Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ............................................................................................................... 7 1.4 Negatiivne ja positiivne vabadus ..................................................................................... 8
mõtete väljendamiseks, ehitamaks paremat ja täiuslikumat riiki läbi debattide, avaliku arvamuse avaldamisega ja läbi kahekõne riigiisade ja rahvaga. Vabadusest saab halvim illusioon siis, kui vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni. Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole. Spinoza arusaamine vabadusest Juudi päritolu hollandi filosoof Spinoza kirjutab 1674 aastal nii: „Ma nimetan asja vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab
kartuses, ja taevastele seadustele peab ta kuuletuma”. Tlk. 4 Edaspidi tõlgitud sõnaga ‘riik’. Tlk. 5 1 Mo, 1, 26. Tlk. Viimaseks, mis on pimeduse kuningriik.6 Esimese kohta kõlab ütlus, mida on hiljuti palju kuritarvitatud, et tarkust ei omandata mitte raamatuid, vaid inimesi lugedes. Selle tagajärjel meeldib väga neil inimestel, kes enamasti ei suuda anda ühtegi teist tõendit oma tarkusest, näidata, üksteist armutult seljataga hukka mõistes, mida nad arvavad olevat inimestest välja lugenud. Kuid on veel üks teine mitte just hiljuti avastatud tarkus, millest nad võiksid õppida üksteist tõeliselt lugema, kui nad vaid vaeva näeksid, ja see on: Nosce teipsum – loe iseennast. Vastupidi selle tarkusesõna praegusele kasutusele ei olnud see mõeldud selleks, et kiita heaks võimulolevate inimeste jõhkrust oma alamate suhtes ega julgustada madalast seisusest inimesi häbematule käitumisele neist kõrgemalseisvate
programm. Seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõtekuse. John Locke- empirismi rajaja. Teeb ettepaneku uurida üksned inimlikku kogemust. Meie eesmärk on teada saada seda, millel on tähendus meie tegevuse seisukohalt. Berkley- väidabet ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Olla tähendab olla tajutud. 12. Kant- enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid. On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid. Tunnetuse mõistuslikalge- aprioorsed, meeleline aposterioorne. Otsustused jagunevad: 1) analüütilised- ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid. Kõik analüülitilsed otsustused on apriioorsed, nende tõestus lähtb üksned vasturääkivuse seadusest. 2) sünteetilised- laiendavad meie teadmisi. Jag aposterioorsed- tõestus sõltub meelelistest kogemustest. Aprioorsed. 13. saksa klassikaline idealism
Vabadus ja determinism ei välista teineteist. Vabaduse välistavad sundus ja teadmatus. Vabadust liigitatakse negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus on määratletud läbi kõigi või mõnede teatud piirangute negatsiooni, st vabastust teatud piirangutest või kohustustest. See on vabadus kitsas mõttes ning ei määratle mingil, mis sellest vabadusest positiivses mõttes tuleneb või kuidas seda peaks kasutatama. Seega võib ütelda, et negatiivne vabadus on vabadus millestki, seevastu positiivne vabadus on vabadus millekski, st sisuliselt on tegemist õigusega millelegi või millekski. Positiivne vabaduse määratlus märgistab midagi väärtusena, mida on keegi või miski vaba taotlema ja sisaldab varjatult ka eeldust, et keegi või miski peaks tahtma seda taotleda. Lihtsaimad näited negatiivsest vabadusest oleks nt vabadus mitte maksta maksu, vabadus mitte võtta osa sõjaväelisest ajateenistusest, vabadus mitte alluda
Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism. 1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Jäik determinism on seisukoht, mis väidab, et mingit vabadust ja tahtevabadust pole olemas, sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon, meie alateadvu
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte
