Mesopotaamia ühiskond · Linnriigi keskuse ümber oli maapiirkond · Pidevate tülide pärast linnriikide vahel ümbritsesid neid varasest ajast müürid · Keset linna asetses astmiktempel tsikuraat · Templitel ja preesterkonnal juhtiv osa · Aja jooksul läks võim kuningate kätte · Vabad kodanikud talupojad, käsitöölised võisid osaleda rahvakoosolekutel Mesopotaamia ajalugu Ajaloo võib jaotada nelja ossa: - Sumeri riik - VanaBabüloonia - Assüüria - UusBabüloonia Hoolimata pidevatest vallutustest arenes Mesopotaamia kultuur pidevalt edasi. Sumeri linnriikide ajajärk Umbes 3500 eKr tekkis Sumeri kultuur · III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas · Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid · Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad. Sellest sai alguse Akadi dünastia. (2334 2193 eKr)
alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra
Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur
Naised: ihu kollane, riided valged, juuksed mustad. Vaarao kujutamine oli jumalik. Pinnakunst maal, reljeef. Egiptuse poos: nägu külgvaates, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad: pinnaline, varjud puudusid, hele/tume üleminekud puudusid. Ruumilisust vähe: ülemises reas kujutati tagapool toimuvat. Vaenlane alistatud ja jahiloomal oda läbi. 2. Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond Sumer 3000 -2334; linnriigid, väepealikud; leiutasid ratta, piltkirja, Gilgames Akad 2334; sulatasid sumerid endasse; Sargon oli kuningas; kiilkiri, keele areng Vana-Babüloonia 1792 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria 9. 7. saj; Assorlased; vallutati palju (Iisrael & Egiptus); regulaararmee Uus-Babüloonia 626 -539; Nebukadnetsar 2.; Paabeli torn; Semiramise rippaiad Kahe jõe vaheline ala. Astmiktempel tsikuraat. Linna kaitsejumala austamiseks. Templid ja preesterkonnad olid olulised. Aja jooksul läks rohkem täthsus kuninga kätte
Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnasid ümbritsesid müürid, linna keskuses kõrgus kaitsejumala tsituraat ehk
3. Keskmine riik : · 2000 eKr 1650 eKr. · Nomarhhid maakondade valitsejad. · Teeba tähtsaim usukeskus. · Elukutseline sõjavägi. · Allutati Nuubia põhjaosa. 1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased. 4. Uue riigi periood : · 1550 eKr 1075 eKr. · Välise võimsuse hiilgeaeg. · Palestiina ja Süüria allutamine. · Thutmosis III tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus. · Sõda Hetiitidega. Ramses II sõlmis rahulepingu, mille kohaselt Palestiina jäi Egiptusele, Süüria aga loovutati. Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest.
· Detailne ettekujutus elus pärast surma: elasid samamoodi edasi · Akadi suurriik 2340-2160 a eKr valitseja Sargon vallutas sumeri linnriigid ning rajas suurriigi. Semiidid. · Hauatagune elu oli ainult siis, kui olid peetud matuserituaalid · Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr- kuningas Hammurapi · Talitluse juurde kuulus ka naiste nutulaul ja lõppes peiedega vallutas Mesopotaamia ja rajas suurriigi.Lasi koostada seadustekogu. · Maalingud seintel kujutasid stseene lahkunu elust · Assüüria impeerium 934-609 a eKr pealinnadeks Assur ja Ninve,
· Valmistasid pilliroost punutisi, samuti kasutati pilliroogu ehitamiseks, kütteks, kariloomadele allapanuks · Saviga vooderdati ehitisi. Savi oli ehutusmaterjal, kirjutumaterjal, tarbeesemete valmistamiseks (savinõud) Sumerid ja semiidid: Mesopotaamia põhjaosas elavad semiidid(juudid) võtsid järk-järgult üle sumerite kultuuri (kiilkirja).Nende osatähtsus Mesopotaamia elanikkkonnas suurenes pidevalt ning nad sulasid sumeritega ühte. Sumerid kadusid ajaloost ja ka nende sõltumatud linnriigid hääbusid. Sumeri kultuuri edasiarendajaks said semiiid, sumeri keel jäi püsima usulistes kombetalitustes, kirjanduses ja teaduses. Mesopotaamia pärast sumereid III aastatuhande teisel poolel eKr tekkisid suurriigid, millele allus kogu Mesopotaamia ja sageli ka naaberalad. Akadi riik rajati 24.saj-l eKr semiidi soost valitseja Sargon II poolt (oli leidlaps). Oli esimene impeerium. Lagunes varsti, kuid akadi keel jäi kauaks kasutusele.
