25. Transistori töötamise põhimõte ja liigid. Selgitav joonis. Skeemitähised 26. Väljatransistori töötamise põhimõte ja liigid.SAMA TEEMA^^^. 27. Eri liiki võimendusastmete skeeme. 28. ühise baasiga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on alfa? 29.Ühise emitteriga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on Beeta? 30. Emitterjärgija skeem, töötamise põhimõte ja omadused. 31. Vaakumdioodi töötamise põhimõte ja tingmärk. Võrdlemine pooljuhtdioodiga 32. Vaakum-fotoelement. Ehitus ja tööpõhimõte 33.Elektronkordisti ja fotoleketronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte. 34. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus. 35
1. Kuidas liigitatakse tööpõhimõtte järgi transistore? Mis vahe neil on? Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar- ehk väljatransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid või augud). Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. 2. Kirjeldage lühidalt kahe erineva transistoriliigi tüürimise põhimõttelist vahet Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. 3. Loetlege transistori kolm tööreziimi 4. Loetlege bipolaartransistori kolm lülitust ning kirjeldage lühidalt nende lülituste põhiomadusi Ühise baasiga-, emitteri- ja kollektoriga. 5. Nimetage unipolaartransistoride (väljatransistoride) kuus eri liiki Ühise emitteriga-, lättega-, baasiga-, paisuga-, kollektoriga ja neeluga.. 6. Milleks on vajalik bipolaartransistori töö...
elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn. Biopolaartransistorid Bipolaartransistori saab panna kolme lülitusse: on olemas ühise emitteriga, ühise kollektoriga ja ühise baasiga lülitus. Esimene neist on kõige kasutatavam, sest see tagab suure võimendusteguri. Ühise kollektoriga lülitus on spetsiifilisem (emitterijärgur). Ühise baasiga lülitus on sageli kasutusel raadiotehnikas, sest võimaldab kõrgemaid sagedusi kasutada. Väljatransistorid Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaartransistorist pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate (kas
Avamiseks tuleb baasile anda emmitterist positiivsem pinge. PNP transi puhul on kõik täpselt vastupidi. Pinge tuleb anda muidugi mitte otse,sest siis põleb trans heleda leegiga, vaid eeltakisti kaudu. See tähendabki juhtimist VOOLUGA. Mida suurem on baasivool, seda rohkem trans avaneb, järelikult suureneb ka koormuse vool. Väike baasivoolu muutus põhjustab suurt kollektorvoolu muutust -> transistor VÕIMENDAB. Bipolaartransistore annab skeemi ühendada 3-l eri moel: - ühise baasiga lülitus, - ühise emitteriga lülitus, - ühise kollektoriga lülitus. Ühise baasiga lülitus. Omadused: - väike sisendtakistus (30..150), - suur väljundtakistus (0,5M..2M), - vooluvõimendus < 1, - pingevõimendus mõnisada, - sisend ja väljund liiguvad samas taktis (e. faasis). Märkus: saab kasutada näiteks erinevate signaaliallika alalispinge nivoo sobitamiseks järgneva skeemiga, ntx. RS-232-lt üleminek TTL loogikale. Analoogskeemides kasutatakse ntx
kujud Akropol-krgeim mgi kuhu ehitati templeid Templi ehitus thti ja oli jumalate eluasemed Tehti puust ja metall-kivi plokkidest Tempel koosneb kandvatest osadest Kantavad osa on talastik Ja lame viil katus Samba stiil nimetati orderiks Baas, tves , kapiteel jagunes samba stiil Naos pearuum templis Orderid Dooria sammas ilma baasita sammas , madal Pstised vaokesed kannelrid Tvest kroonib kapiteel Joonia sammas saledam , krgem , algab mmarguse baasiga Abakus on voluutidega lppeva rullis padjandi kujuga Friis katuse alune riba ning kaunistatud Korintuse sammas erineb joonia sambast kapiteeli kujunduse poolest Kapiteel peekri taoline mis on kaetud taime motiividega Kige saledam ja pikem ja jtab kerge mulje VAASIMAAL.See algas 8.saj e.m.a. Kasut. ornamentikat. Hiljem hakkati pottidele joonistama inim- figuure - punasel savil must figuur vi vastubidi 530. aastat e.m.a. Seinamaal
