Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias. Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias. Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill ja viiul, rahvamuusika, it keeles generaalbass, Basso Continuo. Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M
Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 15801630, keskmine periood kestis 16301680, hiline periood kestis 16801740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Kuulsamad meistrid: Arhitektuur Lorenzo Bernini ,,Versailles'i loss"; Maalikunst Diego Velazques ,,Sevilla veemüüja"; Skulptuur Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" Afektiõpetus ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest; Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ja muusikat? Kunsti ja muusika eesmärgiks oli inimeses tunnete ja emotsioonide tekitamine. Seosed barokiajastu arhitektuuri ja muusika vahel. Nii arhitektuuris kui muusikas kasutati palju kaunistusi. Tihti esines rõhutatud ilustamist ja toretsemist. Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Varasema polüfoonia asemele tuli monoodia.
segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- Diego Velazques „Sevilla veemüüja“, ajalooline ja mütoloogiline temaatika. Skulptuur-Lorenzo Bernini „Apollon ja Daphne“, dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram Mis on afektiõpetus? - Ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist. Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ja muusikat? - Kunsti ja muusika eesmärgiks oli inimeses tunnete ja emotsioonide tekitamine. Leia seoseid barokiajastu arhitektuuri ja muusika vahel - Nii arhitektuuris kui muusikas kasutati palju kaunistusi. Tihti esines rõhutatud ilustamist ja toretsemist. Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? - Varasema polüfoonia asemele tuli monoodia. Mis on monoodia
muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; kirikud; kõrv ja silm määravad ilu; barokkorkester; üleskaevamised; kõik, mis on tõeline, on kodune musitseerimine; afektiõpetus; avalik kontserdielu; ilus; renessanss taassünd; monoodia; Glucki ooperireform; ilmalik rüütlikultuur; trükikunst 15 sajand; ooper (firenze camerata); klassikalise sümf ork
Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal
Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv
osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. 2. Loe ja pane pealkiri. ............................................... Mõiste ,,barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani. Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast pärlit. Muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab õpetus inimese tundeseisundeist afektiõpetus. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast ja sellest maast sai kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskuju. Euroopa muusikas toimus suur pööre 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkis palju uusi muusikazanre. Varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olidiseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia. See on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Meloodiaga käib kaasas harmooniaseade, millel on väga oluline väljenduslik roll. Basso continuo (it. keeles
sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. (kirjelda, mis need on?) 2. Loe ja pane pealkiri. Mis on barokk ? Mõiste ,,barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani. Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast pärlit. Muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab õpetus inimese tundeseisundeist afektiõpetus. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast ja sellest maast sai kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskuju. Euroopa muusikas toimus suur pööre 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkis palju uusi muusikazanre. Varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olidiseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia. See on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Meloodiaga käib kaasas harmooniaseade, millel on väga oluline väljenduslik roll. Basso continuo (it. keeles
Barokki kujunemine.Barokk tekkis 16. Saj teisel poolel.Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab lopergust pärlit.18 saj sai sõnast pilkenimi,mis tähendas ebaloomulikkust, kummalisust,liialdust.Muusikastiili nimetusena võeti kasutusele 18 saj.Muusikalist barokki piiritletakse 1600-1750Perioodid :1)varajane-1580-16302)keskmine 130-16803)hiline 1680-1740. Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline,
Barokk * Sai alguse Itaaliast * ,,barocco"-lopergune pärl portugali keeles * Tekkisid õukonnad * Teemadeks: loodus, tunded, ajaloosündmused * Afektiõpetus (tundeseisund, kus inimene ei suuda ennast kontrollida) * R. Descartes (1596-1650): ,,Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" * Kõikides kunstiliikides sai iseloomulikuks liialdamine ja elementide rohkus * Barokkmuusika on väga tundeline ja pingeline * Teosed muutusid keerukamateks, esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi * Musitseerimine muutus kontertlikuks * Uus amet- õukonnamuusikud * Monoodia- iseseisev meloodia+ harmooniasaade
