SUUREMAD KESKUSED: USA, UK, Jaapan, Prantsusmaa Tallinn, Tartu Torutransport EELISED: odav toimub pidevalt ei ole vaja pakkida Keskkonnasäästlik ehitamine odav kaubakogused suured Torutranspordi PUUDUSED: ainult teatud kaupadele (vedelikud, gaas jm.) teede ehitamine kallis SUUREMAD KESKUSED: Venemaa, USA, Kanada Tallinn, Tartu Kokkuvõte 1. Selgita, kuidas kliima mõjutab Eesti veondust. 2. Mis harudeks jaguneb veondus? 3. Missugune veondusliik on kõige tähtsam? Miks? 4. Võrdle raudtee- ja autoveondust. 5. Nimeta eri veoliikide eelised ja puudused. 6. Miks on vaja kaubavahetust? Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org http://www.google.ee http://maps.google.com
Veondus Veondus Veondus e. transport on majandusharu, mis tegeleb inimeste ja kaupade veoga. Eestis on esindatud kõik peamised veonduse liigid: raudtee-, maantee-, mere-, jõe-, õhu- ja torutransport. Raudteetransport Raudteed kasutatakse tänapäeval Eestis peamiselt kaubavedudeks, kuid ka reisijateveoks. Reisijatevedu on kõige sagedam Tallinna lähedal. Sai Eestis alguse 1870. aastal. Esimene raudteeliin oli Peterburi-Tallinn-Paldiski. Eesti raudteede kogupikkus on 960 km, sellest 130 km on elektrifitseeritud. Raudteetransport on kiire ja odav, kui sellega veetakse kaupa kaugete vahemaade taha. Eestis on majanduslikult kasulik vedada vaid metsa- ja ehitusmaterjale ning põlevkivi. Peamised Eesti raudteed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Maanteetransport Maanteetransport on reisijate või kau...
Getter Anett Arro Jane Floren 9a VEONDUS EHK TRANTSPORT Kaubavedu Reisjate vedu Torutransport e. torujuhtme Maismaa transport transport Veetransport Õhutransport e. laevandus e. lennundus Raudtee Maantee- Jõe- Mere- -transport transport transport transport Raudteetranspordisüsteem Eestis on umbes 1200 km pikkune ja raudteeliinidest 900 km on avalikuks kasutamiseks. Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Eesti Raudteeinspektsioon. Raudteetransport Eestis sai alguse 1870.aastal, mil ehitati raudteeliin PeterburiTallinnPaldiski. Praegus...
Majandusgeograafia 1. Mõisted 1) Majandus- Teenuste ja toodete loomine, vahendamine, tarbimine ja kõige selle korraldamine. 2) Majandusgeograafia- Geograafia haru, mis uurib ja seletab majandus nähtuste ruumilist levikut. 3) Geograafiline tööjaotus- üksikute riikide või riigi piirkondade orientatsioon teatud majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. 4) Kapital- Tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millelt saadakse tulu. 5) Tööjõud- ehk majanduslikult aktiivne rahvastik- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised; moodustub hõivatud isikutest ja töötutest. 6) Töötusemäär- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus. 7) Tööhõive määr- Hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus. 8) Majandusgeograafiline asend- Riigi, piirkonna või asula asend teiste riikide rühmade, piir...