Mesopotaamia võimsaim riik kuni Hammurabi Uus-Babülooniani. Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. VANA-ASSÜÜRIA riik tekkis 20. sajandil Mesopotaamia põhjaosas. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samisi-Adadi valitsusajal. Ta vallutas lääne pool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse. 1758-55 alistas Babüloni kuningas Hammurabi Assüüria Babüloni ülemvõimule. MARI RIIK Mesopotaamia loodeosas oli olnud arvestatav jõud juba III aastatuhandel. Allus seejärel Akkadile ja Uri III dünastiale, mille languse järel taastas oma sõltumatuse. U 1900 tuli Maris võimule amoriidi dünastia. Mari kuningaloss on üks silmapaistvamaid losse Mesopotaamia ajaloos. Mari kuningas pidasid oma naabervalitsejatega kirjavahetust, see kõik on kiilkirjas tahvlitel. 1750.-ndatel purustas Hammurabi Mari
Vana riik 2650 · Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg. 2100 · Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. eKr · Giza püramiidid ja Sfinks. Keskmine riik 1950- · Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast. (pln Teeba) 1650 · Asevalitsejate tähtsuse kasv. eKr · Allutati Nuubia riik ulatus 2 kärestikuni. Uus Riik 1550- · Välise võimsuse hiilgeaeg Thutmosis III vallutas 1075 Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni. eKr · Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber. · Sõjad hetiitidega. Hilis-Egiptus 1075 · Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao) 525 eKr ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid). 3. Egiptuse ühiskonnakorraldus kujutas hierarhilist püramiidi: A
Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende
Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kiš) – linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel – tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri – kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende
Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. Hammurabi vallutas kogu Mesopotaamia, Vana- Babüloonia suurriigi rajaja, 6. kuningas
o Kirjandus hümnid jumalatele, surnute raamatud, ilukirjandus - Sinuhe jutustus Mesopotaamia · Looduslikud olud - Mesopotaamia - jõgedevaheline maa, Tigris ja Eufrat, kuivus (lõunas), niiskus (põhjas, mägede lähedal; suudmealadel), vajadus maad niisutada ja kuivendada, loodusvarad: savi, pilliroog, suhteliselt avatud - vajadus kivi, puidu järele; kultuurikontaktid ja konfliktid; püsivat ühtset tugevat riiki ei kujunenud, rahvad- sumerid päritolu?, semiidi rahvad · Põhiperioodid- o Sumeri linnriigid u 3000-2340 e.Kr, palju linnriike, võeti kasutusele kiilkiri, ei tekkinud ühtset riiki, sumeritepäritolu pole teada o Akadi suurriik 2340-2160 e.Kr, Sargon I vallutas olulised Sumeri linnriigid, semiidid o Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 e.Kr, Babüloonia kuningas Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia, Hammurapi seadused, riigi
Semiidi päritolu valitseja; pärines sumeri riikide põhjapiirilt. Tõusis Kisi kuningaks, purustas seejärel Lugalzagesi väed ja allutas kogu Sumeri. Talle allus ka Elam ja tema valdused olevat ulatunud Pärsia lahest Vahemereni. Rajas riigi uue pealinnana Akkadi (Agade) linna mis andis nime kogu tema riigile. Riigikeeleks sai akkadi keel varaseim teadaolev semiidi kirjakeel. Samas püüdis Sargon muganduda Sumeri traditsiooniga, määrate muuhulgas oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps (2260 2223); sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist ja taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad kindlad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal (2223 2198) nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. 22. sajandil domineerisid Mesopotaamias Iraanist pärit gutilased, keda hilisem pärimus kujutas vägivaldsete sissetungijatena
