Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AVALIKU HALDUSE REFORM". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, reform, sektorit, ebaefektiivsus, bürokraatlik, raamistik, peters, otstarbekas, naabrite, peaasjalikult, soodustava, seostada, efektiivsust, eelnevat, resursse, pakkumisel, kindlust, eespool, mainitud, ibid, tootlikust, legitiimsus, turukonkurents, kipub, poliitikast, teguriks, suundumus, muudatuste, jagama, mäeltsemees, liikuda, suutma*Avaliku juhtimise erinevus avalikust valitsemisest - Avalik juhtimine tähtsustab tulemust, avalik valitsemine aga osalejate tundmust protsessi ajal. Avalik juhtimine keskendub protsessidele ehk juhtimisele. Avalik valitsemine pigem kontekstile ehk mida juhtida. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. **Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. Eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada
o Tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel koos toimivad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit Sidusrühm (stakeholder)- asjast huvitatud osapool avaliku organisatsiooni või avaliku teenuse osutamisel. Nt. Kodanikeühendused; Erialaliidud, kuhu ettevõtted on koondunud; Meedia Võrdlus: o Kui avalik haldus puudutab eelkõige just avaliku sektori ehk riigi toiminguid ning on selle keskne. Avalik sektor o siis avalik juhtimine puudutab lisaks avaliku sektorile ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioone. Kuid see on siiski hierarhiline, ülevalt-alla juhtimine avaliku sektori poolt. Avalik sektor juhib o Seevastu avalik valitsemine on võtnud horisontaalse kaasamise vormi. Selle puhul on erinevad sidusrühmad kaasatud avalikesse poliitikatesse. See võtab laiema ühiskonna vormi. kaasamine
Eraettevõtted määratlevad ise oma kliendigrupi, kuid avaliku teenuse puhul peab olema kõigile tagatud võrdne kohtlemine. 4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? Erinevad sidusrühmad soovivad mõjutada avaliku organisatsiooni juhti otsustamisel, kuna formaalselt on kõik kodanikud avaliku organisatsiooni omanikud. Suure majandusliku rolliga organisatsioonide juhtimine on otstarbekas anda eraõiguslikku sfääri. Otsuste sidumine majandusliku vastutusega. Avalik teenus tuleb sellisel juhul erastada ehk alaliselt anda erasektori osutada. 5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused? Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? Töö standardiseerimine eeldab seda, et kehtestatakse reeglid, kuidas tööd teha (bürokraatlikkuse tunnus). Kuna lihtsustatud tööd peaks minema kiiremini
Ajalooline taust 2 Tulenevalt ajaloolisest taustast on eelpool mainitud riikides ka avaliku halduse areng täiesti erinevat rada kulgenud. Peale II Maailmasõda on suures osas arenenud lääne demokraatiates toimunud suured muutused. Vähesed reformid on olnud nii laiaulatuslikud kui need, mis on aset leidnud kohalikul tasandil viimastel aastakümnetel. Need reformid on puudutanud ka Rootsi avalikku sektorit. Kõnealused reformid on alguse saanud tavaliselt 1960-ndatel aastatel. Sisuliselt olid nende reformide ideed loodud selleks, et tugevdada poliitilisi ja administratiivseid institutsioone arenenud heaoluriikides, kandes endas sotsiaa- demokraatliku algupära. Selle perioodi reformide väga oluliseks taustsüsteemiks oli laienev ja aktiivne heaoluriik ja tema avalik sektor. (Wolmann) Eesti ja Läti said, aga reformidele mõtlema hakata ja seega ka neid läbi viima tunduvalt hiljem.
