...................................................................................... 17 3 1. Mis on printer? Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad (kasutatakse büroodes, asutustes ja koolides). Tavakasutajatele mõeldud printerid on tihti võimelised toetama korraga nii võrgukasutajaid kui otsekasutajaid
Arvuti kas töövahend või ajaraiskaja? Suuremal osal inimestest on kodus vähemalt üks arvuti, mõnes peres on neid isegi rohkem. Arvuti abil tehakse tööd, otsitakse informatsiooni, lahutatakse meelt ning sellest on saanud lahutamatu osa tänapäeva ühiskonnast. Kas ta on tõepoolest nii vajalik, et elu ilma arvutita oleks võimatu, või kulutab ta rohkem väärtuslikku aega? Valdav enamus firmadest kasutab arvuteid töövahendina. Sellega koostatakse lepinguid, tehakse raamatupidamist, saadetakse arveid ja tähtsa teabe saatmine on vaid ühe vajutuse kaugusel. Vahemaad on piiramatud, ühe sekundiga jõuab tähtis kiri kohale igasse maailma nurka. Ilma arvutita võib see aega võtta päevi, vahel isegi nädalaid, sõltuvalt kaugusest.
Väldi liigset üldistamist: Enamik ei kujuta elu ilma arvutita ette. Kas võib kindel olla, et ei kujuta? Suurem osa maailma rahvastikust kasvas ju üles ajal, mil arvuti oli luksuskaup. Veendu, et kirjutatu oleks loogiline: Kas võib öelda, et arvuti on ajaraiskaja? Ma arvan, et see väide on vale. Kas küsimus on väide? Parem sõnastus oleks: "Ma arvan, et sedasi väita oleks vale." Ühtekuuluvad mõtted kirjuta ühte lõiku. Veendu, et kõigil ühte lõiku kirjutatud mõtetel oleks kitsam ühisosa kui ainult kirjandi pealkiri
Kõik see teeb meie elu oluliselt lihtsamaks. Mis on põhjuseks, miks enamik inimestest seob ennast virtuaalmaailmaga. Mõtetemaailmas on kõigil omad ideaalid, kuidas õige arvuti kasutamine välja näeb. Ideaalis oskab noor oma aega virtuaal, ja reaalmaailma vahel jagada, peab eelkõige oluliseks inimestega näost näkku suhtlemist ning saab vajadusel ilma arvutita suurepäraselt hakkama. Reaalsus on aga midagi muud. Tänapäeval on noored aina rohkem aheldatud maailma, mis pesitseb pealtnäha väikese ja süütu kasti sees. Kõige suuremaks probleemiks pean seda, et ei osata oma aega õigesti jagada. Arvutis istumine on kordades huvitavam ja olulisem, kui enese harimine, oma kohustuste täitmine või suhtlemine. Kui õpilased koju jõuavad, siis esimene asi,
See on küll väga hea vahend informatsiooni kogumiseks, kuid üha rohkem noori saab arvutist sõltuvaks ning kaotab selle taga väärtuslikku aega. Ma tean, et arvuti võib sõltuvust tekitada. Arvutis on sõltuvus nagu haigus, millele ei leidu otsest ravi ja inimesed ei pruugi ise aru saada, et nad on sõltuvuses. Ma arvan, et probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Mis puutub minusse, siis ma ei saa oma elu ilma arvutita ette kujutada, sest arvuti on minu jaoks suur abiline.
Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus Arvutita ja internetita on tänapäeva ühiskonnas pea võimatu hakkama saada. Igapäevaselt kasutab inetrenti suur osa inimesi. Inimesed erinevad oluliselt arvuti ja interneti kasutamise vajaduste ja võimaluste poolest. Viimaste aastate tehnoloogia ja interneti areng on muutnud inimeste igapäevast elu ja suhteid märkimisväärselt. Arvuti ja internet võimaldavad omavahel ühenduses olla ka siis, kui see füüsiliselt võimalik pole.