siiski ei lepi inimesed sellega - sealt on midagi puudu. See ei pruugi olla midagi suurt, võib-olla mingid detailid nagu näiteks hommikul voodisse toodud kohv, või mingid aastatega sisse kulunud harjumused, näiteks laupäeva hommikupoolikud kohaliku veehoidla paadisillal, püüdes ikka ja jälle tonka otsa topitud saiatükiga püüda neid mitmekiloseid turbasid, kellest need vanamehed seal kohaliku poe kõrval teavad rääkida. Rousseau pooldab selgelt negatiivset vabadust ehk vabadust millestki, näiteks vabadust mitte seadust järgida või mitte makse maksta. Selle äärmuslikuks vormiks peetakse anarhiat kui absoluutselt igasuguste piirangute tühistamist, kui pole enam neid asju, mida inimesel on vabadus mitte teha. Teiste sõnadega - "vabadus mitte..." taha jääb lünk, kuna seda pole millegagi täita. Positiivne vabadus ehk vabadus millekski seevastu lubab valida asju, mida teha, mitte nagu negatiivse vabaduse puhul, kui lubatakse asju mitte teha
rikas tundeelu ja arukus, armastus ja vihkamine, egoism ja eneseohverdamine. o Mõistatuseks on see, et miks inimene algul loob midagi ja siis pärast hävitab selle. o Tammsaare on saanud toetuspunkte suurtelt kirjanikudelt nagu nt Shakespeare, Dostojevski ja Goethe. Tööleht Häbi-kultuur : Margaret Mead. Inimene toimib ühiskonna normida ja seaduste järgi, sest kardab avalikku hukkamõistu. Peamine probleem : mida arvavad teised. Esikohal : hea nimi ja reputatsioon. Süü-kultuur : Margaret Mead. Oluline on inimese siseilm, hing. Süü all kannatamine isegi siis kui patt avalikuks ei tule. Süüst vabanemine läbi avalikuks tulemisega. Pearu häbi-kultuur. Oluline, et teised temast hästi arvaks. Näited : o Kõrtsis laiamine. Andresest parem olemine. Üritas Andrest koguaeg paika panna. o Rätsepale püksid pähe Pearu on rätsepast tähtsam ja parem.
Vabadus Kirjeldamine Vabadus on takistuste, piirangute ja sunni puudumine. Vabadus on võimalus toimida vastavalt tahtele. Vabadust liigitatakse vahel negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus ei pruugi meile alati meeldida, sest see on piiratus millestki, mis meile tegelikult meeldib, näiteks vabadust mitte seadust järgida. ,,Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama." (Kirjanik Sirje Kiin) Positiivne vabadus aga sõltub rohkem meie tahtest, näiteks vabadus valida endale elukohta või sõnavabadus. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Võrdlemine Kumb on parem, kas positiivne või negatiivne vabadus? Mina usun, et inimesele meeldiv
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I kursus, VIII rühm Katrin Sikk TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ik
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis.
(physis), temast väljas (techne, oskus). 4) Eesmärkpõhjus. (millepärast olev on, nt ohvrinõu). Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Nüüd tekib juba tuntud arche- probleem. Kas see skeem läheb nõnda lõpmatuseni? Sellisel juhul oleks maailm piiritlematu. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg; esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 4 9. Keskaja filosoofiale omased tunnusjooned ja probleemid. Anselmi ja Aquino Thomase jumalatõestused. Anselmi (1033-1109) ontoloogiline jumalatõestus: ,, Jumal kui see, millest suuremat pole võimalik mõelda (platonlik ülim hüve). Kui määratleda Jumalat sellena, siis esineb ta nii ka jumalaeitaja teadvuses
nii et iga riigi hävitamine ei ohusta ühiskonda ega ka mitte tsivilisatsiooni. Anarhistid eristavad kolme olulist pahet: valitsus, seadus ja eraomand. Kõigi nende pahede allikaks peetakse võimuinstituuti. Selleks võib olla riik, kirik ja isegi kooliõpetaja - kõik nad suudavad üksikisikut rõhuda ja indiviidi tõekspidamisi ja tegusi alla suruda. Öeldakse, et seal kus esineb võimu, esineb töenäoliselt ka selle kuritarvitamist, tulemuseks on sundus ja rõhumine. Anarhistid arvavad, et riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste või nõrkade vastu suunatud pettusest. Valitsuse sellise hukkamõistmise tagajärjeks on lahtiütlemine kõigist poliitilistest süsteemidest ja meetoditest. Kuid kui inimene hakkab ise poliitilisi vahendeid valides võitlema muutuste eest, siis asub ta ise lõpptulemusena võimu juurde ja sellega hakkab ring otsast peale. Valitsust ja riiki saab kaotada ainult väjaspoolt - mittepoliitiliste vahenditega.
