Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine)
RSSi levikule on kaasa aidanud ajaveebide suur populaarsus, sest RSSvormingus kokkuvõtted on mugav vahend operatiivse info saamiseks huvipakkuva lehekülje muutmisest. Viimasel ajal on RSSi üha rohkem hakatud kasutama ka meeskonnatöövahendites paljusid meeskonnaliikmeid puudutava info edastamiseks. Tavaliselt koostatakse uudisvoog (inglise keeles RSSfeed) internetilehekülje või mõne muu seotud allika muutumisel automaatselt. ASJAAJAMINE Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja
1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. · Dokument - mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse
Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu..............................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3
Tsiviilseadustiku üldosa seadus- kes on füüsiline ja kes juriidiline isik (eraõiguslik ja avalik õiguslik juriidiline isik, kuidas neid lõpetada), Töölepingu seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Vabariigi valitsuse seadus, Äriseadustik. asjataja.blogspot.com Rahvusarhiiv- dokumendihalduse ABC (testid) Asjaajamiskorra ühtsed alused 1. peatükk ÜLDALUSED 2. jagu Asutuse asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavad nõuded § 2. Üldised nõuded (1) Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; 2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; 3) dokumentide kiire ringluse; 4) dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; 5) dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; 6) tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli;
Mooduli nimetus KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS Teema „Asjaajamine ja dokumendihaldus. Töötamise õiguslikud alused“ arvestuse kordamisküsimused. 1. Asjaajamise ja dokumendihalduse erisused. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamine - tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendihaldus - tegevused dokumendi-süsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks Nimeta riiklikud õigusaktid, mis reglementeerivad dokumenditöö korraldust organisatsioonis. Organisatsiooni tegevusi mõjutavad nõuded, mis tulenevad paljudest õigus- ja muudest normatiivaktidest: Seadused (AvTS) Vabariigi Valitsuse määrused (nt AÜA) Ministri määrused ja käskkirjad
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.
c)Usaldusväärsus- dokument ei ole võltsitud, on tõene. d)kasutatavus- dokument, mida saab välja otsida, esitada ja interpreteerida. Dokumentide vahelised seosed sisaldavad infot, mida vajatakse toimingute mõistmiseks, mille käigus dokumente loodi ja kasutati. e)täpsus, vastavus, täielikkus- dokument peab veatult kajastama seda, mida edastati, otsustati või tehti. Dokument peab toetuma tegevust, millega ta on seotud või mida ta tõendab. 2. Asutuse asjaajamise eesmärgid- Iga asutus jälgib, et : *tema tegevuse käigus jäädvustataks tõene info (peaks olema selge, et ei saaks mitut moodi arusaada) *info oleks piisav asutuse tänaste kui ka tuleviku vajaduste jaoks *info säiliks piisavas mahus ja nii kaua kui seda vajatakse *info peab olema kergesti leitav ning vajalikul kandjal ja sobivas vormingus kättesaadav. 3. Asjaajamisega seotud standardid ja õigusaktid- 1)EV ST 3-92 Haldusdokumentide
Juhtnöörid olid antud ka dokumentide liigitamise aluste, dokumentide loetelu koostamise ja kehtestamise kohta. Põhjalik ülevaade oli tehtud erinevate toimikute moodustamine korra kohta. Dokumentide säilitamise korra kohta sai samuti detailse kirjelduse, kus oli äratoodud arhivaalide loetelu koostamise etapid, säilitamise eesmärgid, toimikute arhiivi üleandmise kava, arhivaalide arhiivi üleandmise kava ning arhivaalide hävitamise kord. Asjaajamise üleandmise korra kohta sai samuti täpse juhendi, kuidas toimida. Järelduseks saab öelda, et Pärnu Linnavalitsuse asjaajamiskord on väga põhjalik ning ma arvan, et ka reaalselt kasutuskõlblik. Kuna ta on aga väga pikk ja detailne, võib tekkida probleem kõikide asjade meeldejätmisega. Siiski on positiivne, et on loodud ühtne asjaajamiskord, mis jätab minimaalselt ruumi mitmetimõistmisteks. Ülesehitus oli samuti asjakohane ning loogiline, kuid
1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4 Dokumendihalduse korraldus 12 4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad 17 4.3
Kontaktandmeteväljal kujundatakse informatsioon plokkidena (kirjasuurus 8-10), sest see on kasutajasõbralik. AMETIKIRI 1. Ametikiri on kiri, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Ametikirja saajaks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. 2. Ametikirjad trükitakse kahes eksemplaris: originaal ja ärakiri. 3. Ametikirja tekst peab olema konkreetne, lühike, täpne, keeleliselt korrektne ja üheselt mõistetav. 4. Ametikirja tekst trükitakse 1-2 rida allpool pöördumist plokkstiilis ainsuse III-s või mitmuse I-s pöördes. (OÜ Kevadlill soovib tellida; soovime tellida) 5. Kirja loetavust mõjutab tekstis esiletõstetud sõnade hulk ning esiletõstmise viis, sest kui pilt on liiga kirju, on loetavus halb. 6. Kirja loogilised osad on sissejuhatus, probleemi esitus ning lõppkokkuvõte. 7. Ametikirja liigid on algatuskirjad ning vastuskirjad
