siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Normaalsel põlemisel on jääkhapniku sisaldus heitgaasides väga väike sest enamus kasutatakse alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm). SÜSINIKMONOOKSIID EHK VINGUGAAS (CO) · ..
Bensiini- ja diiselmootorites on kasutusel väga erinevad kütused mis mõlemad sisaldavad süsinikku (C) ja vesinikku (H). Peale selle on kütustes mõningaid lisaaineid ja oktaanarvu tõstjaid. Süsinikoksiidi (CO) ühendite reageerides õhu hapnikuga tekib süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Ebatäieliku põlemuse tulemuseks on see, et heitgaasid sisaldavad vähem või rohkem kahjulikke ühendeid. Ebatäielik põlemine võib olla tingitud lühikesest kütuse põlemise ajast mootori silindris, põlemise temperatuuri erinevusest (normaalsest rikkam segu mille tõttu suureneb põlemistemperatuur), sissehingatava õhu temperatuuri erinevusest (kui õhku võetakse kapotialusest ruumist, kus temperatuur
organismidele võib avalduda alles pika aja pärast. Brüomonitooring on raskmetallide sadenemise määramiseks odavaim ja lihtsaim viis, sest samblad on head bioindikaatorid, mis akumuleerivad raskmetalle proportsionaalselt nende sisaldusega õhus. 5. Plii(peamine raskemetall) mõju keskonnale 6 Plii Õhusaaste Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid (TEP), mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.
osakesed polütsüklilised aromaatsed C20H12 süsivesinikud, sealhulgas benso(a)püreen plii Pb osoon O3 benseen C6H6 süsinik(mono)oksiid CO, CO2 kaadmium Cd arseen As nikkel Ni elavhõbe Hg Välisõhu kvaliteedi hindamisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: saasteaine kahjuliku toime võimalikkust, saasteaine ohtlikkust kemikaaliseaduse tähenduses ning saasteainete esinemissagedust ja eriti nende saasteainete toimet, millel on pöördumatu mõju inimese tervisele ja keskkonnale tervikuna; saasteaine sisaldust välisõhus; saasteaine sisaldusega kaasnevaid muutusi keskkonnas, mis võivad kaasa tuua ohtlikumate kemikaalide tekke; saasteaine säilivust keskkonnas, kui saasteaine ei ole bioloogiliselt lagundatav ja võib inimorganismis või keskkonnas akumuleeruda. VÄLISÕHU SAASTAMISE
See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: 1. Mootoriplokk 2. Plokikaas 3. Õlivann 4. Sidurikoda
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Raul Maasik Mürkgaaside kokkupuuted inimestega Uurimistöö Juhendaja:Anu Mägi õpetaja Järva Jaani 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.1.Masinate heitgaasid................................................................................................................4 1.2.Heitgaaside reaalne mõju inimestele:.....................................................................................7 1.3.Kodukeemia gaasid................................................................................................................8 1.4.Militaarsed mürkgaasid............................................................................
Tänavu 1. juulist hakkab Saksamaal kehtima sedavõrd range autode maksustamissüsteem, et autoomanikud on sunnitud ka vanad autod katalüsaatorseadmetega varustama. Esialgu olid normid suunatud autotootjaile, kuid 80ndail hakati kontrollima ka juba kasutuses sõidukeid, küll vaid CO- sisaldust bensiinimootori tühikäigul. Tänaseks on Lääne-Euroopas normiks kontrollida nelja gaasi otto- ja määrata tahmasus diiselmootorite puhul. 20.03.1958 sõlmiti Genfis Mootorsõiduki ja selle osade ametliku kinnitamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise ja tunnustamise kokku lepe. Selle järgi tunnustatakse vastastikku (lepinguosaliste riikide territooriumil) liiklusohutuse, aga ka keskkonna saastamist mõjutava sõidukivarustuse ja -osade kohta käivaid nõudeid. Eesti ühines kõnealuse lepinguga 18.01.1995, president kuulutas sellekohase seaduse välja 06.02.1995 oma otsusega nr 479. Mootorsõidukite heitgaaside
· Sidur libiseb. Siduriketast ei suruta tihedalt hooratta ja surveketta va- hele, mistõttu auto kiirendamisel (hooratta pöörlemissageduse tõstmi- sel) ei veeta siduriketast korralikult kaasa. Auto kiirus tõuseb aeglaselt ja salongis on tunda iseloomulikku kõrbelõhna. · Sidur ei lahuta. Siduripedaalile vajutamisel ei vabane siduriketas täie- likult, mistõttu siduriketast ja sidurivõlli veetakse kaasa. Selle tagajär- jel tekib müra ja on raskendatud käikude sisslülitamine. ROOLISEADE Rooliseade on vajalik auto liikumissuuna muutmiseks. Rooliseade koosneb: · Roolirattast roolisamba otsas