Kahepolaarne stabilitron Ühesiirdega P-baasiga transistor Ühesiirdega N-baasiga Mahtuvusdiood transistor NPN-transistor põikisuu- Kahepolaarne diood nas nihutatud baasiga Dioodtüristor PNIP-transistor Sümmeetriline N-kanaliga dioodtüristor, diiak väljatransistor P-kanaliga Trioodtüristor väljatransistor Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus
Hellenistlik kunst hellenismiajastu 330. - 30.a eKr 330.a eKr Aleksander Suur vallutab Pärsia 30.a eKr roomlased vallutavad Egiptuse hellenismiajastul levib kreeka kultuur ja kunst suurel alal Aasias, Aafrikas ja võtab vastu ka mõjutusi alistatud rahvaste kunstist Aleksander Suur rajas Niiluse suudmesse Aleksandria, sinna lähedale saarele lasi ta ehitada tuletorni ehitisi hakatakse täpsemalt planeerima ja ehitama, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu või ristkülikukujulisi kvartaleid (Hippodamose stiil) Hellenismi ajal ehitati hiiglaslikke või väikesi kujutisi Rhodose koloss- u. 37 m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju kunstis kajastati tundeid, ägedaid võitlusi (näoilmed rahulikud) nt: friis Pergamoni altari külgedel- 130 m pikkune 2.3 m kõrgune kajastab lahingut jumalate ja gigantide vahel Lakooni gr...
Varasemad tõelised monumentaalsed kivitemplid pärinevad VI sajandist eKr. Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline, see ehitati alusele, kasutati madalt treppi. Templeid toetasid sambad. Kreeklased kasutasid põhiliselt kolme sambatüüpi: dooria, korintose, joonia. Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem, tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub. Dooria sammast kaunistavad tüves pikad vaod kannelüürid. Joonia ja korintose sambad on baasiga. Need sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena. Kannelüüre on neil rohkem, kuni 24. Korintose sambad on kõige kõrgemad. Vastavalt ehitusstiilidele on jaotatud ehitised kolme stiili. Kõige vanemad neist on dooria ja joonia stiilis. Kõigelevinum kreeka templi tüüp oli peripteer. Templi sissepääs oli otsaküljes. Kreeka templi pearuumiks oli naos seal asus jumalakuju
tõttu. Liigitatakse emitter-baas, kollektor-baas ja dünaamiline takistus. (lk 103) Kasutuse seisukohalt liigitatakse TR lubatava kollektor hajuvõimsuse ja suurima töösageduse järgi. Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistore valmistatakse pooljuhtivast ränist. Kõrgsageduslike mudelite jaoks on kasutusel ka gallium-arseniid ja teised analoogsed materjalid. 34. Mis on kollektori vastuvool ICBO ja millest ta sõltub? Lk 103 Kollektor-baas ehk ühise baasiga lülituse vooluring on pingestatud pingeallika poolt vastusuunas, mistõttu baas-kollektor p-n-siirde pot.barjäär suureneb. Vool sõltub takistusest, mis pole lineaarne st takistuse väärtus muutub transistori reziimi muutusega. Ie=30/re 35. Mis on vooluülekandetegur ja kuidas teda tähistatakse? Seda võib vaadelda kui vooluvõimendustegurit (alfa), kui sisendvooluks on emitterivool ja väljundvooluks kollektorivool. =Ik/Ie 36. Millised on bipolaartransistori ühendusviisid
nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks. III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip
Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu k...
linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt.
linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa – aatriumi – ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt.