Sellele järgnev aeg kuni sajandi lõpuni ei toonud Euroopa muusikasse küll veel päris uut stiili, alguse said aga mõned arengusuunad.. Humanistliku hariduse tugevate mõjude tõttu nimetatakse seda ajajärku muusikaloos ka humanismiajastuks. 16. sajandil hakkas muusika lisaks jumalikule harmooniale e. abstraktsele esteetikale kujutama ka inimlikku ja käegakatsutavat: looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine. Ka 17. sajandil uuritakse õpetust inimese tundeseisundeist- afektiõpetus. " Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" Barokk tähistab kunsti ja musikastiili 16. saj. Lõpust kuni 18. saj. keskpaigani s.o. 1600-1750. Murrang oli järsk, lühikese aja jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed : 1.1597-1600 loodi esimesed ooperid 2. 1600 - esimene oratoorium 3. 1601 - esimene uues stiilis laulukogumik Barokiajastu lõpu on raske määratleda, küll aga võib määratleda ajalised piirid 1
· Hiline periood 1680-1750 Baroki puhul olid erinevatel maadel erinevad stiilid. Arhitektuur- Suured paleeansamblid (Prantsusmaa Versallies, Venemaal Peterhof, Eestis kadrioru loss) Maalikunst- El Creco, Rubuns, Canaviaggio, ehitati ajaloolist ja mütoloogilist teemat, Von Dyck Skulptuur- Viljeledi peamiselt dekoratiivplastikat, mis kaunistasid hoonete interjööre parke Kirjandus- Calderon, John Milton, Bocan Teater- 1637 avati esimene ooperiteater Veneetsias Afektiõpetus on inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tunde seisundit Uue stiili kujunemine Kompositsioonitehnikas asendus polüfoonia monoodiaga. Monoodia on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade Renesanss Barokk · Muusika ei ole kontsertlik * Muusika on kontsertlik St
sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Keskaja ja barokkmuusika võrdlus Keskaja muusika Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks Valitses vaimulik muusika Muusika on liturgia osa Valitses vaimulik muusika Muusikat loodi kiriku tarbeks Polüfoonilise muusika ajastu Lühiteoste ajastu (lauluzanr) Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks
4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul oluliseks. Pillid väljendasid inimloomust ja tundeid. Kunstis Elavad, emotsioone väljendavad näod. Lihased joonistati eriti detailselt välja. 5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7. Imiteeritud polüfoonia asemele tuli monoodia- ühehäälne meloodia+ basso continuo. 8. Monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Sellel on alati saade- meloodiahääl ja basso continuo. Tekstil on olulimne roll, arvati, et selleta ei ole võimalik midagi väljendada. 9. Instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet või deklamatsiooni. 10
hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19.sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630m keskmine periood 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 aastatel. Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Küll aga mõjutas muusikat tol ajal levinud afektiõpetus. See oli ratsionaalne õpetus inimese tundeseisunditest ning selle seisukoha kohaselt oli muusika ja kunsti eesmärgiks rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi. Seetõttu on barkokkmuusika ka kõlalt rõõmsameelne, rikkalik. Samuti on ka ehitistega ohtralt kaunistatud, reljeefid, heledad värvid jne. Uue stiili kujunemine: Kompositsioonitehnikas tuli polüfoonia asemele monoodia, ühehäälne meloodia millega käib kaasas harmooniasaade
23)Barokkmuusika Prantsusmaal: zanrid - õukonnaballett, ballettkomöödia, ooper, suur motett. Heliloojad: Jean-Baptiste Lully, Charpentier, Francois Couperin, Jean-Philippe Rameau. 24)Barokkmuusika Inglismaal:zanrid - maskietendus(olid põimitud sooloaariad, koorid, balletistseenid), semiooper. Heloloojad: H. Purcell, hiljem Händel. 25)Barokkmuusika Saksamaal:zanrid passioon, kirikukantaat. Heloloojad: Schein, Scheidt, Schütz, Telemann. Afektiõpetus- ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest Monoodia- väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega m-s käib kaasas harmooniasaade. basso continuo-on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Kontsert- muusikateos(t)e ettekanne, itaaliakeelse sõna algtähendus on "koosmäng". bel canto- it.k -ilus laul, improvisatsiooniline kaunistuste laulmine; omane laulvus, kergus, kandvus. Primadonna- esileedi, ooperi pealauljanna, ooperi naispeategelane
18saj sai nimest pilkenimi. Barokk jaguneb 3 perioodiks: varane periood (1590-1600), keskmine periood (1630-1680) ja hiline periood (1680-1740). MUUSIKA Barokk muusika on pärit Itaaliast. Muusikas kasutatakse rohkelt kaunistusi. Suhtutakse vabamalt polüfoonia rangetese reeglitesse, hakati jälgima tekstikujundite jäljendamist muusikas. Tähtsamaks sai inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundist (afektiõpetus). ,,Muusika eesmärk oli rõõmu valmistada" Baroki periood on suur murrang muusika arengus (kiire muusika zanrite areng, instrumeltaal muusika tähtsuse kasv, muutus kompositsiooni tehnikas). Tekkis varasema polüfoonia asemele monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmoonia saade. Uus monoodiline stiil tõi kaasa soololaulu ja instrumentaalse soolo. Tekkis kontsertstiil muusikas. Pikkad
