Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni. Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad. Asustus- rannikul(kerge harida maad, maaviljelus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, üksiktahuline asustus, kihistumine, valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast). -sisemaal - arengust maas, tihedad metsad(raske harida), karjandus, alepõllundus, jahindus. Rauaaeg(500e.Kr.-50p.Kr.) Eelrooma rauaaeg- alguses vähe rauda, sest see oli kallis. Kindlustatud asulad jäeti maha. Uued põlluharimis süsteemid. Uued kalmetüübid. Ajutised linnused
Kasvatati otra, nisu ja kaera. Asulad paiknesid piirkondades kus leidus rohumaid loomadele ja kus olid viljakad mullad maaviljeluseks. 3) noorem pronksiaeg. Selles eristuvad uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamiks neist paiknevad lääne ja põhja eestis ning saartel. Kindlustatud asulad ei olnud ainult pelgupaigaks vaid neis ka elati püsivalt. Suurem osa elanikest elas ikka avaasulates. Matmiskombed oli erinevad varasemast, kasutati kiviristkalmeid, mis olid maapealsed. Kasutati ka laevkalmeid. Eesti oli jag 2- ks: 1. rannikupiirkond ja sisemaa. Paepealsetel rannikualadel tegeldi karjakasvatus ja maaviljelus- viljakad mullad ja kerge harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe
4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3
kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistseid, sisemaalt teatakse neid suht vähe. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Toimus karjakasvatus ja maaviljelus, kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid
alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 8000 ek 4000 ek 1100 ek 500 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus 4. Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis?
valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid ;uurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud möned rohkete höbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima Iiivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati
alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 9700 ek 4000 ek 1100 ek 450 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis?
ehitamine, asulad ehitati kivikirstkalmete Saaremaale ja rajamine Põhja-Eesti rannikuvööndi. RAUAAEG (500 eKr Ribapõllud, raua Rajati linnuseid, Elati avaasulates, – 1200 pKr.) kasutuselevõtt maaharimine, liituti suuremateks loomapidamisega, maakondadeks küttimise ja kalapüügiga, tegeleti veel vahetuskaubandusega 2.Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega. Andke hinnang
· Matmiskombed Tarandkalmete teke enamasti koos põletusmatustega panuseid vähe. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 450-1050 nn. Rahutud alad ( linnused, aardeleiud, relvad hauapanustena ) · Töö-ja tarberiistade materjalid Tööriistad ja relvad rauast, pronks-, hõbe-ja kuldehted · Tegevus-/elatusalad Künnipõllundus, karjakasvatus, põllumajandus arenes, kaheväljasüsteem, ribapõllud · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rahuajal elati avaasulates, linnuste rajamise algus(looduslikule künkale, käsitsi püstitatud vallile ) · Matmiskombed Tarandkalmetesse, valdavalt põletusmatus, suurenes panuste hulk sh relvade panek Noorem rauaaeg ehk hilisrauaaeg 1050-1200 · Töö-ja tarberiistade materjalid Rauatootmiskeskused, pronks-ja hõbeehted, arenes käsitöö ja spetsialiseeruine · Tegevus-/elatusalad Maaharimine, loomapidamine, vahetuskaubandus, vahenduskaubandus, küttimine,
kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest
Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid juurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima liivast kuhjatud
rauaaeg ja sepikohad spetsialiseerusid ehete ja relvade rooma rauaaeg); sellele perioodile omapärased on asula); enamuses elati aga avaasulates ning olid viikingiaeg tootmisele; arenes ka oskus rajada efektiivseid erinevad aardeleiud (ehete või tööriistade ning relvade välja kujunenud erinevad väikekülad; põllunduses
oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, Eestis tuli pronksi saamiseks vahetada enda kaupu vase ja tina vastu • Rauaaeg - 1050 – 1200a. metalli kasutusele võtt – pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid 5. Kirjutamata ajalugu. • Ainult arheoloogilised allikad • Skandinaavlaste huvi Eesti vastu • Ruunikivid • Linnuste ehitamine • Asulate moodustumine linnuste lähedusse • Kaheväljasüsteem • Rauast tööriistad ja relvastus
Pandi kaasa ehteid,kujukesi,usuti elu teises ilmas.Kõrge kunstitase.Uskusid ehetel olevat maagilist omadust. Nöörkeraamika:3000.a eKr,savinõud nöörijäljenditega.Lihvitud,sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. alepõllundus,maaviljelus.Hariti maad kivi-ja puukõblaste abil.Asulad rohumaade ja viljakate muldade ääres.Kalmistud asulatest eemal,küngastel. Võidi hakata surnuid kartma. Pronksiaeg vs rauaaeg:pronks-mõned kindlustatud asulad,elati püsivalt.enamus elas avaasulates. Kivirist- ja laevkalmed.karjakasvatus,maaviljelus, küttimine,kalapüük.Üksiktalulisus,põlluma a eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire areng,kaubandus naabritega. Mõned linnused.Iga talu sai võrdselt põllumaad- ribapõllud.Maeti aardeid ja ohvriande sõjaohu korral.
1800 eKr, vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr, noorem pronksiaeg 1100 500 eKr, vanem rauaaeg eelrooma rauaaeg 500 eKr 50a, rooma rauaaeg 50 450a, keskmine rauaaeg 450 800a, noorem rauaaeg viikingiaeg 800 1050a, hilis rauaaeg 1050 1200a. metalli kasutusele võtt pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid. linnused teke: alates keskmisest rauaajast rohkem hakati rajama viikingiajal, tüübid: mägilinnus (lõuna, kesk eesti, otepää linnus), neemikulinnus (ida, lõuna eesti, rõuge linnus),
Ometi jõudis neid Eestisse sel ajal väga vähe see tõttu jätkus ka vanemal pronksiajal Eestis kivikirveste valmistamine ning ka palju teisigi esemeid tehti kivist, sarvest või luust. Vanemat pronksiaega tuntakse siiski veel lünklikult. Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega. Mõned kindlustatud asulad ehitati Saaremal ja Põhja- Eesti rannikuvööndis. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, vaid neis elati püsivalt. Enamus elanikest elasid siiski avaasulates. Matmiskommetes rajati erilisi kivikirstkalmeid. Kivikalmetesse aga ei maetud sugugi kõiki surnuid, neid peeti eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt oli teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ja maaviljelus. Vähem küttimine ja kalapüük
Noorem pronksiaeg (u 1100 500 eKr) Noorem pronksiaeg erineb vanemas uut tüüpi kinnismuististega : kindlustaud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid Valdav osa neist on Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel Kindlustatud asulad Saaremaal : Asvas, Ridalas, Kaalis Põhja-Eestis: Irus ja Narvas Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad vaid neid elati püsivalt Suurm osa Eesti elanikest elas pronksiajal ilmselt avaasulates Matmiseks rajati erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmed Need kujutasid endast 5-8-meetrise läbimõõduga ringi ja selle keskele laotatud kirstu Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad Olid ka laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laeva kujuliselt Nende keskel olevatesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused Ning veel olid maahauad Maahaudadesse maeti maaomanike pered Iga sugupõlv rajas oma kivikirstkalme
Vanema pronksiajal hakkasid tekkima esimesed pronks esemed (kirved ja erinevad odade otsad). Jätkus noorema kivi aja asustuse põhimõte. Osati põldu harida, kuid see kõik oli algeline. Enamasti olid asustatud ranniku piirkonnad, kuid sellel ajastusel hakkati liikuma ka sisse maa piirkondade poole. Inimesi maeti tulevaste majade alla, puude otsa jne. 4. Mis iseloomustas nooremat Pronksiaega Eestis? Ajajärk oli umbes 1100-500 eKr. Suurem osa Eesti elanikkonnast elas avaasulates. Matmisega saadi nüüd paremini hakkama. Ehitati ringist kivikirstkalmeid (5-8 meetrise läbimõõduga). Ringi keskele maeti kirstuga surnu, ning tema peale tekkitati väike kividest koosnev kuhi. Hakkati ka maju ehitama kindlustatud asulatasse, kus oli loodus teinud asukoha suhteliselt turvaliseks (küngaste otsa, jõgede käärgu). Tehti ka lohukive, mis olid tehtud usulikel põhjustel. 5. Miks hakati ehitama kindlustatuid asulaid?
Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma
Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma
Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Valisin referaadi teemaks pronksi- ning rauaaja, sest see on huvitav teema ning tahtsin isegi sellest rohkem teada saada. Referaadis kirjutan arengust mis toimus pronksi- ja rauaajal, selleaegsetest elatusaladest, matmiskommetest ning eluolust. Asulad ja asustus. Enamasti elati avaasulates. Hakati ehitama ka suletud asulaid: kindlustatud asulad, mäepealsed asulad ning varased ringvallid. Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva kultuuriks, esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas. Ilmselt olid need seotud pronksikaubandusega, kuna asusid mereranniku lähedal. Sisuliselt olid selle aja kindlustatud asulad väikesed kindlustatud külad, ümbritsetud puit- või kivitaraga. Põhiliselt valitses üksiktaluline asustus
pronksist ehted. ja lõuna- Eestis, tarandid. Rohkete Rooma impeerium üksiktaluline panuste hulgas mõjutas põhja- asustus. relvade puudumine. Euroopat, sh Eestit. SÕDADE aeg KESKMINE Pronksehted, Põlluharimine Suur osa rahvast Maeti vanadesse RAUAAEG JA hõbeaarded, (ribapõllud) , elas avaasulates tarandkalmetesse, VIIKINGIAEG kullatud või kullast karjakasvatus, koosnesid kaasa pandud 450 pKr 1050 esemed, käsitöö, kaubandus., mitmest talust esemete hulk pKr raudesemed künnipõllunduse nign võib rääkida suurenes. Osa Need olid rahutud (odaotsad, üksikud algus külade ehetest olid
pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULAD kindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt. Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused.
aeg 500eKr * pronksesemed sirp, (parandamine ja (Saaremaal ja Põhja-Eestis) * laevkalmed kirved ümberehitamine) * nelinurksed palkelamud * põletus- ja laibamatused * pronkstoore (tina + vask) * karjakasvatus (lambad, * enamus elasid avaasulates * muistsed põllud Saha-Lool * pronks kallis, kasutati kitsed ja veised) ja * üksiktaluline asustus ja * rannikupiirkond ja sisemaa ikka kivi maaviljelus (nisu ja oder) põllumaa eraomandus (hõredalt asustatud), * küttimine ja kalapüük rannikupiirkond arenenum
Relvi ja tööriistu on leitud haudadest vähe, mis viitab sellele, et polnud sõjakas aeg. 16) Suhted skandinaavlaste ja venelastega 1.aastatuhade 2.poolel: mõlemaga sõjaline, vene vürstide võimu all oldi, venelased tahtsid makse koguda, skandinaavlaste poolt vallutuse oht, 12.sajandi lõpus suhted pinges 17) Noorem rauaaeg- Elatusalad: põlluharimises kaheväljasüsteem, karjakasvatus, kalandus; eluolu: ehitati hulganisti linnuseid, rahvas elas enamasti avaasulates. Tegemist oli rahutu ajajärguga, kuna seda viitavad linnused ja mitmed relvaleiud (relvi ohverdati ja peideti vaenlaste eest) !!!18) !!!19) 20) Eestlaste Elatusalad muinasaja lõpul: polluharimine, väliskaubandus, kalandus, karjakasvatus, eluolu: usuti erinevaid kombeid (targad, ravitsejad, vägi jne), samuti riideid ehiti ehetega, sidemed ülemeremaadega elavnesid 21) Haldusjaotus ja ühiskondlikud suhted: külad- sumbkülad, hajuv asustus, külad kasvasid;
Tunduvalt rohkem hakati neid ehistama 8saj paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja (800-1050), mil ühtlasi tugevndati kaitseehitisi. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud), Kalevipoja säng, ringvall-linnused (ükskud madalate vallidega). Suur osa rahvast elas avaasulates ja kujunesid külad. Tulid esimesed ribapõllud põld jagati võrdselt viljakuse järgi ära. Surnud maeti vanadesse tarandkalmetesse ja uusi eriti ei tehtud. Küll aga levisid kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused ja vähe kaasa pandud esemeid. Aadred ja ohvriannid: relvi, kuld-hõbeehteid peideti maasse. Seda tehti sõjaohu korral või ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel.