Arvuteid on väga erinevaid, nii ka arvutiga kaasnevaid terviseprobleeme. Mitmed probleemid tekivad sellest, et inimesed veedavad liiga kaua aega arvuti taga ja ei liiguta ennast piisavalt. Arvuti kasutamisega võib tekkida palju terviseprobleeme, millest esijalgu ei pruugi inimestel aimugi olla. Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib meid liigselt tegelema arvutiga. Usun, et paljud tänapäeva inimesed, ka mina nende hulgas, ei suudaks olla enam ilma arvutita ja internetita. Kindlasti põhjustab arvutisõltuvus ka ülekaalu. Arvutis olles saab aega parajaks teha ja igavust peletada, aga kõik see aeg, mil me töötame arvutiga kahjustab sama aeg ka meie tervist. Kõige rohkem mõjutab arvuti meie silmi ja nägemist. Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist tööreziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua
Praegu me ei kujutaks ette elu, kui poleks olemas mobiili, et sõbrannat kätte saada või arvutit, et Windows Live Messengeris lobiseda sõpradega. Me peaksime muidu igakord kohtumise kokkuleppima ja siis omad mured ära rääkima või kirjutama kirju, mis saadetakse posti teel. Kõik see võtaks väga palju aega ja info ei kanduks enam nii ruttu edasi, kui vaja. Inimesed ei oska enam suhelda ilma arvutita. Olles arvuti taga, kaotavad inimesed võime teha vahet reaalsusel ja tegelikkusel. Inimesed on palju julgemad arvuti taga ja reaalsuses kaob julgus rääkida teistega. Kaob igasugune reaalselt sotsiaalne suhtlemine. Enam ei ole vaja õppetööks vajaliku materjali saamiseks minna raamatukokku. Piisab vaid sellest, kui teha Internet lahti, kirjutada märksõna otsingumootorisse ja vajalikku infot tuleb rohkem kui küll. Selle tulemuse loetakse vähem raamatuid, inimestel kaob
Interneti mõju meie elule Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Tänapäeva kiires ühiskonnas on leiutatud tarbeese nimega arvuti. See on muutunud meie igapäevases elus üheks kõige mõjukamaks tarbeesemeks. Ilma arvutita ei kujuta praegusel ajastul ükski inimene enda elu ette. Tänu arvutile ja internetile suudame teha kõik oma toimingud mitu korda kiiremini, kui kümned aastad tagasi. Kui meil on soov osta tarbeesemeid, siis ei pea minema selleks eraldi poodi. Selleks piisab arvutist, internetist ning mõningatest interneti lehekülgedest. Sa võid ehitada ka terve maja interneti kaudu. Enamusel meie jaoks on arvuti kui töövahend. Suhtleme inimestega ning ajame äri
avatud mitmeid tehnoloogiliselt uuenenud raviasutusi üle kogu Eesti. Meie noortel on nüüd soovi korral võimalus välismaale õppima või töötama asuda, sest riigilt võimalus saada selleks toetust. Samuti on hakanud arenema välisturism, sest juba 30 riiki Euroopas kuuluvad Schengeni viisaruumi, mis võimaldab reisida viisavabalt, ainult ID-kaardiga. 21. sajandi Eesti on hakanud tehnikavaldkonnas hoogsalt arenema. Me ei oska oma elu ette kujutada ilma televiisori, nutiseadmete või arvutita, mis on kujunenud meie igapäevasteks kaaslasteks. Pidevalt kuuleme uudiseid mõne uue tehnikavidina leiutamisest, mis veelgi meie elu lihtsustab. Me ei pea enam minema poodi, et osta ajalehte, vaid saame digilehte lugeda sümboolse summa eest oma nutitelefonist või arvutist. Ajalehe ostmisel ei pruugi meid huvitada kõik artiklid, kuid digilehes saame ise valida, millise artikli eest tasuda. Arstid ei väljasta enam retseptiravimeid
mõnda arvutimängu mängima. Muidugi on võimalik virtuaalselt raamatuid lugeda kui vaid tahtmist ja aega, selleks ongi meil e - raamatukogud. Selleks, et endale midagi osta, ei pea enam poodi minema, vaid saame kõik vajaliku soetada endale interneti kaudu, külastades e poode. Olgu tegemist siis pizza ostmise või uute talvesaabaste tellimisega. Kõik see tundub tore, kuid paraku on meie ajastul ka omad miinused. Inimkond ei oska enam suhelda ilma arvutita. Igaüks on oma arvuti taga justkui omas mullis, mängides peremeest oma tühjas valduses, oskamata ise midagi öelda või tunda. Kaob igasugune reaalselt sotsiaalne suhtlemine. Inimene on harjunud, et tal on ajastu, mil kõik on lihtne ning kaobki kõige selle sisse, kuni see ükskord kaob ning tulemuseks on abitu ühiskond, kes kuidagi muud moodi enam toimida ei oska. See, mis võiks meid tulevikus oodata, selle kohta on tehtud juba väga palju erinevaid filme.
Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest , mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme : olgu see siis Elu24 või Postimees . Aga üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati , olgugi, et me seda ise tähele ei pane . Tänapäeva inimesed ei kujuta oma elu enam ette ilma interneti ja televiisorita , kõik info ,mis maailmas toimub ,saame me üldjuhul nende kaudu . Miks me neid üldse vajame ? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita , televiisor oli luksus , mida igaüks endale ei saanud lubada , mobiiltelefonist ei osatud unistadagi . Aga võibolla oli see just miinuseks ? Mitmest allikast informatsiooni kogudes võib info tõesuses kindel olla . Samas kuulub paranoia juba nii meie igapäevaelu juurde , et erilist vahet pole, kas kuulsid juttu auhinnatud teadlaselt või klatsimoorist sõbrannalt . Ometigi erinevad meedia väljaanded räägivad erinevat juttu . Millisel väljaandel on
Milleks on sul arvutit vaja praegu ja 10 aasta pärast? Arvuti ja justnimelt internet on meie igapäevaelus väga tähtsad osad. Tundub, et ilma arvutita on kõik asjad väga väga keerulised ja info palju mittekättesaadavam.Tundub lausa, et internet on lahutamatu osa meie igast päevast. Internet muudab põhimõtteliselt igasuguse info kättesaadavaks, selle kaudu saab tellida endale mida iganes soovid - toitu, riideid, erinevaid esemeid. Mina ei suudaks küll ette kujutada, kui arvutid kaoksid järsku ära. Ilmselt oleks maailmas katastroof kuna inimesed ei oska ilma selleta enam toime tulla.
Uued tehnoloogiad ja tööstused reostavad maad. Ma ei ütle, et areng on halb asi, sest see ei ole aga seda ei saa liiga palju olla, sest alati juhtuvad vead sees olema ja see teeb maale halba. Praegu on eestlased, eriti noored arvutis üsna tihti. Inglise keel hakkab saama universaalseks ja ainult vähesed noored ei oska seda. Kõik informatsioon mida vaja saadakse internetist ja arvutiga on palju lihtsam tööd teha. Suhtlemine on lihtne läbi interneti. Raske oleksd kujutada maailma ilma arvutita ja internetita. Ma arvan, et paljud noored lihtsalt ei saaks sellega hakkama, sest nende jaoks on suhtlemine läbi msn-i või muu väga vajalik. Inimesed on sattunud sõltuvusse arvutitesse ja ei saa sellest lahti, sest arvuti hoiab endas liiga palju informatsiooni ja on vajalik igapäeva eluks. Noorte iseloom on üleüldse muutunud, sest selles ajastus, kus mina elan on muud mänguasjad, kui vanasti. Siis olid puust mänguasjad ja isetehtud, kuid nüüd on kõik
tuua kaasa probleeme sõpruskonnas, perekonnas ja töö juures. Tihtipeale ei saa arvutisõltlased ise arugi oma sõltuvusest ning nad ei oska iseennast aidata. Seetõttu on oluline lähedaste tähelepanelikkus ja õigeaegne sekkumine. Lapsevanemad peaksid jälgima kui palju lapsed arvuti taga viibivad ning vajadusel kehtestama piiranguid arvuti kasutamisel. Kuigi me elame infoajastul ning meil ei ole paljusid asju võimalik teha ilma arvutita, kuid oluline on kasutada arvutit targalt ja mõõdukalt. Mirjam-Marleen Kond MT11
Virtuaalmaailm tänapäeval ja tulevikus ning mis on selle voorused ja ohud Virtuaalmaailma kuulub praegu väga palju inimesi, see tähendab, et umbes 30 miljonit inimest kasutab iga päev virtuaalset maailma. See arv on tegelikkuses tohutult suur, kuid tänapäeval on juba võimatu ilma arvutita ja virtuaalse maailmata olla, kuna sealt saab väga palju infot ja kiiresti vajalikku otsida. Mida saab virtuaalses maailmas korda saata? Tänapäeval on paljud vanaisad-vanaemad ehk pensionärid ära õppinud virtuaalse maailma kasutamise just sellepärast, et nende lapsed või lapselapsed on neid nö tagant utsitanud. Sealt saab ju kätte ka sellist infot, mida ajalehtedes pole. See võibki põhjus olla, miks paljud enam ajalehti koju ei telli