rütm oli keeruline Okeghem kaks 36 - häälset motetti 4-kordne kaanon 6-kordne kaanon pööras tähelepanu bassile pani koori polüfooniliselt laulma meelisteemaks kaanon ja imetrikid laulmiseks kasutati suvalisi noodivõtmeid umbes 10 missat vabas ehituses III PÕLVKOND laulev meloodia Desprez helide meister 24 häälne kaanon (motett) kõige kuulsam motett Ave Maria IV PÕLVKOND kujuneb mitme koori tehnika afektiõpetus afektiteooria tundeline vastav meeleolu vastav rütm ja meloodiatüüp A. Willaert Veneetsia kirikukapellimeister (ihaldatumaid töökohti positsioon + unikaalsus) pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale pani aluse Veneetsia muusikakoolkonnale kantor kirikulaulu õpetaja Kiriku erilisus: kaks koori rõdu külgedel + mõlemal rõdul oli orel kõlakombinatsioonid, millest sai alguse akustika heli levimine ruumis
Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikastiilid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa
kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. BAROKMUUSIKA Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusikA sisemine rahu. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil
muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. 16. sajandi püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide
3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis( pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. zanrite kujunemine. Ühtsest barokkstiilist oli raske rääkida. Muusikas sai tähtsaks inimlikkus, maine elu. Seda väljendas kooslus afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist. Kõik, mis puudutas barokilikku muusikat, kajastas ajaloolisi sündmusi ja kaasaegset elu. Uue stiili tekkimine Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600-nda aasta paiku. Tekivad uued zanrid. 3 kõige tähtsamat: ooper, vokaalne ja instrumentaalne soolomuusika, orkestrimuusika. Tähtis koht uue stiili kujunemisel 16. sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime ,,Firenze Camerata". Kuulsamaid
Teinud u 700 maali. Piiblitemaatikas. "Kadunud poja tagasitulek". Teine valdkond-portreemaal. Tumepruunid, punased, kuldsed toonid. Palju elurõõmu, realismi. Valgus maalidel. Uued zanrid: Natüürmort Loodusmaal (Eriti oluline Prantsusmaal. Poussin) Portreezanrid (Eriti paraadportree) Nimetatakse humanismiajastuks. Polüfoonia hakkas hääbuma. Jäljendati tekstikujundeid. J.Keppler "Maailmaharmoonia" 1619. Traktaat. Tähtis on inimlik, maine aspekt. Afektiõpetus-inimese tundemaailma õpetus. Ideele pani aluse Rene Descartes. Helide eesmärk on rõõmu valmistada. Uue stiili kujunemine Muutus kompositsioonitehnikas- Varasem polüfoonia asendub monoodiaga (homofoonia) Monoodia- stiil, mis väljendub selles, et on üks viisi vedav meloodia ja sellega käib kaasas saade. Muutusteks valmistatakse ette juba renessansis. 16.sajandi II poolel arenes instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati näiteks akordipille
Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil
Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika
Hilisbaroki tähtsaim ooperimeister Rameau- 20 ooperit, sh. suured ballett-ooperid. Inglismaal kirjutati 16.saj. mütoloogilise sisuga vaatemänge, millesse ikka tugevamalt tungis muusika.Tuntuim Inglise helilooja oli Purcell. Napolis viljeldi opera seria (heroilised süzeed) kõrval ka opera buffat (paroodialik või koomiline süzee, rahvalik, tüüpkarakterite e. maskidega). Napoli ooperi tüüpi jälgis põgusalt ka Händel. 2.Üldmõisted.: Basso continuo, tabulatuurid, afektiõpetus, stiili üldiseloomustus. Basso continuo (it. k "katkematu bass")ehk saksapäraselt generalbass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Lk.9 Basso continuo`t mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: 1)basspill (tsello, viola de gamba, fagott, suuremates kooss. ka barokk-kontrabass e.vioola , mis mängib bassimeloodiat
· Heakõlaline harmoonia · Pingeline harmoonia · Tasakaalustatud väljenduslaad · Kirglik tunnete ülepaisutamine · Loomulikkus · Illusioonid, moondumised · Apollonlik · Dionüüsoslik · Abstraktne jumalik ideaal · Inimlik ideaal, afektiõpetus · Ühtne stiil · Piirkondlikud iseärasused 1.2. Ooperi teke Firenzes, Veneetsia ja Naapoli ooper, opera seria, opera buffa, itaalia avamäng OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias-
Pillimuusika oli alguses peamisel improvisatsioon. Klahvpillidest olid kasutusel orel, klavessiin ja klavikord. Lisaks olid pillidest kasutusel viola da gamba, viola da braccio, pommer, dulcian, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink. Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud. Üks levinum tants on branle, pavaan, galiard, saltarello. BAROKK 16. sajandil sai muusikas püüdluseks looduse, tundemaailma ja inimmaailma immiteerimine looduses. Ratsionaalne õpetus inimeste tundeseisundeist-afektiõpetus, millele pani aluse Descartes. Muusika eesmärgiks sai rõõmu valmistamine. Barokk on päris portugali keelsest sõnast barrocco, kus see tähistas ebakorrapärast pärlit. Barokki tähistatakse aastatega 1600-1750, täpsemalt jaotatud: a. varane periood-uute väljendusvahendite ja vormide kujunemine 1580-1630 b. keskmine periood-erinevate stiilide väljakujunemine 1630-80 c. hiline periood-ajastu zanrite kõrgaeg 1680-1740 Uue stiili kujunemine Ooperi sünd
annaabi.ee 
