Aus mäng Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: reeglitest lugu pidamine, kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, vastastest lugu pidamine, anda igaühele võrdne võimalus osaleda ja säilitada enesevalitsemine Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt
Riigieelarve seadus Tulumaksuseadus 2. Mis on Eesti Spordi Kongress? (millistele dokumentidele tugineb oma tegevuses? Kui sageli toimub?) Suurkoosolek, millel ei ole oma kindlat statuuti ega põhikirja ja millel on olnud oluline roll Eesti spordiliikumise arengus. Kongress on kutsutud kokku siis, kui tõesti on vaja midagi tähtsat ühiselt otsustada, võtta koos vastu edasise arengu põhisuunad või hinnata kriitiliselt saavutatut. 3. Mis on ja mida määratleb Eesti spordis Eesti Spordi Harta? ESH on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. määratleb spordi koha Eesti ühiskonnas, Eesti spordi üldised eesmärgid ja prioriteedid, organisatsioonilise põhistruktuuri ja juhtimise põhimõtted, sportimise korraldamise ja majandamise peamised teed
Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. Berliini müüri langedes tulid ilmsiks Ida- Saksa spordilaboratooriumide nn. "võltstsempionid", kellest paljudele tuleb pigem kaasa tunda. Riigijuhtide teadmisel süstemaatiline steroidide tarvitamine laastas noorte inimeste tervist
Kohalikud omavalitsused Spordiklubid 2. Nimeta ja kirjelda, millised on eetilised juhised tööks lastega 1. Tuleb kohelda lapsi võrdselt vaatamata nahavärvile ja usutunnistusele 2. Tuleb arvestada nende arengutaset ja võimeid 3. Tuleb pakkuda turvalist ja tervislikku keskkonda 4. Lasta lapsel olla laps, tunda lõbu ja nautida sportimist 5. Kohelda lapsi väärikalt 6. Anda lastele võimalus püüelda edu poole 3. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda kohtunike ja spordijuhtide ülesanded) Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Spordijuhid: - edendama programme, mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste täiustamist;
söögiisu langus ja sõltuvuse tekkimine. Tuntuimad esindajad on amfetamiin, kofeiin, kokaiin, efedriin. Amfetamiin eeskätt stimuleerib kesknärvisüsteemi, kutsub esile rahulolutunde, parandab tähelepanu, konsentratsioonivõimet, võistlusvalmisolekut ja koordinatsiooni. Selle aine kasutamisel tõuseb vererõhk, pulsisagedus, tekivad hallutsinatsioonid ja surmahirm. Eluohtlikust soodustavad kuumus, kõrgmäestikus viibimine, organismi veekaotus, vigastused jne. Toime spordis avaldub just vastupidavusaladel - paraneb koormuse taluvusvõime. Efedriini kasutatakse meditsiinis eeskätt palaviku ja külmetushaiguste raviks. Ravi puhul ei ole tervisele suurt riski, kuid ettevaatlik tuleks olla toidulisandite puhul (efedriini tähistatakse sageli hiinakeelse terminiga Ma Huang). Kofeiin mõjub eeskätt peaajule, vähendab väsimust, parandab vaimset töövõimet. Spordis parandab vastupidavust keskmisel koormusel vähemalt 1 tund, toimides rasvade
DOPING Doping on Maailma Antidopingu Agentuuri poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Maailma Antidopingu Agentuur (inglise keeles lühendatult WADA) asutati 1999. aastal. Maailma antidopingu koodeks jõustus 1. jaanuaril 2004. Esimest korda ajaloos kehtivad ühtsed antidopingut reguleerivad seadused ja sätted kõigile sportlastele kõikidel spordialadel. Maailmas on olemas vaid üks rahvusvaheliselt tunnustatud keelatud ainete nimekiri
PALDISKI GÜMNAASIUM Janeli Adermann KEELATUD AINED SPORDIS Referaat Paldiski 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. DOPING 4 2. KEELATUD AINED 5 2.1 Keelatud ainete jaotumine 5 2.2 Näiteid keelatud ainetest ja nende seletused 6 3. KEELATUD MEETODID 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 Sissejuhatus
Pärnu 2014 Sisukord Doping............................................................................................................ 3 Ajalugu........................................................................................................... 4 Keelustamine.................................................................................................. 5 Keelatud meetodid......................................................................................... 6 Eesti doping.................................................................................................... 7 Dopingu kontroll............................................................................................. 8 Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda.
