Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Autorileping". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
autorileping, varalised, töövõtu, territoorium, autoritasu, kasutamisel, vormistatud, teatmeteoses, edastamise, autoriõigusIT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides.
◦ liita teiste teoste või muu materjaliga ◦ levitada (levitamine ei ole oma pere ja lähedaste hulgas) Autoriõiguskaitse objekt autoril on õigus luua teos ainult iseendale, seda kellegagi jagamata; teose tellija või õiguste ostja peab nende tegevuste tarvis omama kestvat, tähtajalist või igakordset kirjalikus vormis kasutusluba või loovutatud õiguste omamise tõendit (autorilitsentsi või – lepingut). Autoriõiguskaitse objekt VORM – autoriõigus SISU – patent, tööstusdisain, kasulik mudel, ärisaladus, võlaõigus MATERIAALNE KANDJA – asjaõigus, võlaõigus Autoriõigus Arvutiprogramme kaitstakse nagu kirjandusteoseid Autorsuse presumptsioon: ◦ isik, kes avaldab teose oma nime all, on teose autor ◦ tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal algab teose loomisega kestab 70 aastat alates avalikustamisest (kui varalised õigused kuuluvad autorile, siis lisandub autori eluiga)
kunsti alal. Intellektuaalne omand on vara, mida võib võõrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga, st õigusi kaitstakse ainult kindla riigi, Liigitus 1. autoriõigus kirjateosed; kunstiteosed ja teadusteos 2. autoriõigusega kaasnevad õigused (teose) esitlus; helisalvestus ehk fonogramm; raadio ja televisioonisaade; andmebaas; filmiesmasalvestise tootja õigus; isiku õigus kes avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, mille autoriõigus on lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande. 3
Ent Ühenduse kaubamärgisüsteem ei asenda liikmesriigisiseseid 1 registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt. Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madrid süsteem võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) vahendusel. 2 Autoriõiguse küsimused Mida kaitstakse autoriõigustega? Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, mis on originaalsed, st teos peab olema autori enda loomingu tulemus; väljendatud objektiivses vormis (käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Millised teosed on kaitstud autoriõigustega ja millised ei ole. Autoriõigus ei kaitse loomingulise tegevuse tulemusi tehnika valdkonnas. Leiutisi, kasulikke mudeleid jt tööstusomandit kaitstakse
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust
tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
Loobumine kantakse kinnistusraamatusse omaniku notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kinnisasi, millest on loobutud, läheb riigi omandisse. Omandi üleminek kantakse kinnistusraamatusse. KINNISOMANDI ULATUS Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses.
...... 19 2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus- ja tsiviilõiguslik vastutus..................................22 Kokkuvõte.................................................................................................25 Kasutatud kirjanduse loetelu.................................................................. 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka üldiselt autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks. Teos ei vaja iga kord autori nõusolekut ning seda võib kasutada ilma e eelneva nõusolekuta. Kursusetöö autor peab oluliseks välja selgitada, millisel juhul on teose kasutamine õiguspärane ja millisel juhul on vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huve. Tänapäeva
AUTORILEPING Käesoleva autorilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Litsentsiandja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsiandja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsiandjat esindaja nimi] ja
AUTORILEPING Käesoleva autorilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Litsentsiandja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsiandja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsiandjat esindaja nimi] ja
- teaduslike avastisega - tööstusdisainilahendustega - kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega - kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu Intellektuaalne omand Ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 29 5.05.2016 Intellektuaalne omand - autoriõigus - autoriõigusega kaasnevad õigused - tööstusomand Autoriõigus Autoriõigus tekkib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõigus Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 30
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes. Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril teosele autoriõigus, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS § 32 lg 1). Kui teos ei ole loodud töötaja otseste tööülesannete täitmise korras, siis töötaja varalised õigused tööandjale üle ei lähe. Isiklikud õigused on autoriõiguse seaduse kohaselt teose autoriga lahutamatult seotud (AutÕS § 11
2) Õigus isiku kujutisele (Nike Michael Jordani kujutis) Intellektuaalse omandi õigus sai alguse tsunftide algusest. Põhiseadus, aptendiseadus, kaubamärgiseadus, autoriskaitseseadus. Teos peab vastama tingimustele,et läheks autoriõiguste alla: 1) Originaalteos 2) Peab olema objektiivsesvormis ja onselle vormi kaudu tajutav (pilt, kuju, teos) 3) Reprodutseeritav mingil kujul (taasesitatav) Autoriõiguste seauds paragrahv 4 lõige 3 lugeda!!! Millal tekib autoriõigus? teose loomisega. Ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist ega muid asju. Võin sahtlis ka hoida. Tööstusomandiõigus tekib registreerimisega! Isiklikud õigused on need, mis on seotud isikutega. Ehk õigus teose autori nimele. Autor jääb autoriks. Autoril õigus panna ka varjunimi. Kui tahad teost muuta või järele teha, siis pead küsima nõusoleku autorilt. Varalised õigused=raha. Kõik õigused, millega saab aha teha on varalised õigused.