rahulolematud pakutavate teenustega, tulud on kordades väiksemad kui avaliku sektori kulud, kodanikud võõranduvad võimust, järjest suurenev riikidevaheline konkurents, mis nõuab haldus sektori ümber sättimist, et see toetaks majanduse arengut. Selleks, et Eesti riik saaks tõusta eurotasemele ja, et meil oleksid kaasaegsed avaliku halduse põhimõtted on tarvis innovatsiooni, mis erineks täiesti siiamaani toimunud „loomulikust“ arengust. Seega peab toimuma kõikehõlmav reform. (Haldusreformi ideed ja praktika, 2015) 4 1.1 Haldusreformi eesmärgid Riigi konkurentsivõime tugevdamiseks ning kodanikuühiskonna tagamiseks peab Eesti avalik haldus olema tunduvalt demokraatlikum ja efektiivsem, kui ta on olnud tänaseni. Kvaliteetne, innovatiivne, paindlik, kodanike huve ja õigusi arvestav ning seda kõike optimaalsete
* Keskendub kontekstile ehk juhtimisele mida juhtida 2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge näited teenustest. • Avalik teenus on avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. ◦ Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. ◦ Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. ◦ Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama. ◦ Näited: ▪ sotsiaalhoolekanne / sotsiaaltagatised ▪ riigikaitse ▪ korrakaitse
TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS Iga riigi avalik teenistus on mõneski mõttes unikaalne, olles tugevasti mõjutatud riigi ajaloost ning traditsioonidest. Eesti avalikku teenistust võib pidada üpriski nooreks, kuna suure osa ajaloost on Eestis valitsenud võõrvõimud. Avalikku teenistust on arendatud lühikese iseseisvusperioodi jooksul kahe maailmasõja vahel ja pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Pärast taasiseseisvumist ei kuulunud avaliku teenistuse reform valitsuse esmaste läbiviidavate hulka. Sellegipoolest rõhutas Tartu Ülikooli õigusteaduse professor Kalle Merusk juba 1992. aastal: „Seaduse vastuvõtmine, mis reguleerib riigiteenistussuhteid ja loob selle korrastatud süsteemi, on tõhusa riigiteenistuse alus.“ (Merusk,1992, lk 327) Samas algasid muudatused avalikus teenistuses juba päris iseseisvusaja alguses, toimus süstemaatiline töötajaskonna vähendamine, toimus nn noorenduskuur. 1994. aasta seisuga oli
mõjutatav 6 Vastutus Avalik Piiratud Poliitiline Otsustusvõime Vaba Äriline Piiratud + TUTVUDA: Eesti Rahvusringhäälingu koduleht (http://www.err.ee) 5. KOLMAS SEKTOR JA KODANIKEÜHENDUSED USAID NGO Sustainability Index (Eesti kohta käiv raport 2009) (www.ngo.ee/indeks) Mis kriteeriumite alusel hinnatakse kodanikeühendusi? Kriteeriumid, mille alusel hinnatakse (7 pallisel skaalal: 1 konsolideerunud; 7 varajane üleminek): 1) Kodanikeühenduste jätkusuutlikkus 2.0: majanduskriisi mõjusi oli tunda, kuid mõned ütlesid, et on ka hullemaid aegu olnud
eraiskut arvestamata on erapooletu. Formalism ja suund materiaalsele ratsionaalsusele on ratsionaalsele bürokraatiale iseloomulik. David Beetham, 'Bürokraatia mudelid', raamatus Wolfgang Drechsler (toim.), Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus,1997, 113-148: http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Beetham.pdf Bürokraatia mudelid on vajalikud, et defineerida alus, kehtestada normatiivne standard ja arendada seletav raamistik. Tuleb mõista bürokraatia efektiivsust tõstvad ja takistavad tegurid. Esiteks, organisastioonisotsioloogia. Weber eristas 10 tunnust, mida saab taandada 4 peale. Administreerimine tähendab poliitika koordineerimist ja täideviimist. Administratiivsel personalil ja teda palganud ühendusel on vahe sees. Bürokraati iseloomustab oma võimu teostamine ametiasutuse piires, st: eraettevõttes juht, valitsusagentuuris võib asi taanduda kuni alama personalini välja.
Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega
kombinatsioonina, riigid ja kohalikud omavalitsused nt konkureerivad omavahel neis kehtivate tegutsemisreeglite seisukohast hinnatuna. Tööjõud ja kapital liigub sinna, kus on neile sobivam reeglistik tegutsemiseks. Sellest tulenevalt jäävad evolutsiooni käigus ellu need süsteemid, kus on tegevused efektiivsemad. 68.Milline mõju on erinevatel otsustusreeglitel avaliku sektori tegevuse aktiivsusele? Kui eelduseks on kaks täiesti samasugust kogukonda, on aktiivsem see avalik sektor, kus otsustajaid on vähem, sest mida rohkem on otsustajaid, seda suuremat kulu nõuavad konsensuseni jõudmise läbirääkimised. 69.Milline on avaliku sektori poliitika (eelarve mahu ja struktuuri) sõltuvus ühiskonnas kehtivatest reeglitest? Kes pooldavad suuremat avaliku sektori mahtu, pooldavad ka lihtsamat otsustusprotsessi, kes aga pooldavad väiksemat avaliku sektori mahtu, pooldavad ka keerulisemat otsustusprotsessi. Esimesed loodavad ehk vähendada
sajandi kapitalismiks". Tallinn: Fontese Kirjastus, 1997, 384 lk. · Kapitali üha vabam liikumine üle terve maailma vähendab seost rahvusliku säästmise taseme ja kapitali hinna vahel mingis riigis. · Tegelikult oli 1990-ndateks aastateks kapitali hind ligikaudu sama kõigis arenenud riikides. · Küll aga eksisteerib üha tihedam seos selle vahel, kui palju ja mis liiki investeeringuid võtab ette iga riigi avalik sektor ning kui palju antud riik suudab sisse meelitada rahvusvahelist kapitali. · Selles peitubki rahvusliku majanduse uus loogika: riigi tööjõu oskused ja infrastruktuuri kvaliteet on see, mis teeb riigi unikaalseks ja ühtlasi unikaalselt atraktiivseks maailma majanduse jaoks. 14 · Investeeringud nendesse suhteliselt vähemobiilsetesse ülemaailmse tootmise teguritesse on ka peamiseks tunnuseks, mis eristab ühte riiki
järelvalve tõstmine. Samuti keskkonnaga seotud probleemide lahendamine, näiteks keskkonnareostuse intensiivsem kontroll. Avaliku sektori kokkutõmbamise argumendid on, et inimesed peaksid rohkem ise enda eest hoolt kandma. Liikluses tuleb iseseisvalt hakkama saada ja enda tervise eest tuleb samuti 5 ise rohkem hoolitseda. Samuti on argument, et ettevõtete ja üksikindiviidide heaolu on liiga madal ja seetõttu ei saa avalik sektor veelgi suuremaks muutuda. 28. Milles seisneb erinevate võimutasandite suhete probleemide olemus? Erinevate võimutasandite all peetakse silmas suhteid keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. Probleem seisneb selles, et keskvõim ei tohi omavalitsuste küsimuste lahendamisse sekkuda, kuid omavalitsused on üksteisega võrreldes väga erinevad ja seetõttu on keeruline neid sarnaselt kohelda, kehtestades näiteks ühtse maksupoliitika.
1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted
Bürokraatiat soosivad tegurid: rahal põhineva majanduse tekkimine, kapitalistliku majanduse areng, ühiskonna ratsionaliseerumine i)sotsiaalsete..institutsioonide..kasv ii)spetsialiseerumine iii)distsipliiniolulisus iv)ajatunnetus v)tehnilisteteadmisteolulisus vi)impersonaalsus vii)suurteorganisatsioonideteke Demokratiseerumine Rahvastiku..kiire..kasv..Euroopas Keerukate..haldusprobleemide..esilekerkimine Kaasaegsed kommunikatsioonivormid TULEMUS: bürokraatlik administreerimine oli vältimatu ning muutus üha olulisemaks ja üldisemaks nähtuseks Weber: bürokraatia on nii kapitalistliku kui ka sotsialistliku majandussüsteemi jaoks möödapääsmatu Weberi pärlid: · Legaalne domineerimine toimub läbi abstraktsete printsiipide-abstraktne õigusnorm; ülemus allub samale isikupäratule süsteemile; ametnik kui organisatsiooni liige, kes kuuletub ainult seadusele ja%ülemusele kui isikupäratule süsteemi osale
- iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks
keskkonnaminister – Keit Pentus-Rosimannus; kultuuriminister – Urve Tiidus; majandus- ja taristuminister; – Urve Palo; põllumajandusminister – Ivari Padar; rahandusminister – Maris Lauri; sise- ja regionaalminister – Hanno Pevkur; sotsiaalkaitseminister – Helmen Kütt; välisminister – Urmas Paet; väliskaubandus- ja ettevõtlusminister - Anne Sulling tervise- ja tööminister - Urmas Kruuse Haldusreformid ja plaanid Avaliku halduse reform on protsess, mis on suunatud haldussüsteemi struktuuri ja toimimise parandamisele. Reform tähendab muutmist paremuse poole. Eesti majandus ei ole veel nii tugev, ühiskond teeb surve (erinevad ühiskondlikud grupid eeldavad õigustatult, et nende vajadused saaksid suuremal määral täidetud, see aga tähendab pideva tasakaalu otsimist avaliku sektori võimaluste ja ühiskonna ootuste vahel), infotehnoloogia areneb (uued andmebaasid, tehnoloogiad, tarkvara jne). Kõik see põhjendab reforme
vahetuseks ning omanikuõiguse kaitse kehtestamine. Majandusliku efektiivsuse tagavad järgmised komponendid: vaba turg ehk täieliku konkurentsi olemasolu; välismõjude puudumine; avaliku sektori poolse pakkumise puudumine; täieliku informatsiooni olemasolu ning eluasemeturu makromajanduslike mõjude puudumine (st mõju inflatsioonile; tööpuudusele ja majanduskasvule). Seega eelnev on vaid ideaalsete tingimustega turu olemus, reaalselt on avalik sektor see, kes teatud poliitiliste meetmetega eluasemeturgu kujundab. 5. Põhilised eluasemepoliitika meetmed on: üüriregulatsioon või hajutatud üüritaseme kehtestamine sotsiaaleluasemete jaotusmehhanismid ja üüripoliitika sotsiaaleluasemete ehituseks või renoveerimiseks suunatud toetused eluasemetoetused vm subsiidiumid tarbijaile maksusoodustused ja intressisoodustused omanikuasustuse toetuseks eluasemeteenused erinevatele sihtrühmadele (eakad, kohandatud eluruumid puuetega
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.