51. Maitsed ja lõhnad Millest sõltuvad asjade omadused, kas meist või maailmast? Kuhu kuuluvad maitsed, värvused, lõhnad ning muud tajutavad kvaliteedid? Galileo Galilei (1564-1642) esitas eristuse, mis on hiljem tuntud primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide eristusena. ,,Ma ütlen nüüd, et alati kui ma mõtlen mistahes materiaalse või kehalise substantsi peale, siis tunnen ma vahetult vajadust mõelda sellest kui piiritletust ning millestki, mis omab mingisugust kuju; on suur või väike teiste asjadega võrreldes ning asub igal hetkel mingis kindlas paigas; liigub või seisab; on kokkupuutes mõne teise kehaga või mitte; ning mida on oma arvult üks, mõni või mitu. Nendest tingimustest ei suuda ma substantsi eraldada, ükskõik kuidas ma oma kujutlusvõimet ka ei pingutaks.." galileo galilei ,,...Ent mu vaim ei tunne tingimata vajadust lisada, et see peab olema valge
jõudeolek on makstud kinni orjusega, moraali asemel on tulnud ohjeldamatus ning haritlased muigavad nende üle, kellele midagi püha on. Ühiskond on muutunud ebaloomulikuks ega vasta loomulikule õigusele. Rousseau leidis, et inimesed ei ole küll loomu poolest võrdsed, kuid suurim ebavõrdsus inimeste vahel põhineb omandil ja selle ebavõrdsel jaotusel. Oma peateoses "Ühiskondlikust lepingust" leidis, et ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, ainsas suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti individuaalsetest vabadustest ja loovutavad need poliitilisele kehale lähtudes kasulikkuse kaalutlustest ja enesearmastusest. Nad annavad kollektiivile õiguse võtta meetmeid isekate kodanike vastu, saades nii garantii enda omandile oma enesearmastuse objektile. Samas leidis Rousseau, et riik peaks valvama selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suures varanduslikud erinevused
Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. 11. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. Negatiivne vabadus Sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus on vastandid, inimese vabadus peab võimaldama tal teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid. N-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. Positiivne vabadus Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. P- vabadus viib üldiste tegevuse printsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Inimene, kes ei järgi üldisi mõistuslikke tegevusprintsiipe, ei ole vaba — seega on lubatud sund n.ö
küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. 10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole.
Vangis Taanimaal ja kogu maailmas Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, Taanimaad aga, mida sidusid temaga troon, religioon, kohustused ja Ophelia, tema jaoks rangeima vanglana. Ta ei saanud sealt lahkuda, kuigi ta tahtis ülikooli tagasi minna. Hamleti jaoks on maailm vangla kõigi omakohustuste ja nende liigsuse tõttu, tema peal lasus rahva lootus helgemale tulevikule, Ophelia armastus ja kättemaks isa surma eest. Rosencrantz ja Guildernstern aga väga ei pooldanud tema filosoofiat , sest nende elu oli kergem ja muretum, vähemalt nii kaua, kuni nad oma silmakirjalikkuse, pugemise ja oma sõbra reetmise eest kallist hinda pidid maksma. Kõigil ''Hamleti'' tegelastel on oma saladused ja mured, mis paneb neid käituma inimlikult: Ophelia vaevles armuvalu käes, Claudiuse hirmus tegu ja auahnus kummitasid teda ning Gertrud oli masendunud ja endas pettunud. Kuid kui Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, kas siis on olemas ka täielikku vabadust? Edmund Burke, inglise poliitili
Tungid, mis kallutavad inimesi rahule, on surmahirm, iha asjade järele, mis on vajalikud mugavaks eluks ning lootus oma töökusega neid asju hankida. ESIMESEST JA TEISEST LOOMUSEADUSEST JA LEPINGUTEST Mis on loomuõigus. LOOMUÕIGUS, mida kirjamehed nimetavad tavaliselt jus naturale, on iga inimese vabadus kasutada oma võimu nii nagu ta ise tahab oma loomuse alalhoidmiseks; ehk teisisõnu, enda elu kaitseks. Sellest tuleneb vabadus teha kõike, mida ta vastavalt oma mõistusele ja otsustele arvab olevat enda alalhoidmise tarvis kõige sobivamaks vahendiks. Mis on vabadus. VABADUSE all mõeldakse, vastavalt selle sõna täpsele tähendusele, väliste takistuste puudumist. Need takistused võivad tihti võtta inimeselt ära võimu teha seda, mida ta teha tahaks, kuid ei saa takistada teda kasutamast alles jäänud võimu nii, nagu tema arusaamine ja mõistus talle ette kirjutavad. Mis on loomuseadus. Õiguse ja seaduse erinevus. LOOMUSEADUS (lex naturalis)
