Bhepatiit Hendrik Künnapuu 9a. kl Mis on Bhepatiit ? Bhepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Umbes 10%l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksavähi tekkele. Mida noorem on nakatunud inimene, seda suurem on tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks. Tekkepõhjused B ja C hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Näiteks Bhepatiidiga vastsündinutest jääb kogu eluks haigeks kuni 90%. Iseloom Maksarakkude kahjustuse põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse
KOLLATÕBE Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B- hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. Pikaajaliste kaitse tagamiseks on vajalik ettenähtud perioodil 2 (A hepatiit) või 3 (B ja A+B hepatiit)
B Hepatiit Erik Jüri Nurmela Tallinn 2010 B-hepatiit (kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B hepatiidiviirusest. Viirust leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma. Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni - võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud
B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. 5-10% nakatunutest jäävad kroonilisteks B-hepatiidi kandjateks, sageli seda ise teadmata.
Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. Haigus võib esineda puhangutena lasteaedades ning teistes kollektiivides. Ahepatiit paraneb alati hästi ning jääkprobleeme ei esine. KUIDAS HAIGUS LEVIB? TEKKEPÕHJUSED
Hepatiit Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mida võivad põhjustada viirused, alkohol, narkootikumid, ravimid ja mitmed muud tegurid. Hepatiiti võib põhjustada ka mitu tegurit Click to edit Master text styles korraga. Second level Tänapäeval teatakse mitmeid Third level viirushepatiitide tekitajaid
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel Riiko Kojoni Juhendaja : Reet Parik 2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest.
piirkondades hoidu keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu ja juurviljade ning mereandide tarbimisest. Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist. Esinevad väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks. Läbi põdedes saad eluaegse immuunsuse ja haigus ei muutu krooniliseks (erinevalt C ja B hepatiidist). Bhepatiit Selle viiruse puhul võib peiteperiood ulatuda isegi kuni kuue kuuni. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liigese ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Krooniline Bhepatiit võib põhjustada tõsist maksahaigust, sh tsirroosi (maksa armistumist), maksavähki ja maksatalitluse häireid. Umbes kolmandik kroonilise nakkusega patsientidest põeb keskmist või rasket maksahaigust.
HEPATIIT SVETLANA KOSTINA 11.KLASS Hepatiit jaguneb: 1. Ahepatiit 2. Bhepatiit 3. Chepatiit 4. Dhepatiit 5. Ehepatiit 6. Fhepatiit Neist kõige levinum on Bhepatiit. Levinud on ka A ja Chepatiit. Ülejäänud on veel meditsiinile "tundmatud" haigused, kuna nende ravimismeetodit pole veel väljatöödeldud.
inimene võib end pikka aega üsna hästi tunda. Hoolimata sellest ei kao viirus tema organismist kuhugi ning ta on nakkusohtlik kogu aeg. HI-viirust on organismis võimalik kindlaks teha verd uurides. On olemas ravimeid, mis leevendavad sümptomeid ja aeglustavad HIV-nakkuse kulgu, kuid kahjuks ei ole nendega võimalik viirust organismist hävitada. Ei ole olemas ka vaktsiini, mille abil saaks nakatumist vältida. HEPATIIDID Hepatiiti ehk maksapõletikku võivad põhjustada erinevad viirused. Tuntumad nendest on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalsel teel. C- hepatiit levib peamiselt verega kokkupuutel ning A-hepatiit eelkõige pesemata käte, saastunud toidu ja veega. B-hepatiiti nakatumine põhjustab maksapõletiku. Kui palju sümptomeid esineb, sõltub põletiku tõsidusest. Mõnikord ei ole üldse sümptomeid. Ainult üks kolmest B- hepatiiti põdevast inimesest märkab, et on haigestunud. Sümptomid võivad ilmneda alles kaks
Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga
· Herpesehaige rase naine võib sünnituse ajal nakatada oma vastsündinut. Seetõttu peab sünnitaja, kes on suguelundite herpesehaige, oma sünnitust vastuvõtvale arstile seda ütlema. Arst langetab otsuse, kas teha keiserlõige või mitte. Herpes on eriti ohtlik, kuna nii herpes kui süüfilis tekitavad inimese suguelundite ja suu limaskestale haavandid, mille kaudu pääseb inimese vereringesse HIV. Hepatiit ehk maksapõletik A hepatiit · levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu · eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes ) · enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) · sagedamini põevad lapsed ja noorukid · peiteperiood 15 50 päeva · tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka peaja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu
paksenemise tõttu. Tekivad koilotsüüdid, kidurate tuumade ja selge haloga suurenenud keratinotsüüdid. Tüüka tekkeks kulub 3-4 kuud. Viirusinfektsioon jääb lokaalseks, tavaliselt taandareneb spontaanselt, kuid võib taastekkida. Viirus saadakse lähikontaktil, infitseeritakse naha ja limaskestade rakke. Koetropism sõltub viiruse tüübist. Viirus persisteerub basaalkihi rakkudes, toodab viirust lõplikult diferentseerunud keratinotsüütides. Viirused põhjustavad healoomulist rakkude kasvu tüügasteks. Teatud tüüpe seostatakse düsplaasiaga, mis võib muutuda kofaktorite toimel kantseroosseks. Teatud HPV tüüpide DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende
on heksonid, mis moodustavad võrdkülgse kolmnurga, Põhjustab respiratoorset haigestumist tonsilliit farüngiit, mille tippudes on trahheiit, pentonid bronhiit, bronhopneumoonia KOERTE INFEKTSIOOSNE HEPATIIT Põhjustajaks: Adenoviridae Mastadenovirus Koerte adenoviirus- 1 Vasuvõtlikud: koer, rebane, hunt, skunk, karu Põhjustab ägedat ja kroonilist hepatiiti, respiratoortrakti kahjustusi, konjunktiviiti, entsefalopaatiat, neriiti. Neerude inektsioon on seotud viruuriaga, mis on oluline viiruse levikul. Paranenud koerad võivad viirust levitada kuni 6 kuud. Viirus levib: Uriini, väljaheidete ja süljega
Miks on kõrgvererõhutõbi ohtlik? Hüpertooniatõbi võib endaga kaasa tuua: paljude haiguste süvenemise või ka ootamatu äkksurma; aju veresoonte probleemid; südame pärgarterite probleemid, südame puudulikkus, vasaku südamevatsakese puudulikkuse, isheemiatõbi; silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; insuldi; infarkti; neeruhaigused ja neerupuudulikkuse. 9. Seedeelundite talitluse häired: gastriit, haavandtõbi, maksa talitluse häired - hepatiit ja maksa tsirroos. Gastriit on mao limaskesta põletik. Järsku tekkinud ja lühikest aega kestnud põletikku korral on tegemist ägeda, pikka aega kestnud aga kroonilise gastriidiga. Ülevaade Gastriit on üsna sageli esinev haigus, mis on tihedalt seotud inimese eluviisidega -- toitumisharjumused, alkoholi, ravimite pruukimine, stressirikas elu jms. Haigus avaldub peamiselt valuna mao piirkonnas ning ravile allub hästi. Gastriidi teke on sageli seotud inimese toitumisharjumustega
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne
reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus. Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe defitsiit, leukeemia, ravim merotreksaat põhjustab. Tingitud vere erütrotsüütide tootmisega kuid võrreldes teistega palju rohkem. Kaebused: isutus, kahvatus, väsimus, peavalu, kõhulahtisus, käte ja jalgade tuimus. Uuringud: madal Hgb ja Er arv, kõrgenenud MCV , madal Hk, madal retikulotsüütide arv. HEMOLÜÜTILINE ANEEMIA: vähenenud ringlevate ER hulk nende suurenunud lagunemise tõttu. Luuüdi ei ole võimeline kompenseerima ER lagunemist , nende tootmist suurendades. Põhjusteks inflektsioon, teatud ravimid, AIH ja pärilikud seisundid. Vereliblesid on vähe kuna lagunevad ära. (kaebused: tume uriin, suurenud põrn ja muud
Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele
7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid – kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava
Oluliseks peetakse pärilikku eelsoodumust. VORMID I tüüp ehk erütemato-teleangiektaatiline rosaatsea (ETR), II tüüp ehk paapulo-pustulaarne rosaatsea (PPR), III tüüp ehk fümatoosne rosaatsea ning IV tüüp ehk okulaarne rosaatsea. RAVI/SOOVITUS Haigust ei saa päris välja ravida, kuid kindlate meetmetega on võimalik nahamuutusi leevendada. Peaks vältima alkoholi, kuna see laiendab veelgi veresooni ja ägestab haigust. Eriti halvasti mõjub punane vein. Samuti peab vältima tuliseid jooke ja sööke ning vürtsiseid toite ning päikest. Paikses ravis kasutatakse antibiootikumsalvi ning põletikku alandavaid ravimeid. Vahel võib vajalikuks osutuda ka suukaudne antibiootikumikuur või retinoidide (A-vitamiini preparaat) kasutamine. Laienenud veresooni on võimalik ravida erinevate kosmetoloogias kasutatavate ravivõtetega.