Kuid nüüd, kuna väike õde käib ka koolis, siis vahel tulen ka autoga. Lasteaias käies oli mul vähem kui 200 meetrit minna. On toimunud suur tehnoloogia areng. Minu ema ja isa vaatasid noorena enamasti veel must- valget televiisorit ja ema mäletab, kui tema isa tõi esimese värvidega televiisori. Tol ajal ei olnud enamustel veel aastaid seda. Puudusid ka mobiiltelefonid ja arvutid, ning mina enda elu ilma telefoni ja arvutita ette kujutada ei suuda. Suure osa vabaajast veedan arvutis või televiisorit vaadates. Vanasti oli koolielu raskem kui praegu. Õpetajad olid karmimad ja õpilased tegid koolis rohkem tööd. Kui õpilasel oli kodutöö tegemata või keegi hakkas õpetajale vastu, sai selle eest joonlauaga vastu näppe või pandi nurka seisma. Kõik õpetajad teadsid peaaegu kõigi õpilaste vanemaid ja selle järgi käituti õpilastega erinevalt. Tänapäeval on asi hoopis teistmoodi. Õpetajad ei
töötasu. Tegi ka ju meie president Toomas Hendrik Ilves üleskutse „Talendid koju!“, kuid millegipärast pole andekad eriti huvitatud siia tagasi tulemisest. Vahel mõtlen ma ka sellest, et mis saab tänapäeva noortest, kes istuvad igal võimalikul hetkel arvutis, et mängida arvutimänge või surfata niisama internetis ringi. Selliseid poisse ja tüdrukuid on meeletult suur hulk, kes ei tegele mitte ühegi hobiga. Paljud ei saaks enam ilma arvutita hakkama, sest midagi muud nad ka teha ei viitsi. See mõjutab oluliselt ka nende tulevikku, sest raisatakse oma aega ekraani taga istudes, silmaring eriti ei laiene, omavahelised jututeemad ongi ainult arvutimängudest. Sellele probleemile tuleks leida kiiresti lahendus, kuid mina seda välja pakkuda veel ei oska. Mina ise arvutisõltlane pole, kuna teen palju sporti ja aega surfamiseks eriti pole.
filmi pealt hakkasid kõikide külastajate telefonid korraga sõnumeid saama. Kõik olid hämmingus ning paar sekundit peale sõnumite saamist, kõlas saalis vali pidurdusheli ning ekraanil kajastus liiklusõnnetus. Lühikese ajaga suudeti inimestele jõhkralt meelde tuletada iga sekundi tähtsus elus. Elumuutvad minutid võivad olla just need, mida kasutatakse telefoni kasutamiseks autoroolis. Kuigi me elame infoajastul ning meil ei ole paljusid asju võimalik teha ilma arvutita, on oluline kasutada arvutit targalt ja mõõdukalt.
teguri ühtaegse toime süü ,vaid seda võivad tekkitada peegeldav või pimestav ekraan,kujutuse kehv kvaliteet,sobimatud prillid,töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress,uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress,kestev kujutuse jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta ja ebaõigest kehaasendist tulenev kaela- õlapiirkonna lihaste pinge. Arvuti võib küll tekidada mitmeid erinevaid terviseprobleeme ,kuid olgem ausad ilma arvutita jääks paljud tehingud tegemata. Selle asemel,et minna näiteks linna pangaautomaati kontrollima kui palju raha arvel on ,võib seda ka teha kodus arvutiga kasutades internetti või kui tahad sõbrale kirja saata,ei pea minema kirja viima postkasti või lähimasse sidesse,kui seda saab teha kodus arvutis kasutades internetti. Arvuti on mugav kasutusvahend ja kui arvutit õigest kasutada,siis ei teki terviseprobleeme.