võimaldab kiiret otsingut; võib esineda korraga mitmes vormingus; võib salvestada erinevatele andmekandjatele; juurdepääsuks mitmeid viise (nt. monitor, kuvamine seinale); sõltuv riist- ja tarkvarast. Digitaaldokumendi eelised · Lihtne leida infot ja dokumente mistahes tunnuste järgi. · Lihtne edastada. · Lihtne kopeerida. · Võtavad vähem ruumi. · Loomisel võimalik kasutada malle ja planke. · Lihtne taaskasutada. · Asjaajamisprotsesside automatiseerimine. Asjaajamiskord Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; 2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; 3) dokumentide kiire ringluse; 4) dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; 5) dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; 6) tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli;
Märgukirjale ja selgiustaotlusele vastamise seadus Haldusmenetluse seadus Töölepingu seadus Avaliku teenistuse seadus Raamatupidamise seadus Keeleseadus Karistusseadustik Äriseadustik Arhiivieeskiri Asjaajamisekorra ühtsed alused EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus EVS 8821-1:2006 Kiri Organisatsiooni dokumendisüsteemi alusdokumendid: Tänapäeval puutuvad dokumentidega kokku kõik organisatsiooni töötajad, kes peavad teadma oma kohustusi, ülesandeid ja õigusi dokumentide haldamisel. Juhtkond kehtestab õigusaktidega kõigile organisatsiooni töötajatele täitmiseks kohustuslikud dokumentide haldamise alusdokumendid: 1. Asjaajamiskord esitab nõuded organisatsiooni dokumentide haldamisele
Kirja saajaks võivad olla nii arvutused kui trükitakse vähemalt tehes eksemplaris : originaal kirjaplangile ärakiri valgele paberile Kiri tohib sisaldada ühte põhiprobleemi või biimuut. Siis on kirja kergem registreerida ja toimiku panna. Kirja loetavat mõjutavad lausete ja lõikude pibused. Pikkades lausetes kaob mõte ning väga lühikesed laused muudavad teenindus ja.... Kirjaliigid : algatuskiri asjaajamine, probleemid, soovid, küsimused. vastuskiri koostamisel tuleb meeles pidada, et alati tuleb täita seosväli ( Teie) kuhu trükitakse algatuskirja kuupäev ja viit. Vastused küsimustele tuleb vormistada nende esitamise järjekorras. NB! E kirjas tuleb kõik üleliigne ära kustutada. Alles tohib jätta ainult küsimused. Vastamise tähtajad: Kui on tegemist uue äripartneriga või vastusekoostamine on lihtne tuleks kiri saata teele 48 h jooksul. Ekirjale 24 h jooksul
pakutav võimalus suhelda firma klienditeenindusega teenuste keskkond internetis, mis võimaldab kliendil ise endale teenust tellida või osutada (näiteks pankade internetipanga programmid) Igas teeninduskanalis on oma spetsiifika, kuid põhitõed - teeninduskompetentsus - kehtivad kõigis. Telefoniteenindaja puhul ei pöörata tähelepanu niivõrd töötaja visuaalsele ilule, kuivõrd tema hoiakule, diktsioonile ja häälele. Kirja teel teenindajal peab olema selge ja korrektne kirjalik väljendus, teadmised õigekirjast ja kirja vastavat ülesehitusest. Olenemata teeninduskanalist peab olema teenindajal positiivne hoiak ja kompetentsus ! 8 2. Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll Igas ettevõttes on kriteeriumid, milline see hea töötaja just on. On ameteid, kus töötaja rahulik melanhoolne püsivus on väga oluline hea tulemuse saavutamiseks, samas müügitöö peale selline inimene ei sobiks
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................10 8. ÜLEVAADE PRAKTIKA KÄIGUS TÄIDETUD TÖÖÜLESANNETEST ....... 12 9. KOKKUVÕTTED JA JÄRELDUSED ....................................................18 10. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKMATERJALID ........................... 20 11. LISAD 11.1
........................................................................ 5 1.1.2. Tooted ............................................................................................................ 6 1.1.3. Kvaliteet ......................................................................................................... 7 1.2. Kasutatavad ressursid ............................................................................................... 7 1.3. Asjaajamise korraldus .............................................................................................. 7 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes ........................................................................................ 8 1.5. Turundustegevus ...................................................................................................... 9 1.5.1. Reklaam..................................................................................................