Ülemine osa on ,,Avakus" Erinevat tüüpi stiilid Dooria stiil Kõige vanem nendest stiilidest Tekkis Arhailisel ajastul Nimi tuleb Doorialaste hõimust, kes olid Kreeklaste esivanemad Suhteliselt madal ja jässakas Puudub samba baas Kapiteel on hästi lihtsa kujuga Talastiku ülemist osa nimetatakse ,,Friisiks" ,,Triglüüfidest" koosneb Friis Metoop asub talastiku ülemisel osal Joonia stiil Tekkis väike Aasias Joonia maakonnas Saledam ja kõrgem Sammas algab ümmarguse baasiga Selle samba kapiteeli ülemine osa rullpadjandite kujuline (Spiraalsed kujundid) Joonia stiilis on terve ülemine osa kaetud Pikem ja peenem Kõige suurem erinevus on samba ülemises osas ,,Karikja" kujuga ehk siis ta meenutab karikat, kuhu on sisse rajutud taime motiivid Veel pikem ja saledam sammas. Kaetud pikade tehisvagudega 'Levis Hellenistlikul ajastul Templid ehitati küngaste peale, et need saaksid olla jumalatelt lähemal Tihti moodustasid need nn
30 sai Iraani Sahhi Impeeriumi õhujõudude kommunikatsioonikeskus Teheranis neli telefonikõnet kodanikelt, kes teatasid, et on näinud tundmatut lendavat objekti, millest lähtus tugevat valgust. Pärast konsultatsiooni Mehrabadi lennujaamaga (tsiviilobjekt), kust oli võimalik objekti visuaalselt jälgida, saadeti asja kontrollima hävituslennuk F-4 Shahrokhi õhujõudude baasist. Lennuk tõusis kell 01.30 õhku ja suundus 40 meremiili kaugusele Teheranist põhja suunas. Raadioühenduses baasiga teatas lendur, et jälgib endast umbes 25 meremiili kaugusel tugevalt helendavat objekti. Liikudes 150 meremiili tunnis, teatas lendur, et seni liikumatult hõljunud objekt hakkas liikuma ja hoidis pikivahet 25 meremiili. Kui lendur püüdis läheneda, kaotas ta sellel kaugusel olles kontrolli lennuki elektroonika üle. Kui ta kukkumisel planeeris lennuki tundmatust objektist eemale, siis lennuki elektroonika taastus. Lennuk pöördus tagasi baasi. Kell 01
Nad märgitakse tärniga ja tehnilistesse nõuetesse kirjutatakse * teatmemõõtmed. d) Geomeetrilised tolerantsid joonisel, kaasa arvatud otspindade tolerantsid, nende baasid e) Pinnakaredus, kaasa arvatud otspindade omad; paremal nurgal ühesuguste pindade karedus (" tühja" sümboliga) f) Võlli telg peab paiknema paralleelselt kirjanurga pikema küljega g) Lõiked A-A, B-B, kus on liistu sooned h) Soone tolerantsid- mõõtme- ja asenditolerantsid koos uue (teise) baasiga i) Tehnilised tingimused 1. Kõvadus HB ..... välja arvatud tähistatud koht 2 2. Märkimata raadiused ..... mm 3. *Lõikeriistaga määratud mõõde (või Teatmõõtmed) 4. Mõõtmete märkimata piirhälbed h14; H14; ±IT14 (kirjanurgas) 5. Tsementeerida h = ......; HRC ..... 6. Valukalded .... Koostejoonis a) Tükitabel, kõik elemendid (detailid), alakoostud, standardsed tooted, materjalid b) Joonisele kantakse gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) ning mõõtmed, millega tuleb
Vana-Kreeka Arhitektuur: · templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor · templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · na...
Kümnendpunkt, teisendamine 10nd süsteemi: 101.011B = 1*22 + 0*21 + 1*20 + 0*2-1 + 1*2-2 + 1*2-3 = =4 + 0 + 1 + 0 + 0.25 + 0.125 = 5.375D 123.48O = 1*82 + 2*81 + 3*80 + 4*8-1 + 8*8-2 = = 64 + 16 + 3 + 0.5 + 0.125 = 83.625D 1FA.CEH = 1*162 + 15*161 + 10*160 + 12*16-1 + 14*16-2 = 256 + 240 + 10 + 0.75 + 0.0546875 = 506.8046875D Kümnendarv mõnda teise süsteemi: TÄISOSA: Do (until tulemus = 0) 1. Jaga kümnendnumber numbrisüsteemi baasiga (2, 8, 16) 2. Kirjuta üles jääk. Esimene jääk on parempoolseim number ehk vastus loe „alt üles“. MURDOSA: Do (until murdosa sammus 2 saadud tulemis = 0) OR STOP when „loop“ 1. Korruta kümnendpunktist paremale jääv osa numbrisüsteemi baasiga (2, 8, 16) 2. Kirjuta üles saadud täisosa kui number (isegi kui see on 0) ning lahuta see maha. Tulemus loe „üleval alla“. PS! Murdarv ei tarvitse täpselt koonduda! 10
