Maailma arengut mõjutas rahvusluse areng ja levik. Tekkisid võimsad rahvusriigid. Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle, nimetatakse seda sovinism. Sovinism ehk marurahvuslus. Sovinism õigustas imperialismi teket.(Püüd saavutada maailmas suur mõjuvõim) Vähemarenenud maad muudeti tooraine baasideks. Euroopa suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomandus) 20 saj. Algul kogu maailm jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suurriigid olid väga huvitatud oma asumaadest. Imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumite väljakujunemine. 20 saj. Tekkisid koloniaal riikide vahelised vastuolud.Vabad maad said otsa. 1914 elas üle poole koloniaal maades. Suur huvi oli aafrika maade vastu. 1900 umbes 94% Aafrikast koloniseeritud. Suurt huvi tunti ka aasia,hiina ja india vastu. Rahvusvahelised suhted 20. saj algul. 19 saj lõpus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalisi plokke. 1 . kolmikliit (saksamaa,itaalia,austria-ungari)
Oma majandusliku ülemvõimu maailmas oli aga kaotanud Raskeks koormaks osutus USAle tekkinud võlg Briti ettevõtetes kasutati vananenud tehnikat, söe kasutamine elektritööstuses oli kallis ja see tõi kaasa kriisi söetööstuses Kriisi ületamiseks vähendati kaevurite palku, suleti kaevandusi, töölised saadeti tänavale Briti söekaevurid Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis Tänu asumaadest sisseveetava tooraine madalale hinnale langes ka briti kaupade hinnad, mis tõstis nende toodete konkurentsivõimet Oma majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist Briti impeerium Briti impeerium oli 1920. 1930. aastail endiselt maailma suurim riigiühendus Emamaa suhted asumaadega olid keerulised Inglased olid hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega Suhted teiste dominioonidega lahendati 1931. aastal Westminsteri statuudiga Westminster Abbey
64 aastaseid 3'099'913, 65-69 aastaseid 2'675'249. Migratsioon on 2 % . Aasta kohta on 132'000 immigranti. Sisserändajad elavad Suurbritannias peamiselt tööstuspiirkondades. Nendeks on peamiselt juudid, hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. Saare elanikest moodustavad 85%inglased, 10% sotlased ja 5% kõmrid. Ühendkuningriik on koduks ka erinevatele sisserännanute kogukondadele peamiselt endistest asumaadest: Kariibi mere saartelt, Indiast, Pakistanist, Bangladesist ja Aafrikast. Suurima linnastumusega riigid on näiteks Suurbritannia, Iisrael, Austraalia ja Rootsi, kus linnades elab üle 80% nende riikide kogurahvastikust. Suurbritannia on Infoajastu linnastumise etapis. Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Inglismaa, Wales, Sotimaa (kokku Suurbritannia) ja Põhja-iirimaa. Kõrgeim mägi on Ben Nevis Sotimaal (1 343m).
Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Kaotatud territooriumitel moodustasid sakslased umbes 54,3% rahvastikust ning see tõi kaasa etnilised probleemid. Alsace Lorraine läks rahulepingu tingimuste kohaselt tagasi Prantsusmaale, Taanile pidi Saksamaa loovutama Põhja-Scheswigi, Poolale Pommeri ja osa Sileesiast, Leedule Klaipeda ning Tsehhoslovakkiale Sudeedimaa. Saksamaa pidi loobuma oma asumaadest, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Kolmas karistuse punkt oli sõjaline piirang. Saksamaa ei võinud omada lennuväge ega allveelaevastikku, tanke, lahingulennukeid ega raskeid kahureid, samuti kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa armees võis olla kuni 10 000 meest ning vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Võitjariigid said õiguse okupeerida Reini jõe vasaku kalda, mis jäi nende käsutusse kuni 15 aastaks
maksis ning kokku tuli ainult sõja käikudeks. Kuningal oli vaja alalist sõjaväge, mida saab koguaeg kasutada ja millele toetuda. Algselt moodustasid alalise sõjaväe sõdurid kellele maksti palka ja hiljem teenistus kohuslased st kes värvati sõjaväkke. Selle tulemusena ei moodustunud sõjavägi enam aadlitest, mis tõttu võis seda suurendada. 5) Millised olid merkantilistlik majandus poliitika iseloomulikud jooned? -eesmärk tuua riiki raha sisse - asumaadest tuleb tuua tooraine sisse, see ümber töödeldes ja kallilt maha müüa. - riik peab toetama sadamate ja teede rajamist kaubandust lihtsustades 6) Millal ja miks algas Liivi sõda ning kuidas jaotati ja kelle vahel Eesti ala peale Liivi sõda? Liivi sõda 1558-1583 Liivi sõja ajendiks tuleb ,,Tartu maks" 16 saj Eesti ala jaguneb: Rootsile- Põhja-Eesti Poolale Liivmaa Taanile Saaremaa 17. saj esimeses pooles loovutavad Poola ja Taani alad Rootsile ning alates 17.