kirjutusmaterjaliks. Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt. See sundis mesopotaamlasi juba oma kõige varajasemal ajalooperioodil suhtlema naaberaladega. Olles välismaailmale avatud, tuli siinsetel aladel kannatada ka sagedaste sissetungide all. Samas levis Mesopotaamia enda tsivilisatsioon laialdaselt naaberpiirkondadesse. Võib öelda, et sealne tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi. AJALOOLINE ARENG. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks on sumerid, kes pisut varem kui egiptlasedki - IV aastatuhande lõpuks eKr - jõudsid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. · u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega · u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk) ja Akadi riik. Gilgames, maailma vanima eepose prototüüp elas 27.saj eKr. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutuseks oli kiilkiri ja suurte templite tsikuraatide ümber rajatud linnad
teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra
linnad. Sumeri linnriigid-igal linnriigil oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristkülikukujuline astmiktempel e. tsikuraat. Olid templid ja preesterkond, neile kuulusid maavaldused, kus tööd tegid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks võim kuninga kätte;kuningas oli eelkõige sõjapealik. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud-sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Sumerid sulasid ühte semiidihõimuga;semiidi keel tõrjus sumeri keele välja. Sumerite panus:rahvas, kes alustas ajalugu, nad panid aluse niisutuskanalite, kuivendusüssteemidele, linnade ehitus ja kindlustus, esimesed kirjapandud seadused, vanimad kirjapandud luuletused, Gilgamez-vanim eepos;vanim raamatukogu.Riigid Mesopotaamia alal pärast sumereid:Akadi riik, mille rajas 24 saj. eKr semiidi soost kuningas Sargon, tema riik lagunes varsti;Uue impeeriumi nn. Vana-
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja
ka vahetuse koordineerijana. Ei ole selge, kas sellised laialdased suhted tähistasid ka Uruki hegemooniat, arvamusi on nii poolt kui vastu. 3. aastatuhandet kuni 24. sajandini peetakse klassikaliseks linnriikide ajastuks. Uruk läbib teatud languse ning on vaid üks paljudest linnriikidest. Seda aega nim varadünastiliseks perioodiks. Kujuneb välja klassikaline kiilkiri sumeri keeles. Protokiilkirja järgi öeldakse, et alates selle tekkimisest 34-33 saj eKr on Lõuna-Mesopotaamias elanud sumerid (sest klassikaline kiilkiri on üheselt välja kasvanud protokiilkirjast). Sumerid on Lõuna-Mesopotaamias üsna isoleeritud rahvas. Põhja-Mesopotaamias on semiidid, kes võtsid kiilkirja üle 3. aastatuhande keskel eKr, põhjapool oli ka Eelam, mis võttis kiilkirja üle (kuid nende keel ei ole suguluses sumeri ega semiidikeeltega). Sumeri linnade toponüümid ja ka mitmed sõnad on pärit mingisugusest teisest keelest (ei semiidi ega eelami), selle järgi võib eeldada, et sumerid ei ole 7
valitsejad. 21. sajandil oli 0lulisim nende seas Uri linn, mille sumeri päritolu valisejad (nn Uri III dünastia) koondasid mõneks ajaks terve Mesopotaamia lõunaosa oma võimu alla. Semiidi keel hakkas järkjärgult sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Nii elanikkond kui ka riikide valitsejad olid nüüd valdavalt semiidid. Kuid sumeri keel püsis kultuurkeelena veel enam kui tuhat aastat, ka siis, kui teda igapäevases elus enam ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik 1792 1595 eKr XVIII sajandil eKr vallutas Eufrati keskjooksul asuva Baabüloni linna (Bab-ilani tähendab akkadi keeles taeva väravat) valitseja Hammurapi (1792 1750) taas kogu Mesopotaamia koos ümbruskonnaga, rajades nii uue suurriigi. Sumerite seadusandlikku tsaditsiooni lasi ta koostada pea kõiki eluvaldkondi hõlmava seadustekogu ja püstitada see kivisse raiutuna kõigis oma riigi tähtsamates linnades. Vana-Babüloonia riik purustati hetiidi sissetungijate poolt 1595 eKr.