........................................................................ 5 1.1.2. Tooted ............................................................................................................ 6 1.1.3. Kvaliteet ......................................................................................................... 7 1.2. Kasutatavad ressursid ............................................................................................... 7 1.3. Asjaajamise korraldus .............................................................................................. 7 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes ........................................................................................ 8 1.5. Turundustegevus ...................................................................................................... 9 1.5.1. Reklaam..................................................................................................
Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatli
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatli
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatli
summeeritult. Eks igaühe jaoks on oluline/mitteoluline erinev, tee oma valik lähtudes numbrite suurusjärkudest. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Alati pead arvestama sellega, et bilanss on majandusaasta aruande ühe osana avalik informatsioon, mida potentsiaalsed kliendid ja partnerid võivad uurida. Seega, hoia oma ettevõtte visiitkaart korrektne ja arusaadav. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). TULU-KULU=KASUM Ja siin on bilansiga võrreldes teistmoodi ajamõõde kasumiaruanne koostatakse perioodiliselt, näiteks aasta 2009 kohta tervikuna, või pooleks aastaks või kvartaliks või kuuks, aga ikka viimasest kasumiaruandest kajastatava kuu lõpuni. Ning äramärkimist leiavad kauba (plekkämbrite) müügisummad, ostusummad,
· koostada ja esitada vastavad aruanded; · säilitada raamatupidamise dokumendid, arvestusregistrid ja aruanded. Kuidas seda tehakse? Seadus jätab selleks raamatupidamiskohuslasele vabad käed. Vastutab juht või omanik ja kannab isiklikku vastutust. Raamatupidamise korraldamise võimalused · pidada ise raamatupidamisarvestust · moodustada vastav (raamatupidamis-) struktuuriüksus või võtta tööle raamatupidaja · kasutada raamatupidamisteenuseid osutava ettevõtte teenuseid Raamatupidamisteenuse valiku head ja vead. Raamatupidamisteenuse kirjalik leping · fikseeritakse tööjaotus kliendi ja büroo vahel, · tööde tegemise ja dokumentide esitamise tähtajad · poolte õigused ja kohustused · tööde hind ja selle kujunemise alused · poolte kohustuste nimekiri millist infot ja mis tähtajaks vajab teenuse osutaja, et täita
Auditeerimine Aruandluse põhiprintsiibid 1) Majandusüksuse printsiip majandusüksus arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid laekus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate jt isikute varadest, kohustustest ja tehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eelduses, et raamatupidamis kohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole kavatsust tegevust lõpetada ega ka sellele vahetust. Ettevõte peab olema suuteline täitma oma pikaajalisi kohustusi ning suutma põhivara normaalselt amortiseerida. 3) Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruanded on avalikustatav info ja seetõttu tuleb esitada selliselt, et see oleks ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete lugejatele, kelle on selleks piisav eelnev haridustase(teadmised) 4) Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada kogu info, mis võib mõjutada raamatu
Auditeerimine 08.10.10 Raamatupidamise aruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgnevatest põhiprintsiipidest, mis lähtuvad rahvusvahelise arvestuse ja aruandluse üldtunnustatud põhitunnustest ja raamatupidamise heast tavast. 1) Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja muude isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal pole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Kui raamatupidamisaruanne pole koostatud antud printsiibist lähtuvalt, tuleb aruandes ära näidata rakendatud arvestusprintsiip. 3) Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruandes avalikustatav info peab olema esitatud selliselt, et on ülevaatl