Koolides keelati religioosne kasvatus. Kirik lahutati riigist. INGLISMAA: Kolooniate valitseja. Tööstusharud: laevatööstus, keemiatööstus, elektroonikatööstus, terasetööstus. Aeglase arengu põhjused: 1.Tohutu suur siseturg 2.Ei pidanud rakendama uut tehnikat. Toodeti vana tehnikaga. 3.Ing. sõltus välismaisest toodangust 4.Suur kapitali väljavedu kolooniatesse. Kapitali paigutati asumaadesse, sest seal oli odav tööjõud Nõrgad küljed Ing. - kasumid, mis asumaadest tulid, kasutati luksusteks jameelelahutustekskorra hoidmiseks oli vaja suurt laevastikku Kahe parteiline süsteem: ·konservatiivid - koloniaalpoliitika peab olema tugev. Turgu püüdsidkaitsta kõrgete tollitariifidega. ·liberaalid - vabakaubanduse kaitsjad. Mõlemad tunnistasid, et Sak.võib-olla Ing. ohtlik ja kõigutada suurt Briti impeeriumi ·tööerakond Victoria, Eduard III , George V. ITAALIA: Tööstuslik areng oli aeglane.
osariikidest. 50ndate keskel käivitas Nehru ulatusliku industrialiseerimisprogrammi, kutsus appi NSVL'i ja Lääne-Saksamaa. Kuna indiast rasketööstusgiganti ei saanud, suunati jõud põllumajanduse kaasajastamisele. Nehru suri 1964 ja 1966 sai peaministriks tema tütar Indira Gandhi. Ta jätkas üldjoontes oma isa poliitilist joont, kaldudes sellest mõnevõrra vasemale. See kajastus ka väga soojades suhetes Moskvaga. Jaapan.Teisest maailmasõjast sai Jaapan kasu.Sõja kaotus vabastas ta asumaadest ja üle jõu käivatest sõjalistest ambitsioonidest ning tõi kaasa sunniviisilise demokratiseerimised (tänu 1952.aastani kestnud USA okupatsioonile). Tulemuseks oli Jaapani majandusime, mis oli maailmaajaloos ainulaadne.Jaapanlaste majandusime sai alguse 1950.a. keskpaiku,kui sõjapurustused olid likvideeritud ja infrastruktuur taastatud.Majandust soodustavaks faktoriks olisõjatööstus,mis sai ohtralt tellimusi ja tootis suuri kasumeid. Majandusime tähtsaim tõukejõud peitus rahvuslikes
sajandi jookusul? I ms järel suurenes asumaade tähtsus Euroopa riikide varustamisel toorainete ja toidukaupadega. I ms järel kaotasid Saksamaa ja Türgi oma koloniaalvaldused Aasias ja Aafrikas. Kolooniatest said ajutised mandaatmaad, rahvaste liidu kontrolli all. Iseseisvust koloniaamaad ei saavutanud. Pärast II ms olid Euroopa riigid nõrgenenud, koloniaalimpeeriumid hakkasid lagunema ning Aasia ja Aafrika asumaadest said iseseisvad riigid. Tekkivaid uusi riike püüdsid suurriigid oma mõju alla saada. Noorte riikidega sõlmiti majanudslikke ja poliitilisi kokkuleppeid, mis neid suurriikidest sõltuvaks muudaksid. Sellist poliitikat nimetati neokolonialismiks. 2 Kordamine ajaloo kontrolltööks 17
koguväärtust Võrdle ja iseloomusta eesti eri piirkondade majandusarengut Linnale majanduses on esikohal töötlevad ja teenindavad majandusharud, maal aga põllumajandus ja metsandus. Majanduslikult arenenuim piirkond on Põhja- Eesti . areng on kõige aeglasem Kagu-Eestis sest sealne rahvastik vananeb kõige kiiremini. 3 maakonda Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa annavad enim SKT Millist rolli on euroopa majanduse arengus mänginud asumaad Asumaadest said koloniaalmaad hinnalist toorainet millest sai valmistada väärtuslike kaupu. Rikkaimad riigid olidki koloniaalmaad Kus asub euroopa majanduse tuumikala? Miks? Euroopa majanduse tuumikala asub Kagu- ja Kesk Inglismaa, Holland, Belgia, Saksamaa ning Prantsusmaa kirdeosa. See asub neis piirkondades sest seal asuvad suured linnastud
(miinipildujad, moodas sidevahendid, kalvikud, mürgigaas) · Kolmikliidu eesmärgid: a) uute kolooniate saamine b) Saksamaa soovis purustada Prantsusmaa, et kehtestada võim euroopas. c) Itaalia soovis kaitsta end Prantsusmaa rünnakute eest. · Antanti eesmärgid: a) Prantsusmaa soovis vähendada Sakamaa ülemvõimu euroopas. b) Venemaa soovis vallutada konstantin Oopoli ja Türgi. c) Inglismaa liitlane Jaapan oli huvitatud Saksamaa asumaadest Aasias. · Sajandi vahetusel astus USA jõuliselt maailma võimu konkurentsi. · Soovis vähendada eurooplaste mõjuvõimu Lõuna-Ameerikas. · Tähtsaim partner euroopas oli Inglismaa · Suurriikide vahelised kokkuleped mõjusfääride jagamisel viisid maaima I MS lävele. · Eriti ohtlik olukord oli baklani ps. · Türgi nõrgenemine andis balkani rahvastel vabandemiseks. · Vm. Toetas türgi vastast liikumist · 1912
