III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse kodanikuks? Poliitilised õigused kodanikel. Kes on kodanik? Inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodanikuks sündimine: IUS SOLI e. Territoriaalne põhimõte tähendab seda, et vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakonduse. (USA, Brasiilia). IUS SANQUINIS põhimõte tähendab, et laps omandab sündides vanemate kodakondsuse. Kuidas kodakondsust saadakse? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik
organisatsioone, seltse, koole, et edendada oma rahvuskultuuri 14. Milliseid avalike teenuseid pakub KOV? Noorsootöö, teede ja tänavate korrashoid, elamu- ja kommunaalmajandus, kanalisatsioon, ühistransport, haridus. KOV tuluallikad- Osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, trahvid, riigilõivud. 15.Kodakondsus- inimese õiguslik suhe riigiga (kaasnevad õigused ja kohustused) Kodanik- inimene, kellel on mingi riigi kodakondsus. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Sünnijärgselt 2)naturalisatsiooni korras 3) Eriliste teenete eest riigi ees Mittekodanik- riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne teise riigi kodakondsust või on hoopis kodakondsuseta. Naturalisatsiooni tingimused: 1) Vähemalt 15- aastane 2) Pikaajaline elamisluba (vähemalt 8 aa. ning 5 aa. neist püsivad) 3) Eesti keele eksam 4) Legaalne püsiv sissetulek 5) Lojaalne Eesti riigile Kodanikuõigused EV-s:
Ühiskonnaõpetuse 2. kursuse 1.kontrolltöö teemad 1.Tead kodakondsuse omandamise võimalusi. - isik abiellub kodanikuga - isiku lapsendab kodanik - isik taotleb kodakondsust - isik on osutanud riigile erilisi teeneid - lus soli (sünnid selle riigi territooriumil) - lus sanguinis’e (kodanik saab sündides vanemate kodakondsuse) 2. Tead Eesti kodakondsuse taotlemise tingimusi. - on elanud Eestis vähemalt 8 aastat. - on sooritanud eesti keele oskuse eksami - on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulekut - omab registreeritud elukohta Eestis - on lojaalne Eesti riigile.
4. Kas lastele anda hääleõigus? Plussid ja miinused V: Plussid: Valijate arv suureneks. Lastel oleks rohkem võimalusi võtta osa ühiskonnaelust. Sellega võib kaasneda ka see, et laste huvi poliitika vastu suureneb. Miinused: Laste poliitiline mõtlemine pole veel välja kujunenud. Lapsed on kergemini mõjutatavamad. Laste hääli saab kergemini ära osta. Neil puudub kogemus, et hinnata objektiivselt valimislubadusi. 5. Ius soli ja ius sanguinis V: ius soli kohaõigus. See on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis vereõigus. See on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanemate või esivanemate kodakondsuse alusel. 6. Topeltkodakondsus V: Kahe riigi kodakondsus. Eestis pole võimalik omada kahte kodakondsust.
Põhjendused: 1) sest keskerakond võitleb astmelise tulumaksu eest. 2) soovib sotsiaalset turumajandust ehk heaolumajandust. 9. Kas oma programmi sidumine kindla ideoloogiaga on erakonnale pigem kasuks või kahjuks? Põhjendage oma seisukohta. 2p 10. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse? 1 p Eesti kodakondsust soovival välismaalasel, kes vastab kodakondsuse seadusega sätestatud tingimustele, on võimalik esitada Eesti kodakondsuse saamiseks taotlus ning saada kodakondsus naturalisatsiooni korras. Taotlus esitatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA). Välismaalane peab täitma tingimused :*oskama eesti keelt vähemalt algtasemel *tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust *omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise *olema lojaalne Eesti riigile ja andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale." 11
Põhjendused: 1) sest keskerakond võitleb astmelise tulumaksu eest. 2) soovib sotsiaalset turumajandust ehk heaolumajandust. 9. Kas oma programmi sidumine kindla ideoloogiaga on erakonnale pigem kasuks või kahjuks? Põhjendage oma seisukohta. 2p 10. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse? 1 p Eesti kodakondsust soovival välismaalasel, kes vastab kodakondsuse seadusega sätestatud tingimustele, on võimalik esitada Eesti kodakondsuse saamiseks taotlus ning saada kodakondsus naturalisatsiooni korras. Taotlus esitatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA). Välismaalane peab täitma tingimused :*oskama eesti keelt vähemalt algtasemel *tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust *omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise *olema lojaalne Eesti riigile ja andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale." 11