Saaremaa kohalikust lehest leian samuti aeg-ajalt õnnitlusi inimestele, kes on abielus olnud 25, 50 või isegi rohkem aastaid. Nad ei saaks olla koos, kui ei armastaks teineteist. Anton Hansen Tammsaare on kirjutanud: ,,Suurim õnn on armastus." Ma pean temaga nõustuma. Ükski inimene ei saa olla oma eluga rahul, kui tal ei ole ühtegi sõpra või sugulast, kes temast hooliks. Saab elada ilma rahahunnikuteta, uute riieteta, teleka ja arvutita, aga täiesti üksikuna elada ei saa. Inimesed on arad, vaid vähesed julgevad öelda välja seda, mida mõtlevad ning mõnikord jääbki armastus mõne välja ütlemata sõna taha. ,,Jevgeni Onegini" Tatjana ei taha olla õnnetu ning kirjutab oma tunded paberile. See ei ole küll tollel ajastul tavapärane, kuid Tanja otsustab erineda ning kui Oneginil oleks rohkem aru peas olnud, siis oleks nad mõlemad õnnelikuks saanud.
Shannon. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941) ja Z4 (1944) 1950ndatel võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet mitmekordselt. Üks esimestest arvutitest Tänapäevane arvuti Arvuti tähtsus Arvuti aitas kaasa suhtluse arendamisele. Arvuti abil on võimalik juhtida erinevaid objekte ja seeläbi avastada universumi. Elu ilma arvutita oleks suhteliselt keeruline, kuna tänapäeval on enamus inimeste tegevustest seotud arvuti ja masinatega. Internett Internett Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf
Tööl on arvuti eelkõige töö- ning järjest enam ka suhtlusvahend.Internetist saadava info saab kergesti kohendada oma vajaduse järgi ja seda saab saata kõikidele oma sõpradele, mis tahes maailma otsa. Arvutiga saab palju töid teha kergemini. Näiteks dokumendihaldus, ettekannete vormistamine,graafiliste kujundite loomine ja projekteerimine on vaid algus pikast loetelust, mille arvuti suudab suure vaevaga ära teha . Paljusid töökohti ei oleks ilma arvutita olemaski. Tööd, mida varem tehti suure vaevaga, saab nüüd teha lihtsalt, ilma kontorist lahkumatagi. Vabal ajal ja kodus on arvuti ülesannete loetelu samuti hiigla pikk.See seadeldis pakub võimalust enesetäiendamiseks-näiteks keeleõpe, aga samas ka info hankimine, käitlemine ja kuvamine; koduste tegemiste hõlbustamiseks-näiteks aadresside, toiduretseptide ja teiste dokumentide haldamiseks; kulude, tulude arvestamiseks; kirjade, tekstide, piltide jm
diagramm 3 13 Siin me saime teada, et kaks kolmikut küsitud inimestest arvavad, et nende päevakavas arvuti ei mängi tähtsat rolli, aga teine kolmik arvas vastupidi. See oli huvitav ja imelik asi meie jaoks. Mis rolli teie päevakavas mängib arvuti? Diagramm 4 14 See graafik näitab, et peaaegu kõik küsitud õpilastest ei saa elada ilma arvutita. See on oodatav tulemus tänapaevadel. Kas kujutate ette oma elu ilma arvutita? Diagraam 5 15 Selles küsimuses me saime erinevaid vastuseid, aga huvitav oli see, et paljud küsitud õpilastest üldse ei veeda oma aega arvutimänge mängides. Oli ka neid, kes veedavad 4 või rohkem tundi päevas
Selle tulemusena on kehtestatud loodusvarade kulutamise piiranguid, reovett on hakatud puhastama, kehtestatud on igasuguseid loodushoiu norme, millest paraku kõik kinni ei pea. Inimene oma elutegevusega reostab kõike enda ümber. Mugavus ja laiskus on muutunud tegelikkuseks, peamine, mille poole püüeldakse, on raha. Enam ei viitsita jalgsi poes käia, vaid selleks kasutatakse mõnda transportvahendit. Tänapäeva inimene ei kujutaks elu ette ilma voolava vee, televiisori ja arvutita. Inimene on sõltuv tehnikast. Kuid me kipume unustama, et oma liigse energia tarbimisega kahjustame me oma koduplaneeti Maad. Viimasel ajal on jutuainet andnud globaalne soojenemine. Inimene oma priiskava ja raiskava eluviisiga kulutab planeet Maa varusid. Süsihappegaasi hulk atmosfääris järjest suureneb, ülemaailmne keskmine temperatuur kasvab. ,,Planeet Maa" saatest olen kuulnud, et kui maakera keskmine temperatuur peaks tõusma kuue kraadi võrra, sulavad jääväljad