ka kriisiaastatel. 11. Millised parteid olid võimul Suurbritannias 20.sajandil? Kelle poolt tõrjuti kõrvale liberaalid ja miks? 20.sajandil olid võimul konservatiivid ja Leiboristlik Partei ehk Tööerakond. Leiboristid tõrjusid liberaalid kõrvale tänu valimisõiguste laiendamisele. 12.Mis moodustasid Briti impeeriumi? Briti impeeriumi moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. 13. Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest? Dominioonid olid peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus, kuid riigipeana tunnistati Inglise kuningat. 14. Millised riigid võitlesid aktiivsemalt oma iseseisvumise nimel? Iirimaa ja India 15. Majanduse tõusu põhjused Prantsusmaal. Tänu võidule liideti riigiga rikas tööstuspiirkond Elsass-Lotring. Majandust edendasid ka reparatsioonimaksud. Varasem põllumajandusmaa oli muutunud võimsaks
1929. aastal. Tööstustoodangu väärtus langes ligi 30% alates 1929. aastast kuni 1931. aastani. Kriis oli äärmiselt raske ka talupoegadele, põllumajandussaaduste väärtus langes 47% võrra. Tunduvalt vähenes ka väliskaubanduse käive. Tööstustegevuse vähenemisega kaasnes tööpuuduse suurenemine. 1931. aastal oli riigis peaaegu 3 miljonit töötut. SUURBRITANNIA MAJANDUS Suurbritanniat mõjutas kriis vähem, kui USA-d või Saksamaad, sest inglastel olid toeks asumaad. Tänu asumaadest sisseveetava tooraine hindade langusele muutusid odavamaks ka Inglismaal toodetud kaubad, mis tõstsid nende konkuretnsivõimet. Kuid ka seda suurriiki vaevas üha kasvav töötus. 1931. aasta suveks oli töötuid juba 2,8 miljonit (28% töövõimelisest elanikonnast). Alates kriisi algusest (1929) kuni languse lõpuni (1933. aastani) vähenes riigis tööstustootmine 18%. Osad tööstusharud, näiteks malmitootmine, olid väga suures
jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. · Belgiale, Prantsusmaale, Taanile ja Poolale tuli loovutata maa-alasid; Poolale loovutatud ala nimetati 1920.-1930. aastatel "Poola koridoriks", kuna see tükeldas Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George,
jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. · Belgiale, Prantsusmaale, Taanile ja Poolale tuli loovutata maa-alasid; Poolale loovutatud ala nimetati 1920.-1930. aastatel "Poola koridoriks", kuna see tükeldas Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George,
Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid. Oli lubatud 100 000 vabatahtlikku maaväelast ja 15 000 mereväelast. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks, ta pidi võitjatele reparatsioone ehk hüvitusmakse maksma. Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni (Reini jõe vasak kallas + 50 km paremkallast), kus Saksamaal ei tohtinud olla vägesid ega kindlustusi. Peale Saksamaa pidid teisedki kaotajad paljust loobuma
Ülekaalu sai föderalistlik suund, mille puhul riigi osad säilitasid autonoomia. 10) Selgita, miks sai võimalikuks orjakaubandus? Sest Aafrika hõimud olid vaenus ja neil oli suur huvi Euroopa kaupade vastu. Valged kaupmehed hakkasid tühise hinna eest ostma neegerorje. 11) Selgita Hispaania ja Portugali näitel, mis oli koloniaalpoliitika eesmärkideks? Miks takistati kreoolide rahvastiku teket? Kuidas seda tehti? Koloniaal poliitika eesmärkideks oli Ameerika asumaadest võimalikult suure tulu saamine (majandus ja territoorium) Kreoolide rahvastiku teket takistati kuna kardeti ,et nad lõpuks tahavad oma maad. Neil piirati Hispaanlaste väljarändamine ameerikasse , kõrgeid ametikohti jagati vaid lühikeseks ajaks , õhutati tülisid jne.. 12) Mille poolest erines lihtrahva maailmapilt haritud kõrgklassi omast? Haritud kõrgklassi jaoks tekkis barokk ning nad ei uskunud nii väga enam jumalasse.