51. Avaliku halduse kandja mõiste 52. Avaliku halduse kandjad (3) 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited 56. Avalik-õiguslik sihtasutus 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63
kandjateks. Eesti riigil oli valida elanike kodanikeks kuulutamisel kolme arengutee vahel kas arvestada kodanikeks nende järeltulijad, kes elasid siin piirkonnas Tsaarivenemaa ajal, või hakata kodakondsuse jagamise arvestamist Nõukogude ajal siia rändanud inimestele. Siiski võttis 1991. aastal Eesti Ülemnõukogu vastu resolutsiooni, milles täheldati, et enne Nõukogude okupatsiooni Eestis elanud isikute järeltulijad peaksid saama õiguse saada Eesti kodakondsus kätte automaatselt. See sai teoks tänu Eesti Kongressi VII istungjärgul hääetusega vastu võetud ning taaskehtestatud 1938. a kodanikuseaduse abil(Pärnaste 2000: 527(2)) mille tulemusena jagunesid Eestis elanikud kodanikeks, kes olid peamiselt eestlased ja mitte-eestlasteks, kel puudus kodakondsus. 1989 aastal elas Eestis 1565662 inimest, kellest eestlased moodustasid 61,5% e. 963 281 inimest(Statistikaamet 2000(1.2))
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi,
KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) KOHTA 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? sest ta osaleb Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? 21eluaastast 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Arvan, et ei peaks vähendama, sest kui on väiksem valitsus, siis on ka arvesse võetavaid arvamusi vähem. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? Vabariigi president 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädaolukordades võidakse anda seadusandlikke volitusi ka täidesaat
põhirahvusest tuge, st selle rahvuse esindajad ei ole mingil ajaloolis-poliitilisel põhjusel kusagil suveräänse omariikluseni jõudnud. Selline vähemusrahvus võib elada kas ainult ühes või ka mitmes rahvusriigis. Tuleb märkida, et rahvusvahelisel tasandil ei ole rahvusvähemuse (minoriteedi) mõiste ning selle eritunnused kõrgeimal tasemel veel lõplikult ametlikku määratlust leidnud. ÜRO ühele aukomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. Selle definitsiooni põhjal võib leida rahvusvähemuse järgmised tunnused: 1) arvuline vähemus, 2) mittedomineeriv positsioon ühiskonnas, 3) kodakondsus, 4) etniline, usuline või keeleline eripära, võrreldes elanikkonna enamusega, 5) solidaarsustunne. Poliitilise tähenduse kohaselt on rahvas antud riigi kogu elanikkond, kes kuulub selle riigi juurde (elab püsivalt selle riigi territooriumil).
4. Laiemas plaanis jagunevad üht inimest teisest eristavad kriteeriumid kaheks: bioloogilised ehk kaasasündinud ja sotsiaalsed ehk omandatud. BIOLOOGILINE ERINEVUS (kaasasündinud) SOTSIAALNE ERINEVUS (omandatud) Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja kuuluvus, seksuaalne orientatsioon väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jm 5. Oskan leida vajalike andmeid rahvastikupüramiidilt. (vajadusel vaata üle lk. 11) 6. Sotsiaalne kihistumine on sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestumine kihtidesse See on ühiskonda iseloomustav näitaja. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema
Rahvuslikust kuuluvusest tulenev õigus: § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Igaühel on kohustus: §53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. 1.2 Kuidas saavad välismaalased EV kodakondsuse? (1p) Naturalisatsiooni kaudu. Kui üks vanematest on Eesti kodanik. 1.3 Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene EV-s mittekodanikele. Lisage ps §! (3p) § 48 , erakondadesse võivad kuuluda ainult eesti kodanikud. § 36 õigus asuda Eestisse. § 54 olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. 1.4 Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õihusi kui mittekodanikel. (1p) Et soodustada kodanikuks olemist. 1