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam
saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine)
võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused. Ravi põhineb peaasjalikult ravimitel, millega pidurdatakse kogu organismi ja/või liigeseid haaranud põletiku aktiivsust ja taastusravil, mille abil säilitatakse liigeste liikuvus ja ennetatakse liigeste väärasendi teket. Millised on JIA taastusravi põhimõtted? Liigesliikuvuse säilitamine, väärasendite vältimine, võimalikult suure funktsionaalsuse saavutamine. Taastusraviga tuleb alustada haiguse võimalikult varajases etapis ja sellega tuleb tegelda regulaarselt, et säiliks liigeste normaalne liikumisulatus, lihaste hapniku- ja toitainete varustus ja lihasjõud. Terapeudi roll: töötada välja kodune programm, mis koosneb tasakaalustatud puhkusest ja harjutustest, asendite õpetus, liigeste kaitsmise tehnikad. Anda nõu füüsiliste tegevuste valimisel. Konsulteerida kooli personaliga, mis puudutab õppetöös osalemist. Milline on JIA prognoos?
bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106
Sageli võib esineda ikterusele sarnane kollakas värvus ja verevalumid. Tahhüpnoe- hingamine kiire ja pindmine Süstoolne kahin- südamelihaste puudulik talitlus, kuuldav südame tipul. EKG-s T-saki lamenemine, ST-depressioon Tahhükardia- ja suureneb SMM; südamelöögid kuulduvad müksuvatena, pulss nõrk, halva täituvusega Kesknärvisüsteemi talitluse pärssumine- reflektoorne talitlus nõrgeneb, töövõime langeb, isutus, väsimus, ärritatavus Metaboolne atsidoos- hapnikunälgusest tingituna oksüdatiivsed protsessid nõrgenevad, kuhjuvad happelised ainevahetusproduktid Tursed- keha alumistes piirkondades südame puudulikkuse ja vere koostise muutuste ANEEMIA LABORATOORSED MUUTUSED 1) Erütrotsüütide ja hemoglobiini hulga ja vahekorra muutused 1. Hemoglobiini sisalduse muutus: Normokroomsed Hüpokroomsed vähenenud Hgb sisaldus, äigepreparaadis on rõngastena näivad erütrotsüüdid
Kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine ning paljunemine inimese nahal või limaskestadel, haigust ei teki. Kontaminatsioon mikroobide sattumine kudedesse või steriilsetele pindadele, kus nad siiski ei paljune. 4 Mikroob e. mikroorganism silmaga nähtamatud üherakulised paljunemisvõimelised elusolevused (bakterid, viirused, seened, parasiidid). Mikroobidele soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad. Puhastamine (sanitatsioon) eesmärgiks eemaldada nahalt, pindadelt, instrumentidelt ning ruumidest tolm ja mustus. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Sterilisatsioon protsess, mis hävitab kõik mikroorganismid, ka eosed. ANTISEPTIKA Antiseptika (anti- + kr.k. septicos roiskumist põhjustav) on meetod, mille eesmärgiks on ära
Tervise määratlus Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni põhikirja järgi on järgmine: „Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, aga mitte ainult haiguste või füüsiliste defektide puudumine“. Haigus on kahjustatud organismi elu koos häiritud talitluse ja kohanemise ehk kompensatsiooni protsessidega. Ta on organismi bioloogilise funktsiooni ebaloomuliku muutuse tagajärg. Funktsiooni muutus ei ole veel haigus, see võib haigeks teha. Haige on inimene tervikuna. Haigus vähendab töövõimet. Ta on organismi talitluses kvalitatiivselt uus, teistmoodi protsess, mistõttu just haiguse algul on häired talitluses suurimad, kuna kohanemist pole veel toimunud. Progresseeruvate haiguste suhtes see küll ei kehti, nende korral häired süvenevad. Haiguse staadiumid on järgmised: 1. Varjatud ehk latentne staadium, ka inkubatsiooni- ja peiteperioodi nime all tuntud – see on aeg haigust tekitava teguri toime