Corporation, mis pakkus soodsate hindadega arvutiaega, ning kuna firma ühe programmeerija laps käis Lakeside'is, jätkus Billi ja tema sõprade võimalus arvutiaega saada. Peagi aga muutus nende tegevus häkkerluseks, põhjustades pidevalt süsteemi kokkujooksmist. Poisid muutsid ka faile, mis salvestasid nende arvutiaja kasutamist. Firma püüdis lõpuks noored häkkerid kinni ning nad said mitmenädalase arvutikeelu. Poisid aga ei suutnud arvutita olla ja hakkasid kirjutama tarkvara Altairile. Altair ostis tarkvara ära ja Gates oli veendunud, et tarkvaraturg on tekkinud. Ülikool jäi pooleli ning 1975. aastal asutati Microsoft. Bill Gates oli maailma rikkaim inimene 13 aastat järjest, aga 2007 aastal möödus temast üks mehhiklane. Bill gates on tegelenud ka väga palju heategevusega ja annetanud selle jaoks mitmeid sadu miljoneid dollareid. Linnar Viik · Sündinud 26. veebruaril 1965
suundudes vasakule 13. Mida peab arvestama esitluse planeerimisel? Põhjenda! Kui suur on vaatajaskond, et teada kuidas ette kanda. Kas mahub teatud aega, nt 10min, et kuulajatel ei hakkaks igav. Kui palju infot on kirjas, kuidas esitlust võimalikult huvitavaks teha, ehk liiga palju teksti, ei pane inimesi eriti sind kuulama. 14. Interaktiivse tahvli olemus. See on tahvel mis on ühendatud projektori ja arvutiga. Arvutist edastatakse pilt projektori abil tahvlile. Arvutita saab kontrollida puudutuse või pliiatsi abil. 15. Erinevad mikrofonide tehnoloogiad- nende tööpõhimõtted ja kasutusalad 16. Milles seisneb ekraanide roll? Et pilt edastataks võimalikult arusaadavalt ja kvaliteetselt. Et kogu auditoorium näeks hea kvaliteediga pilti. Ekraaniga saavutatav efekt tagab ühtlase, ilma moonutusteta pildi, tõesed värvid, säilib kontrast ja kvaliteet. Kui on hea ekraan on võimalik raha kokku hoida projektori soetamisel. 17
Kõlarid-Nimetatakse akustiliselt kujutatud kasti monteeritud valjuhääldeid.Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Modem-On vajalik Internetti pääsemiseks. UPS-On katkematu toite allikas,mis kaitseb arvutit vooluvõrgu häirete eest ning tagab toite voolukatkestuse ajal mõnest minutist mitme tunnini. Väline kõvaketas-Võimaldab programme ja faile.Erineb tavaliselt tuntud kõvakettast ainult nii palju ,et teda on võimalik transportida ilma arvutita. Mälu-Arvutimälu on vajalik informatsiooni (programmide ja andmete) säilitamiseks. Tarkvara- Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada,mis kirjeldab samm-sammult ,mida on vaja teha Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõppeb selle sulgemisega. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: -Süsteemitarkvara -Rakendustarkvara Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise
Need seltskonnad saavad hästi läbi, kuid neil on raskem suhelda inimestega, kes pole kunagi uue virtuaalsusega kokku puutunud. Seega, virtualiseerumise vastased ja pooldajad teevad tõenäoliselt mõlemad ühe ja sama vea. Nad vastandavad virtuaalse ja reaalse. See on küll ahvatlev tee, kuid viib meid lõputute jaburate arutluste rägastikku. Üks võimalus on käsitleda virtuaalset hoopis reaalsuse laiendusena, mitte selle aseainena. XXI sajandil on raske elada ilma arvutita, seega peaksid kõik tundma ka virtuaalse suhtlemise kultuuri, aga enamasti on meilisuhtluse etikett kaine mõistusega tuletatav. Teate ju, kuidas tuleb suhelda klientidega silmast silma kohtudes või telefoni teel vesteldes. 3 Kasutatud materjalid: "Virtuaalse suhtlemise kultuur" "Mina internetis" www.bioneer.ee http://et.wikipedia.org www.google.com 4