Doping Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Mis on doping?.....................................................................3 Doping on ohtlik..................................................................3 Dopinguainete klassid..........................................................4 Keelatud ainete klassid........................................................4 Keelatud meetotid...............................................................7 Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7
Kohila Gümnaasium DOPING EESTI SPORDIS Referaat nimi klass Kohila 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on doping? 3 Andrus Veepalu dopingujuhtum 3 Antidopingualased regulatsioonid 4 Dopinguvastased organisatsioonid Eestis 5 Dopingu kasutus 20. sajandil 5 Dopingukontroll........................................................................................................................................6 Kokkuvõte.............................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2
Berliinis jätkuval kohtuprotsessil endise Ida-Saksamaa ujumistreenerite ja arstide üle tunnistas eksmaailmarekordiomanik Christiane Knacke-Sommer esimese sportlasena, kuidas steroidid muutsid hääle jämedamaks. Knacke-Sommer väitis, et Ida-Saksamaa noorsportlasi sunniti järjepidevalt dopingut pruukima. Tema langes kommunismi väärastunud spordisüsteemi ohvriks 15 eluaastast. "Meile räägiti, et rohud aitavad kergemini treeningukoormust taluda." Knacke-Sommerile soovitas pille tema treener Rolf Gläser, üks kohtualustest. Enne rahvusvahelisi võistlusi saatis juhendaja teda alati arstilt süsti saama. Keeldujatel ei lubatud Berliini Dynamo spordiühingus treeninguid jätkata. Knacke-Sommer ujus 1977. aastal esimese naisena 100 meetrit liblikstiilis alla minuti. Pole mingi uudis, et manalasse varisenud Saksa Demokraatliku Vabariigi või Nõukogude Liidu spordisüsteemid võlgnesid oma võimsuse eest paljuski tänu dopingulaboratooriumide usinale tööle
Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika.Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar.Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja.Mänguväljak peab olema mistahes takistustest vaba, tasane, kõva kattega täisnurkala (Joonis 1). Mänguväljakute mõõtmed peavad piirjoonte siseservadest mõõdetuna olema: pikkus kakskümmend kaheksa (28) m ja laius viisteist (15) m. Kõik jooned peavad olema 5 cm
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; - selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas.
Kolmas vool on "elulaad" ("form of life"), mida ta kasutab viitamaks mida nad moodustavad; "habituaalsele lootusele ja meelelaadile", mis määratlevad igapäevast elu. kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate Kommertsialiseerumise tunnused: ühiskondade; määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - Suure valikuvõimalusega turg - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist
Tallinna Nõmme Gümnaasium Randel Kool Spordi- ja korvpallipsühholoogia Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri: Spordi- ja korvpallipsühholoogia Kuu ja aasta: Mai 2012 Lehekülgede arv: 20 Referaat Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas ja miks mõjutab vaimne valmisolek sportlaste saavutusi. Kuidas saab oma vaimset tugevust treenida ja kes aitab sind sellega. Tahtsin teada saada, miks atleetidel on üks päev väga tugev, samas teisel päeval nad kukuvad läbi. Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased.