Korrapäratud üleujutused. lõunas kuivus, põhjas mägede lähedal niiskus vajadus maad niisutada ja kuivendada niisutus- ja kuivendussüsteemid loodusvaradeks savi ja pilliroog savitsivilisatsioon avatud piirkond kaitsesüsteemid Põhiperioodid: Sumeri linnriigid ~30.-24. sajand eKr (~3000-2340 eKr) Semiidi suurriigid Akadi-suurriik ~24.-22. sajand eKr (~2340-2193 eKr) Vana-Babüloonia 18.-16. sajand eKr (1792-1595 eKr) Assüüria 14.-7. sajand eKr (934-609 eKr) Uus-Babüloonia 7.-6. sajand eKr (626-539 eKr) Sumerite päritolu ja ühiskonnakorraldus: Sumerite päritolu on teadmata. Valitsemisvorm oli monarhia. Ühiskond hierarhiline: preestrid (alguses olid valitsejad preestrid, kuid hiljem kandus võim üle kuningatele), kuningad ja vabad kodanikud 2 Semiidi suurriikide valitsemine:
3. Keskmine riik : · 2000 eKr 1650 eKr. · Nomarhhid maakondade valitsejad. · Teeba tähtsaim usukeskus. · Elukutseline sõjavägi. · Allutati Nuubia põhjaosa. 1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased. 4. Uue riigi periood : · 1550 eKr 1075 eKr. · Välise võimsuse hiilgeaeg. · Palestiina ja Süüria allutamine. · Thutmosis III tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus. · Sõda Hetiitidega. Ramses II sõlmis rahulepingu, mille kohaselt Palestiina jäi Egiptusele, Süüria aga loovutati. Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest.
Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süüriasse ja Palestiinasse. Assüüria rahvastikupoliitika. 12. Iisraeli viimased kuningad ja Samaaria langemine. Küüditamine ja selle tagajärjed. 13. Lõunariik Juuda kuni kuningas Hiskija valitsusajani. Üldiseloomustus, tähtsamad sündmused ja valitsejad. Kokkupuuted Iisraeliga. 14. Kuningas Hiskija valitsusaeg ja tegevus. Sisepoliitika.
Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise. 3000 at lõpuks ja II at alguses Hiina tsivilisatsiooni teke. Eraldatud tsivilisatsioon (Huang He) 2000 at II poolel käis Induse kultuur alla. II at lõpul algas klassikaline India tsivilisatsioon ülestõus. Idamaade kombed Aleksander Suur vallutas Idamaad.Ta suri 323.a Kreeklased pidid tuttavaks saama Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuripärandiga. *Berosos- preester, pani kirja kreeka keelse Babüloonia ajaloo.Pole säilinud,alles vaid fragmendid. *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid,mõjukas. Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks.Seda kasutatakse ka tänapäeval *Diodoros- Sitsiliast pärit kreeklane, elas Augustuse ajal. Tema kirjutas I Maailma Ajaloo.Kompilatsioon,eri allikatest.Peaaegu pool säilinud. *Eusebios- kristlane.4 saj I poolel, pani kokku Maailma ajaloo kronoloogia, kus dateeris kõik ära.Aabrahamist alates
kirikute jms sisseõnnistamine. IV Preester- usuelu korraldaja koguduses, jumala ning inimese vaimulik vahemees, koguduse hingekarjane. Ülesanded: jagada sakramente, korraldada jumalateenistusi. PILET 4 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsioonide eripära sh riigi/riikide stabiilsus, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks. Mõlemad sõltusid Niilusest, Eufradist ja Tigrisest ning nende äärde rajatud niisutus- ja kuivenduskanalitest. Egiptuse oli väga stabiilne riik. Mesopotaamia sõltus aga suuresti ka teda ümbritsevatest aladest kuna looduslikke tooraineid oli vähe. Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu
elulugu) Mesopotaamia usund(tänapäeva Iraagi aladel) Mseopotaamia tähendab jõgedevaheline (Tigris ja Eufrat). Mesopotaamia on maailma tsivilisatsiooni häll ning ala nimetatakse viljakaks poolkuuks kuna vihmapüüdev mäestik moodustab soodsad tingimused põlluharimiseks ja seega ka linliku kultuuri tekkeks. Põlluharimine sai Mesopotaamias alguse ~10 000 eKr. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad olid sumerid, kelle tsivilisatsiooni hiilgeaeg jääb 3. at eKr. Nad elasid tänapäeva Lõuna-Iraagi aladel. Sumerite tähtsus ajaloos: Esimesed, kes töötlesid vaske Võtsid esimesena kasutusele ratta Leiutasid ja kasutasid kiilkirja, mida tehti savisse kiiluga Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kis) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli kaitsejumal. Sumerite kõrval elasid mitmed teised rahvad, sh. semiidid.
said inimene ja jumal suhelda Ohverdamist mõisteti jumala toitmisena Tseremoonia viisid läbi preestrid neid oli erinevaid astmeid ja järke Tsikuraat levinuim kultusehitise tüüp 1teise peale laotud platvormidest ehitis, kuhu üles lähevad trepid Kujutas müütilist maailma mäge Ka tsikuraat oli vahendaja inimeste ja jumalate vahel Inimesed said astmetelt minna üles jumalatele lähemale, jumalad said tulla mööda astmeid alla inimestele lähematele Esimesi hakkasid püstitama sumerid Lambaid ohverdati, maks ennustusvahend Pazuzu kuulsaim deemon, deemonite pealik/kuningas, tema kujutisi palju säilinud Soetati majja, sest arvati, et kui kujutis on majas, siis ta ise ei tule Erinevalt Egiptuse religioonist huvitas mesopotaamia religiooni vaid siinpoolsus. Sealpoolsuse olemasolus ei kaheldud, aga see polnud inimese jaoks midagi ihaldusväärset Surres läks inimene maa alla, seal oli läppunud, pime, tolmune, surnud vegeteerisid seal maa all edasi
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia
Isegi kloostrites säilitati ladina autoreid. Antiikkultuur tõlgituna säilitati selektiivselt, säilis see, mis peeti kõige olulisemaks. Kultuuri koorekiht säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga paremik. Fragmendid- tsitaadid varasemate autorite teostes. Idamaad- Vana testament on arvestatav allikas. Herodotos- andis ülevaate Aasia riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised tutvustused, linnad ja kombed. Berosos- kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse valitsejad kr. Ajal. Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste. Rosette kivi, 3 keeles kivi
tähestiku esimesi tähti. Barbarid – Vana-Kreekas ja Vana-Roomas nimetati barbariteks võõramaalasi, kes rääkisid tundmatut keel, eelkõige germaanlased. Sõna „barbar“ tulenes kreeklaste jaoks arusaamatust põrinast – bar-bar. Tänapäeval tähendab barbar metsikut, toorest, harimatut inimest. Babüloni rippuvad aiad - Üks antiikaja seitsmest maailmaimest oli Babüloni rippuvad aiad, mis arvati olevat ehitatud Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal. Rippaedade tegelik asukoht on tänini kindlaks tegemata. Uuema hüpoteesi järgi rajati rippaiad Assüüria kuningas Sanheribi tahtel Niinivesse. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu
Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega. 3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