GEOGRAAFIA KT: TEENINDUS Teenindus ehk teenindav majandus ehk teeninudssektor on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. See hõlmab väga paljusid inimtegevuse valdkondi. Teenusena võib käsitleda iga tegevust, kus inimene panustab oma aega, teadmisi ja oskusi töösse, mis ei loo ainelist kaupa, kuid annab kliendi jaoks muul moel väärtusliku tulemuse. Teenindusharud: kaubandus veondus haridus pangandus tervishoid Kõige arenenumates riikides töötab enamasti 70-80% hõivatutest teenindavas majanduses. Euroopa riikidest enamus inimesi tootab teenindussektoris Teenindussektorile omased tunnused: tegeletakse inimesega (nt nagu arst patsiendiga) masinaid ja tööriistu kasutatakse vähesel määral vigade tegemis oht on suurem kui tööstussektoris Teenuste liigid-teenuse osutajad:
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Import Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veondus Riigis on hästi välja ehitatud üleriigiline õhu- ja maanteede, sadamate ning telekommunikatsioonide infrastruktuur. Austraalia hõredasti asustatud kesk- ja lääneosas on õhutransport eluliselt tähtis. Austraalial on kokku seitse rahvusvahelist lennujaama kuid enamus külalisi saabub mandrile riigi kahe suurima õhuvärava Sydney või Melbourne'i kaudu. Austraalia on 2. kohal maailmas autode omamise edetabelis. Energiamajandus
Austraalia Kätlin Kärblane 011MT Juhendaja Ülle Toots 2011 SISUKORD 1.Üldandmed 2.Majandus 3.Veondus 4.Eksport/import 5.Loomad 6.Loodus 7.Loodusvarad 8.Pinnamood 9.Austraalia kaart 10.Kasutatud kirjandus. 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juul...
Veondus ehk transport Raudteetransport Plussid: · Kiire · Odav · Korraga suur kaubakogus Miinused: · Raudteed ei ulatu kõikjale · Ehitamine kallis · Ümberlaadimine jaamades aeglane Fakte · Eestis sai alguse 1870. aastal · Esimene raudteeliin Eestis oli Peterburi- Tallinn-Paldiski · Eesti raudteede kogupikkus on 960 km · Sellest 130 km on elektrifitseeritud Autotransport ehk maanteetransport Plussid: · Kiire · Vedu "uksest ukseni" · Tihe teedevõrk Miinused: · Korraga väike kaubakogus · Maanteede rajamine ja korrashoid kallis · Vajab palju tööjõudu Fakte · Esimesi autosi nähti Eestis 19. sajandi lõpul · Esimesed bussid pandi käiku 1920. aastatel · Eesti maanteede kogupikkus on umbes 50 000 kilomeetrit · Sellest on kõvakattega umbes 10 000 kilomeetrit Meretransport Plussid: · Odav · Mahub korraga palj...
· Varu minimeeritakse, reservvarud puuduvad · Ajavarud lühendatakse niipalju kui võimalik, et kiirendada varustajate reageerimist · Täpsema prognoosimisega vähendatakse oluliselt määramatust · Tarnijaid käsitletakse kui võimalikke koostööpartnereid, kusjuures koostööd arendatakse üksnes kõrget reitingut omavate lojaalsete varustajatega. Veondus strateegia Logistiline tegevus veonduses on eelkõige veonduse strateegiline planeerimine. Transpordi teenuse ja hanke ostu teenused sisaldavad: 1) transpordiliigi valiku 2) sõidukitüübi valiku liigi sees 3) vedaja valiku 4) lepingusõlmimise 5) suhete püsivaks muutmise Nii transpordi liigi kui ka sõiduki tüübi valikul lähtutakse põhimõttest, et mõlemad peavad sobima firma kulude ja teeninduse eesmärkidega. Valitakse liik, mis annab transpordi kulude ja
õunu, et seda kutsutakse tihti ka "Õuna saareks". Umbes 10 % Austraalia territooriumist katavad põllu- ja karjamaad. Olulisimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetaks ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna- Walesis ja Victorias. Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys. 14. VEONDUS Austraalia hõredasti asustatud kesk- ja lääneosas on õhutransport eluliselt tähtis. Austraalial on kokku seitse rahvusvahelist lennujaama (Darwin, Cairns, Brisbane, Perth, Sydney, Melbourne, Adelaide), kuid enamus külalisi saabub mandrile riigi kahe suurima õhuvärava Sydney või Melbourne'i kaudu. Nendesse linnadesse korraldab lende enim lennukompaniisid ja võimalused soodsat hinda saada on suuremad. Kohapealsest transpordist on suurte vahemaade tõttu samuti enim soositud õhutransport
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed;
· Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule.
metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandusharude paigutustegurid
Reisiettevõtted pakuvad järjest mitmekesisemaid, erinevatele huvirühmadele suunatud reisipakette. Kiiresti kasvab nende inimeste hulk , kes planeerivad oma reise tuntud või ka seni avastamata või vähe käidud paikadesse ise . 4.Kuidas on transpordi areng muutnud maailmamajandust ? Agraarühiskonnas, kus toodeti peamiselt oma tarbeks, tehti vähesed vajalikud veod enamasti hobuste jt veoloomadega. Selline vedu oli aeglane ja kallis 15-16 sajandil muutus veondus omaette majandusharuks. Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18 . Saj keskpaiku. Raudtee kasutuselevõtuga 19 . Sajandi algul tegi maismaatransport läbi suure arenguhüppe. Raudteede ehitamine võimaldas tehaseid ehitada sisemaa kaugematesse piirkondadesse Raudtee muutus kõige kasutatavamaks transpordiliigiks. Uue pöördeveonduse arengusse tõi autode laialdane kasutuselevõtt 20 . Sajandi algul . 20 . Saj keskpaik tähistas konteinervedude ajajärgu algust
ümberlaadimine mahukas. 7. Kuidas mõjutas liitumine EL Eesti välismajandussidemeid? Eesti majandussidemed tihenesid Euroopa Liidu liikmesriikidega veelgi rohkem kui oli enne olnud. 8. Kirjuta majandussektorid. Hankiv majandus põllumajandus; kalandus; jahindus; metsandus. Teenindav majandus haridus; tervishoid; kaubandus; muud teenindusharud; riigihaldus; veondus. Töötlev majandus ehitus; tööstus{energeetika(elektroenergeetika; kütusetööstus); kergetööstus(tekstiilitööstus; naha ja jalatsitööstus); toiduainetööstus; puidutööstus; metallitööstus; keemiatööstus; masinatööstus; mäetööstus; ehitusmaterjalitööstus}. 9. Kuidas mõjutavad Eesti majanduse arengut a) riigi asukoht Euroopa Liidu idapiiril? Siirdeala Venemaa ja Euroopa vahel. b) põlevkivi? Elektri ja soojuse tootmiseks, olemas kohapeal pole vaja sissevedu.
Teenus- abistav või teenindav töö, mis rahuldab inimese või mingi ettevõtte mingit vajadust Veondus- rahvamajandusharu millesse kuuluvad spetsialiseeritud veondus ettevõtted (autobaasid, raudtee, laevandus, lennu jms firmad) Side- rahvamajandusharu, mille ülesanne on informatsiooni edastamine posti, telefoni, raadio, televisiooni või arvuti jms teel ja mis on muutunud majanduse efektiivse toimimise võtmeküsimuseks Lennundus- transpordiliik, mis kasutab inimeste ja kaupade veoks õhusõidukeid Laevandus transpordiliik, kus inimeste ja kaupade veoks kasutatakse laevu Logistika- majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise
Eeldusi- Koloniaalimpeeriumite lagunemine, suured läbimurred. 1970ndate info tekke. Tehnoloogilised murrangud: · Infotehnoloogia areng · Geenitehnoloogia · Nanotehnoloogia · Alternatiivenergeetika(taastuv) · Äriteenused · Meelelahutus · Logistika(kaubad õigel ajal õigesse kohta ja et oleks odavam) Majandusharud · Tekstiiltööstus, metsatööstus, metallurgia, transport ehk veondus, kalandus, põllumajandus. · Iga majandusharu vajab loodusvaresid, erinevate oskuste nind võimetega tööjõudu ning kapitali · Mjandusharud, mis müüdavad oma toodangut välismaale ja teenivad niiviisi raha · Igas riigis kujuneb majandusharude erinev vahekord e majandusstruktuur Sektorid: · Primaarne- hankiv Paigutavad sinna kus on ressurssi hankida.(Nafta, kalapüük, köögiviljakasvatus)
Logistika Logistika hõlmab järgmisi valdkondi: · Laotegevus · Laovarud · Veondus · Info · Pakkimine · Korje Logistika on see tarneala juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha õigemaid ning efektiivsemaid kaupade, teenuste ja kaasneva informatsiooni edasi- ja tagasisuunalisi voogusid ning hoiustamise eesmärgiga täidab kliendi nõudeid. Logistiku töö on eelkõige meeskonnatöö, kus tagatakse ettevõttes kaupade sujuv sisse- ja väljavedu ning kiire ja täpne transpordi korraldus.
Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................... lk 3 Svaasimaa........................................................................................................ lk 4 Kliima.............................................................................................................. lk 5 Veondus........................................................................................................... lk 5 Turism.............................................................................................................. lk 5 Abi................................................................................................................... lk 5 Relvajõud......................................................................................................... lk 6 Majandus..............................
1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Majanduslike geosüsteemide, kujunemise, toimimise ja arengu iseärasuste käsitlemisega. 2. Millega tegeleb regionaalpoliitika? Üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämuse vähendamisega. 3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev majandus 35,4% ja Hankiv majandus 3,9%. 5. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse selle riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. 6....
aastal 2018. aasta andmed (% muutus võrreldes 2017. aastaga) SKP suurenes 3.9%, 26 miljardit Olulisemad 1. ehitus valdkonnad 2. töötlev tööstus 3. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Lisandväärtuse 1. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 13,6 kasv 2. ehitus 18,6 (valdkond + kasv %) 3. info ja side 10,6 4. veondus 9,2 5. mäetööstus 8,7 Kaupade ja suurenes 6,1 protsenti teenuste import Edukaimad 1. mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sissevedu valdkonnad 2. põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu 3. Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018)
TÄHTSAMAD MAJANDUSHARUD * tähtsaimad tööstusharud on metsa-, kerge-. toiduaine- ja keemiatööstus * suurimad ekspordiartiklid puit ja puiduproduktid (moodustab 1/3 Läti ekspordist), masinad ja seadmed, metallid, tekstiil, toiduained - peamised ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Leedu ja Eesti * 71% Lätis toodetud elektrienergiast on hüdroelekter, ülejäänud fossiilsetest kütustest. Lisaks vajamoneva energia ostab Läti põhiliselt Leedust ja Eestist * veondus viimasteil aastail arenenud * raudteetransport allutatud peamiselt transiidi vajadustele * Suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, kemikaalid, kütused ja autod. Peamised impordipartnerid on Saksamaa, Leedu, Rootsi, Soome ja Eesti. EESTIS TUTTAVAD TOOTED, FIRMAD Laima (maiustused) Krums (kohukesed) Baltic foods (piimatooted) Double Coffee (kohvikud) Brainstorm (bänd) Lauma (pesutööstus)
Ungari majandus Maarjo Põder 9.b Geograafiline asend Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari asub KeskEuroopas. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Majanduse struktuur Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne sektor 3% 31% 66% Hõivatud inimeste osatähtsus m 5% Primaarne sektor 31% Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 64% Maavarad § Peamine energiaallikas on süsi. § Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. § Siinseal PõhjaUngari mäenõlvadel leidub pruunsütt. § Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidubmaagaasi. § Ka idas on maagaasimaardla. Põllumajandus Suur tootlikus Saadused moodustavad üle veerandi...