Tõrjeks tuleb vältida vee üleküllastumist gaasidega. Selleks peab tiikides ja basseinides olema pidev ühtlane läbivool, pumpadega veevarustuse või sooja vee kasutamise korral on aga vajalikud aeratsiooniseadmed, vahetiigid või basseinid, kus vee gaasireziim normaliseeruks. INFEKTSIOONHAIGUSED e NAKKUSHAIGUSED Kala nakatumise teed , septitseemia mõiste. Infektsioon ehk nakkushaigusteks kitsamas tähenduses loetakse haigusi, mille tekitajaiks on viirused, bakterid ja seened. Esineb aga ka viirushaigusi, kus sekundaar sete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. Viirushaigused · Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) Lõhelaste viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) VHS on tiigikalakasvandustes üks ohtlikumaid vikerforellide haigusi. Kalade vedudega on haigus levinud paljudesse riikidesse nii Euroopas kui ka Ameerikas
nakatumisest. Oskan ... * võrrelda selgrootute toitumisviise; * selgitada lõpuste, kopsude ja trahheedega hingamise eripära ja seoseid elupaigaga; * võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist ning selgitada sugulise paljunemise eeliseid; * analüüsida liit- ja lahksugulisuse eeliseid erinevate selgrootute rühmade näitel; * võrrelda otsest, täis- ja vaegmoondelist arengut; * selgitada, miks osa parasiite vajab vaheperemeest. --- 62 Peatükk: 31. Viirused Peatükist saad teada * Kas viirused on elus või elutud? * Milline on viiruste ehitus? * Kuidas viirused paljunevad? * Milliseid haigusi põhjustavad viirused inimesel? Olulised mõisted * Viirus. * antikehad * vaktsiin * peiteaeg Juba XIX sajandi keskel eeldati, et lisaks senituntud haigustekitajatele (bakterid, seened, algloomad) on olemas veel mingid väiksemad tõvestajad. Et nad põhjustasid inimestel raskeid, sageli surmaga lõppevaid haigusi, nimetati neid viirusteks. Nimetus
kõne muutub segaseks ja liigutused aeglustuvad. Üledoseerimise korral on võimalik kiire mürgistus, mis tekitab hingamiselundite halvatuse ja lõpeb surmaga. Opiaatide pikaajaline toime Opiaatide pikemaajalise tarvitamise tulemusel muutub vähetõhusaks organismi immuunsüsteemi talitlus, mis omakorda (koos tõenäolise süstimise mittesteriilsusega) suurendab hepatiiti ja HI-viirusesse nakatumise ohtu. Tekivad isutus ja kõhukinnisus. Opiaadid võivad mõjutada nii mehe kui naise viljakust ja vahel põhjustada lastetust. Opiaatide tarvitamine viib kiire psüühilise ja füüsilise sõltuvuseni, muutuvad tarvitaja isiksuseomadused. Opiaatide kasutamine raseduse ajal võib põhjustada vastsündinu väärarengut ja südamerikkeid. Võimalik on südameseiskus, mis võib tekkida 3-4 sünnijärgsel nädala. Ööpäev peale sündi tekivad vastsündinul võõrutusnähud, mida
: im. süsteem katab kogu organismi ala ära. Lümfotsüütide O populatsioon ei ekspresseeri T ja B rakkudele iseloomulikke pinnamarkereid. O populatsioon koosneb suurtest, granuleeritud lümfotsüütidest- nim. natural killer cells = NK rakud. NK-rakud (natural killer cells) on kaasasündinud immuunsüsteemi oluline komponent. NK-rakud tapavad organismis rakke, mille pinnal ei ole koesobivusantigeen I (MHC1) kogus piisav. Mõned viirused suruvad nakatunud rakus alla koesobivusantigeen I sünteesi. Ka mõne kasvaja puhul väheneb raku pinnal oleva koesobivusantigeen I hulk. Niisuguste kasvajate mahasurujana on samuti olulised NK-rakud. NK on mittespetsiifilised tsütotoksilised rakud, 5-10% tsirkuleerivate lümfotsüütude populatsioonist. NK on pärit luuüdist, neil teatud sarnasus Tc-rakkudega, aga ei küpse tüümuses. NK tsütoplasmas on graanulid perforiin ja granzüümid- märklaudrakk suunatakse apoptoosi
ründama. 2häda tuleb: organism ei võitle selle haigusega või seda haigust on üli raske diagnoosida. · Priionhaigus ületab liikide vahelised barjäärid imetajate seas. · Väga pikk peite periood aastaid Haigestumine: 1. Harv · Geebimutatsioon, mille tulemusena normaalne priionvalk muutub tõvestavaks. Selle sagedus on 1 juhtum : miljoniline. · Kui see mutatsoon on pärilik, siis jäävad haigeks lapsed e. järeltulijad (hädaks on magamatus ei saa magada). 2. Sage · Nakatumine: söögiga(ajud, meeleelundid silmad, harknääre), elukutse kaudu(lihunikud, talunikud, neurokirurgid, kes teevad operatsioone), meditsiiniline(meditsiinivahendite mitme kordne kasutamine, silma sarvkesta siirdamine, rituaalne kannibalism(süüakse värsket inimest) ja
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.