Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ateena demokraatlik ja Sparta aristokraatlik valitsemissüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sparta, viissada, seadustest, tarkuse, linnriigid, vajati, otsest, filosoofid, soovitusi, täiuslikku, teoks, kuld, hõbe, ühiskonnakorraldusPolised Sparta ja Ateena: sarnasused ja erinevused Polised e. linnriigid tekkisid Kreekas arhailisel ajajärgul, kui seal algas uus tsivilisatsiooni tõus. Need olid linnad, koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Kreekas oli neid ca. 1500. Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda.
leiumaterjali tagasihoidlikkuse tõttu napid (sellest ka nimetus "tume ajajärk"), on põhjust arvata, et sel perioodil leidsid aset olulised muutused Kreeka ühiskonna struktuuris. Mükeene perioodi bürokraatlikult korrladatud hierarhiline lossiühiskond oli kokku varisenud ja ilmet võtsid varasemast erinevad ühiskondlikud suhted. Järgnenud arhailisel perioodil arenesid siit välja Kreeka tsivilisatsioonile iseloomulikud linnriigid. Uus tõus 8. sajandil. 9. sajandist peale suhtlesid kreeka meremehed eeskätt Euboia saare elanikud taas tihedamalt idamaadega, millest annab märku nii Süüria rannikule tekkinud kreeklaste asula (tänapäeva Al Mina Türgi territooriumil Süüri piiri juures) kui ka Kreeka ülikuhaudadest leitud ida päritolu esemed või nende imitatsioonid. Ilmselt vajasid Kreeka ülikud ida päritolu luksusesemeid eeskätt oma sotsiaalse positsiooni rõhutamiseks.
(nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2.) puudus sõjaväeline väljaõpe ja/või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: * osaleda poliitikas * osaleda riigikaitses 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: * spartiaadid doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud ning nende tegevuseks oli peamiselt sõdimine. * perioigid endised Lakoonia elanikud, kes spartalaste poolt alistati. Olid isiklikult vabad, kuid poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta. * heloodid ehk orjad. Messeenia elanikud ja mõned Lakoonia elanikud. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles
5)Iseloomusta juutide esiisasid? 6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab? 7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajasid ka oma asumaid ehk kolooniaid. 3)Sest nende kaheks tähtsamaks kaubandusartikkliks oli purpurpunane riie ja seedripuu 4)Foiniikia tähestikul oli palju vähem märke ja see tõi kaasa keele segunemise.On mõjutanud teiste rahvaste keelte kujunemist. 5)Aabraham- tema pani aluse juutide tsivilisatsioonile Mooses- tema tõi välja juudi rahva Egiptuse vangipõlvest
oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö, kaubandus ja meresõit olid nõrgal tasemel. Korintos oli käsitöökeskus. Kokku nim neid Sparta riigiks. Eluiga oli u 40 aastat. 30-aastane oli täisealine. Kui spartalane sündis, siis viidi ta Gerontide nõukogu ette. Nemad otsustasid elu või surma. Kreeka ajaloo periodiseering. 1. Kreeta-Mükeene periood: 12. saj eKr, 2 keskust, 2 eri kultuuri: · Kreetal polnud ühtegi vaenlast, laevastik oli Vahemere tugevaim. Kaitseehitisi polnud vaja. Kogu raha läks kunsti ja kultuuri arendamiseks
Mükeene kultuuri segastel langusaegadel ründas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule.See piirkond muutus nüüdsest kreeklaste püsivaks asuakaks ja Egeuse meri seeläbi sisuliselt Kreeka sisemereks. Veelgi olulisem oli aga ilmselt raua kasutuselevõtt. Tume ajajärk kestis aastatel 1100-800 eKr. Järgneval, arhailisel ajajärgul, mis kestis umbes 800-500 aastatel eKr, võeti kasutusele raua. Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid , milledest tähtsamad olid: Sparta , Korintos , Ateena Balkani saared , Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Ennast nimetasid kreeklased helleniteks , kõiki teisi aga barbariteks. Kreeklaste peajumalaks oli Zeus. Tema auks korraldati alates aastast 776 eKr iga 4 aasta tagant suuri usu- ja spordipidustusi, mida nimetatakse olümpiamängudeks.