eelarvest. * Ühistransport * Raamatukoguteenused *Eluasemed * Kohalike teede korrashoid * Prügivedu *Sotsiaaltoetused 6.Loetle teenindussektori harusid ja too vastavad näited 1)Turism Hotellid, restoranid, meelelahutuskeskused. 2)Tervisehoid Haiglad, sanatooriumid. 3)Haridus Õppeasutused. 4)Hulgi- ja jaekaubandus Poed, kaubanduskeskused. 5)Transport Lennundus, laevandus, veondus. 7.Kuidas mõjutab meedia inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid? Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa meie igapäevaelust mis avaldab meie arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Meedia on lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldatud trendid, hoiakud,
MAJANDUSHARUD OLE PEAMISED MAJANDUSHARUD RAHVUSVAHELISED FIRMAD. VABRIKUTÖÖSTUS. SEISUSLIK OLID KÄSITÖÖ, KAUBANDUS, ÜHISKOND ASENDUS VEONDUS KLASSIÜHISKONNAGA HIINA, BRASIILIA, MEHHIKO, USA, JAAPAN, LÄÄNE- LEVIK KAASAJAL AAFRIKA, AASIA, OKEAANIA AAFRIKA, AASIA, OKEAANIA INDIA EUROOPA TOOTMISE
tundrates) 3) Hilisagraarne – tekkis looma- ja taimekasvatuse ühinemise tulemusena, põlluharijad hakkavad kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut hakatakse kasutama põldude väetamiseks, alepõllunduse asemele tekkib põlispõllundus. (Esineb suurem tööjaotus, tekib ülejääke, mida müüakse/vahetatakse turul, tekivad linnad, põllumajanduse kõrvale tekivad teised maj.harud: käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus. Selline keerulisem tootmisviis vajab riiki) Industriaalsed tootmisviisid Saavad alguse seoses industrialiseerimisega (tööstuse arenemisega) Levinud suurtes inimgruppides Esineb tööjaotus Toodetakse müügiks Tekivad riigid Tehnoloogia kiire areng Tekib maailmamajandus Jagunevad: 1) Varaindustriaalne - alates 15.sajandist tehnoloogilise murranguga Madalmaades, Itaalias, Inglismaal jm. – väljavaheldussüsteem,
seal ka majanduslikult mõjukaid rahvastikuliikmeid, kes olid huvitatud maailmamajanduslike sidemete hoidmisest. Kolonisti halb mõju Lõuna riikidele: · Orjakaubandus · Põlisrahvaste hävitamine · Ressursside raiskamine · Emamaade rahvastiku asustamine kolooniasse · Emamaa tehnoloogilise taseme peale surumine Kolonisti hea mõju Lõuna riikidele: · Kiirendasid riigi majanduslikku arengut · Haridussüsteem · Tervishoid · Elatustase suurenes · Intelligents · Siseturg · Veondus · Infrastruktuur(side-ja teedevõrgustik) Üleminek infoajastule 20 sajandi teine pool (1972) · postindustriaalne oluliseks muutus informatsiooni hankimine ja edastamine. Tootmises muutus oluliseks toote arendus ja arenduslik uurimistöö. Uued majandusharud : pangandus, äriteenused, turism, meelelahutus. Infoajastu Globaliseerumise põhjused : 1) Kolooniate iseseisvumine 2) Põhja riikide majanduslik koostöö
Geograafia kordamis küsimused 1. Millega tegeleb majandus geograafia? Uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. 2. Mida tähendab majandusspetsaliseerumine? Toodetakse mõnda kaupa rohkem kui endal tarvis. Ülejäänud osa müüakse. Teenitud raha eest ostetakse kaupa, mille tootmine on oma maal kallis, raske. 3. Majandus jaotus sektoriteks ja harudeks. Hankiv majandus Põllumajandus Kalandus Jahindus Metsandus Teenindav majandus Haridus Tervishoid Kaubandus Muud teenindusharud Veondus Riigihaldus Tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Metallitööstus ...
hambapasta, hügieenitarbed jms.) 7. Mis ülesannet täidab Maailma Kaubandusorganisatsioon ? Maailma Kaubandusorganisatsioon reguleerib liikmesriikidevahelist kaubavahetust, kõrvaldab läbirääkimiste tulemusena kitsendusi ja barjääre ning alandab kaubandus- ja tollitariife. Eesti selle liige alates 1999 aastast. 8. Mida nimetatakse transpordiks, milleks saab transporti kui majandusharu jagada? Transport ehk veondus toimetab kaupu ja inimesi ühest kohast teise. Transpordi kui majandusharu saab jagada kaheks: kaubavedu ja inimeste vedu. Kaubavedude allharudena võib välja tuua logistika ja laomajanduse. 9. Mis on turism? Turism hõlmab kõiki tegevusi mida teeb inimene kes reisib elukohast ära vähemalt 24'ks tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks. Sihtkoht peab olema vähemalt 80km kaugusel. 10. Nimeta vähemalt 5 turismi liiki.
