2 72719m (5a) 127,27m (5b) 127,19m Ülesanne: 1) On antud kümnend-süsteemi kohtadega nurk (1), mis tuleb teisendada 60-nd süsteemi nurgaks (kraadid, minutid, sekundid) 2) On anutud 60-nd-süsteemis nurk (2), mis tuleb teisendada 10-nd kohtadega süsteemi nurgaks. 3) On antud nurk goonides (3), mis tuleb teisendada 60-nd-süsteemi nurgaks 4) (4) ruutmeetrit tuleb väljendada hektarites ja ruutkilomeetrites 5) Ühte joont on mõõdetud kaks korda (5a ja 5b). Arvuta, kui suure veaga on joon mõõdetud. Kas mõõtmise viga mahuv lubatud piiridesse? (flub < 1/2000) Lahendus:
pindala on siis kokku 0,06237 x 9691151265391561114095285174181005577913439635.5353075170842825= 604437104422471666686122936313669317894461230.068337129840546699525 m² 1 ruutparsek on võrdne 9.5214087e+32 ruutmeetriga Ruutparsekites tähendaks see 634818988942.58 pc² Kas see on reaalne? Maa kogupindala on 510 072 000 km² A4-lehtede kogupindala ruutkilomeetrites on 604437104422471666686122936313669317894.461230068337129840546699525 km² Seega peaks olema meil 604437104422471666686122936313669317894.461230068337129840546699525 : 510072000 = 1185003498373703451054209869025685224.182699490388082600764460390978 maakera, et kogu A4-lehtede hulk laiali laotada See ei ole reaalne
01 27 Lahendus: 312°01’27“= 312°+ + =312.024° 60 3600 Vastus: 312°01’27“=312.024° 4.ülesanne On antud nurk goonides 193.12012g, mis tuleb teisendada 60-nd-süsteemi nurgaks Lahendus: 1g=0.9° 193,12012g*0.9°=173.808° 173,808°-173=0,808*60=48,48-48=0,48*60=28,8 Vastus: 193.12012g=173.808°°=173°48’28,8“ 5.ülesanne 12 746 ruutmeetrit tuleb teisendada hektarites ja ruutkilomeetrites Lahendus: 1 ha=10 000m2; 1 km2=1 000 000m2 12 746 m2=1.2746 ha 12 746 m2=0.012746 km2 Vastus: 12 746 m2=1.2746 ha; 12 746 m2=0.012746 km2 6.ülesanne Ühte joont on mõõdetus kaks korda (201.27 m ja 201.46 m). Arvuta, kui suure veaga on joon mõõdetud. Kas mõõtmise viga mahub lubatud piiridesse? (flub < 1/2000) 1 f= Lahendus: Dk D SD1=201.27 m; SD2=201.46 m D= SD2- SD1=201.46-201.27=0.19 m SD 1 +SD 2 201.27+ 201.46
Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: Kevin Rudd Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 AUSTRAALIA VALDUSED: · Ashmore ja Cartier saarte ala · Jõulusaarte alaealiste · Kookosesaarte ala · Korallimere saarte alaealiste · Heardi ja McDonaldi saarte ala · Norfolki saarte ala Asukoht: India ning Vaikse ookeani vahel Geograafilised koordinaadid: 27 00 S, 133 00 E Territooriumi: 7, 686 850 ruutkilomeetrit Maa: 7, 617, 930 ruutkilomeetrites Vesi: 68, 920 ruutkilomeetrit Rannikuala pikkus: 25, 760 kilomeetrit Riiklik jaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumi: Austraalia Pealinna ala, Lõuna- Austraalia, Lääne-Austraalia, Põhja-Territoorium, Queensland, Uus-Lõuna- Wales, Victoria Looduslik keskkond: rohkem kui 80% taimedest, loomadest, on iseloomulikud riigile 2.Majandus Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Austraalia kuulub järgnevatesse majandusorganisatsioonidesse: ANZUS,
· 25.detsember- Jõululaupäev · Igas regioonis erinev päev- Tööjõu päev AUSTRAALIA VALDUSED: · Ashmore ja Cartier saarte ala · Jõulusaarte alaealiste · Kookosesaarte ala · Korallimere saarte alaealiste · Heardi ja McDonaldi saarte ala · Norfolki saarte ala AUSTRAALIA LIPP Asukoht: India ning Vaikse ookeani vahel Geograafilised koordinaadid: 27 00 S, 133 00 E Territooriumi: 7, 686 850 ruutkilomeetrit Maa: 7, 617, 930 ruutkilomeetrites Vesi: 68, 920 ruutkilomeetrit Rannikuala pikkus: 25, 760 kilomeetrit Riiklik jaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumi: Austraalia Pealinna ala, Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia, Põhja-Territoorium, Queensland, Uus-Lõuna-Wales, Victoria Looduslik keskkond: rohkem kui 80% taimedest, loomadest, on iseloomulikud riigile 2. AJALUGU Esimesed asunikud Lõuna-Aasiast saabusid 40 000 aastat enne kui esimesed eurooplased alustasid oma avastamisretki 17.sajandil
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...