Inimene elab nähtamatute trellida taga Keeruline on defineerida sõna ,,vabadus" tähendust. Kui küsida esimeselt tänaval vastujalutavalt inimeselt, kas ta on vaba, siis suure tõenäosusega tuleb selgesõnaline jaatav vastus . Kuid kas me oleme vabad tegema seda, mida me tahame, või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritudm kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me oleme ikka nii priid oma tahtmistesm kui meile tundub? Vaadates enda praegust elu, võiksin ka mina väita, et ma olen vaba. Ma ei pea käima hommikust õhtuni tööl, mul ei ole lapsi, kes piiraksid mu vabadust ning kelle eest peaksin hoolitsema. Gümnaasiumis ja trennides käin ma vabatahtlikult. Mul ei ole pangalaenu ega autoliisingut, mille tõttu ennast seotuna tundma peaksin. Kuid siiski on me ümber väga palju märkamatut, mis meid salamisi vangistavad: sotsiaalne surve, meid ümbritsev materiaalne vara, ühiskond ning eelkõige meie endi mõttelaad
Teinekord tuleb valida kannatus, kuid tead et sellele järgneb nauding. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingute seisukohast. See, mis soodustab naudinguid, on hea ja mis soodustab kannatuste tekkimist, on halb. Hingekannatused on halvemad, kui kehalised, sest keha kannatab ainult olevikus, hing aga kannatab mineviku, oleviku kui ka tuleviku eest. Stoikud (stoiline rahu) Nende eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Stoik arvab, et maailma pole võimalik muuta, muuta saab oma suhtumist maailma. Maailmas valitseb saatus ja õnnelik saab olla vaid see inimene, kes allub saatusele. See mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt stoilise rahuga. Sellised neutraalsed nähtused on elu, surm, tervis, haigus, ilu ja inetus, rikkus, vaesus. Tõelised hüved on tarkus, õiglus, mehisus ja arukus. Elama peab mõistlikult, kiretult ja mõõdukalt rõõmsameelselt
kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia
Vabaduse tunnetamine ei toimu ühekorraga, see on kauakestev protsess, kus vaim jõuab üha täielikuma enesetunnetamiseni, oma olemuse, s.t. vabaduse mõistmiseni. Hollandi filosoofile Spinozale kuulub aforism "Vabadus on tunnetatud paratamatus", mis olevat meeldinud Hegelile. Hegel ei mõista vabaduse all omavoli ega vabadust teha, mis aga pähe tuleb, nagu seda mõistavad harimata lihtinimesed. Temale on ajalooliselt saabunud vabadus koos riigi ja koos sellega kaasnenud seaduste tekkega. Paratamatus lähtub aga sisemistest veendumustest, mis annavadki tõelise vabaduse. Vabaduse eelduseks on kord, mille peab tagama riik. Riik peab Hegeli järgi hoolt kandma ka selle eest, et inimesed saaksid tegutseda vastavalt oma tahtmistele ja et nad oleksid seotud riigiga ning nad võtaksid seost riigiga kõrgeima kõlbelise paratamatusena, mis tähendabki vabadust. Vabadus ei ole võimalik ilma seaduseta ja igal pool, kus on seadus, on ka vabadus. Poliitika
Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal.” lihtrahvas. “Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on Soloni reformid Ateenas. “Isonomia”. Ka Spartas ->jagas inimesed klassidesse auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda varanduse järgi. õigustatult.“ Kreeka tragöödia aust Eneseväärikas inimene suhtub: Teemad: indiviidi suhe kogukonda, moraalsed konfliktid (nt Euripidese Auavaldustesse?-normikas, nats rõõmus, aga ei lähe ülbeks Orestes)
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