Sellised leiud viitavad kõrgele kunstitasemele. Umbes 3000. Aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mille eripäraks oli ilustada savinõusid nöörijäljenditega. Tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusel oli suurem tähtsus. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem proksiaeg umbes 1800-1100 eKr ja Noorem pronksiaeg umbes 1100-500 eKr´. Tol ajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Kuid suurem osa elanikest elas siiski avaasulates. Ka matmiskommetes oli suur muutus, hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks ehk rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Elatuti pealmiselt karjakasvatusest ja maaviljelusest. Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asutatud. Eelrooma rauaaeg umbes 500 eKr 50 pKr. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus kasvas ja kasutusele võeti soorauamaak. Rooma rauaaeg umbes 50-450 pKr. Tarandkalmed muutusid korrapärasteks
Kaasa pandi esemeid. Muinasaja lõpul oli levinud põletusmatus, selle kõrval ka väheselt laibamatuste traditsioon 8)PRONKS on kitsamas mõttes vase ja tina sulam. Laiemas mõttes nim. Pronksideks vase sulameid teiste metallidega, välja arvatud tsink. 9)Kindlustatud asulad:asuvad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati palkidest või paekividest kaitsesein. Neis ka elati. Suurem osa Eesti elanikest elas siiski avaasulates. Muistsed põllud:avastati Saha-Lool, Läänemere idarannikul. Need on kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeernad. Viimased piiravad põllulappe. Lohukivi:Saaremaal Tumalas. Nende tähendus pole teada, seostatakse ohverdamisega,esivanemate austusega(lohk tehti surnu mälestuseks),viljakusmaagiaga, tähistaeva vaatlusega. Lohke peeti ka päikese või naisjumala sümboliks. Elatusalad:Karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid,kitsi,veiseid jne. Peamised põlluviljad
· üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks · põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö areng · vikatid ja sirbid · sõled, ripatsid, kaela-ja käevõrud, sõrmused · viljavahetamine põhja-ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu · rahulik ajajärk Keskmine rauaaeg ja Viikingiaeg · Linnused Vaata TV lk 9 harjutus 1 · Külad ja põllud *enamus rahvast elas avaasulates *külade kujunemine *ribapõllud *maa jagati pikkadeks ribadeks, et kõigil oleks võrdselt head ja "halba" maad *puuadrale lisati rauast ots *kaheväljasüsteem · Kalmed *tarandkalmed *uued kivivarekalmed sisekonstruktsioonita kivivaremed *pandi kaasa kullast ja kullatud esemeid, aga vähem *kääpad · Aarded *hõbeaarded
Neemiklinnuseid rajati Ida- Virumaa voortele. · Ringvall-linnused; Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Hakati Lääne-Eestis ja Saaremaal püstitama alates 12.-13. sajandil. · Linnus-asula; avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses. Suur osa elanikest elas siiski tavalistes avaasulates. Need koosnesid mitmest talust ning siinkohal võime rääkida külade tekkimisest. Külad said alguse keskmisel rauaajal ( u 450 800) Külade kujunemisel muutus põllusüsteem. Tekkisid ribapõllud põld jaotati pikkadeks ribadeks ja iga talu sai ühe palju viljakat ja mitte nii väga viljakat maad. 4. Iseloomusta Eesti haldusjaotust muinasaja lõpul. Tekkisid erinevad külatüübid: sumbkülad (Lääne,- Kesk- ja Põhja-Eestis ning