moodustanud liit hoiab enda käes vähemuse hääli). Valitsuse struktuur Peaminister – juhib ja esindab valitsust Minister – juhib ministeeriumi ja korraldab enda ala kuuluvaid küsimusi, annab välja määrusi ja käskkirju Ministeerium – vastava valitsusala korraldamiseks moodustunud institutsioon Riigikantselei – korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust Sada päeva – ajavahemik, mille jooksul ajakirjandus ei kritiseeri uut valitsust. 2. Sõda kui välispoliitika vahend. Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Õiglane sõda. Sõjalist jõudu on peetud diplomaatia argumendiks. Kuigi toimuvad nii riigisisesed kui ka –välised sõja, on naad kõik mingi kindla eesmärgi saavutamiseks, mida saadakse poliitika, siplomaatia ja sõjategevuse alusel. Sõja pidamist on alati proovitud reguleerida mitmete rahvusvaheliste lepingutega, nendest tuntum on ja suurema mõjujõuga
tööturuga seotud küsimusi, mida nimetatakse ka sotsiaaldialoogiks. Nad annavad vajadusel tööga seotud abi (nt koondamise puhul). Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate ametiliitude Organisatsioon. § 3.2 Kodanikuühendused ja kodanikuosalus 1. Mis on kodanikuühendused? Eesmärgid? Kuidas moodustatakse? Näited? Kodanikuühendused on kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing. Eesmärgid on lahendada probleeme. Neid moodustatakse ülesehituse ja tegevuspõhimõtte alusel. Mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud. 2. Mis on kodanikuosalus? Näited? Kodanikuosalus on inimese omaalgatuslik kaasalöömine mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Näiteks keskkonna- ja rahuliikumine, heategevusüritused. 3. Milliste tunnuste põhjal võib väita, et demokraatia on tugev? Näit.
„RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? Et vältida relvastatud struktuuride politiseerumist ja nende ärakasutamist erakondlikes huvides. 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? Alates 21-aastaselt. 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Kandidaat, kes kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli (kui näiteks meie valimisrongkonnas on lihtkvoot 4500, siis kandidaat kes kogub 4500 või nt 4501 on isikumandaadiga valitud, sõltumata sellest, kus ta nimekirjas asub). 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Ma arvan, et piisab 50 saadikust, sest meie riik on nii väike ja me ei vaja nii suurt parlamenti. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? President 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädaolukordades võidakse
kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused ,,Riigi Teatajas", mis on kättesaadav igas raamatukogus ning ka Internetis aadressil www.riigiteataja.ee. Tähtsamad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid saab osta raamatupoest või laenutada raamatukogust. Eesti riigil on ka elektrooniline andmebaas, mis on kättesaadav e-riigi avalehel. Kodaniku mõiste, kodakondsus Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsuseks nimetataks inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse mõlema poole õigused ja kohustused teineteise vastu. Kodaniku õigused tulenevad küll inimeseks olemisest, kuid nad on riigiti erinevad ja nende omandamiseks peab inimene olema riigi kodanik. Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni või kodakondsuse taastamisega
Inimgruppide eristumise alused: Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel Rahvuslikud Ideoloogilised Ühiskonnaliikmete eristumine Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik, aktiivsus, perekondlik staatus Küsimused: 1. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära, põhjenda oma seisukohta. 2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda oma seisukohta elulise näite varal. Oleneb inimesest, mõni inimene on äärmiselt ebatolerantne. Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema? Vajadused. Pluralism Huvide paljusus.