,,Hiilgav isolatsioon" välispoliitikas- Võimalus maailma suurpoliitikasse sekkuda kohustusi võtmata. Briti koloniaalimpeerium- *19.saj sai Inglismaast suurim koloniaalriik - Briti impeerium *Vallutatud oli India, Austraalia ja Uus-Meremaa *Asumaade laiendamine Aasias ja Aafrikas. Lähis-Idas võeti enda kontrolli alla Suessi kanal (ühendustee Indiaga) *Asumaadest saadi odavat toorainet ja sinna veeti oma kaupu *Poliitika asumaade suhtes oli erinev 1) briti saartelt pärit inimestega asumaad- Kanada ja Austraalia- said dominioonideks ehk omavalitsusega aladeks ( oma parlament, valitsus, seadused, kohus ) Riigipeaks oli Inglise kuningas. 2) üldiselt hakati asumaade valitsemisel tuginema kohalike suguharude võimuladvikule
rohkem ettevõtteid. Enim on areng pidurdunud Kagu-Eestis, sealne rahvastik vananeb kõige kiiremini, võrreldes muu Eestiga on seal kõige suurem põllumajanduses hõivatute osatähtsus. Linnade majanduses on esikohal töötlevad ja teenindavad majandusharud, maal seevastu põllumajandus ja metsandus. 49. Millist rolli on Euroopa majanduse arengus mänginud asumaad Tööstusele vajalikku toorainet hangiti oma kolooniatest ehk asumaadest 50.Kus asub Euroopa majanduse tuumikala? Miks Sinises banaanis(ulatub Inglismaalt üle Madalmaade ja Saksamaa Põhja-Itaaliani), sest sellel alal elab väga palju inimesi. Kõige tihedama asutusega piirkond, rohkesti suurlinnu, umbes 110miljonit elanikku. 51. 3 tootmistegurit: loodusvarad, tööjõud, kapital 52.EL(Euroopa Liit)- põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. (Reisimisvabadus, tollimakse, piirangud, ühine raha Euro. Eesti
vanglas - kuigi sõjategevuse tõttu ei jõudnud Saksamaal asuv jaam käiku minna, ei suutnud britid kindlaks teha, kas Mosleyd on ohtlikud rahvuslikule julgeolekule või mitte. Mõned ajaloolased on väitnud, et kui Mosley oleks õigel ajal poliitikast tagasi tõmbunud ja täielikult meediaärile pühendunud, oleks temast võinud saada päris korralik ettevõtja. 1947. aastal moodustas Mosley Union Movementi, mis toetas Suurbritannia integreerumist Euroopasse ning oli vastu kolooniatest ja asumaadest tulenevale immigratsioonile. Kuigi ta üritas veel kahel korral (1959, 1966) parlamenti pääseda, ei õnnestunud see tal enam. Sir Oswald Mosley suri 1980. aastal. Kokkuvõte Kuigi ajaloolased ja ühiskonnateadlased loevad sõdadevahelise Suurbritannia fasistlikke liikumisi ühtedeks intellektuaalsemaks ja sümpaatsemaks Euroopa samaväärsete liikumiste seas, ebaõnnestus fasistlike ideede laiem levik Albionil. Võib avaldada imestust, miks isegi Briti
soomusidiviis esialgu tegevuseta. Esimest korda astus de Gaulle lahingusse alles 1940.aasta mais.Pärast seda kutsuti de Gaulle sõja- ministri asetäitjaks. 17.juunil 1940 , kui oli ilmselge et Prantsusmaa sai lüüa , põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale , kus ta rajas 18.juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis , mille nimi oli Vaba Prantsusmaa.Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsusmaa kolooniad Aafrikas , kui suur osa Prantsusmaa asumaadest jäi endiselt Vichy võimu alla. Kui Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud , toetas de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ja esines tihti raadios, tänu selle saavutas de Gaulle Prantsusmaa rahva hulgas tuntuse ja poolehoiu.Kui Suurbritannia vabastas Prantsusmaa 1944.a valiti de Gaulle ajutise valitsuse juhiks ning pärast seda ka korduvalt Prantsusmaa presidendiks. Charles de Gaulle sünd 19
juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Lahingusse astus 17. mail 1940. Mai lõpus kutsuti de Gaulle Prantsusmaa sõjaministri asetäitjaks. 17. juunil 1940, kui oli ilmne, et Prantsusmaa on sõja kaotanud, põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale, kus ta rajas 18. juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis, mille nimi oli Vaba Prantsusmaa. Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsuse kolooniad Aafrikas, ent suur osa Prantsuse asumaadest jäi endiselt Vichy valitsuse võimu alla. Ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud, toetas de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas laialdase tuntuse ja poolehoiu. Kui Briti-Ameerika väed suvel 1944 Prantsusmaa vabastasid, sai de Gaulle ajutise valitsuse juhiks. Montgomery-20.-27. märts Montgomery väed murdsid läbi Marethi liinist. Dwight Eisenhower- rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik
samal ajal said eksportida demokraatiat Ladina-Am. riikidest. Niiet see oli kahe otsaga asi. Ühelt poolt jätsid mulje, et vaid aitavad majandust parandada, teisalt olid neil aga enda huvidmängus. Kuna La.-Am. riikides oli USA- vastased meeleolud, tuli USAl eriti kaval olla. Aga Ladina-Am. struktuuriline ühekülgsus oli riigid madalseisu viinud ning abi oli vaja. Seal tuli mängu uuuuusaaaaaaaa yea:D lk 73 1.Jaapani edu põhjused pärast II MS´i. - sõja kaotus vabastas Jaapani asumaadest ning sõjalistest ambitsioonidest - sõja kaotus tõi neile kaasa sunniviisilise demokratiseerimise, mis sai teoks täna USA okupatsioonile - Jaapani majandusime - Jaapanit ei koormanud raske riiklik sõjaline eelarve - avatus uutele ideedele ning leiutistele - elektroonikatööstus õitses no pmst kõik oli lill japside jaoks 2. Indoneesia jaoks tähendas diktaatorlik reziim pahempoolse terrorireziimi kehtestamist, Hollandi kapitalil
7...........................................................................................................11. septembri katastroof 10...............................................................................................................Sõda terrorismi vastu Sissejuhatus Ameerika Ühendriikide ajalugu erineb paljude teiste maailma riikide omast, sest riik kui selline tekkis Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania ja teiste koloniaalriikide asumaadest. See tähendab, et Ameerika Ühendriigid on erinevate kultuuride segust sündinud. Ja need kultuurid jäävad Ühendriikide ajalugu mõjutama ühel või teisel moel. Kultuurilised ja rassilised erinevused on kutsunud esile palju probleeme ja tekitanud palju pingeid, mis mängisid minevikus suurt rolli. Clintoni ajajärk Ameerika poliitika on sageli hämmastanud välisvaatlejaid, eriti eurooplasi, kes arvavad, et
Maailma finantskeskuse kandumine USA-sse, - tööstustoodangu kasv 20%. Oli maailmas juhtkohal terase (40% maailma toodangust)- ja naftatootmises (60%) ning autotööstuses ( 85%). Prantsusmaal - majanduses- kiire areng, kujunemine põllumajandusmaast tööstusriigiks: traditsiooniliste moekaupade tööstus ja uued tööstusharud: autod, keemia, masinaehitus, ehitustööstus. Põhimõtteline muutus kapitalivoogudes: mitte enam maalt välja, vaid investeeriti kodumaal või kasutati asumaadest tooraine hankimiseks. Ehitustööstuse arengut soodustas vajadus taastada 10 sõjas kannatanud departemangu. Saadi tagasi Alsace ja Lorraine - Prantsusmaa tõusis rauamaagi hanke poolest esikohale Euroopas Suurbritannia kaotas I ms järel juhtriigi positsioon: - Võlg USA-le ja seega rahamaailmas kaotatud liidripositsioon, turu kahanemine kuna sõja ajal olid selle hõivanud USA, Kanada ja India; ekspordi osa maailma ekspordis kahanes 1913.a. 31%-lt 1937.a. 21%-le.