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
teel tuld tekitama. Tulehõõrumine on esimene inimese poolt avastatud tehislik energiamuundusnähtus. Avastati savi ja kondijahu,mille kuumutamisel saadi tehismaterjal, tekkis uus kütuste kasutusala põletustehnoloogia.(40 000 a tagasi) Hakati metalle sulama ja valama, tekkis metallurgia. (6000 a eKr) Uued võimalused Tekkis maaviljelus, mis tõi kaasa püsiasustuse ja kultuurilise pöörde. (8000 a eKr) Arenes ehitus, veondus, ühiskonnakorraldus ja meresõit. Hakati kasutama veoloomi (eesel, härg, hobune) (4000-3000 a eKr) Sumerlased leiutasid ratta ja vankri. Inimeste energia tarbimine kasvas 50 MJ-le päevas. Inimeste arv oli maailmas tõusnud 15 miljonile. Uued võimalused Avastati tuul, mille abil laevad sõita saavad. (4000 a eKr) Vesirataste abil hakati kasutama veejõudu. (210 a eKr) Muutused ja tarbimine mõjutasid elukeskkonda, rahvaarv kasvas. Algas kivisöe kaevandamine (12 saj)
Peamiselt vedelike ja gaaside vedu. Madal omahind, väikesed kapitalimahud, keskkonnaohtlik, automatiseeritud. Pidev transport, tööjõu kulu minimaalne, ei sõltu ilmast. Logistika Veoste planeerimine, edasitoimetamine, kontroll, juhtimine. 3 etappi: 1. Hankimine 2. Tootmine 3. Jaotamine Materjal ja info liiguvad vastastikku. Aitab vähendada aja-, lao-, transpordi-, tööjõu- ja juhtimiskulu. Aitab suurendada müügimahtu, turuosa, kliendi rahulolu, toodete sortimist. TÖÖLEHELT VEONDUS 9. Ostjad on just Austraalia, oma eraldatuse poolest ning Jaapan samuti. Ostjad on ka arengumaad, kes ei suuda endale suurt laevastikku lubada. Pakkujad on Norra, Kreeka, USA, Singapur oma laevastikega. Kommunikatsioon ja meedia Side ehk kommunikatsiooniteenused Tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, pildis või helis. Info edstamine on muutunud kiiremaks ja hinnas pole vahet kui kaugele.
Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril.
teenuste globaliseerumine suurem kauplemine teenustega, infotehnoloogia areng, rahvusvaheliste firmade konkurentsi eelised, teenuste osatähtsuse suurenemine nõudluse kasv, uute teenuste tekkimine, tootmise spetsialiseerumine, teenuste tootmisprotsess uurimus ja arendustegevus, kvaliteedi kontroll, toodete müük, teenuste rahvusvahelistumine kõige enam finantsteenused, kuna tehnoloogia on kiiresti arenenud. transport veondus, mis tegeleb kaupade või inimeste veoga, kaubavedu jaguneb logistikaks (majandus haru, mis tegeleb veoprotsessidega, et see toimiks tõhusalt) ja laomajanduseks, veoprotsess kaupade kokkuvedu (autod), kaupade ladustamine (jaamad, sadamad), kaupade põhivedu (lennukid, rongid, laevad), kaupade ladustamine, kaupade laiali vedu (autod), veonduse arengusuunad vedada kiiremini, odavamalt, rohkem, aitab kaasa transpordivahendite ja infrastruktuuri
põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus o sekundaarne e. töötlev sektor – primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus o tertsiaarne e. teenindav sektor – mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks. o kvaternaarne sektor – moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi. Siia kuuluvad tegevusalad, mis tegelevad infotehnoloogia, majandusnõustamise, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega.
AA-12 Millega tegeleb automaatika Referaat Tallinn 2013 Automaatika Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Selle eriala eesmärk on vähendada või üldiselt asendada käsitsitööd . Automaatika hõlmab selliseid valdkonnad nagu energeetika, tööstus, ehitus, põllumajandus, veondus või teenindus. Automatiseerimise eesmärgid Automatiseerimine võimaldab : 1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2. Vähendada tööjõu maksumust (Tööjõu maksumus arenenud riikides kasvab pidevalt tõusvas joones. Järelikult suuremad investeeringud automatiseerimisse inimtöö asendamiseks muutuvad majanduslikult põhjendatuks. Üha laialdasemalt
4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. Riigikord lk. 9 9. Turism lk. 10 10. Kasutatud kirjandus lk. Üldiseloomustus: 2 Pindala 301 000 km2 Rahvaarv 57,4 mln Rahvastiku tihedus: 191 in/km2 Pealinn Rooma Haldusjaotus 20 maakonda
Hollandi majandus Carmen Oroperv 9.b Geograafiline asend 51° 55 N, 5° 34 E Lääne Euroopas Põhjamere ääres Asub Reini ja Maasi alamjooksul Umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal Piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga Majanduse struktuur 3% SKT osatähtsus majandussektorite 25% kaupa Primaarne sektor Sekundaarn 72% Hõivatud inimeste osatähtsus m 2% 18% Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 80% Hollandi majanduse ülevaade Kõrgelt arenenud majandusega riik AAAkrediidireiting SKT järgi on maailmas 23. ja Euroopa Liidus 6. kohal Ekspordimaht on 5. kohal maailmas Majanduse peamised alustalad on eksport ja reeksport Märkimisväärne looduslik gaasivaru Prioriteetsed majandus...