Reinvesteerimine ehk teadvustatud töötlus-Ärevuse tingimustes täheldatav soorituslangus on tingitud sellest, et sooritaja üritab automatiseeritud protsesse taas jhtida teadvustatud reeglite või juhiste abil. 3) Seletage erinevate jooniste alusel ärevuse ja soorituse vahelisi seoseid 4) Millised on erinevad sooritusärevust mõjutavad tegurid? Püsiärevus, Isiksuseomadused, sugu, sportlase tase ja võistluskogemus, kuidas eri spordialade sportlased ise oma ärevust tõlgendavad, psühholoogiliste oskuste kasutus on seotud madalama ärevusega ning sellega, et sportlasd tõlgendavad ärevust oma sooritusele soodsalt (kujutlustehnika, sisekõne, eesmärkide püstitamise oskus) 5. Millised on erinevad viisid sooritusärevuse mõõtmiseks? Füsioloogilised näitajad ja nende mõõtmine-Ei ole ühtset head füsioloogilise ärevuse näitajat.
kvalifi katsiooniga naissportlaste hulgas aga 30–35%. Seevastu pallimängude ja teatud tehniliste spordialade (nt vehklemine, ratsutamine, golf, purjetamine, laskmine, lumelauasõit, motosport, veesuusatamine) naistippsportlaste vastav näitaja on „vaid“ 16–17%. Kõrge kvalifi katsiooniga meessportlastest esineb söömishäireid kõige enam kergejõustiku hüppealade esindajatel (22–42%) ning maadlejatel, judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%. 8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni
kahjustava diskrimineerimise vastu. 5. Toetada sobivate vahenditega naiste osalemist spordi kõikidel tasanditel ja kõikides struktuurides, eriti rahvuslike ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, lähtudes naiste ja meeste vahelise võrdsuse printsiibist. 6. Toetada ja ergutada spordieetika esiletõstmist. 7. Pühendada oma jõupingutused selle tagamisele, et spordis valitseks ausa mängu vaim ja keelustataks vägivald. 8. Juhtida dopinguvastast võitlust spordis ja osaleda rahvusvahelises võitluses narkootikumide vastu. 9. Võtta meetmeid, mille eesmärk on vältida sportlaste tervise ohustamist. 10. Astuda vastu igasugusele spordi või sportlaste kuritarvitamisele poliitilistel või ärilistel eesmärkidel. 11. Julgustada spordiorganisatsioone ja riigivõime tagama sportlastele sotsiaalne ja professionaalne tulevik. 12
Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77
Taliolümpiamängudel on oma lipp, selle kinkis ROK-le 1952. a. taliolümpiamänge korraldanud Norra pealinn Oslo. Olümpiasümbol on 5 omavahel põimunud rõngast. Selle värvilise kujutise puhul on ülal ( vasakult) sinine, must ja punane, all kollane ja roheline rõngas; kollane rõngas ühendab sinist ja musta, roheline musta ja punast rõngast. Sümboli mõtte esitas 1913. . P. de Coubertine: 5 rõngast sümboliseerivad 5 maajagu ning nende sportlaste kohtumist olümpiamängude ausas ja sõbralikus võistluses; 6 värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhivärvus) on vähemalt üks kõigi maade rahvus-(riigi-) lipu värvusi. Olümpiadeviis citius, altius, fortius (kiiremini, kõrgemale, tugevamini) väljendab olümpialiikumise püüdlusi; deviisi autor on P. de Coubertini sõber, prantsuse pedagoog Didon. Olümpiasümboli ja deviisi kasutamine puhtärilistel eesmärkidel on olümpiaharta järgi rangelt keelatud