5 Sest britid kasutasid võõramaised tooraineid ja nende hinna langus alandas ka Suurbritannias kaupade hindu, tänu sellele said nad edukalt ja odavalt toodangut edasi müüa ka kriisiaastatel. 3. Mis iseloomustas Suurbritannia siseriikliku elu? Seadusi võttis vastu parlament ja nende täitmist korraldas valitsus peaministriga. Teine peamine erakond oli Tööerakond peale Liberaalide. 4. Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest? Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. 5. Seleta mõistet Briti impeerium? Selle moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. Neil on oma seaduse- ja elukorraldus. 6. Mis aitas kaasa Prantsusmaa majanduse tõusule pärast Esimest maailmasõda? Majandust aitasid edendada uued maavarad, võidetud aladelt. Siis ka reparatsioonimaksud. 7. Miks olid prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised?
istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja Jaapan jäid asumaadest ilma. Suur kolmik ei arvestanud väikeriikide huvidega. Keskriikide esindajaid rahuläbirääkimisele üldse ei kutsutudki. Kui läbirääkimised olid läbi, sunniti neid sõjajõu ähvardusel lepingule alla kirjutama. Kõige raskemad tingimused suruti peale Saksamaale Versailles' rahuga. Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit, selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikide vahelisi tülisid ja et arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd.
pääsemist Jaapani turule. Väga suur sõltuvus naftaimpordist. Rahvusvaheliste pingete allikaks on tohutu suur väliskaubanduse ülejääk. Rahandust koormab halbade laenude suur osa. Jaapan impordib: mineraalväetisi, määrdeaineid, toiduaineid, tööstusseadmeid, toorainet. 5.1. Jaapani majandus pärast II maailmasõda Paradoksaalsel kombel sai Jaapan Teisest maailmasõjast isegi kasu. Sõja kaotus vabastas ta asumaadest ja üle jõu käivatest sõjalistest ambitsioonidest ning tõi kaasa sunniviisilise demokratiseerimise, mis sai teoks tänu 1952. aastani kestnud USA okupatsioonile. Tulemuseks oli Jaapani majandusime, mis oli veelgi võimsam kui sakslaste oma ja on maailmaajaloos ainulaadne. Ka jaapanlaste majandusime sai tuule tiibadesse 1950. aastate keskpaiku, kui sõjapurustused olid likvideeritud ja infrastruktuur taastatud. Üheks majandust soodustavaks
ÜRO organisatsioonidele taastus Euroopa demokraatlike riikide majandus kiiresti. Peagi jõudsid Põhjamaad heaoluühiskonda. Ameerika Ühendriigid loobusid isolatsionismist ja hakkas aktiivselt liitudes tööd tegema takistamaks kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina (senaator McCarthy järgi), mis kujutas endast kampaaniat kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannia kaotas oma koloniaalimpeeriumi. Enamik asumaadest astusid siiski Briti Rahvaste Ühendusse, seega Briti valitsus säilitas mingisuguse mõju kolooniates, mida teised emamaad ei saavutanud. Prantsusmaal mõisteti Esimese maailmasõja kangelane Teise maailmasõja ajal Vichy valitsuse juht Petain surma. Vastupanuliikumise juht Charles de Gaulle moodustas Ajutise Valitsuse. 1946 aasta referendumil kiideti heaks uus põhiseadus, mille järgi oli uus riigikord parlamentaarne vabariik. Uus põhiseadus aga ei võimaldanud poliitikal Prantsusmaal
Paljud viisid oma raha Prantsusmaalt välja, kartuses, et lõpuks frank siiski devlaveeritakse ja nad kaotavad raha. (Smitha: 1998) Järelikult Prantsusmaa finantspoliitika pigem süvendas kriisi Prantsusmaal, kui leevendas seda. 21 2.3.3 Suurbritannia Suure Depressiooni ajal Suurbritanniat mõjutas kriis vähem, kui USA-d või Saksamaad, sest inglastel olid toeks asumaad. Tänu asumaadest sisseveetava tooraine hindade langusele muutusid odavamaks ka Inglismaal toodetud kaubad, mis tõstsid nende konkuretnsivõimet. Kuid ka seda suurriiki vaevas üha kasvav töötus. 1931. aasta suveks oli töötuid juba 2,8 miljonit (28% töövõimelisest elanikonnast). (Adamson et al 2003: 69) Alates kriisi algusest (1929) kuni languse lõpuni (1933. aastani) vähenes riigis tööstustootmine 18%. Osad tööstusharud, näiteks malmitootmine, olid