usundis:surnuid hakati kartma) 3. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr)- puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ja mujal olid pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Paljud esemed tehti ikka kivist, luust ja sarvest. Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr)- uut tüüpi kinnismuistised: kindlustatud asulad (Asva, Kaali, Ridala, Iru, Narva), põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamus elasid siiski avaasulates. Rajati kivikirstkalmeid ja ka mõned laevkalmed. Asustus, majandus ja ühiskond- Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Nende arengutempo oli looduslike tingimuste tõttu erinev. Elatusladeks olid karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder) + küttimine ja kalapüük. hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus - tekkis varanduslik ebavõrdsus. Tihe läbikäimine Skandinaaviaga (sealt toodi pronksi)
vajadus on Eestis tekkinud pronksiajal, I aastatuhande esimesel poolel e.m.a. Selleks ajaks olid tootlikud jõud arenenud niikaugele, et tekkisid teatud varud koduloomade, teravilja ja metalli näol, mis võisid äratada võõraste tähelepanu ja mida oli tarvis kaitsta võimalike vaendlaste eest. Varasematest kindlustatud asulatest tuntum on Asva Saaremaa idaosas nüüdse Asva küla lähedal, mõne kilomeetri kaugusel merest. Üldiselt elati sel ajal siiski kindlustamata ehk avaasulates. Kuna vask ja inglistina olid väga kallid ja raskesti kättesaadavad, osati kindlustatud asulates juba ise pronksi ümber valada, selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi., oma leidude poolest üks suuremaid pronksitöö kohti Ida- Baltikumis on Asva. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse
mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULADkindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt.Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja
4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3
5. Pronksiaeg: Asva kultuur, uut tüüpi kinnismuistised. Pronksiaeg oli ~ 1800 500 eKr 1. Vanem pronksiaeg ~ 1800 1100 eKr Pronksiaeg jäi lühikeseks ning vähesed pronksesemed ei suutnud välja tõrjuda kivist, luust ja puust esemeid. Tänaseks on Eesti alalt leitud 13 pronksist eset. 2. Noorem pronksiaeg ~ 1100 500 eKr 2.1 Asustus Nooremast pronksiajast on pärit mõned kindlustatud asulad. Neist kõige tuntum Asva asula Saaremaal. Suurem osa inimestest elasid avaasulates. Need paiknesid Põhja-Eesti rannikul ja Saaremaal, sisemaal oli asustus väga hõre (sisuliselt olematu). 2.2 Majandus Pealmised elatusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Vanimad pronksiaja põllujäänused on leitud Saha-Lool, vanus üle 3000 aasta. Sel perioodil mindi kõplapõllunduselt üle põlispõllundusele. Levis 2 põlluharimisviisi alepõllundus ja söödipõllundus põld jäeti pärast väljakurnamist (3-4 aastat) kamarduma ja seda kasutati karjamaana
mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid Riigi tulu: tuli talupoegade tööst, läänivaldustes mõisad, kus töötasid talupojad Riigikohtupidamine: läänistatud aladel pidasid kohut vasallid, ordumaadel komtuurid ja foogtid. PILET 3 1) Muutused ühiskonnas varasel metalliajal Varanduslik ebavõrdsus Kindlustatud asulad ( => eraomad), siiski elas suurem osa avaasulates Maapealsed kalmed (kivikirstkalmed) Pealik ehk „kuningas“ (<- kihistumine) 2) Jüriöö ülestõus Mis – Harjulased piirasid Tallinnat, läänemaalased Saare-Lääne piiskopist piirasid Haapsalu. Paides toimusid läbirääkimised ning Saksa ordu surus mässu maha. Miks – Taani kuningale muutus Eesti hertsogkonna valitsemine tülikaks ja vähetasuvaks. Kuningas otsustas valduse Saksa ordule maha müüa