Kõrge kirjaoskuse tase ning koolikohustus Riigid : Bahama, Barbados, Jamaica Agraarühiskond = põllumajandusühiskond Tööd tehakse peamiselt käsitsi MAJANDUS : naturaalmajandus, domineerib hankiv sektor POLIITIKA : õiguslik kaitsetus ÜHISKOND : sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, linnastumine on madal HARIDUS : kirjaoskamatus on suur, madal haridustase Industriaalühiskond = tööstusühiskond Tegevusaladeks tööstus, veondus, ehitus Tööd tehakse masinate abil MAJANDUS : töötlev tööstus, tehnika revolutsioon, vähene tegelemine põllumajandusega POLIITIKA : demokraatia areng ÜHISKOND : linnastumine suureneb HARIDUS : haridustaseme tõus , inimeste koolitamine Infoühiskond Vaimsete ja mitteaineliste hüvede tootmine Tegevusaladeks teadus, infotöötlemine, teenuste pakkumine, juhtimine
analüüsitakse komplekselt kui ülemäärast kasutamist. eesmärke mõjutavaid tegureid. ning a).Ületootmisest põhjustatud kaod. see on juhtimisfunktsioon ja Ületootmine või tootmine liiga vara teadusharu. Logistika kui töövahend toob kaasa tarbetud laokulud b) (teadusharu) hõlmab järgmisi Vedudega seotud kaod. (majandus)tegevuse valdkondi: Tootmisüksuste ebaratsionaalne laomajandus, laovarud, veondus, info, paiknemine põhjustab asjatut vedu pakkimine ja korje. 2) Mis on ettevõtte territooriumil.c) Ootamisest logistika eesmärk? Logistika põhjustatud kaod. Käivad eelkõige eesmärk on lähetada kaup või operaatorite kohta. Kui operaator on inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, masina töö ajal tegevuseta, peaks ta õige hinnaga, õiges koguses, õige juhtima rohkem kui ühte tööpinki või
Majandus põhineb enamasti teenindusel, nafta-ja maagaasi tootmisel. Norra on suhteliselt rikas maavarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Kasutusele on võetud kaasaegne tehnika. Põllukultuurid on: oder, nisu ja kartul. Loomakasvatuses on levinud piimakarjad, seakasvatus, lambakasvatus ja veisekasvatus. 9) Veondus: Norra infrastruktuur on küll hästi arenenud, kuid looduslikud olud ei soodusta seda. Norra raudteevõrk on kõikehõmav, kuid väga kallis. Norras ei ole palju laevatatavaid jõgesid. Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid , reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast , et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel. Fjordide vahel töötab laevaliiklus ja kaubavahetus
...............................................................4 Veestik.........................................................................................5 Mullastik, taimkate.........................................................................6 Loomastik.....................................................................................7 Turism..........................................................................................8 Veondus.......................................................................................9 Kokkuvõte....................................................................................10 Hiina asukoht, lipp, vapp pildi kujul.................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................11 ÜLDANDMED Hiina hõlmab ida Aasias tohutu suure maaala
............................................................................................................7 3.1 Majanduse tugevad küljed: .........................................................................................7 3.2 Majanduse nõrgad küljed:............................................................................................8 3.3 Import ja eksport..........................................................................................................8 3.4 Veondus........................................................................................................................8 4. Haridus ja tervishoid..........................................................................................................9 4.1 Haridus.........................................................................................................................9 4.2 Tervishoid.............................................................................................