24. oktoobril 1929a hakkasid suurinvestorid kiiruga oma aktsiaid müüma. Paanika viis aktsiahinnad alla ja seda nimetatakse mustaks neljapäevaks. 29. oktoobril toimus must teisipäev. Ameerika ärimehed hakkasid Euroopast oma raha ära tooma. Algas ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon. Majanduskriisis kannatas kõige rohkem Saksamaa. Kui USA pärast börsikrahhi oma raha Saksamaalt välja viis sattus Saksa majandus katastroofi äärele. Tänu asumaadest sisseveetavale toorainele muutusid odavamaks Inglismaal toodetud kaubad. Suurbritannia rakendas tollibarjääre. 1932a sai USA presidendiks Franklin Delaone Roosevelt. Ta esitas kriisist väljumise kava, mida hakati nimetama Uus Kurss. Lähtuti majandusteadlase John Keynes´i õpetusest- Riik peab rasketel aegadel aktiivselt majandusse sekkuma. Tööpuuduse vähedamiseks korraldati ühiskondlikke töid. Farmeritele hakati maksma toodangu vähendamise eest
Nende varemel tekkis rida uusi rahvusriike. Endise vene keisririigi küljes eraldunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Venemaal aga jäi kehtima enamlaste nõukogude võim. Esijalgu nim. riiki nõukogude Venemaaks, hiljem nõukogude liiduks. Austria-Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari keisririik, Tsehhoslovakkia vabariik ja Jougoslaavia riik. Saksamaa pidi loovutama 8ndiku oma territooriumist ning loobuma asumaadest. - 15 - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Eestlased I maailmasõjas: a)sõja sündmused Eestis b)Eestlased sõjaväes 2. Veebruari revolutsioon Venemaal ja Eestis. 3. Autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. (30. märts) 4. Sõja tegevus Eesti pinnal. 5. Oktoobripööre Eestis. 6. Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis. 7. Saksa armee üldpealetung. 8. Päästekomitee moodustamine. 9. Iseseisvuse väljakuulutamine. 10
elukutsete esindajaid. · Linnakirjanduse kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos ''Rebaseromaan'' ???3.Ameerika Ühendriikide sünd · Konkistadoorid- 16. Saj Florida · Paljud lahkusid Euroopast usuvaenamise pärast · Koloonia- ümber asunute elupaik · Suur suremus 50% · Kolooniates olid juhtivatel kohal inglased ja prantslased · New York 1626 asutasid hollandlased · 1763 jäid prantslased ilma oma Põhja-Ameerika asumaadest · Quebeci provints prantsus keelne · 18.saj keskpaik Am idarannikul 13 kolooniat · Põhja pool kujunes farmerlus olulised aktiivsus ja ettevõttlikkus · Lõunas suured istandused · Lõuna poolsed pooldati kuningavõimu, põhjas vabariiklik · Plantaatorid · 1775 2mln +0,5 musta · 1775 aprill kokkupõrge Lexingtoni Forti juures · 1773 Bostoni teejoomine · 1776 Philadelphia kontinentaalkongresspoliitiline iseseisvus
1941. a Etioopia vabanes, kuigi vahepeal oli riigi keiser põgenenud Londonisse ning pidanud ka kõne Rahvasteliidus, ennustades prohvetlikult ette, et tema riigi saatus tabab ka Euroopa riike ning viimased peaks Etioopiale appi tulema. 1945. a toimus Aafrikas Pan Aafrika V kongress, kus initsiatiiv läks afroameeriklastelt aafriklastele. Seal arutati ka tõsiselt juba neegrite riikide iseseisvumise võimalikkust. Seal osales 200 delegaati, kes esindasid erinevaid organisatsioone Aafrika asumaadest ning nende peamine eesmärk oli aafriklaste poliitiline organiseerimine. Aafrika vabadusvõitlust mõjutas demokraatlike liikumiste kasv arenenud maades 1940. aastate teisel poolel ning iseseisvusliikumise edusammud Aasias (India, Vietnam jt). Esirinnas oli Aafrika mandril Põhja-Aafrika riigid 1950. aastatel, Egiptus oli seda 1922. a juba teinud. Liibüa järgnes 1951. a, Egiptuses toimus Ühendkuningriigi kontrolli vastane riigipööre 1952. a, 1954