baasiga, ühise emitteriga ja ühise kollektoriga. Nende lülitusete omadused on erinevad, kuid need kõik kolm lülitust on kasutusel. Nimetatud ühine klemm reegline maandatakse (ühendatakse korpusega) ja ühist klemmi vaadeldakse signaali seisukohalt vahelduvvooluliselt. Praktiliselt tähendab see seda, et ühiselektroodi ahelas võib olla toiteallikas, mis on signaalile praktiliselt lühiseks. Ühise baasiga lülitus leiab piiratudkasutamist eelkõige seetõttu, et tema sisend ja väljund takistused on väga erinevad ja kui seda lülitust kasutada mitteme astmelistes võimendites, siis koormab väike sisend takistus väga tugevalt suure väljund takistusega väljundit ning tulemusena tekib võimenduse kadu. Ühise emitteriga lülituse korral on sisendvooluks baasi vool, mis on
moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. · Joonia On saledam ja kõrgem kui dooria stiilis sammas ning algab ümmarguse baasiga. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. · Korintose Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said
vähe. Arhailisel perioodil kasutasid kreeklased ka mees- ja naisskulptuure (atlant ja karüatiid), mida me jällegi Roomas ei näe. Vanim stiil (dooria) on oma olemuselt raske ja range. Sambad on madalad ja jässakad. Sambad on baasita ja toetuvad stülobaadile, kapiteel koosneb kaarjast kettast (ehhiin) ja selle peal olevast ruudukujulisest plaadist (abakus). Joonia stiili iseloomustab kergus. Templi alaehitus on kõrgem, sammas saledam ja algab ümmarguse kahe- või kolmeosalise baasiga. Kannelüürid on tihedamalt. Kapiteel moodustub voluudist, selle all on tihti kas ornamentaalne munavööt või helmisnöör. Friis ei olnud eraldatud metoopideks ja triglüüfideks, vaid tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Joonia stiili puhul oli tähtis ehitisest saadav maaliline üldmulje. Korintose stiil on kõige hilisem ning rakendati esialgu ainult interjöörides. Väliselt sarnaneb ta joonia sambaga, on sellest aga veelgi saledam ja sihvakam
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3
Etruskide templid sarnanesid kreeka omadega. Erinevalt aga kreeka omadest, oli nende põhiplaaniks nelinurk mis oli tõstetud kõrge puust või kivist aluse peale. Hoone ühel küljel oli üks või kolm väikest pühakoda, teisel pool oli lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Hoone talastik oli kerge, sambad olid hõredalt paigutatud. Esialgu tehti sambaid puidust, hiljem ka kivist. Sambad sarnanesid dooria sammastele, aga olid baasiga. Friisi asemel oli neil rida saviplaate. Lihtsamaid templeid kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused. Etruskide elamutüübi võtsid üle roomlased. Elamu keskosa ehk aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgus ja õhk pääsesid elamusse uksest ja aatriumi laes olevast avast. Lisaks elamule võtsid roomlased üle ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt.
Etruskide hauad Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad: sahthauad ja kaljuhauad ning ümarhauad ehk tumulused, mida kroonis koonusekujuline valevõlv. Etruskide templid Tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Tumulus Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooriasambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta. Eeskoja taga templi sisemuses oli kolm ruumi. Talastik oli puidust. Aknaid ei olnud. Etruskide templi rekonstruktsioon Etruskide templi Etruskide templi põhiplaan rekonstruktsioon Etruskide elamud Elamu koosnes suurest, laeava kaudu valgustatud keskruumist aatriumist ja selle ümber paiknevatest väiksematest ruumidest. Aatriumis paiknes kolle.
