Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ateena demokraatia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ateena, orjad, olümpia, aristokraadid, pidasid, alades, olümpiamängud, maadlus, erinesid, unikaalne, otsedemokraatia, eksperiment, välismaalane, kodanikuõigusi, viljatu, aladelt, veinid, tuntuks, barbarid, peremees, karistada, orjadele, rikkamad, uhked, olümpias, elise, maakonnas, olümpiamänge, vaherahu, staadioni, hobukaarikute, aladestKreeka kultuur Ateena eluolu Periklese ajal Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda.
,,Smyrna hävitamine". 800 a eKr uue rändelaine põhjustanud Kreeka poliitiliised rahutused, tõid kreeklased Itaalia rannikule ja Sitsiiliasse. Kreeklaste mõju Itaalia põliselanikele on märkimisväärne. Euboea saarel linnas Kymi asunud Kreeka kolonistid, tõid endaga kaasa tähestiku, mille hiljem roomlased omastasid ning täna on tuntud see ladina tähestikuna. Kreeklaste kolooniad Itaalias tuntud kui ,,Great Hellas" või Suurem Kreeka(,,Greater Greece"), pidasid vastu sajandeid ja Vana-Kreeka varemed seisavad siiani tõendiks Kreeka linna rikkusest ja tugevusest. Kreeka kultuuri ja tsivilisatsiooni elemendid säilivad siiani Lõuna-Itaalias Imera külades, kus kohalikud räägivad siiangi Kreeka murdes. Teised kolooniad loodi Musta mere, Adriatika mere, Põhja-Aafrika rannikule, Korsikale, Hispaania ida kaldale ja väike kauplemispunkt Inglismaale. Pimeduse aastad
Sparta elanikkond jagunes kolmeks: 1) spartiaadid toorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega, nende põhiliseks tegevuseks oli sõdimine. 2) perioigid endised Lakoonika elanikud, kes spartiaatide poolt alistati. Nad olid küll isiklikult vabad, kui poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamist ja vajadusel minema sõtta. 3) heloodid olid endised Messeenia elanikud, kes muudeti orjadeks. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Ateena Sparta Kus asus ? Milliseid Kesk Kreekas. Atika Lõuna Kreekas, maakondi hõlmas ? maakonnas. Messeenia ja Lakoonika. Kes moodustasid Vabad meessoost Sparta keskuse ja kodanikkonna ? põliselanikud. lähisümbruse elanikud ehk
Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: • Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Kodanikud ja mittekodanikud • Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele maakaitseväe põhimõttel moodustatud sõjaväes ja muretseda
merekoletisi ja palju muid olevusi. Sel ajal kui Odysseus otsis teed tagasi koju üritasid hulk mehi Odysseuse naise Penelopega abielluda. Kui Odysseus oma kodusaarele saabus tappis ta kosilased. Kreeklaste kuulsaim kangelane oli Herakles. Herakles oli hästi tugev ja juba väiksest peale kägistas ta kaks madu kes teda tappa olid üritanud. Need maod saatis talle kallale jumalanna Hera. Vanemaks saades rändas ta mõõda kreekat ringi ja saatis korda erinevaid vägitegusid. Doorlaste ülikud pidasid Heraklest oma esisiaks. Herakles Kreeka jumalad Alguses oli jumal Chaos. Ta sünnitas Gaia ehk maa. Gaia sünnitas endale mehe Uranose. Gaia ja uranos sünnitasid Kronose ja Rheia. Kronose ja Rheia ühised lapsed olid Zeus (kreeka taevajumal ja ühtlasi ka peajumal. Tema käsutuses olid piksenooled, Hera (zeusi õde ja ühtlasi ka abikaasa. Hera oli abielude kaitsja), Hestia (zeusi poolõde, kodukolde ja ohvritule
majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säilinud).Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraatlikule kuulajaskonnale. Ka tähtsal kohal oli lüürika. Kreeka lüürika avab meile suurepäraselt aristokraatide allusuhtumist ja maailmavaadet. teatri vallas: Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva.etendused
Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud materjalid 15.
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud
3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö,
Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa
Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega
„Ilias“ on seega eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Ka „Odüsseia“ keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peategelane kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odysseus nad halastamatult. Hilisemad kreeklased pidasid „Iliase“ ja „Odüsseia“ autoriks pimedat laulikud Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei osata öelda, kas Homerose-nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas „Ilias“ ja „Odüsseia“ on ühe ja sama või mitme autori looming. Kuid sellest hoolimata nimetatakse
8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse.
Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra. Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast evis majanduses suurt tähtsust karjandus
............. 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32
oli kohapeal ellu viia Vaarao korraldusi, koguda makse ja sõjaväge. Riigi kõrgeima preestrina nimetas vaarao ametisse preestrid. Kõrgemad väepealikud nende hulka võis kuuluda lihtinimene. Kirjutajad kontrollisid töötajate tegevust. Paljud neist olid pärit lihtrahva hulgast. Enamik egiptlasi olid talupojad. Kuna maa kuulus vaaraole, tuli umbes pool saagist ära anda. Käsitöölised töötasid ülikute lossides ja templites, ning pidid täitma kindlaks määratud kohustusi. Orjad olid endised talupojad, käsitöölised või võõramaist päritolu sõjavangid. Eluolu ja perekond Lk. 27 2.2. Egiptuse usk Jumalad Jumalaid oli 700. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi. Mõned oli pühad loomad või linnud. Tavaline oli jumalate samastamine. Egiptlased ei muretsenud sellepärast, kuidas usust aru saada põhiline oli jumalaid austada ja karta. Päikesejumal Ra oli maailma looja ja esimene valitseja. Hiljem hakati teda samastama Amon'iga.
seaduse ees võrdsed. Oli kolm klassi: · Avilu- mees ehk vaba kodanik. Kui tema vastu sooritatakse kuritegu, siis kehtib printsiip silm silma vastu ehk nö võrdsus · Muskenu- seisus, kes jääb vaba kodaniku ja orja vahele, aga täpselt pole teada, mis ta ikkagi on. Tõlgitud kui paleesõltlased, st ei olnud majanduslikud sõltumatud. Nende vastu pandud kuriteo kohta kehtis valuraha. · Wardu- orjad, inimesed, kes kuuluvad kellelegi. Kahjutasu tuleb maksta nende omanikule. Edasi tulevad omandisätted, renditingimused, võlasätted, võlaorjus (max 3 aastat), sõjameeste kaitse ja sotsiaalsed tagatised neile, kahjutasud halvast oskustööst tehtud kahjustustele, sätted mis puudutavad perekonda. Abielu oli leping, kus naine kui kaasavara liikus ühe pere alt teise pere alla. Tegu pole jumaliku lepinguga. St naine läheb isa kontrolli alt mehe võimu alla. Abielu võib lahutada mees
· Kõrgem võim (mitte piiramatu, pidi arvestama ülikutega) kuningal, kes oli ühtaegu ka ülempreester. Jumalaga samastamist ei olnud. · Preesterkonna ja kuningate suhted olid olulised kohal riigi juhtimisel. Tsikuraadid (astmiktemplid). Sumerte aja ühiskonda kutsutakse tempelühiskonnaks preestrid juhtisid kõike. Hierarhia : · Kuningas, Preester. · Kodanikkond (sõjavägi) · Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil).
savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) 4. Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
Egiptusele oli allutatud Nuubia; 1650 eKr tungisid Niiluse deltasse Aasiast hüksoslased Keskmise riigi lõpp · Uus riik 1550-1075 eKr algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav jõud; alistati Palestiina ja Süüria, Nuubia oli veel nende käes; Egiptus oli suurriik, rohkem avatum; võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid haaremites tõid kaasa uusi kombeid; valitseja kõrval elukutseline preesterkond rikkalikud annetused templitele olid suurendanud preestrite mõjuvõimu, valitseja ei suutnud neid enam oma tahtele allutada; Ülem- Egiptuses kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik · Hilis-Egiptuse periood 1075-525 eKr võimul olid mõni kord välismaised valitsejad; endised tavad · Pärsia periood 525-332 eKr
riigi/riikide stabiilsus, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks. Mõlemad sõltusid Niilusest, Eufradist ja Tigrisest ning nende äärde rajatud niisutus- ja kuivenduskanalitest. Egiptuse oli väga stabiilne riik. Mesopotaamia sõltus aga suuresti ka teda ümbritsevatest aladest kuna looduslikke tooraineid oli vähe. Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke. 2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu
Kreeka), Vanaaja seitse maailmaimet: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Kehakultuur vanades tsivilisatsioonides. Valitseva klassi riigikaitsjad õppisid: loomulikke liikumisviise (jooks, hüppamine, rohimine) rakenduslikke liikumisviise (ujumine, jahtimine, ratsutamine) sõjaks spetsiaalselt vaja (sõjavankri juhtimine, maadlus, mõõgavõitlus) sõjatantsud ja rituaalid Riigid, kus oli palgaarmee ja sporditi meelelahutuseks: veeprotseduurid ja saunad, massaaz, jahtimine, pallimängud vähese kehalise liikumisega tegevused Mesopotaamia: Kõige varasem(al 4200 a. eKr) kõrgkultuur (sumeri kultuur) Assüüria: Sõjaliselt tugev riik. Kehaline kasvatus allutatud sõjalistele eesmärkidele, füüsiline vastupidavus kõrgel kohal. Leitud bareljeef ,,krooli" ujuvate sõjameeste kujutisega.
· Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. · Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) · Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr · Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg · Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) · Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) · Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. · Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas.
• Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas.
annaabi.ee 