Sooline palgalõhe Eestis 15.04.2014 saate ,,Vabariigi kodanikud" teemaks on sooline palgalõhe Eestis. Väidetavalt saavad naised 1/3 vähem palka kui mehed täpselt samat tööd tehes. Saates arutatakse, kas selline asi nagu sooline palgalõhe on Eestis üldse olemas ja kui on, siis kuidas saaks seda probleemi lahendada. Saates osaleb 5 inimest kellest 4 on külalised, kellel on kõigil oma arvamus antud teema kohta. Enne diskussiooni algust tutvustatakse iga külalise seisukohti. ,,Palgalõhe väljendamiseks ei ole olemas ühte meedet. Kasutusele tuleks võtta mitmeid meetmeid erinevatel ühiskonna tasanditel. Palgalõhe vähendamiseks suunatud tegevus peaks olema järjepidev ja pikaajaline. Kolme valdkonda, millele võiks meetmetest enam tähelepanu pöörata: avaliku sektori roll, töö- ja pereelu ühitamine, palgaandmete ajakohasus ning põhjalik kogumine." Praxise analüütik Marre Karu ,,Ma ei ole lugenud ühtegi uurimust, m...
Eesti Autoettevõtete Liit Eesmärk: Liidu eesmärgiks on igakülgne kaasaaitamine veonduse kui tegevusala arendamisele, koondades liikmete huvid ühishuviks ning ühishuvi nimel kooskõlastatud ja koordineeritud tegevus veondusalastes ja majanduspoliitilistes küsimustes suhetes riigi ja teiste isikutega. Liikmed: Autonduse, veonduse, koolituse, tegelevad ettevõtted Struktuur: Liidu juhtimisorganid on üldkogu ja juhatus. Liidu tegevust korraldavad lisaks president ja direktor. Liidu nimel on esindusõigus presidendil üksi, kahel juhatuse liikmel koos ja direktoril talle antud pädevuse piires. Juhtimine: Juhatus on üldkogu poolt moodustatav täitevorgan, kelle ülesandeks on esindada ja juhtida Liidu tegevust üldkogu istungite vahelisel ajal. Rahastamine: Liit kasutab oma tegevusest saadud tulusid üksnes oma põhikirjalise eesmärgi ja selle saavutamiseks vajalike tegevussuundade arendamiseks. Liit ei jaota kasumit oma liik...
liikumine) · Jooksevkonto ülejäägiga või puudujäägiga (defitsiit) · Vahetuskurss on ühe valuuta hind teise suhtes. · * Kaup* 12 LVL (Läti Latt). Mitu eurot? · Kurss 0,7409 · Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud · G- avaliku sektori tarbimiskulutused · X (ekspert) M (import) = netoeksport 17. Tegevusvaltkonnad · Veondus laondus ja side logistika · Finantsvahendus kinnisvara- ja muu äriteenindus · Riigivalitsemine ja kaitse, haridus, sotsiaaltöö, ja tervishoid · Ilu- ja isikuteenindus TURG · Tarbija valik kujuneb 1. Vajadused 2. Eelistused 3. Võimalused 4. Eneseteostus MASLOV: Tunnustus Sotsiaalne vajadus Turvalisus
jahindus, metsandus, maavarade kaevandamine. Sekundaarne ehk teine ehk töötlev sektor- tegeleb tooraine või saagi töötlemisega, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega, nt ehitus, energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõigi piirkondade võimalikult ühtlane arengutase. Euroopa majanduspiirkonnad- nende piirkondade majanduse põhijooned
kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Muinsuskaitseamet. Juhan Parts majandus ja kommunikatsiooniminister Valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise,
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE GLOBALISEERUMINE EHK ÜLEILMASTUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine- kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaaalane seotus Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' ,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav 4. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel 5. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt: maj...
Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9 · Haridus lk 9 · Kasutatud materjal lk 11 2 < Hispaania lipp Hispaania kaart > Sissejuhatus. Hispaania on võrratu suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja tööstuslikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