Siseauditi üksuses on üksuse juhataja ning piisav arv siseaudiitoreid. Siseauditooreid tuleb rakendada nii palju, et see võimaldaks täita kõiki rahvusvahelisi standaredeid ja nõudeid. Avalikus sektoris võib rakendada ka ametkondlikku siseauditi struktuuri, mis teostab siseauditit kõikides allüksustes. Siseauditit võib ka teenusena sisse osta, sellisel juhul vastutab selle kvaliteedi eest asutuse juht. Kui org-s ei ole majanduslikult otstarbekas siseauditi funktsiooni luua, probleemiks võib olla ka objektiivsuse ja sõltumatuse tagamine, mis eriti on omane väiksematele org-dele. Siseaudit ei saa teha erapooletuid otsuseid, kui ta ise osaleb juhtimistegevuses või kui talle antakse mingid sellised õigused, mis tekitavad org-s huvide konflikti. Kui siseaudiitorina asub tööle sama asutuse töötaja, ei tohiks ta vähemalt kahe aasta jooksul auditeerida valdkondi, millega ta ise varasemalt seotud oli. Siseauditi töötajad ei või
Eesti sotsid? Neoliberaalidele meeldib uus suund rohkem, kui sotsidele. See, kes palju räägib 3. teest ei pruugi seda veel rakendada (ja vastupidi) (Powell, 2004) Kaasaegne parempoolsus ja HR: UK, D.Cameron al. 2010 (koalitsioon liberaalidega). The Big Society (empowerment, 25%avalikest teenustest era- ja kolmandale sektorile) 2012 -13 pööre paremale, karmimad kärped: NHS – siseturu tugevdamine, teenuseostud erasektorist, The benefit reform, Abirahade vähendamine, sj. sotisaalelamutes, “lagi” ühele perele makstavale kogutoetusele, Noored ja üksikemad abirahadelt tööle, Immigratsioonipiirangud. This is a government for hard-working people: and that’s the way it will stay.” (D.Cameron 2013) Kaasaegne parempoolsus (järg) A. Merkel (CDU, kantsler al 2005) Põhirõhk majanduse “käimasaamisel”. Lasteaedade föderaalprogramm. TH reform (2010). Sissemakse määrade tõstmine (15,5% tööandja + töötaja kokku)
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõ
neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt. Sätestab arhiivi moodustamise põhimõtted: Päritolupõhimõte ei tohi erinevate asutuste dokumente segi ajada Algse korra austamise põhimõte asutuse poolt antud korra järgi säilitada, mitte muuta. Arhiivi hoidmine Säilitustähtaja lõpuni Avalikku arhiivi üleandmiseni Arhiivipüsivusnõuded Liigitusskeem on asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. Liigitusskeemi tasandid on: funktsiooni tasand; sarja tasand Sari moodustatakse järgmiste tunnuste alusel: dokumendiliik; sisu või teema; funktsioon või tööprotsess(id), mille käigus dokumendid luuakse koht asjaajamissüsteemis; säilitustähtaeg; Juurdepääsutingimus Liigitusskeemi kavand kooskõlastatakse avaliku arhiiviga. Dokumentide hindamine on avaliku arhiivi tegevus, mille eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus.
taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO-ga integreerumise algus 90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGA-ga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire
-te täitmise eest. Üksuse tegevuses on oluliseks piisava sõltumatuse omamine. Seega on üksus ühelt poolt asutuse juhi teenistuses, kes on siseaudiitori tööle võtnud ning kellele viimane aru annab. Teiselt poolt peab ta oma töös olema sõltumatu, iseseisev ning täitma kutse-eetika reegleid. Kolmandaks on siseauditi üksus lülitatud siseauditi ühtsesse süsteemi ning ta peab täitma riigikontrolli ja rahandusministeeriumi juhiseid. Mõnikord võib olla otstarbekas siseauditi funktsioon ühendada mitme asutuse peale. Sellega saavutatakse ressursside kokkuhoid ning ilmselt ka suurem sõltumatus. Siseauditi teenuse võib sisse osta, mis võib olla otstarbekas juhul, kui asutuse ressursid ei ole selleks piisavad või tema väikseuse tõttu pole üksuse loomine otstarbekas. Kui ettevõte kasutab teenust, siis tulemuse kvaliteedi eest vastutab ettevõtte juht, kes sõlmib lepingu. Teenuse sisseostmisel on
siseauditi pole vaja, kuna erasektori tegevust kontrollib turg (nõudmise ja pakkumise vahekord). Näiteks kui mingi ettevõtte osutab kehva teenust või pakub kehva toodet, siis turg lihtsalt ei võta seda vastu. Kuna turg kontrollimehhanismina kujutab endast järelkontrolli, siis see tähendab seda, et ettevõttel ei ole võimalik oma tegevust enam ajalooliselt parandada. Siseaudiitori funktsiooni on Eestis rakendatud avalikus sektoris, kuna seal kontroll sisuliselt puudus. Avaliku sektorit kontrollib riigikontroll, kuid kuna nad ei jõua kontrollida kõike, siis on rakendatud siseauditit, et tagada vahendite õige kasutamine. Siseauditi funktsiooni rakendamise oluliseks tõukejõuks oli vajadus kontrollida Euroopa Liidu sihtressursside kasutamist. Selle põhjus oli väga suur geograafiline mastaapsus ja seda oli vaja kontrollida, et saada ülevaade. Seega tuleb siseauditi funktsiooni rakendada nii avalikus- kui erasektoris
Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3 Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid. Mõnikord kasutatakse majanduse analüüsimise lihtsustatud mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks. Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid. Tegelikkuses on nad tarbimis- ja säästmisotsuste tegijad. Majapidamiste majandusliku
c. Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda d. Ühiskond, kus erakondi pole, sest poliitikat tehakse kodanikuühenduste ja sotsiaalsete liikumiste kaudu 2.Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid? a. avatud valitsemise tagamine b. Poliitiline sotsialiseerimine c. Argimurede lahendamine d. Riigiinstitutsioonide toimimise tagamine 3.Mis iseloomustab kolmandat sektorit? a. mittetulunduslikkus b. Osaluse vabatahtlikkus c. Institutsionaliseeritus d. Vastutus üldsuse ees 4. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Postmarksistliku koolkonna käsitlus kodanikeühiskonnast keskendub viisidele, kuidas maksimeerida erinevate b. Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer, mis kontrollib selle c. Reziimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe ning toimub rahumeeln d
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine. · rahandusasutuste süsteem (Rahandusministeerium,
Auditi esmane ja tähtsaim eesmärk on ennetada kvaliteedivigu ja riske sisekontrollisüsteemis. Risk on võimalik oht, et mingi sündmus või sündmuste kompleks, tegevus või tegevuste kompleks või tegevusetus võib süsteemie mingis osas põhjustada vara või maine kaotuse ja ohustada eesmärkide täitmist. Siseauditi eest vastutav isik peab riskide hindamisel rakendama selget ja asutuse eesmärke arvestavat süsteemi. Riskide hindamisel on otstarbekas seda tha koostöös auditi objekti juhtidega. Millised on olnud maj. Ja füüsil. Kahjustused TMK ja tema töötajate vastu? Kus ja millega võivad kahjustada asutust omatöötajad? Auditi vajaduse hindamisel peab arvestama järgnevaid riskitegureid: 1) Tehingute maht ehk tegevusmaht 2) Võimalus muuta vara rahaks ja raha pettuse teel kõrvaldada 3) Teostatavate operatsioonide keerukus ja selleks vajalikud oskused 4) Valdkonna reguleeritus normatiivaktidega a) Valdkond on ülereguleeritud
Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majand
annaabi.ee 