Tema lemmikloom oli kits), Apollon(Artemise kaksisvend, ilu ja kunstijumal), Hephaistos(Hera ja Zeusi laps, tule ja sepatöö jumal) Ares(Zeusi ja Hera laps, sõjajumal. Ta oli Kreeklaste üks vihatuim jumal kuni tema tõi sõjas kaasa õnnetust), Dionysos(Zeusi ja ta armukese Semele poeg, ta oli veinijumal. Dionysose auks peeti ateenas Dionüüsiaid), Hermes( Zeusi ja Maia poeg. Ta oli jumalatte käskjalg ning teekäiate jumal. ja Athena(Sündis Zeusi peast. Ta oli tarkuse ja sõjajumalanna. Ta lemmikloom oli öökull). Kolonisatsioon Kreekas on vähe viljakaid alasid ja kui rahvaarv suurenes ei olnud kõigil miisavalt maad. Tänu sellele pidi osa elanikke välismale minema. Kolonisatsioon Kreekas algas VIII sajandist eKr. Kreeklased koloneerisid Lõuna Itaalia ja Sitsiilia rannikualad. Veel koloneerisid Kreeklase Prantsusmaa ja Hispaania rannikualad. Jõudsid nad ka välja mustale merele ja rajasid rannikualadele oma asulad
ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONIST Tume ajajärk (1100-800 eKr). Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Sellel ajal tekkis püsiv kreeklaste asundus Väike-Aasia poolsaare idarannikule, muutes Egeuse mere Kreeka sisemereks, ning kasutusele võeti raud. Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine. Esile kerkis aristokraatia. Kujunesid iseloomulikud linnriigid, kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk
Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia".Sparta tõusis võimsaimaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.Hakati raha müntima Klassikaline periood u 500-338 a. eKr-. Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel. Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr
pidasid peamiselt väikeseid töökodasid,harvemal juhul said nad töökoda laiendada ja tõusid jõukamasse seisu.Mõnes linnriigis ei olnud neilgi kodakondsust, mis selgitab väikest positsiooni. Kõige rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. 1 Sparta ja Ateena riigikorraldus Sparta- Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgeima preestri kohustusi. Muudel valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia( selle liikmed pidid olema vähemalt 60. a) ja igal aastal kodanike sealt valitud riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Erandlikuks oli see et spartiaadid
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
Sealt templist on leitud alabastervaas, Warka vaas. Selle järgi on püütud ühiskonda paika panna. All vesi ja taimed, siis loomad, inimesed liudadel kannavad midagi, andamid suurtes kottides ja siis süüakse see ära... Pildil jumalanna (sööjana) ilmselt Eanna ja oli suhtes tähtsa tegelasega. Uruki päritolu silinderpitserid on leitud kogu VP ulatuses. Uruki impeerium? Lõuna- Mesopotaamias kindlasti. Muud kontaktid olid ilmselt ainult kaubanduslikud. 2340-ni on Sumeri linnriigid jube tähtsad. Siis tekib aga suurriik, Akkadi riik. Uruki tähtsus vähenes. Kujunes välja ka sumeri kiilkiri. On olemas silp- ja mõistemärgid ning nende tähendus olenes kontekstist. Sellest ajast palju kiilkirjatekste- need on kuningate raidkirjad, paraadtekstid, säilinud on ka templiarhiive. Lagaski linnriigi templiarhiiv on vanim. Sumeri kuninga nimekirjad, kus on ka valikuliselt mõnede linnriikide kuningad valitsemisaastate järgi. Sumerite keel ja rahvas
· 776.a eKr hakati pärimuse järgi iga nelja aasta järel korraldama usu-ja spordipidustusi ehk olümpiamänge · sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel · hakkas kujunema linnriiklik korraldus · linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud Klassikaline period u 500-338 aastat eKr o Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 eKr : VI sajandi teasel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekas ja Egeuse mere piirkonnast välja o Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr : Sparta ja Ateena võimsaimad riigid Kreekas, kuid omavahelised suhted pingelised