kahjustavaid aineid. Samal ajal otsitakse ka võimalusi, kuidas saaks freoone asendada. On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10 000- 100 000 osooni molekuli. Broom Ookeanide aurustumisel tekkiv metüülbromiid. On üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Kolm inimtegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikat: · kahjuritõrje · metsade ja kõrrepõldude põletamine · tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid Antropogeensed saasteained ka haloonid. Kasutatakse tulekaitsesüsteemides. Mõjuvad osoonikihile samamoodi kui freoonid. Haloonides on osooni hävitav ühend kloori asemel broom. Haloonid hävitavad osooni 3-10x võimsamalt kui freoonid, sest erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid. Keemilised reaktsioonid poolustel( temperatuur alla 77°C, 85°C) muudavad õhus leiduvad osooni suhtes passiivsed kloori- ja broomiühendid aktiivselt osooni lagundavateks ühenditeks
kahjustavaid aineid. Samal ajal otsitakse ka võimalusi, kuidas saaks freoone asendada. On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10 000- 100 000 osooni molekuli. Broom Ookeanide aurustumisel tekkiv metüülbromiid. On üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Kolm inimtegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikat: · kahjuritõrje · metsade ja kõrrepõldude põletamine · tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid Antropogeensed saasteained ka haloonid. Kasutatakse tulekaitsesüsteemides. Mõjuvad osoonikihile samamoodi kui freoonid. Haloonides on osooni hävitav ühend kloori asemel broom. Haloonid hävitavad osooni 3-10x võimsamalt kui freoonid, sest erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid. Keemilised reaktsioonid poolustel( temperatuur alla 77°C, 85°C) muudavad õhus leiduvad osooni suhtes passiivsed kloori- ja broomiühendid aktiivselt osooni lagundavateks ühenditeks
Põltsamaa Ametikool Omadiagnoosisüsteem A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. OBD Diagnoosisüsteem mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. EOBD (European On Board Diagnostics) on OBD-2 Euroopa analoog. EÜ direktiivi 1999/102/EÜ kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2001 Euroopas müüdavatel uutel, täismassiga kuni 2500 kg, bensiinimootoriga sõidukitel olema EOBD-süsteem; alates 1. jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on EOBD kohustuslik 2003. aastast. Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD puhul standardiseeritud nii veakoodid kui ka diagnostikapesa ning määratletu
Pilv Kondenseerumine Sajab vihma, rahet, lund Aur Aurumine Maapind Pinnavesi Jõgi järv Meri põhjavesi Happevihma tekkeprotsess: atmosfääri paiskunud vääveloksiidid ja lämmastikoksiidid reageerivad pilve veeosakestega , ja tekitavad lahjendatud happelahused. SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 SOx ja NOx satuvad õhku: 1. Heitgaasid tööstusest Söe ja naftasaaduste põletamisproduktid on SOx ja NOx raskemetallid, süsivesinikud 2. Liikluse heitgaasid peamiselt lämmastiku ja pliiühendid 3. Asulates katlamajadest, ahjudest- peamiselt SOx 4. Elektrijaamad. SOx ja NOx 5. Jäätmete põletamine 6. Looduslikud protsessid äike, vulkaanid, bioloogiline lagunemine, metsapõlengud 70% Vääveldioksiidist! Ülejäänud lämmastik mono või lämmastikdioksiidist
tulenevale väärinfole mootori õli tasemest, on õlitaseme tundlikuseks 0,7 liitrit ning väiksema õlikoguse juurde kallamisel seda lihtsalt ei arvestata, suurem õlikogus võetakse arvesse aga ca´ 5 kilomeetri normaalrežiimis läbimisel. Regulaarse hoolduse vajalikkus Sõidukihooldus koosneb kümnetest olulistest sammudest. Regulaarselt, kvaliteetselt ja hoolega teostatud hooldustööd annavad Sulle meelerahu ja kindlustunde, et sõiduk on turvaline ning selle väärtus ei kahane normaalsest kiiremini. Hooldus ei ole lihtsalt mootoriõli vahetus, vaid hoolikalt välja töötatud hooldus- ja kontrolltööde kompleks, mis koosneb 35 sammust. Auto regulaarne hooldamine on pika kestvuse, parima võimaliku töötamise ja riketeta sõitmise põhieeldus. Teostatud hoolduse kohta teeme vastava sissekande garantii-hooldevihikusse, mis omakorda on lisaväärtus auto edasimüügil.