Rahvas käis templi ees altari juures, kus toimusid ohverdamised ja jumalateenistused. Parthenoni templit Ateena Akropolis on peetud üheks ideaalsemaks teoseks arhitektuuri ajaloos. Rooma tempel Pantheon on vastupidiselt Kreeka templile rahva tempel ja domineerib lopsakas sisekujundusilma ühegi jumalakujuta. Ehitussüsteemidest oli lihtsaim dooria, mis oli baasita sammastega, lihtsa katuse ja friisiga. Klassikalisel ajastul lisandus joonia order, kus sammas oli baasiga ning katuseosa ja friis olid peenekoelisemad. Headeks joonia stiili näideteks on Nike ja Erechtheioni templid. Hellenistlikul ajastul sai väga levinuks korintose order oma palju sihvakama sambaga ning karika-kujulise kapiteeliga. Etruski templis kasutati võrreldes Kreeka perifeeriga rohkem dekoratsioone ning ornamente ja sambad asetusid rohkem harali. Rooma templid olid tüübilt sarnased Kreeka templitega, vaid tagaosas muutusid sambad illustreerivateks poolsammasteks
Templid, etruskidel, sarnanesid kreeka omadega. Erinevalt aga kreeka omast oli nende põhiplaaniks nelinurk ning ta oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele. Hoone ühel küljel oli üks või kolm väikest pühakoda, teisel pool oli lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Hoone talastik oli kerge, sambad olid hõredalt paigutatud. Esialgu tehti sambad puidust hiljem aga ka kivist. Sambad sarnanesid küll dooria sammastega, aga olid baasiga. Friisi asemel oli neil aga rida saviplaate. Lihtsamaid templeid neil kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused. Etruskide elamutüübi võtsid üle roomlased. Elamu keskosa e aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgus ja õhk pääses elamusse sisse uksest ja aatriumi laes olevast avast. Lisaks elamule võtsid roomlased ole ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli küll etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt.
Vesivedeldajaga min värv poorsed, hingavad, ei pehmene niiskudes. Lubivärv valm kust lubjast, boorne, õhu suhtes vähepüsiv. Silikaatvärvid sidea kaaliumvesiklaas. Tsemendibaasilised värvid sidea port tsem või lubja tsem segu. Eriotstarbelised värvid: Kor vastased; Tulekaitse (tulelevikut tõkestavad- tek gaas, mis sum tuld; vahtutek- pais temp toim); Puidukaitse (alküüdbaasilised- puit jääb paistma, lahusti baasiga läbipaistev/matu). Värvikelme omadused: nake, painutatavus, veeauru läbilaskvus. Lakid tüübid samad, mis värvidel: õli, alküüd, uretaan, vesilahustuvad, veega vedeldatavad, kõvendajatega, veeslahustuvad piirituselakid, epoksülakid, tsellulooslakid. Tapeedid pabertapeedid: kuivadesse siseruumidesse, pestavad pabertapeedid, värvitavad pabertapeedid, vinüültapedid (PVC), klaasriidel vinüültapeedid, tekstiiltapeedid
Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. Maksualused: 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4
(A) MÄRKUS. Kui e1, e2, . . . , en moodustavad baasi, siis kordajaid avaldises (A) nimetatakse vektori a KOORDINAATIDEKS selles baasis. Võime kirjutada: a = ( 1, 2, . . . , n ). (B) Ortonormeeritud baasi puhul nimetatakse koordinaate RISTKOORDI- NAATIDEKS. MÄRKUS. Kui lisaeeldusi pole tehtud, siis loetakse koordinaadid (B) alati ristkoordinaatideks. NÄITEID 1. Ühel sirgel asuvate vektorite hulk on 1-mõõtmeline vektorruum baasiga {e, e 0 }, sest ühel sirgel asuvad vektorid on kollineaarsed ja avalduvad kujul a = e. Siinjuures e 0 ja avaldis a e = 0 on mittetriviaalne lineaarne kombinatsioon vektoritest a ja e. Vektoril a on üks koordinaat, mida võib tähistada kujul a = (). 2. Ühe tasandi vektorid moodustavad 2-mõõtmelise vektorruumi baasiga {e1, e2 | e1 || e2} , sest nullist erinevad mittekollineaarsed vektorid on
(A) MÄRKUS. Kui e1, e2, . . . , en moodustavad baasi, siis kordajaid avaldises (A) nimetatakse vektori a KOORDINAATIDEKS selles baasis. Võime kirjutada: a = ( 1, 2, . . . , n ). (B) Ortonormeeritud baasi puhul nimetatakse koordinaate RISTKOORDI- NAATIDEKS. MÄRKUS. Kui lisaeeldusi pole tehtud, siis loetakse koordinaadid (B) alati ristkoordinaatideks. NÄITEID 1. Ühel sirgel asuvate vektorite hulk on 1-mõõtmeline vektorruum baasiga {e, e 0 }, sest ühel sirgel asuvad vektorid on kollineaarsed ja avalduvad kujul a = e. Siinjuures e 0 ja avaldis a e = 0 on mittetriviaalne lineaarne kombinatsioon vektoritest a ja e. Vektoril a on üks koordinaat, mida võib tähistada kujul a = (). 2. Ühe tasandi vektorid moodustavad 2-mõõtmelise vektorruumi baasiga {e1, e2 | e1 || e2} , sest nullist erinevad mittekollineaarsed vektorid on
