Tomat (0)

Tomat  (botaaniline nimetus harilik tomat) on köögivili.
Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased , roosad, violetsed või isegi valged.
Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. 
Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe.
Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias.
Tomat on väga valgusnõudlik ning see vajab palju vett.
Tomati kõige suurem tootja on Hiina.
Tomateid on mitut sorti ja neid rühmitatakse põhiliselt nende suuruse järgi. Tomatisordid:
Suureviljalised tomatid on 8–10 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised.
Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad.
Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad.
Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad.
Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik.
Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased.
Öölased on putukate sugukond liblikaliste seltsis.
See on väga suur sugukond, selles on kokku umbes 25000 liiki. Enamikul liikidel on valmikutel paks keha ja kitsad tiivad ning nad on öise aktiivsusega.
Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid : 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed ( sidrunhape , õunhape).