ja suunitlus, erinevate ajastute vahelised seosed, vabaduse ja paratamatuse vahekord. Esimesena kasutas terminit ,,ajaloofilosoofia" prantsuse filosoof Voltaire. 2.1 Hegel ja ajaloofilosoofia üldiselt Hegel suhtub ajaloosse tõsisemalt kui ükski filosoofia suurkuju enne teda. Hegelile on ajaloolisus filosoofiline põhimõte, mille järeldused ulatuvad sügavale inimmaailma tõelisusse mille järeldused ulatuvad nimelt ja isegi metafüüsikasse. Ta arvab, et inimene ei ole olemas kõigepealt, et olla ajalooline, ta on algusest peale ajalooga seotud. Ajalugu ei ole kogum erinevaid kogemusfakte, mis osutuvad selleks, mis nad juhtuvad olema, vaid protsess, millel on eesmärk, objekt ja suund. Ajalugu on põhiolemuselt seaduspärane; selle seaduspärasuse paljastamine on filosoofia ja tema Hegeli ülesanne. Hegelil on kolm põhikategooriat, mida ta rakendab inimajaloo analüüsimisel: need on
Orjus on teise inimese tahe ning tihti ka vägivaldne sund enda heaks teist tööle panema. Inimesel ei ole endalgi oma elu üle võimu, ammugi ei saa teine siis seda ära võtta. Küll aga kui kaotab inimene oma süü läbi õiguse elule oma tegude eest, võib teine tema siit ilmast lahkumist pikendada teda enda kasuks tööle ärgitates. Sellist sundtöö- orjandusliiki Locke respekteerib. Samas möönab ta, et see pole muudkui sõjaseisundi edasikestmine. Kui aga ori arvab enda elu orjuse viletsusest suurema olevat, tõmbab ta endale sellega surma kaela. Seda ta tõenäoliselt ka soovib. Sõjaseisund kestab niikaua, kuni ühepoolselt ohvriks langenu lepingu lõpetamisele isandale soovi avaldab. 7. Mis õigustab eraomandit Locke järgi? Eraomandit õigustab Locke järgi siiski teistest eristumine jõukuse, enda toitmise ning ka müügiks tootmise vajalikkusega. Sellest, et ise ära elada end omandiga toita, on vähe
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õn
kreeklaste jaoks olid poliitika ja eetika lahutamatud (tänapäeval ei ole enam nii), Aristotelese mõju ulatus barokiajastuni (teda nimetati Filosoofiks), Kreeka perioodi õitsengu aeg oli 6.-3. sajand e.Kr - Õnnelik elu- vooruslikkus e loomutäius, mis on saavutatav ühiskondliku elu kaudu Lahutatakse keha ja hing: mõistuslik osa vs. Meeleline. Vooruslik käitumine pidi olema kesktee kahe äärmuse vahel (nt arguse ja julguse vahel, kahe halva vahel) Suuremeelsus- ihnsuse ja varanduse loopimise kesktee Rooma periood Roomlaste panus ,,tähtsusetu"? On öeldud, et roomlased pole kirjutanud midagi mõjutatavat. Euroopa õiguslik mõte pärineb roomlastest, eriti tsiviilõigus, mis sai Euroopa tsiviilõiguse aluseks ka hiljem. Põhirõhk oli moraalifilosoofial, sest poliitilises elus oli keeruline osaleda ning hakati uurima teisi filosoofia valdkondi. Stoitsistlik koolkond (Cicero) Moraalifilosoofid rõhutasid indiviidi käitumist ja eesmärke
Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Sageli jäävad küladesse lootusrikkad tüdrukud teda ootama. Kuid ta ise ütleb "ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Raamatus on rohkem sündmusi, ning sellepärast tundub selle Nipernaadi mulle huvitavam. Ta valetab ennast sulaseks, pastoriks, propsilaadijaks, taluperemeheks, parvepoisiks, sookuivatajaks, varanduse otsijaks, muinasteadlaseks, mõisnikuks, madruseks jne... Kuid põhiline on see, et ta oskab neisse rollidesse ka hästi sisse elada, sellepärast pean teda heaks näitlejaks. Filmis on vähem tegevust ja osa põnevatest kohtadest jäävad välja, jääb välja ka see osa, kus Toomas on kirikuõpetajaks, aga minu meelest näeb just eriti hästi selle järgi, kui hea jutuvestja ta on, ja kuidas ta suudab kõiki õnnelikuks teha ainult tänu sõnadele. Veel võin öelda, et mõlemas teoses,
hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult." Eneseväärika inimese toimimisviisid: · Auavaldus · Auhaavamine pole oluline, sest eneseväärikas inimene teab niigi oma väärtust. · Ohtudesse ei torma, kuid ellujäämine pole väärtuseks. · Heategusid tuleb proovida teistele teha, ent neid ise mitte vastu võtta. · Hinnatud asju taga ei aja, v.a suure au korral. · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. See iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse ja kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõprus eeldab:
(L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult temal on seda küllalt. (J. Galsworthy) Kiireim viis sõda lõpetada on see kaotada. (G. Orwell) Kui sind valitseb mõistus, siis oled sa kuningas, kui aga keha, siis oled ori. (Cato) · Elu on kui kastetilk , mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
