach referaat Koostas: Juhendas: Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elu ja töö lühikokkuvõte lk.4 Elulugu lk.5 Bachi seos Leipziga lk.6 Bachi poogen lk.7 Looming lk.8 Lisa lk.9 Kokkuvõte lk.10 Kirjandus lk.11 S...
Richard Wagner 1813-1883 ELULUGU Wagner oli muusikaajaloo üks keerukamaid isiksusi tema tegevusvaldkonnad haarasid peaaegu kõike. Sünnikohaks Leipzig. 2 aastaselt hakkab kasutama võõrasisa, kes töötas Dresdenis näitlejana ja hakkas poissi kaasa võtma prooviderle,, etendustele. Sellest ajast saab alguse süvendatud huvi lavastuse ja kirjanduse vastu. Olles 15-aastane, kuuleb esmakordselt Beethoveni muusikat ja eriliselt sügava mulje jätsid 9. sümfoonia ja Avamäng Egmont. Noores mehes küpseb otsus kirjutada ka midagi ise. Wagneri haridustee kulgeb konarlikuks ja ebajärjekindlaks. Osa ssüüüd ioli kindlasti Wagneri raskel iseloomul, mis oli küllaltki konfliktne ja väga iseteadlik. Enesehinnang oli ülimalt kõrge. Tööülesanded viivad Wagnerit paljudesse suurlinnadesse. 1833. aastal töötab ta kappelmeistri, helilooja ja dirigendina Magdeburgis, Könisburgis, Kalingradis, Riias. Riiast põgeneb ta öövarjus Lääne-Euroopasse...
Wislawa Szymborska-Wlodek sündis 1923 2. juuli Prowenti linnas, mis on nüüdseks ümber nimetatud Kórnikuks ja elas kuni oma surmani 1. veebruaril 2012. aastal Krakow-is.Ta oli poola poeet, esseist ja tõlk. Sai 1996 Nobeli kirjanduspreemia selle eest, et kirjutas ,,Mozarti kerguse ja Beethoveni raevukusega" suurepäraseid tekste, mis on ühteaegu nii iroonilised kui ka inimlikud. Wislawa Szymborska on üks 20. sajandi silmapaistvamaid luuletajaid. Aga nagu ilmselt aru saada, pole nüüdseks juba enam kui 15 aastat tagasi kätte antud kirjanduspreemia isegi kui see juhtub olema Nobeli auhind põhjus, mis ajendab temast rääkima. Ta kuulub Poola ja Euroopa omanäolisemate luuletajate hulka. Peamiselt just seetõttu, et ta kirjutas lihtsalt, argiselt ja muigegagi asjadest, millesse mõni teine oleks valanud paatost ja ülevust. Samas on luuletused intellektuaalselt ambitsioonikad ja filosoofiliselt kibedad. Nüüd on Szymborska loomingut võimalik ...
FRANZ SCHUBERT 2007 Franz Schubert (31. jaanuar 1797 19. november 1828) Franz Schubert oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik ning armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist. Juba lapsepõlves oli isa teda viinud suure muusika maailma- Haydni...
Keila Gümnaasium Referaat Giuseppe Verdi (1813-1901) Koostas:Jaana Põllu Klass:11 D Elulugu: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20- aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis napp...
PIANISTID Viimsi Muusikakool Muusikaajalugu Liivia Narvik 7.klass 1. aprill 2012 Pianistid REIN RANNAP ( sündinud 6.oktoobril 1953) eesti helilooja, improvisaator ja pianist. Õpingud Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja Rein Rannap asustas ansambli ,,Ruja". See peaks tähendama teaduslik fantastika. Ruja oli eesti rokk ansambel. Tegutses seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel. Algses koosseisu kuulusid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Raul Sepper, Rein Rannap, Andrus Vaht, Toomas Veenre ning Andres ...
Giuseppe Verdi Anastassia Prokopenko 11a Õpetaja: Eteri Parts Kokkuvõte Täielik nimi Giuseppe Verdi Francesco Fortunino Sünnikuupäev 10. oktoober 1813 Sünnikoht Roncola, Prantsusmaa Surmaaeg 27. jaanuar 1901 (87 aastat) Surma koht Milan, Italy Riigid Parma Suurhertsogiriigi, Lombardo-Veneetsia kuningriik, Itaalia kuningriik (1861-1946) Itaalia Kuningriik Kutsealad helilooja, dirigent Töövahendid klaver Elulugu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteripidaja. Verdi perekond kolis Piacenzast Bussetosse.Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal o...
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi refo...
1. Elulugu 1.1 Varajane elu Arnold Schönberg sündis 13. septembril 1874.aastal Viinis Samueli ja Pauline Schönbergi pojana. Tema õde Adele, sündinud 20.detsembril 1872. aastal suri 8.mail 1874. aastal ensefaliiti. 1876. aastal kolis tema perekond Leopoldstadt'i ja seal 9.juunil sündis tema teine õde Ottilie. 1880.aastal läks Arnold algkooli. 1882. aasta 29.aprillil sündis talle noorem vend. Samal aastal alustas Arnold ka viilutundidega. Enne üheksa aastaseks saamist oli ta komponeerinud juba paar väiksemat heliteost, mida ta oma muusikaõpetajaga koos harjutas. 1885. aastal astus Schönberg keskkooli Vereinsgasse'sse. Seal komponeeris ta marsse ja polkasid. Tema isa Samuel suri 1889.aastal kopsupõletikku. 1.2 Pangaametnik ja esimesed teosed 1891. aasta 22.jaanuaril alustas õpipoisi ametit erapangas Werner & Co. 1894. aastal kohtus Arnold Alexander Zemilinsky'ga diletantide orkestris Polymonhia. Zemilinskyst sai hi...
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
Haabersti vene Gümnaasium 10 klass Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäe...
( Kool) Richard Wagner Referaat Autor: Juhendaja: Tartu 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Elulugu.............................................................................4 Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis.1813-1833..............................4 Kunstilised otsingud Ooperid "Haldjas"; "Armastuse keeled"; "Rienzi" 1833-1839...........................................................................5 Wagner Pariisis. 1839-1842......................................................6 Dirigendina Drestenis. 1842-1849................................................7 Pagulasaastad. 1849-1864.........................................................8 Taas kodumaal ja Sveitsis. 1864-1883...........................................9 Looming..................................
Rudolf Tobias (29. V 1873 Käina - 29. X 1918 Berliin) on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale ...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