välja Riigikogu erakorralised valimised. PS § 105 lg 3 teine lause puudutab rahvahääletusele pandud muus riigielu küsimuses, mitte seaduseelnõu osas, tehtud otsuse rakendamist. Kommenteeritav säte näeb ette, et rahva otsus on riigiorganitele kohustuslik. See tähendab, et asjaomased riigiorganid peavad vastavalt oma pädevusele astuma samme rahvahääletuse otsuse täitmiseks. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Teoreetiliselt tuntakse sünniga kodakondsuse omandamise kahte põhimõtet: ius soli ning ius sanguinis. Esimene neist tähendab, et kodakondsus antakse riigi territooriumil sündinud isikutele. Teine neist tähendab, et kodakondsus antakse veresuguluse järgi – kodakondsust omava isiku laps omandab vanema kodakondsuse. Topeltkodakondsus võib tekkida mitmel viisil. Näiteks võivad lapse vanemad olla eri riikide kodanikud
Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS. Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv
Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Eraõiguslik on loodud erahuvides, liigi kojta käiva seaduse alusel. Avalikõiguslik on loodud avalikkes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.(riik, kohalik omavalitsuse üksus) Äriühingud Mitte äriühingud AS Aktsiaselts SA Sihtasutus OÜ Osaühing MTÜ mittetulundesühing TuÜ Tulundusühing TäÜ Täisühing US usaldusühing +EÄ, Euroopa Äriühing + EÕ Euroopa EÜ ja euroopa Ühistu (EMH) majandushuvijuhing 6. Õigussuhte objekt. Õigussuhte objekti mõiste. õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks) ehk millele on suunatud subjektide õigused ja kohustused 7. Õigussuhte juriidiline sisu
lex fori`st, st Eesti õigusest, ei pruugi kvalifitseerimine teistes riikides alati toimuda lex fori kohaselt. Anglo-Ameerika õigusteoreetikud on välja pakkunud kvalifitseerimise nt lex causae alusel. Erinevates riikides võib samaseid asjaolusid kvalifitseerida erinevalt. Isiku kodakondsuse tuvastamisel on mis tahes teooriate kohaldamisest tehtud universaalne erand (REÕS § 11 lg 1). REÕS-i § 11: § 11. Füüsilise isiku kodakondsus (1) Füüsilise isiku kodakondsus määratakse selle riigi õiguse järgi, mille kodakondsuse üle otsustatakse. (2) Kui füüsilisel isikul on mitme riigi kodakondsus, kohaldatakse selle riigi kodakondsust, millega isik on kõige tugevamalt seotud, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Kui käesolevat seadust tuleb kohaldada kodakondsuseta isikutele või isikutele, kelle kodakondsust ei ole võimalik kindlaks teha, või pagulastele, arvestatakse kodakondsuse asemel isiku elukohta.
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade..............................................................................................................................13 § 6 In
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida r
2)otsustajatele on see võimaluseks paremini olla kursis avaliku arvamusega ja saada ideid; 2. Mille poolest erineb otsene demokraatia esindusdemokraatiast? (1 p) otsese demokraatia korral osalesid kõik kodanikud enamike otsuste vastuvõtmisel, esindusdemokraatia korral on otsese demokraatia võimaluseks valimised, kus valitakse endale esindajad ja ühtlasi antakse sellega neile ka otsustamisõigus (silmas pidades rahva tahet) 3. Mis on teie arvates e-riigi peamine pluss ja miinus? (2 p) 1)e-suhtlus võimaldab kiirendada asjaajamist, annab suurema võimaluse osalemiseks, aga sellega võib kaasneda ka võõrandumine inimlikust suhtlemisest, 2) tehnilised turvaprobleemid. 4. Kuidas saab Interneti võimalusi kasutada kodanik? Tooge igast valdkonnast üks näide. (3 p) 1) Osaleda poliitiliste otsuste kujundamisel. e-valimised 2) Suhelda riigiasutustega. Emaili teel 3) Üksikisikut puudutava infot hankida riiklikest registritest. 5
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I
sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I
Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus o Seaduslikkuse põhimõtte järgimine o Sõltumatu kohus Seadused ja õigusnormid Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele mis on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõikide kodanike suhtes. See määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused.Kõik riigi õigusaktid
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada me
Kordamine 1. Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4. Mis vahe on sotsiaal- ja liberaalriigil? Sotsiaalriik on paks, liberaalriik aga õhuke 5. Mis vahe on õhukesel ja paksul riigil ÕHUKE: riik ei sekku; suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust, justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik; riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas; kodanike
Demokraatlikes riikides on riigivõim rahva tahte väljendamise vahend ja riikide põhiseadused rõhutavad riigivõimu kuulumist rahvale. EV „teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu“. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul omandatakse kodakondsus kas sünniga või saadakse naturalisatsiooni käigus Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused kehtestab riik seadustega. Tingimused, mis on kodakondsuse saamisel muutunud tavalisteks: 1) Paiksustsensus – nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud sedusega kindlaksmääratud aja
17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