mõned kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, Kaalis) ja Põhja-Eesti rannikuvööndis (Irus ja Narvas). Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, neis elati püsivalt. Kaevamistel on leitud jälgi nelinurkse põhiplaaniga palkelamutest ja rohkesti mitmesuguseid esemeid. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksiajal arvatavasti siiski avaasulates, aga neid pole arheoloogiliselt veel uuritud. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 58- meetrise läbimõõdu-ga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps
Kindel on, et millalgi ajavahemikus 40 00035 000 aastat tagasi toimus arenguline hüpe inimühiskonna komplekssuses, sotsiaalsed ja rituaalsed toimingud muutusid keerulisemateks, kunst arenes. Homo sapiens sapiensi esimesi populatsioone Euroopas oli kromanjooni inimene, nimi tuleneb leiukohast Edela-Prantsusmaal. Just sel perioodil on eristatavad juba europiidne, negriidne ja mongoliidne rass. Elasid kõige karmimal jääajal. Lisaks koobastele elasid ka nemad avaasulates. Nende kiviriistad olid arenenumad, kasutasid kõõvitsat ja uuritsat. Viimane ilmus spetsiaalselt siis, kui luu hakkas omandama tähtsamat kohta tööriistamaterjalina. Jahiriistana oli kasutusel peamiselt oda. Samuti tulid kasutusele mitmesugused pistikteralised tööriistad, mille luust või puust pära külge või uuretesse kinnitati õhukesed tulekivilaastud. Jätkuvalt olid olulised kirved. Tootlike jõudude areng
lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Noorem pronksiaeg Uut tüüpi kinnismuistised: Põldude jäänused (kiviaiad ümber) Kivikalmed Lohukivid Enamus kinnismuististest asuvad Lääne- ning Põhja-Eestis ja saartel Esimesed kindlustatud asulad leitud Saaremaalt (Asva, Ridala, Kaali) Enamus rahvast elas avaasulates Asustus ja eluolu Rannikupiirkonnad - põllud õhukesed, viljakandvad, kerge harida - maaviljelus ja karjakasvatus - lisaks küttimine, kalapüük, saarlastel hülged - üksiktaluline asustus, põllumaa oli eraomand - tekkis kihistumine > kujunes välja valitsemine - pronks saadi Skandinaaviast; mõjutused Sisemaa piirkonnad - arengust maas, hõredamalt asustatud
Võivad pärineda mõnest u 100 000 a tagasi Aafrikas elanud esivanemast. Sisuliselt identsed tänapäevaste inimestega: otsmik oli kõrge, kehahoiak sirge. Inimesed olid pikad, lihaselised ja vaid pisut robustsema kehaehitusega kui nüüd. Nende aju oli nüüdisinimese omast 4% suurem. Olid oskuslikud kütid, tööriistavalmistajad ja kunstnikud. Nendele kuuluvad kuulsad koopamaalid Lascaux, Chauvet ja Altamira. Komanjoonlased elasid meelsasti koobastes, aga samuti ka avaasulates. Nende asulakohad olid varasematest palju suuremad ja neid oli rohkem. Ühes kohas elati sageli pikka aega, sellele viitavad asulakohtade üsna paksud kultuurkihid. Paiksemat asustust soosis suurte metsloomade küttimine. Kauem elati neis kohtades, kus jahisaaki sai hõlpsasti kätte, ja asulad rajatigi võimaluse korral otse soodsate jahipiirkondade lähedusse. Talveelamud olid sageli püstkoja tüüpi, mille sõrestik oli kas puuritvadest või
annaabi.ee 