Hertbert Aptheker on sotsialist. Järelikult ei tohiks Herbert Apthekeril lubada õpetada Ameerika on kaks kohustust: 1. kohustus rääkida alati tõtt. 2. kohustus kaitsta alati oma sõpru. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad. Emotsioonide roll Kanti ülikoolis. (aga kui see sotsialist on natsionaalsotsialist, kuidas siis otsustada; toim). Preskriptivistlik kohtunik peaks sellega nõustuma ja ütlema: „Jah, ma mõistan, et teil on teistsugused moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad, et emotsioonid on moraalse tegevuse kesksed aspektid. moraalipõhimõtted kui enamikul meist, ning asja otsustamiseks pole olemas objektiivselt korrektset viisi. Kuid üks minu moraalipõhimõtteid (mille abiga ma tegelikult endale elatist teenin) on viia
taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiamängude ajalugu Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile
Juba vedelikukaotus 2 % kehakaalust kutsub esile inimese töövõime languse, 70 kg kehakaalu juures tähendaks see vedelikukaotust 1,4 kg ja 100 kg kaaluval mehel 2 kilogrammi. Reegel ei kehti loomulikult siis, kui sportliku tegevuse eesmärgiks on ülemäärase kehakaalu vähendamine. Toodud arvud näitavad, kuivõrd oluline on sportliku tegevuse järgselt kaotatud vedeliku kogus taastada. Teadusuuringud on tõestanud, et kõige enam kannatab aeroobne töövõime , mis teatavasti iseloomustab sportlase vastupidavust. Mida enam me kaotame vedelikku, seda enam kajastub see ka sportlikus saavutusvõimes, nii võib vedelikukaotus 3 % kehakaalust esile kutsuda töövõime languse kuni 8 protsenti. Ebasoovitavad muutused kajastuvad ka südame- vereringe talitluses, mis veelgi pärsib organismi töövõimet. Seda peab tingimata arvestama ka raskejõustikualadel , kui vahetult enne võistlusi soovitakse kiiresti liigsest kehakaalust vabaneda. Veelgi suurem oht on
suitsetamine kaaluvähendamiseks jmt. 6) Milliste traumade oht suureneb tüdrukutel seoses puberteediga? 4 Muudatused küünarliigese rakendatava jõu telgedes põhjustavad osal spordialadel, nagu tennis ja visked, suurenenud küünarliigesetraumade ohtu. Põlvele langeva ebasoodsa koormuse tõttu esineb põlve esiservas valulikkust. Spordimeditsiiniline terviseuuring spordis 1) Millest koosneb spordimeditsiiniline terviseuuring? Spordimeditsiiniline terviseuuring koosneb arsti vastuvõtule eelnevatest protseduuridest ja arsti vastuvõtust. Enne arsti vastvõttu tehakse antropomeetrilised mõõtmised (kaal, kasv, KMI jm), elektrokardiogramm (EKG) ja hingamise funktsionaalne uuring (spirograafia), silmade nägemisteravuse kontroll ja vere- ning uriinianalüüsid. Arstlik kontroll algab küsitluse ehk anamneesiga, mille
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks
löögi kiirust. Tänu kiirusele kutsuti seda ka "Ling Lom" (tuuline ahv) . Muay Thai harjutamist hoidsid hiljem üleval Buddha mungad, kes olid kõigi võitluskunstide nii praktilise kui ka psühholoogilise poole õpetajad. Kuna iga Tai mees oli sunnitud oma eluajal olema vähemalt korra munk, siis kasvas taipoksi populaarsus ka lihtinimeste seas.Oli selline lause "Iga mees kes on soola väärt, peab taipoksi harjutama".Arenes algsest võitlusest, mida kasutati tegelikus sõjategevuses, ka sport ning hakati võistlema publiku ees ning oli ka rahvale meelelahutuslik ajaviide. Sellist laadi muay võistlused said lõpuks üheks osaks kohalike üritustega ja pidustustega, eriti sellistel üritustel, mida peeti templites. Võistlusi peeti ka meelelahutuseks kuningale. Hiljem hakkasid paljakäsi võidelnud sportlased ümber käte ja küünarnukkide siduma köisi. Sellist matsi, kus neid kasutati nimetati muay kaad chuek`iks.
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine.