Kondenseerumine Sajab vihma, rahet, lund Aur Aurumine Maapind Pinnavesi Jõgi järv Meri põhjavesi Happevihma tekkeprotsess: atmosfääri paiskunud vääveloksiidid ja lämmastikoksiidid reageerivad pilve veeosakestega , ja tekitavad lahjendatud happelahused. SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 SOx ja NOx satuvad õhku: 1. Heitgaasid tööstusest Söe ja naftasaaduste põletamisproduktid on SOx ja NOx raskemetallid, süsivesinikud 2. Liikluse heitgaasid peamiselt lämmastiku ja pliiühendid 3. Asulates katlamajadest, ahjudest- peamiselt SOx 4. Elektrijaamad. SOx ja NOx 5. Jäätmete põletamine 6. Looduslikud protsessid äike, vulkaanid, bioloogiline lagunemine, metsapõlengud 70% Vääveldioksiidist! Ülejäänud lämmastik mono või lämmastikdioksiidist
Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus. Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib teatud lähenduses kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena. 3. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Sorptsiooni all mõeldakse ülekandenähtust, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi (võib vaadelda lahustumisena) - absorptsioon või tahkesse faasi - adsorptsioon. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega), mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna (absorbendi) vahel
· Anda teed liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat TERMINID · Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkke- haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud
Inimene hingab sisse õhku, milles on 20,9% hapnikku O2 ja ~ 0,04% CO2. Väljahingatavas õhus on keskmiselt 15,8% O2 ja 4,0% CO2 (moolprotsendid). Lisaks on väljahingatavas õhus metabolismi jääkprodukte: ammoniaak ja aminoühendid, süsinikoksiide, aldehüüde, ketoone, väävliühendeid, rasvhappeid. Suletud ruumis on need ained ohtlikud! 80 % eluajast viibib inimene ruumides. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus: · liiklusest (tolm, autode heitgaasid NOx, CO, bens(a)püreen, aromaatsed süsivesinikud ), · energia tarbimisest, katlamajadest (põlemise lõpp-produktid, mis sõltuvad kütusest ja põlemis-protsessist endast CO2, SO2), · tööstuse poolt tulevast saastest (sõltuvalt tootmisprotsessidest ja seal kasutatavatest ainetest), · põllumajandusest (väetiste kasutamine lennukitelt), · olmest (freoonid, sünteetiliste ainete laguproduktid). Toksiin - elusorganismide poolt toodetud toksiline ühend.
kettale. Eesti praktika on näidanud, et pärast autojuhtidele läbi viidud ökonoomse sõidu kursust koos EDM 1404 kasutamisega on kütusekulu vähenenud 2...18%. Nõuded mootori tehnoseisundile ·mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutussvedeliku silmaga nähtav lekkimine on keelatud ·heitgaasi pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud ·mootori kinnituspadjad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja terve ·omavoliline mootori toite- ja heitgaasi süsteemide muutmine ja ümberehitamine on keelatud ·elektrijuhtme peavad olema kaitstud hõõrdumise/muljumise, kütuse keemilise, heitgaasi termilise jms kahjustava mõju eest. ·mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ette nähtule ·rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaasi torule või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale
Kohates oma teel hõljuvaid tolmu- ning vedelikuosakesi, annavad nad oma lanegu neile üle ning laengu saanud osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu positiivselt laetud sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Eelis: kõrge temp., efektiivsus peeneimate fraktsioonideni. Puudused: kõrge alghind, tundlik gaasikiiruse muutustele. Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui
Tavaliselt ei saavutata heitaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Kui gaas sisaldab peale tolmu veel mitmesuguseid kahjulikke gaasilisi lisandeid (nt SO 2, lämmastikoksiidid, H2S, HCl, HF jt. Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel
Tolmune gaas juhitakse läbi düüsi kiirusega, külgtoru kaudu pumbatakse düüsi rõhu all vett (vesilahust), mis kokkupuutel gaasivooluga pihustub. Gaasi-vedelikusegu lahutatakse tsüklon-tüüpi separaatoris. Puhas vesi eraldatakse mudast setitis ja pumbatakse taas pesurisse. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsiooni on ülekandenähtust, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledz ........ LIIKLUSJÄRELVALVE PÕHIALUSED Kodutöö Juhendaja: Kalmer Krimses Germo Kukk Paikuse 2013 1. Loetle mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavad dokumendid. Mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, Liiklusseaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, väilisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. (LS§ 96 lg 1) 2