3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 6. Finantssüsteem koosneb raamatupidamisest ja pakutavatest audiitorteenustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 7. Investeerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha
.. Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel
Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. 4. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. 5
·Ucemax ehk maksimaalne tööpinge ·Ic max ehk maksimaalne töövool ·Kanali takistus (väljatransistoridel) ·Beeta (h21e) ehk vooluvõimendus (sisend- ja väljundvoolude suhe) dünaamiline · B (h21E) sama alalisreziimis ·Piirsagedus kui vooluvõimendus=1 (ÜE lülitus) ·Sügis 2010 korpuse Praktilise elektroonika loeng ja ehituse iseärasused 27 Standardlülitused · Ühise emitteriga (tavaline lülitus) · Ühise baasiga · Ühise kollektoriga (emitterjärgur) Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 28 ÜE lülitus · pinge ja vooluvõimendus hea · väljund vastandfaasis sisendiga Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 29 ÜB-lülitus · rohkem kõrgsagedusskeemides · MS siis kui vaja eriti madalat sisendtakistust (helipea) · KS skeemides kuna sagedusriba ei sõltu eriti sagedusest
Erinevuseks on vaid see, et emitterist baasi liikuvateks laengukandjateks on elektronide asemel augud, p-n-p transistoriga lülitus on toodud joonisel 6.4. JOONIS 6.4. 6.3. Transistori kolm lülitust. Kuna transistoril on kolm elektroodi, siis töötades võimendina, millel on neli klemmi (2 sisend- ja 2 väljundklemmi), toiteklemme arvestamata, peab üks elektrood olema ühine sisendile ja väljundile. Sõltuvalt sellest, milline on ühine elektrood, on olemas ühise baasiga (CB - Common Base), ühise emitteriga (CE - Common Emitter) ja ühise kollektoriga (CC - Common Colkctor) lülitused.. Kuna enamasti ühine elektrood maandatakse, siis nimetatakse neid lülitusi mõnikord ka maandatud baasiga, maandatud emitteriga ja maandatud kollektoriga lülitusteks. Tingituna sellest, et erinevate lülituste omadused on erinevad, vaatleme neid eraldi täpsemalt. Kõikide nende lülituste vaatlemisel tuleb meeles pidada, et lülituses olevad alalispingeallikad on signaalile s
Mehelik sambatüüp. Firmitas-tugev, jõuline. Kapiteeli osas abakus ja ehhiin. Talastikul triglüüfide ja metoopidega friis. Hera tempel Olymposel · Joonia- peenem, elegantsem. Mitmeosaline baas, iseloomulik kapiteel (voluut ehk oinasarv)(keerukujuline kaunistus). Maiselik, venustas, naisjumalannade templitel. Sügav kannelüüring, hammaslõikeline friis, ehisliist-munavööde, helmesnöör kapiteelil. 24 sügavat vagu. Saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Nike tempel, Erechteioni tempel · Korinthose- kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad saledad ja kõrged. Tal on baas. Kõige noorem. Noorim, ilu väljenduses. Akantuselehtede rida ja voluudid. Kõige kõrgem. Baas-tüves sarnane joonia orderile. Erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest
lilomeetri kõrgusel, seadmed ise maandusid planeedi ööpoolele. Aerostaadi läbimõõt oli 3,4 meetrit, selle küljes rippus gondel, mis alustas liikumist ööpoolkeralt, 24 tunni pärast ületas terminaatori (öö ja päeva piirjoone) ja jõudis päevapoolkerale. Saatja lainepikkus oli 18 cm, sest sellel (hüdroksüülrühma OH molekuli raadiojoone piirkonnas) töötavad paljud raadioteleskoobid. Sondi asukoha määramiseks kasutati ülipika baasiga radiointerferomeetrit lahutusvõimega 0,001 nurgasekundit. Töös osalesid mitme maa astronoomid. Aerostaadid andsid infot 46 tunni jooksul, patareide tühjenemiseni. Kumbki aerostaat läbis üle 10 000 kilomeetri keskmise kiirusega 250 km/h. Planeedi ööpoolel registreeriti valgustuse kõikumisi ja valgussähvatusi. Kas tegemist on välkude või vulkaanidega, pole teada. Veel avastati ka tugevad vertikaalsed tuulepuhangud, mis on sada korda kiiremad kui Maal
Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel sarnanes Kreeka templiga, aga põhiplaan ruudukujuline hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele hoonel oli lai ja sügav eeskoda 2-3 väikest pühakoda katus toetus harvalt paigutatud sammastele. sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga friisi asemel rida saviplaate, katus järsk Hauakmbrite seinamaalidel hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauamabrite kunst säilitada lahkunute hingedele meelepärast elukeskkonda . Elus on naudinguid ja rõõme, aga ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek ei pea olema parem ega halvem kui maine elu , vaid sellega võimalikult sarnane. Selline arvamus aitaks seletada etruski kunsti suurt looduslähedust.
