Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AVALIKU HALDUSE KODUTÖÖ variant 8". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõend, taotlusaldusmenetluse, vigastus, osakond, millistelüvitamine, nõudma, tühistamine, valitsemisala, astumist, õed, õppetool, kivastik, määrust, vastuolus, asunud, milliselealdusmenetluses, esitamist, pöörduma, küsimusi, ettepanekuid, kantudüvitamist, riigivastutuse, kolmandaks, isikuks, paikvaatlus, ütlus, eksperdi, nõudmistKüsimused 1. Ministeeriumi osakond pöördus Vabariigi Valitsuse poole taotlusega muuta Vabariigi Valitsuse määrust, kuna see on vastuolus seadusega ja takistab osakonnal tulemuslikult täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes
piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi. 13. Teenistusse ei või võtta isikut: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse; 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale; 4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.; 5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest. 14. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 15. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnikud, kelle nimetamise õigus on ametiasutusel või kõrgemalseisval ülemusel,
maavalitsus). Valitsusasutuse pädevuse alused ( Vabariigi Valitsuse seadus) Valitsusasutuste pädevus kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping. 10. Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas (Vabariigi Valitsuse seadus) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. 1) Haridus- ja Teadusministeerium:
Valitsuse ülesanded on: a. Sise –ja välispoliitika elluviimine läbi valitsusasutuste b. Korralduste ja määruste vastuvõtmine ning rakendamine (poolthäälte enamusega) 9. Valitsusasutuste liigid, pädevuse alused Valitsus realiseerib oma võimu läbi valitsusasutuste. Valitsusasutused: Ministeeriumid Inpektsioonid Ametid Riigikantselei Maavalitusused 10. Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ministeeriumi staatus: Täidab Vabariigi Valitsuse ülesandeid Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ.
2) surma korral 3)PM ettepanekul PR otsuse alusel 4)talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral 5)süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel 6) VV tagasiastumisel 35. Peaministri, ministri ja abiministri rolli iseloomustus ja ülesanded. PM: RIIGIESINDAJA esindab VV kohtus Juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumiseks Esindab Eestit Euroopa Liidu Ülemkogus ja teistes valitsusjuhtide tasandil kokkutulevates nõukogudes MINISTER: VALITSEMISALA JUHT juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi 9 valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate ül täitmist ning teostab teenistusjärelvalvet ametnike otsuste ja tegevuse üle nimetab ja vabastab ametist ametite ja inspektsioonide peadirektorid jms.
vabadusekaotuse; ei laiene, kuna tegemist pole ametiisikuga! 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale; 4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega; 5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest või tahtliku riigivastase Kohtuvõim kuriteo eest. Lk. 122-125
Minister juhib ministeeriumit ja vastutab oma ministeeriumi eest. Minister annab välja: · Käskirju · Määrusi (kirjutab alla minister, ministeeriumi kantsler ja peaminister) 16. Ministeeriumi kantsleri pädevus Ministeeriumi kanstler: · Ministeeriumi kantsler on apoliitiline pole ministriga seotud · Järelvalve funktsioon jälgib, et määrus vastaks põhiseadusele. · Annab kaasallikirja määrustele. 11 17. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas Ministeeriumi valitsemisala Vabariigi Valitsuse seadusega kehtestatud ning kui küsimus on ministeeriumi valitsemisalast väljas, siis otsustab selle üle Vabariigi Valitsus Ministeeriumi valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised (10) ministeeriumid: Keskkonna, Justiits, Majandus- ja kommunikatsiooni, Rahandus, Kultuuri, Sotsiaal, Sise, Välis, Kaitse, Põllumajandus..
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu tehti haldusakti menetlemises valesti? (30punkti) oma
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. H
Ministri volitused lõppevad: 1) tagasiastumisel; 2) surma korral; 3)PM ettepanekul, PR otsuse alusel; 4)talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5)süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) VV tagasiastumisel 29. Peaministri, ministri ja abiministri rolli iseloomustus ja ülesanded. Peaminister: riigiesindaja esindab VV kohtus. Teostab Eesti seisukohti Euroopa Ülemkogus. Esindab Eestit ELi Ülemkogus ja teistes valitsusjuhtide tasandil kokkutulevates nõukogudes. Minister: valitsemisala juht- Juhib, korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Jälgib min. struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate ül täitmist ning teostab teenistusjärelvalvet ametnike otsuste ja tegevuse üle. Nimetab ja vabastab ametist ametite ja inspektsioonide peadirektorid jms. Määrab riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse. Minister: valitsuse liige- vastutab seaduste täitmise eest. Annab valitsussele aru ministeeriumi tegevuses.
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod avalik haldus on selline riig
esitamise. Prokuratuur menetleb kuritegusid koostööd järgmiste uurimisasutustega: Politsei ja Piirivlaveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu ja Tolliamet, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei. Peale eelnevate uurimisasutuste teevad edasilükkamatuid menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks.
Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi. Uurimispõhimõte ei võta protsessiosalistelt kohustust tuua välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitada vastavad tõendid. Seda kohustust väljendavad otseselt HKMS § 15 lg 3 ja § 16 lg 2 esimene lause. Vajadusel peab kohus nõudma protsessiosaliselt oluliste asjaolude väljatoomist ja tõendite esitamist. HKMS § 16 lg 2 teises ja kolmandas lauses väljendatud võimalused koguda uusi tõendeid ja kutsuda tunnistajaid, kujutavad endast kohtu kohustust tagada omalt poolt asjaolude väljaselgitamine, kui protsessiosalised ei ole täitnud oma kohustust tõendid esitada. Kohtu aktiivsus peab seejuures sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada s�
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus regu
võrdsete seas) põhimõte. Minister PS näeb ette 2 tüüpi ministreid: 1) ministrid, kes juhivad ministeeriumi (PS § 94 lg 2) 2) ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (portfellita minister) PS § 94 lg 4 Portfellita minister määratakse vastutama mõne olulise riikliku küsimuse eest. Portfellita ministril ei ole õigust anda määruseid. Ministril on konkreetne vastutusala: 1) Piiritletud ministeeriumiga, mida ta juhib. Valitsemisala (VVS § 57 69). 2) Määratud kindlaks peaministri korraldusega (VVS § 3 lg 2) Poliitiline vastutus valitsuse tegevuse eest. Ministril topeltfunktsioon: 1) VV liige 2) ministeeriumi kui asutuse iseseisev ja ainuvastutav juht Vahetu poliitiline vastustus parlamendi ees. Umbusalduse avaldamine ministrile VV määrusel asjaomase ministri allkiri Ministri pädevus VVS § 49 -52. Ministri asendamine ainult teine minister.
Teenistusse ei või võtta isikut: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse; 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale; 4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.; 5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest. Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; 2) abiteenistujateks; 3) koosseisuvälisteks teenistujateks. Ametnik võetakse teenistusse ametiasutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale
Liitvabariigi põhiseaduslikku kohtu tõlgendamised sarnaste sätete puhul. b. Põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne) kas tõlgendus on PS- iga vastavuses. NB positiivne tõlgendamine kui vaidlustatakse norm, et see pole vastavuses PS-iga, siis tuleb tõlgendada nii, et see poleks vastuolus PS-iga, see vabastab Riigikohtu kohustusest tühistada norm. Sest iga tühistamine rikub nn võimude lahususe printsiipi. 3. Ajaloolis-geneetiline tõlgendamine: a. Geneetiline tõlgendamine seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine (nt kommentaarid) b. Ajalooline tõlgendamine õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon miks vastu võeti, mis olud olid 4. Teleoloogiline tõlgendamine -. Seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegemine. Probleem
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, hald
Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: võivad teostada TS riigivõimu. Teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse põhimäärus (http://www.smit.ee/pohimaarus.html) SM hallatav riigiasutus. Ametlik lühend SMIT Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teenuste osutamine ja selleks vajalike arendus- ning haldusprotsesside korraldamine ja koordineerimine. Keskuse divisjonid on: 1) strateegia divisjon; 2) infrastruktuuri divisjon; 3) arendusdivisjon; 4) tugidivisjon; 5) administratiivdivisjon. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13222715)
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põ
arvestav 10 … koguda kõik asjas tähtsust omavad tõendid HMS § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. 11 Tõendamiskoormis erineb:
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tag
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist a
sisaldab üldjuhul teise poole õigustuse nõuda kohustatud subjektilt teatud toiminguid ja vastupidi. Konkreetse õigusharu eesmärk, selle olemus määrab ära ka juriidiliste mõjutusvahendite valiku. Seetõttu võib esiplaanile tõusta üks nimetatud meetoditest. Näiteks eraõiguslikule reguleerimisele on iseloomulikud õigustused. Haldussuhete subjektid, pooled, ei ole valdavalt õiguslikult võrdses staatuses - üks subjektidest on sageli kohustatud ning teine õigustatud nõudma kohustatud subjektilt vastavat käitumist. Tehtud ettekirjutuste täitmatajätmisel võidakse kohustatud subjekti suhtes rakendada sunnivahendeid. Näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 2 kohaselt võib eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus, kehtestada seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras
sisaldab üldjuhul teise poole õigustuse nõuda kohustatud subjektilt teatud toiminguid ja vastupidi. Konkreetse õigusharu eesmärk, selle olemus määrab ära ka juriidiliste mõjutusvahendite valiku. Seetõttu võib esiplaanile tõusta üks nimetatud meetoditest. Näiteks eraõiguslikule reguleerimisele on iseloomulikud õigustused. Haldussuhete subjektid, pooled, ei ole valdavalt õiguslikult võrdses staatuses - üks subjektidest on sageli kohustatud ning teine õigustatud nõudma kohustatud subjektilt vastavat käitumist. Tehtud ettekirjutuste täitmatajätmisel võidakse kohustatud subjekti suhtes rakendada sunnivahendeid. Näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 2 kohaselt võib eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus, kehtestada seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Linna- ja vallavolikogudel on õigus
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb va
Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks o
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahususe riigikogu - seadusan
annaabi.ee 