- Heitgaase võib põletada o leegiga nafta töötlemisel kui gaasi energiasisaldus on piisav kui põlemisel ei teki kahjulikke aineid o termiliselt lakivärvi-, keemia-, elektroonikatööstuses 650-850 °C 1200-1400 °C tekkivat soojust saab ära kasutada o katalüütiliselt autode heitgaasid plaatinametallid, metallioksiidid 350-650 °C nähtava leegita katalüsaatori pinnal gaas ei tohi sisaldada katalüsaatorimürke Gaase puhastatakse lisanditest põletamisega enamasti tööstuslike heitgaaside puhul. Kui põletusprotsess kulgeb täielikult, tekivad süsihappegaas ja vesi. Heitgaase võib põletada leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Leegiga põletatakse gaase, mille energiasisaldus on
..100 l/ha traktorikütust. Järelikult ei kulu põllutöödele isegi põhjamaistes oludes ja viletsama saagisega kultuuride kasvatamisel üle 1/10 saagist. Loodussõbralikuma kütuse tootmisel saaksid paljud maaelanikud tööd ning laheneks ka ületootmisprobleem põllumajanduses. See on üks põhjuseid, miks mitmes riigis pööratakse viimasel ajal kriisiolukorra sunnita suurt tähelepanu põllumajanduskultuuridest saadavale kütusele. Puhtalt etanooliga töötava sõiduauto aastase kütusevajaduse tagaks, kultuurist olenevalt, 0,4...2,5 hektari suurune põld. Traktor vajaks peale 5...6 hektari toodangu ka umbes 1000 l diislikütust. Ainult rapsi- või rüpsiõli kasutav traktor kulutab aastas umbes 5...10 ha toodangu. Suruõhuautod Suruõhuautode pooldajate peamiseks argumendiks on keskkonnasõbralikkus.
2.Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: - sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) - sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel - filtrimine - märgpuhastus - sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) (Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.) Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100 ,kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga fraktsiooni kohta eraldi. Aerosooli dispersne koostis on puhastusseadmete arvutuse alus.
sadam. Tööstusseadmed tekitavad tõsise müraprobleemi nii siseruumides kui ka väliskeskkonnas. Seadmete müratase sõltub üldjuhul nende võimsusest ja seadmete müras domineerivad madalad ja kõrged sagedused, tooni komponendid on impulsid või ebameeldivad ja katkevad ajalised helid. Pöörlevad masinad genereerivad heli, mis sisaldavad tonaalseid komponente; pneumaatilised seadmed genereerivad laia sagedusega müra. Kõrge heli rõhk on põhjustatud seadme komponentidest või gaasi kiirest liikumisest (näiteks ventilaatorid), või operatsioonidest, mis sisaldavad mehhaanilist mõju (näiteks pressimine, neetimine). Transpordimüra (maantee, raudtee ja õhuliiklus) on peamine keskkonna müra allikas. Üldiselt, suurem ja raskem transpordivahend tekitab rohkem müra kui väiksem ja kergem. Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod.
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
2. Õhu puhastamine aerosoolidest Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel filtrimine märgpuhastus sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) (Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.) Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100 ,kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga fraktsiooni kohta eraldi. Aerosooli dispersne koostis on puhastusseadmete arvutuse alus.
2. Õhu puhastamine aerosoolidest Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel filtrimine märgpuhastus sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) (Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.) Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: η = (C1- C2) / C1 * 100 ,kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga fraktsiooni kohta eraldi. Aerosooli dispersne koostis on puhastusseadmete arvutuse alus.
2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus);sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%- des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärastpuhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga fraktsiooni kohta eraldi. Aerosooli dispersne koostis on puhastusseadmete arvutuse alus. Aerosooli üks tähtsaim
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiir
kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. Restkolded Vajadus põletada erinevaid kütuseid, milledel on erinev mineraalosa sisaldus, niiskus, lendosade sisaldus, samuti mehhaniseerimistase ning põletusmoodus on põhjustanud paljude eri tüüpi restkollete kasutamise. Kolderesti konstruktsiooni ja paigutuse järgi võime rääkida rõhtrestkolletest, kaldrestkolletest, kettrestkolletest (nagu tanki roomikud, suur müra, palju parandada vaja), süvikkolletest jne. Põhilised operatsioonid restkollete teenindamisel oleks järgmised: · Kütuse restile suunamine ehk kütuse pealeandmine · Põleva kihi kobestamine või kohendamine · Tuha ja räbu eemaldamine koldest. Sõltuvalt nende operatsioonide mehhaniseerimise tasemest eristatakse käsitsiteenindavaid, poolmehaanilisi ja mehhaanilisi koldeid. 11. Kihtkolde d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