jõgede olemasolu: Rhone Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisla, Dnepr, Doonau, Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine'i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis- ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine. Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20. sajandi keskel, on neil Euroopaga säilinud keelelised, kultuurilised ja majandussidemed. ((Foto: EyjafjallajöHulli vulkaanipurse 2010. aasta aprillis. Vulkaanist paiskunud tuhapilved häirisid mitu nädalat lennuliiklust.)) Küsimused 1. Iseloomusta Euroopa geograafilist asendit ja piire. Kuidas iseloomustab geograafiline asend majandust? Too kolm positiivset ja kolm negatiivset näidet. 2
kiirendas kodanluse esiletõusu. Vaid kõige lõunapoolsemates provintsides (Artois, Hainaut) oli aadli mõju seisuslikes esindustes linnadest suurem. Põhjapoolsetes Friisimaa ja Groningeni provintsides polnudki aadelkonda ja seetõttu puudusid aadlikud ka staatidest. Madalmaade arengutaset näitas tema osakaal Hispaania Habsburgide tuludest: Madalmaadest laekus Hispaania riigikassasse kaks miljonit kuldnat aastas, samal ajal kui Itaaliast laekus miljon ning Hispaaniast ja tema asumaadest vaid pool miljonit kuldnat. Vabadusvõitlus Hispaania ülemvõimu vastu Reformatsiooni käigus jõudsid Madalmaadesse just selle radikaalsemad voolud: anabaptistid, hiljem ka kalvinistid. 1561. aastal sõnastas Guy de Bray Madalmaade kalvinistide usutunnistuse Confessio Belgica. Katoliku usk jäi aga ka edaspidi Madalmaades olulisele kohale. Ka mitte reformatsiooni suurima ulatuse perioodil ei ületanud kalvinistide osakaal isegi põhjaprovintsides enamat kui 55% elanikkonnast.
ehitusfirmad väga tugevaks ning nende mõju lisas veelgi tihe seotus poliitikutega, keda nad rahaga toetasid. See aitas kaasa fondide raha raiskamisele, sest sündis mitmeid ilusaid, kuid täiesti ebaotstarbekaid ehitisi, mille järelkajaks võib pidada praegu jalgpalli EMiks seitsme uue staadioni ehitamist, mida rahvasuus kutsutakse valgeteks elevantideks. Jose Milhazesi sõnul ei ole see kaugeltki juhus. "Kui vaadata ajalukku, siis millele on meie katoliiklik maa asumaadest ja eriti Indiast kokku kahmitud varad kulutanud? Eks ikka uhketele kirikutele, ausammastele ja pidudele." Professor Amaral peab kahetsusväärseks, et fondide raha ei kasutatud õigel ajal hädavajalike reformide tegemiseks. Tema sõnul tulnuks rohkem anda koolitust tööjõule, mille kvalifikatsioon on madal ja tootlikkus jääb ELi arenenud riikide omast maha kuni 40. Selle põhjusteks on ikka veel 15 täiskasvanute kirjaoskamatus ning ülikehv koolisüsteem, mida Portugalis kõik kirusid.
Kes milliste mõtete ja lootustega, jääb igaühe enda teada. Ja need vähemtaibukad jäid ka oma mõtete ja lootustega." Sõelseppa premeeriti ta enda sõnul teenetekohaselt kriminaalkoodeksi hea painduva paragrahviga, mis ta külmale maale toimetas. Lisaks varasematele emigrantidele lisandus Teise maailmasõja käigus eksiili üle 70 tuhande eestlase, kes oma ajakirjandust vajasid. Oluline on märkida, et pagulas- eestlaste väljaanded levivad asumaadest kaugemale ka teiste asumaade piires. Alljärgnevalt väike ülevaade asumaade kaupa. Eesti ajakirjandus paguluses Rootsi Esimene maa, kus legaalne eesti ajaleht teoks sai, oli Soome. Detsembris 1943 hakkas ilmuma "Malevlane", toimetusse kuulusid Voldemar Kures ja Valev Uibopuu. Malevlast ilmus 33 numbrit, 1944. a septembris ilmumine lõpetati, kuna eestlased pidid Soomest lahkuma (soomlased andsid eesti pagulased venelastele välja).
annaabi.ee 