Järgnes operatsioon „Turquoise“, mis kehtestas turvalise humanitaarkaitsetsooni Edela-Rwandas.20 See oli väike lohutus, kuna selleks ajaks oli surma saanud juba loendamatu hulk rwandalasi. RPF saavutas militaarse kontrolli enamuse riigi üle juulis, saades 4. juulil pealinna Kigali enda kontrolli alla, millele järgnesid ka teiste tähtsate piirkondade hõivamised. 18. juuli sõlmiti relvarahu ja järgmisel päeval moodustati laiapõhjalise rahvusliku baasiga valitsus, mis hakkas kontrolli kogu riigi territooriumit. 21 Tapmised olid küll lõppenud, kuid nüüd tuli hakata otsima süüdlasi ja rahvusvaheline meedia hakkas aina enam rääkima ÜRO suutmatusest genotsiidi ära hoida, kuigi selleks oli ilmselge võimalus olnud. 3. Tagajärjed ja ebaõnnestumise tunnistamine 16 Radio Télévision Libre des Mille Collines, millel oli suur roll genotsiidi läbiviimisel, kuna kutsus üles
1. Mõisted: personalijuhtimine vs inimressursijuhtimine, erisuse põhjendus Inimressursijuhtimine - (strateegilise) juhtimise valdkond, mille sisuks on inimeste kui (strateegilise) ressursi juhtimiseks efektiivsete süsteemide loomine eesmärgiga rakendada organisatsiooni kasutuses olev inimpotentsiaal ettevõtte eesmärkide teenistusse. Kõigi juhtide vastutus ja kohustus. Personalijuhtimine - organisatsiooni funktsionaalse juhtimise valdkond, mis tegeleb töötajate leidmise, koolitamise, arendamise ja motiveerimise süsteemide ja meetodite loomise ning rakendamisega. Moodustab osa üldjuhtimisest. Personalijuhtimise ja inimressursi juhtimise erinevus on pigem rõhuasetuses: · Inimressursi juhtimine lähtub eelkõige juhtimislikust ning äriliselt orienteeritud filosoofiast ja kirjeldab eelkõige tippjuhtkonna terviklikku lähenemist valdkonnale ning juhtide vastutusala. · Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaa...
(http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitterjärgija 6.2.3 ÜB-lülituses transistor 6.2
· Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele · Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod kannelüürid · Kapiteel koosneb kahest plaadist · Samba keskosas on väike paisutus entaas · Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.) · Joonia ja korintose sambad on baasiga · Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena · Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24) · Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega · Voluudid kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil · Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad · Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvara...