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav.
käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. 25. Kaubaveolepingu mõiste ja sisu. (1) Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). (2) Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. 26. Pakettreisilepingu mõiste ja sisu, (1) Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). (2) Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud,
tingimused, kuidas ühiskond võib inimese monopoolset seisundit piirata. Immateriaalne vara Vastavalt AÕS § 30 (lg 1) moodustavad vara asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vara on vallas- või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks (vt § 8) ning õiguste kuuluvusele (§ 31): asjaõigused kuuluvad vallas- või kinnisvara hulka selle järgi, kas nende esemeks on kinnis- või vallasasi (lg 1); võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused kuuluvad vallasvara hulka (lg 2). Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse õigustele asjade suhtes kehtivaid sätteid (AÕS § 7 lg 1-2). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu annab eseme definitsiooni: ese on asi, õigus või muu hüve, mis võib olla õiguse objektiks; üldised hüved ei saa olla omandis ega esemeks. Õigusele kohaldatakse (kinnis)asja kohta sätestatut seaduses sätestatud juhtudel (§§ 46- 48)
oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. *44 Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et ,,teose kasutamist lubava autorilepingu näol [...] ei ole tegemist tehinguga, mille seaduses sätestatud vormi järgimata jätmine toob kaasa tehingu tühisuse. Autorilepingu kirjalik vorm kaitseb autorilepingu mõlemat poolt, luues suurema selguse poolte õigustes ja kohustuses võrreldes sellega, kui autorileping oleks sõlmitud suulises vormis. Samas kahjustaks teose kasutamist lubava autorilepingu tühiseks lugemine kirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu põhjendamatult autori õigusi, s.t ta jääks ilma autorilepinguga kokku lepitud õigustest ja lepingu teine pool vabaneks endale autorilepinguga võetud kohustustest" *45 . Ka osade võõrandamise kohustustehingu puhul on kaheldav, kas ÄS § 149 lõikes 4 sätestatud
• on pannud toime varguse Majanduslikel põhjustel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 35. Mis on intellektuaalne omand? Millised on intellektuaalomandist tulenevad õigused? Inimese intellektuaalse tegevuse tulemus ning õigus selle eest tasu saada. Intellektuaalomandist tulenevad õigused – autoriõigus, naaberõigused, tööstusomandist tulenevad õigused ja kaitsedokumendid. 36. Mis on ärisaladus? On ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Vastavalt Konkurentsiseadusele loetakse ärisaladuseks niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. 37. Mis on patent ja selle eelised? Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse)
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm
Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1. autoriõigus; 2. autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; 3. tööstusomand. (Samas: 1-3) Antud töös keskendun ma autoriõigusele ja Eesti Vabariigis reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015) Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. „Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis“ (Autoriõiguse 2019). Autoriõigus on tugevasti seotud ka teiste õigustega, mida nimetatakse naaberõigusteks ja mis omakorda tekivad juba autoriõigustega kaitstud tööde ümber. „Naaberõigused tulenevad
................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused...................................................................................... 5 5. Õiguskaitse kehtivuse tähtaeg autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste korral, tähtaja kulgemise algus............................................................................................................... 7 6. Kaubamärgi, kollektiivkaubamärgi, garantiimärgi ja ärinime otstarve (kasutamise eesmärk, võrdlus)...............................................................
aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus). Põhimõtteliselt võib volitamise korral olla tahteavaldus antud mis tahes vormis, kui seadus ei nõua konkreetset vormi (TsÜS § 118 lg 3). Üldreeglina tuleks järgida põhimõtet, et volitus oleks vormistatud vähemalt samas vormis kui selle alusel tehtav tehing. Volitaja võib anda esindajale edasivolitamise õiguse. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus (TsÜS § 119 lg 1). Seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks (TsÜS § 119 lg 2), mitte aga enda kui seadusliku esindaja esindamiseks. Volituse lõppemine
enne valmimist, kui aga töö tuli vastu võtta, siis enne selle vastuvõtmist, hävinud,halvenenud või muutunud teostamatuks, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ning nende 6 kulude hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Pandiõigus (VÕS § 654) Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. 7 Teenuse osutamise lepingud II Maaklerleping Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu
müümine). Asjade puhul toimub lepingu täitmine asja omandi üleandmisega. Mittekehaliste esemete puhul saame rääkida kasutamise üleminemisest. Mittekehaliste esemete puhul pole müügilepingu eseme faktiline üleandmine reeglina võimalik. Tuleks lähtuda põhimõttest, et juhul kui lepingu sõlmimise hetkel on ese juba valmistatud ja lepingu sisuks on valmistatud esemete võõrandamine, on tegemist müügiepinguga. Töövõtu sätteid kohaldatakse juhul kui tellija andis teise poole käsutusse olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Müügilepingu sätteid ei kohaldata ka sellistele lepingutele, mille puhul suurem osa poolte kohustustest, kes asja muretseb, seisneb tööde tegemises või muude teenuste osutamises. Müüja kohustused: 1. Anda ostjale üle müüdud asi (sisuline valduse üleandmine) 2. anda üle omandiõigus müüdud asjale
Liising VÕS § 361- Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (VÕS § 362): · tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui eset ei anta üle tähtaegselt liisinguandjast tulenevatel asjaoludel - liisinguvõtjal õigus lepingust taganeda. Liisinguandja õigused (VÕS § 362 lg 3): · ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, v.a kui: o liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja või o füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest
ühe liikme ja otsustatakse ühingu seisukohast tähtsaid küsimusi. Ametijuhend • Töölepingu seaduse kohaselt tuleb kirjalikus töölepingus kirjeldada töötaja tööülesanded. Üldjuhul kirjeldab tööleping peamisi tööülesandeid lühidalt ning viitab täpsemale ametijuhendile, mis on töölepingu lahutamatu lisa. Ametijuhendis on toodud töötaja positsioon tööandja struktuuris, tööülesanded, vastutus ja õigused. Autorileping • Autorileping (litsentsileping) on kirjalik leping, mille on sõlminud autor või tema õigusjärglane ja teost kasutada sooviv isik selleks, et kasutada mõnd teost (foto, taies, tekst jne). Autorilepinguga annab autor või tema õigusjärglane teisele poolele loa kasutada teost lepingu tingimustega ettenähtud viisil. Käsundusleping • Käsundusleping sõlmitakse kas ühekordse või jätkuva teenuse osutamisel, näiteks projektide jms
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas: Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele. Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu. Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse. Lepinguõiguse allikad Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad.
(2) Tööandja ei saa tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. (3) Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Paragrahv 24 reguleerib konkurentsipiirangu kehtivust pärast töösuhte lõppu. Konkurentsipiirangu kokkulepe, mis sõlmitakse ja kehtib pärast töösuhte lõppu, peab olema vormistatud kirjalikult ning sellest kinnipidamise eest kohustub (endine) tööandja maksma (endisele) töötajale igakuist mõistlikku hüvitist. TLS ei võimalda töösuhte kestvuse ajal töötajale hüvitist ette maksta, mistõttu tuleb hüvitis välja maksta pärast töösuhte lõppemist. Pärast töösuhte lõppu võib konkurentsipiirangut kohaldada kuni 1 aastaks. Üheaastane tähtaeg on seadusest tulenev maksimaalne piirang, mida pooled ei saa kokkuleppel suurendada
annaabi.ee 