Spordimassaazi alguseks loetakse 1924 aastal toimunud Olümpia mänge Pariisis, kui soomlane Paavo Nurmi tõi endaga kaasa isikliku massööri. Nurmi võitis sellel olümpial 5 kuldmedalit jooksu distantsidel. Sealt tekkis huvi ka teistel jooksjatel spordimassaazi vastu. Spordimassaaz peab tagama kvaliteetsete treeningute läbiviimise, vältima vigastuste tekkimist ja looma eeldusi heaks võistlustulemuseks. Spordimassaazil tuleb kindlasti arvestada sportlaste iseärasustega ja nende spordiala spetsiifikaga. Spordimassaaz oma olemuselt toetub kolmele printsiibile, mis toetuvad kolmel lihtsal küsimusel: ,,millal, mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne või pärast võistlust, taastumisperioodil, säilitaval perioodil või kui sportlane on vigastatud ja vajab rehabilitatsiooni. Tehnikad tähendab seda, millist mõju kavatseme avaldada, võtteid selleks on palju:
Seetõttu on võimalik, et kofeiin mõjub kesknärvisüsteemis adenosiini antagonistina, kuid võib mõjutada ka substraadi metabolismi ja neuromuskulaarset funktsiooni. Teadusuuringud kofeiinist laienevad kõigis valdkondades. On oluline mõista, et kofeiinil on laiaulatuslik mõju organismile, mis võib aga ei pruugi mõjutada tulemust. Kofeiini täiendav kasutus võib parandada sportlikku jõudlust, kuid see sõltub erinevatest asjaoludest sportlase seisundist, treeningu tüübist ja kofeiini annusest. Lisaks nimetatutele veel paljudest asjaoludest. Kofeiin ja kognitiivne võimekus Kofeiin võimaldab mitmeid erinevaid viise kuidas harjutust sooritada, sealhulgas suurendab see kõrge intensiivsusega meeskonnaalade aktiivsust ning jõusooritusi. Lisaks on uuritud kofeiini kasulikkust sooritades erilisi jõuharjutusi, mis on tavaline sõjaväelastele raskete perioodide ajal kus nõutakse valvsust ja ärkvelolekut
Ühes uuringus uuritigi just nimelt seda. Kuus nädalat kestval jõutreeningu perioodil anti tervetele katsealustele suur annus (0,9 g rasvavaba kehakaalu kohta päevas) glutamiinilisa või platseebot. Ootuspäraselt lisas jõutreening nii rasvavaba kaalu, lihasmassi kui ka jõudu, kuid mingeid erinevusi glutamiini- ja platseeborühmade vahel ei leitud. Seega näib, et glutamiin kaitseb lihasmassi vaid neil, kelle vigastused või stressitase on erakordsed, mitte aga tervetel sportlastel treeningstressi korral. (Greta, 2007) On olemas vihjeid selle kohta, et glutamiin suurendab kasvuhormooni eritumist. See on tegelikult tõestatud ainult ühes uurimuses, kus selle mõju oli väike ja kestus lühike (ainult 90 minutit). Lisaks, kui glutamiin tõesti mõjuks niiviisi kasvuhormoonile, suureneksid arvatavasti ka lihasmass ja jõunäitajad, mida aga ei täheldatud mainitud uuringutes. (Greta, 2007) 5.3 MÕJU IMUUNSÜSTEEMILE
lõpphetkel. Aeg 1-10 minutit. Anketeerimine 1) laialdast kasutust on leidnud A. Papaioannou küsimustik LAPOPECQ (Learning Orientation Subscales from Physical Education Classes Questionnaire) keh. kasv õpiorientatsioonide uurimiseks. 2) M. Newton, J. Duda ja Z. Yin töötasid välja küsimustiku motivatsioonile keskkonna uurimiseks spordivaldkonnas PMCSQ-2 (Perceivad Motivational Climate in Sport Questionnaire-2). Lisaks on uuritud treeneri/õpetaja käitumist ning mõju üksikisikule jne. Paradigmad uurimustes kasutatavad paradigmad: 1. Empiiriline analüütiline paradigma on olemas teooria, millele tuginedes püstitatakse hüpotees ning katsetega kontrollitakse hüpoteesi paikapidavust - kogemuslik meetod. 2. Interpreteeriv paradigma tulemuste analüüs ja teaduslik tõlgendamine. Ei piisa vaid