maneeride ja agressiivse kõneprugiga lihtrahva eestkõnelejaks. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Pel sõda vallandus pea katkematu relvakonfliktide jada, mis vältas kuni linnriikide langemiseni Makedoonia võimu alla. Linnade sisepinged viisid selleni, et mitemetes riikides tõusid palgasõdurite toel võimule türannid. Kodanike tähtsus linnriikide kaitsmisel oli vähenenud, neis asendasid palgasõdurid. Sparta hegemoonia.Hegemoonia tõi kaasa muutused Sparta ühiskonnas. Tihedad suhted teiste kreeklaste ja Pärsiaga vähendasid ühiskonna suletust. Järjest enam hakati kasutama traditsiooniliselt taunitud hõberaha. samas spartiaadide hulk vähenes. 4. saj II poolel oli spartiaate vel vaid u tuhat. Kodanikest sõjamehed tuli asendada palgasõduritega. 10 000 retk Aasiasse. 401 a. eKr alustas Kyros enam kui 10
armee. Mardonios langes ja Pärsia väed taganesid Kreekast. Samal ajal võitis Kreeka laevastik pärslasi Väike-Aasia rannikul Mykale lahingus. Pärslastele allunud Aasia kreeka linnade väed tulid lahingu käigus kreeklaste poole üle. Järgnevalt hakkasid kreeklased pärslastelt tagasi võtma kreeka linnu Väike- Aasia rannikul. Archidamose sõda 431 425 rüüstasid Peloponnesose liidu väed peaaegu igal aastal Sparta kuninga Archidamose juhtimisel Atikat. Ateenlased vastasid Peloponnesose rannikualade rüüstamisega. 430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejärel tõusid juhtivate riigimeestena ning teineteise oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sõda pooldav Kleon ning mõõdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate
-allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber
müüridega, kindlustatud väravaga. Siseruumid kaunistatud seinamaalidega. Iga suurem loss oli omaette riigi keskuseks Riigid sõdisid alatasa. Losside eesotsas seisis kuningas ja sõjapealik. Loss oli ka majapidamiskeskuseks. Kangelaseepika - U 1200 eKr Mükeene tsivilisatsioon langes. Mälestus talletus arvukates kangelaslugudes. Laule ja lugusid pärandati põlvest põlve. Trooja sõja lugu. (Helena, Sparta, Agamemnon, Achilleus, Hektor, Paris, Odysseus). Kuulsamad „Ilias“ ja „Odüsseia“. Autor Homeros. Homerose eeposed ( ei olda kindlad). VANA- KREEKA ÜHISKOND: VABA LIHTRAHVAS : Enamus teenis elatist põlluharimisega. Vaesed pidid rikastelt laenu võtma (põllumehed, karjused ) ning tagatiseks oli maatükk, mis maksmata jäämisel oli võla katteks Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised.
Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahva- arv kahanes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Seda aega (u 1100-800 eKr) nimetatakse tavaliselt Kree- ka ajaloo tumedaks ajajärguks. Sel perioodil võtsid kreeklased kasutusele raua. 8. saj. eKr hakkas kreeka ühiskonna areng kiirenema ning taas ilmnesid kõik tsivilisatsiooni põhilised tun- nused. Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid (linn + ümbritsev piirkond). Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha.
eepostest tuntud kangelaspärimus näitab, et rahva hulgas püsis mälestus Mükeene perioodist kui muistsest kangelasajast. /.../ On põhjust arvata, et ,,tumedal ajajärgul" leidsid aset olulised muutused Kreeka ühiskonna struktuuris. Mükeene perioodi bürokraatlikult korraldatud hierarhiline lossiühiskond oli kokku varisenud ja ilmet võtsid varasemast erinevad ühiskondlikud suhted. Järgnenud arhailisel perioodil arenesid siit välja Kreeka tsivilisatsioonile iseloomulikud linnriigid. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas D Mükeene kultuuri segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus nüüdsest kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri seeläbi sisuliselt Kreeka sisemereks. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. /.../ ,,Tumedal ajajärgul" langes Kreeka sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele.
Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed
Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed
Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad. jumalate iseloomu ei tuntud. Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Tsivilisatsiooni uus tõus (8-6 saj. e.Kr.) Uuteks keskusteks said linnad ja kujunesid linnriigid: Ateena, Sparta, Korintos, Teeba. Foiniikia tähestiku põhjal loodi Kreeka tähestik. Esimese asjana hakati üles kirjutama seadusi. Jätkus kreeklaste väljarändamine Vahemere ja Mustamere piirkonda, sest põllumaad oli vähe ning oli vajadus metallijärele. Hakati müntima raha. Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e
· Kreeta-Mükeene kultuur hävis põhjalikult. Losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, välissuhtlus vähenes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Üks positiivseid avastusi oli raua kasutuselevõtt algas rauaaeg. Välja tõrjuti pronks ja vask. · Tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr) Ilmnesid taas tsivilisatsiooni tunnused. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Kujunesid linnriigid, kus võeti käsile seaduste üleskirjutamine, millega anti kindlad ja selged piirjooned õiguskorraldusele. Tekkisid tihedad välissisedemed, eriti idamaadega, ning jõudsid läbi nende uute saavutusteni. Käsitöölised omandasid tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili, loodi kreeka alfabeet, mis põhines foiniikia tähestikul (~800 eKr). Pandi kirja kangelaslood ning valmisid ,,Illias" ja ,,Odüsseia"
kujunema linnad. Sealjuures hakkas tekkima ka rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Samuti tihenesid sidemed välismaailmaga. Mõneks ajaks jäid kreeklased ida kultuuri mõju alla, kuna nendega olid neil sidemed kõige tihedamad. 776. a. eKr hakati korraldama iga nelja aasta tagant olümpiamänge. Kreekas sai nüüd alguse kolonisatsioon. Kreekas hakkas tekkima kaubanduse areng. See tekitas vajaduse kindla korra järele. Hakati raha müntima ja tekkis linnriiklik korraldus. Tähtsaimad linnriigid olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Mitmetes linnriikides tekkisid seadused(kindlamad piirjooned). Omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Sparta *Karm sisekord *Võimsaim linnriik Ateena *Mõõdukas sisekord *Demokraatlik riigikord (tänu Solonile) Klassikaline periood (500-338 a. eKr) Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 a. eKr) Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul langesid 6. sajandi teisel poolel Pärsia võimu alla.
