Giuseppe Verdi (3)

Giuseppe Verdi
(10. X 1813 – 27. I 1901)
Referaat
2009
Sisukord:
Elulugu 3
Huvitavaid fakte 4
Looming 4
Ooperid 5

Elulugu

Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20-aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Õpinguid jätkas ta eratundides 1832 -1835 V. Lavigna juures. Varsti naasis ta tagasi Bussetosse. Alates 1836-st aastast korraldas ta seal linnakeses kontserte, saatis sissesõitnud ooperitruppide etendusi ja esines dirigendina . 1836. a. kevadel abiellus Giuseppe Verdi Barezzi tütre Margheritaga, kuid juba 1840 ta suri. Selles ajavahemikus oli surnud ka ta kaks last. Kõik see jättis noore muusiku ellu sügavad haavad. Aastast 1839 elas ta põhiliselt Milanos.
Kuuekümnendate aastate algul võttis Verdi ette rea välis­reise. Ta oli kahel korral Venemaal, veetis itaalia muusika ­kultuuri esindajana Londoni Maailmanäitusel 1862 . a. kevadel ning kirjutas seks puhuks väheväärtusliku kantaadi “Rah­vuste hümn”.
Aastal 1869 paluti Giuseppe Verdil kirjutada ooper vastvalmiva peene Kairos asuva ooperiteatri avamikeks. Ooper sai valmis 1871 ja selle nimeks sai „Aida“. Seda ooperit saatis tollal tohutu edu ja veel tänapäevalgi on see ülemaailmaliselt kuulus ja armastatud ooper, mida esitatakse üha uuesti.Giuseppe Verdi suri Milanos 27. jaanuaril 1901.

Huvitavaid fakte

Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi.
Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võtmast kandis hiljem tema nime.
Verdi ise hindas “Rigolettot” kõrgelt, nimeta­des seda oma parimaks ooperiks.
Lemmikžanriks oli tal ooper.

Looming

Giuseppe Verdi on kirjutanud 26 ooperit. Tema teostele on omane seos rahvamuusikaga , väljendusrikas ja nõtke meloodia , erakordne peenekoelisus ning julge harmoonia . Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka „Reekviemi“( 1874 ), keelpillikvarteti e- moll (1873), kandaate, vaimulikke teoseid, laule ja hümne. Tema lood on hästi meelde jäävad.
Ooper " Nabucco " tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos.
Ooperi “ Traviata ” 6.III 1853 . a. Veneetsia “La Fenice's” asetleidnud esiettekanne vilistati välja.

Ooperid

• " Oberto , krahv di Bonifacio"1839
  
• "Kuningas üheks tunniks"1840
  
• "Nabucco"1842
  
• " Ernani "1843
  
• "Lombardlased Esimeses Ristisõjas"1843
  
• "Kaks Foscarit" 1844
  
• " Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi"1845
  
• "Alzira"1845
  
• „Attila"1846
  
• "Jeruusalemm"1847
  
• "Macbeth"1847
  
• "Attila"1846
  
• "Korsaar"1848
  
• "Luisa Miller "1849
  
• " Legnano lahing"1849
  
• "Stiffelio"1850
  
• "Rigoletto" 1851
  
• "Trubaduur"1853
  
• "Traviata"1853
  
• "Sitsiilia verepulm"1855
  
• "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost")1857
  
• " Simon Boccanegra"1857
  
• "Maskiball" 1859
  
• " Saatuse jõud"1862
  
• "Don Carlos "1867
  
• "Aida"1871
  
• " Othello " ("Otello")1887
  
• "Falstaff"1893
  

Kasutatud kirjandus
Eesti Entsüklopeedia 10 lk339
http://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verd i
http://www.slideshare.net/Raddam/giuseppe-verdi-presentation
http://classical-music-opera.com/giuseppe-verdi/life-biography.html
http://www.iicchicago.esteri.it/IIC_Chicago/webform/..%5C..%5CIICManager%5CUpload%5CIMG%5C%5CChicago%5Cverdi.jpg
raserfsaerfaesfes- 6 - 6- - 6 - - 6 -- 6 -