Kui ettevõtte majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, on maksutamisperioodiks majandusaasta. Ettevõtte tulumaksu avansiliste maksete õiend esitatakse kohalikule maksuametile hiljemalt maksutamisperioodi esimese kuu 10. kuupäevaks ja arvelduskontolt tasutakse aasta jooksul ettevõtte tulumaksu avansilised masked asukohajärgse maksuameti kohaliku talituse pangakontole. Tumaks on ettevõtte kulu- tulimaksukulu- mis ei erine teisest ettevõtte kuludest. Maksutamisperioodi lõppedes koostab raamatupidaja ettevõtte tuludeklaratsiooni järgides tulumaksuseadusega kehtestatud korda ja leiab maksutamispioodi eest tasumisele kuuluva tulumaksu summa Potentsiaalne tulumaks on võrdne aruandeaasta kasumisele vastava tulumaksu ja tulumaksuseaduse alusel arvutatud tulumaksu vahega, seega tulevikus reaalseks muutuv kohustus. 29. Arvete vormistamise ja tasumise nõuded ning kord. Tulu teenuste müügist kajastatakse üldjuhul arve esitamisel
lahendamise käigus selguvad kavandatava müügimahu saavutamiseks vajalikud ressursid. 2. etapp ettevalmistamine 2.1. Vali ettevõtte asukoht 2.2. Vali ärinimi 2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid. 3. etapp tegevuse alustamine 3.1. Telli kauba (materjalide) varud 3.2
8 toimingud. Dokumendisüsteem asutuse dokumentide ja arhiivi haldamise süsteem, mille koostisosadeks on dokumendid, dokumendihalduse toimingud, tehnoloogia ning töötajad. Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Elektrooniline dokumendihaldus digitaalsete dokumentide ja nii digitaalsete kui paberkandjal dokumentide kirjeldavate andmete haldamine elektroonilises keskkonnas alates dokumendi loomisest kuni hävitamise või arhiivi andmiseni. Elutähtis valdkond riigi tegevusvaldkond, mille toimimine hädaolukorras on elulise tähtsusega. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab riigi julgeolekut või elutähtsate valdkondade jätkusuutlikku toimimist või kahjustab inimeste elu ja tervist
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuv
1Business Use Case diagrammid.................................................. 33 1.1.1.24.2Business Use Case 'ide kirjeldused............................................. 35 1.1.1.24.3Kontseptuaalne klassidiagramm...................................................35 1.1.1.24.4Klasside definitsioonid.................................................................. 36 1.1.1.24.5Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri):.............................36 2.2.5 Raamatupidaja pädevusala spetsifikatsioon...............................................37 1.1.1.25Pädevusalade vastutused (busines use case-id)................................37 1.1.1.26Pädevusala vajadused (busines use case-id).....................................37 1.1.1.27Pädevusalased protsessid (busines use case-id) ...............................37 1.1.1.28Pädevusala objektid (business klassid).............................................. 37 1.1.1.29Pädevusala sündmused
SISEKONTROLL JA AUDIT Õppevahend Koostaja: Viktor Arhipov TALLINN, 2018 SISEAUDITI VAJADUS JA TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara. Ettevõtete laienemine ongi peamine põhjus siseauditi tekkimisel. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. Mõte oli järgmine oldi seisukohal, et erasektoris siseauditit ei ole tarvis, sest erasektori tegevust kontrollib turg. See tähendab, kui mingi ettevõte tegutseb halvasti, siis turg ei võta seda lihtsalt vastu. Praegu rakendatak
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.
See võimaldab teil tugevdada mitte ainult oma perekonda, vaid ka äri. Rein Ruubel juhtimisvaldkonna konsultant Finantsplaneerimise OÜ Mis on ärieetika Ärieetika on üks kõige olulisematest, kuid samas ka kõige vähem mõistetud teemadest tänapäeva ärielus. Ärieetika valdkond tegeleb küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad. Näiteks, kas müügimees võiks kliendile korraldatud tootepresentatsioonil välja jätta faktid toote nigelast ohutusstandardist? Kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsustest, teades, et seda tehes tõenäoliselt klient lõpetab koostöö firmaga? Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