alustanud Väike-Aasia lääneranniku Kreeka linnadele. Kreeka-Pärsia sõdade tulemused: Pärsia tunnistas Kreeka poliste iseseisvust: Balkanil Eugeuse mere saartel Väike-Aasias Iseseisvuse säilitamine: tagas kreeklastele kultuurilise ja majandusliku arengu tõi enesega kaasa polisliku korralduse ja kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaja Kreeka-Pärsia sõdade järel: Tugevamad polised: 1) Aristokraatlik SPARTA PELEPONNESOSE LIIT ( Sparta ja dooria päritolu Lõuna-Kreeka polised ). Sõjaväe peamine jõud: JALAVÄGI 2) Demokraatlik ATEENA ATEENA MERELIIT ( Ateena ja joonia päritolu polised ). Sõjaväe peamine jõud: LAEVASTIK Võitlus käis ülemvõimu pärast! Peleponnesose sõda ( 431-404 eKr. ) : Sõja tegevus venis: Sparta koos liitlastega saavutas edu lahingutes maal Ateena omas ülemvõimu merel Pöörde sõjas saavutas Sparta tänu Pärsiale, kelle abiga ehitati laevastik ja suudeti
1. Peloponnesose poolsaar 2. Kesk-Kreeka 3. Põhja-Kreeka Kreeklastega on asustatud ka sajad saared Egeuse meres. Parim ühendustee oli meri. TROOJA SÕDA Leidis aset Kreeta-Mükeene lõppjärgus. On tuntuks saanud eeposte „Iljas“ ja „Odüsseia“ järgi. Tumedal ajajärgul tegutsenud pimeda lauliku Homerose suulise loominguna. OLÜMPIAMÄNGUD 8.sajandil E.Kr suurenes Kreekas rahvaarv ja algas uus tsivilisatsiooni tõus, kujunesid välja linnriigid. Kõigi saavutuste eest tänati peajumal Zeusi, kelle auks aastal 776e.Kr hakati Zeusi peatemli juures Olümpias korraldama atleetide spordimänge. Alates sellest aastast korraldati Olümpiamänge kuni 394a P.Kr, mil rooma paavst need kui mittekristlikud ehk paganlikud pühad ära keelas.I Olümpiamängudest 776a E.Kr sai alguse Kreeklaste ajaarvamine ja 4aastast perioodi kahe Olümpia vahel nimetati Olümpiaadiks. Olümpiamängud kestsid 5päeva. Teisel päeval korraldati Zeusi
Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus.
Nende kõrval elas ka varasel ajal juba teisi rahvaid nagu eelandlased, elasid ida pool (Suusa), ei olnud nendega suguluses vaid omaette keel mida me ei tunne.Keele kuuluvust ei ole määratud. Siis elasid siin ka semiidid. Kõrbetega piirnevatel aladel, ja mesopotaamia põhjapoolne osa. Kõik need rahvad võtsid aastatuhande I poolel endale kiilkirja, mille põhjal kujundasid veel enda oma. 3 at keskpaigaks oli kogu mesopotaamia ala kuni vahemereni välja kiilkirjast hõivatud, olid linnriigid, sumerid olid vaid üks osa neist. Linnu on ka arheoloogileslt uuritud aegade vältel, oli u hiljemalt 26-25 saj müüridega kindlustatud, elanikkkond kümned tuhanded, linnad olid rajatud kanalite sõlmpunktidesse,linnade ümbrus viljakas ala ja linnadest eemale jäid äärepeale rohumaad, mida kasutati karjamaadena. Linnades moodustusid kesked ehitised templikompleksid.Üks neist omas ka seda astmiktemplit mida nimetati šikuraadiks.Teatud templite üks kõrguv osa nt Uri
Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja).
KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametitesse osaleda riigikaitses Mittekodanik välimaalased rentnikud orjad naised mõnel pool käsitöölised Olid kodaniku õigustest ilmajäetud kuna: neil puudus maaomand puudus sõjaline väljaõpe 2. Sparta elanikkond. ELANIKKOND SPARTIAADID – doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud, nedne tegevuseks oli sõdimine PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid isiklikult vabad, kuid poliitiliswst õigusest ilmajäetud, pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta HELIOODID – valdavalt endised Masseenia elanikud 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk
*Olulisel määral hoidsid aristokraatide seltskonda koos ka ühised pidusöögid e. sümpoosionid ühe või teise liikme majas. *Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim: ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuses ja luksuses. *See suhtumine avaldub varases kangelaseepikas ja ka hilisemas Kreeka luules. *Aristokraadid arvasid, et nende tublidud andis õiguse ka andamit koguda. 1.4 Kreeka linnriigid, nende valitsemine. (102-105) *Kreekas kujunes linnaühiskond. Linnad olid määrava tähtsusega, kuigi enamik inimesi elas maal. *Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. polis. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Suuremate poliste rahvaarv ei ületanud 30 000-40 000 inimest. *Ateena ja Sparta olid erandid. *Kõik linnriigi elanikud e. kodanikud osalesid linnriigi valimistel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.
· Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
· Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
annaabi.ee 