Äriühingud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Väikestes Eesti ettevõtetes ei ole finantsjuhti ametikohta. Tema ül täidavad osaliselt raamatupidaja ning tegevjuht. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande struktuuri muutuste dünaamikat. P/E suhe = aktsia hind/kasum aktsia kohta...ka aktsia hinna ja tulu suhe. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. liigitatakse vekslid: Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel
Erinevuseks on vaid see, et emitterist baasi liikuvateks laengukandjateks on elektronide asemel augud ja pingeallikate polaarsused peavad olema vastupidised. 4.4. Transistori kolm lülitust. Kuna transistoril on kolm elektroodi, siis töötades võimendina, millel on neli klemmi (2 sisend- ja 2 väljundklemmi), toiteklemme arvestamata, peab üks elektrood olema ühine sisendile ja väljundile. Sõltuvalt sellest, milline on ühine elektrood, on olemas ühise baasiga (CB - Common Base), ühise emitteriga (CE - Common Emitter) ja ühise kollektoriga (CC - Common Colkctor) lülitused,. Kuna enamasti ühine elektrood maandatakse, siis nimetatakse neid lülitusi mõnikord ka maandatud baasiga, maandatud emitteriga ja maandatud kollektoriga lülitusteks. Tingituna sellest, et erinevate lülituste omadused on erinevad. Vaatleme neid eraldi täpsemalt. Kõikide nende lülituste vaatlemisel tuleb meeles pidada, et lülituses
Erinevuseks on vaid see, et emitterist baasi liikuvateks laengukandjateks on elektronide asemel augud ja pingeallikate polaarsused peavad olema vastupidised. 4.4. Transistori kolm lülitust. Kuna transistoril on kolm elektroodi, siis töötades võimendina, millel on neli klemmi (2 sisend- ja 2 väljundklemmi), toiteklemme arvestamata, peab üks elektrood olema ühine sisendile ja väljundile. Sõltuvalt sellest, milline on ühine elektrood, on olemas ühise baasiga (CB - Common Base), ühise emitteriga (CE - Common Emitter) ja ühise kollektoriga (CC - Common Colkctor) lülitused,. Kuna enamasti ühine elektrood maandatakse, siis nimetatakse neid lülitusi mõnikord ka maandatud baasiga, maandatud emitteriga ja maandatud kollektoriga lülitusteks. Tingituna sellest, et erinevate lülituste omadused on erinevad. Vaatleme neid eraldi täpsemalt. Kõikide nende lülituste vaatlemisel tuleb meeles
Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu. Loomulikus arengus mõjutab protsesse ainult keskkond Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. · Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? Märgisüsteemid on nt: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid
rituaalide ajal. Templi kaunistused märgivad mõnikord, millisele kultusele või mille mälestusele need pühendatud olid. Mõnes templis ülistatakse valitsejat, teises jälle kaitsejumalat. Hieroglüüftekstid mainivad ka templis peetavaid rituaale, näiteks ehitiste pühitsemist või lõhnaainete põletamist. Paleed ja akropolid Paleed kujutasid endast preeriastiilis mitmeruumilisi struktuure, mis olid asetatud mitme siseõue ümber, tavaliselt keskmise kõrgusega laia baasiga platvormile. Akropolid ja paleed asusid asula keskel oluliste väljakute ühes küljes. Ehkki paljud akropolid olid valitsejate jaoks elupaikadeks, märgib akropol üldisemat kompleksi, milles paljud hooned on ehitatud platvormi erinevatele tasanditele. Paleed ja akropolid on horisontaalse planeeringuga ning kuna neis elati, leidub sealt hulgaliselt petiksissepääse. Palee- elu on kujutatud maiade seinamaalidel ja hilisema klassikalise ajajärgu vaasidel.
põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili e orderit: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks.
Analüüsitakse: absoluutne juurdekasv(aheljuurdekasv on aritmeetilise keskmisega- võrreldes eelmisega; alusjuurdekasv- võrreldes esimesega); kasvutempo(ahelkasvutempo(geom. keskmine)- uus jagatud eelmisega; aluskasvutempo- uus jagatud esimesega); juurdekasvutempo(aheljuurdekasvutempo- ahelkasvutempo-1; alusjuurdekasvutempo- aluskasvutempo-1. Kui <1, siis langus; kui >1, siis kasv); juurdekasvude juurdekasv(uus aheljuurdekasv-vana aheljuurdekasv) a- absoluutne; b- baasiga võrreldes. Keskmise taseme näitajad · Aritmeetiline keskmine (perioodrea keskmise taseme leidmiseks) · Kronoloogiline keskmine (momentrea keskmise taseme leidmiseks) · Geomeetriline keskmine Kasvutempo-GEOMEETRILINE KESKMINE Aegridade tasandamine- Empiirilised aegread võivad olla küllaltki hüplikud. Sagedaste tõusude ja languste tõttu võib olla raske hinnata, kas areng toimub tõusu või languse suunas, seetõttu kasutatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