imelikku värki. Mina olen selline inimene , et mina lähen arvutisse siis kui mul on midagi vaja teha , midagi kindlat vaja teha , mul ei ole sellist vajadust , et ma peaksin arvutis istuma tunde päevi nädalaid või isegi kuid. Mina lähen arvutisse näiteks siis kui mul on selleks vajadus ja kui mul on selleks võimalus , ma usun , et ma ei ole ka selle pärast selline arvuti sõber , et ma juba väiksest peale olen kasvanud ilma arvutita ja ma olen oma elu jooksul väga vähe arvutit kasutanud. Umbes viis aastat või oli see kuus aastat tagasi sain ma oma esimese arvuti. Ma mäletan seda päeva veel väga hästi nii hästi , et see oleks olnud nagu eile. Ma olin koolis, oli külm ja kõle ilm, ma istusin klassis pastakas käes ja vihik nina all ootamas, et keegi teda pastakaga kõditaks. Kell oli siis umbes mingi pool kümme kui ma õigesti mäletan, siis oli käimas esimene tund milleks oli kehalinekasvatus
Konkureerivate toodete analüüs Kas tänapäeval saab üldse ilma arvutita? Ei, ilmselt mitte. Kui inimene ise seda otseselt ei kasuta, siis tehakse see tema eest ära, kuid ilma pole meie ühiskonnas enam kuidagi võimalik. Miks? Ei saa ju sellest söönuks, ei kaitse ta varga eest, ei armasta ega tunnusta sind. Kuid samas saad sa rahuldada väga palju vajadusi omades arvutit. Arvuti on info kandja, edastaja, säilitaja, koguja. Samuti ka meelelahutaja, töö- ja suhtlusvahend jne. Igal arvuti soovijal on omad nõudmised, põhiline on siiski suur mälumaht
E-post ei pruugi küll nõuda samasid tavasid, kuid suhtluse eesmärk jääb siiski samaks. Indrek Meos omas raamatus Antiikfilosoofia kirjutab Sokratese väljendi: ,,Tee, mis tahad niikuinii kahetsed." Pärast kirja saatmist ei ole juba võimalik seda parandada või täiendada, nii et peab korralikult läbi mõtlema mida täpselt ja kuidas kirjutada ja nagunii hiljem mõtled, et võiks asja teha paremini. KOKKUVÕTTE Ei kujutaks praegu maailma ilma arvutita. Arvutid lihtsustavad meie igapäevast tööd. Vahest kerkib selline küsimus: kuidas inimesed said vanasti ilma arvutita? Selle peale toon lause Indrek Meose raamatust Antiikfilosoofia: ,,Turul olles imestas Sokrates tihti, kui palju on 8 asju, milleta võib elada". Vastus on ju lihtne: vanasti oli kõik teistmoodi. Inimesed ei vajanud selliseid teenuseid, mida tänapäeval on võimalik teostada arvutiga, kuna nende elustiil oli teistsugune
kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, televiisor oli luksus,mida igaüks endale ei saanud lubada, mobiiltelefonist ei osatud unistadagi. Aga võibolla oli see just miinuseks. Kui ei ole mitmeid allikaid, millele informatsiooni kogudes toetuda, et info tõesuses kindel olla, siis ei saa ju ausalt tunnistada, et sa usud seda mida kuulsid või lugesid. Aga samas kuulub paranoia juba nii meie igapäevaelu juurde, et erilist vahet pole, kas kuulsid juttu auhinnatud teadlaselt või klatsimoorist sõbrannalt.
masina ori ja saaks arendada oma isikuomadusi. Mingite kokkulepetega ei tohi nõustuda. Mingeid tehinguid, nagu näiteks ,,ma hakkan paremini õppima, kui jätkan mängimist..." jne. ei tohi lubada! 2. Füüsilise jõuga lülitada arvuti võrgust välja, võtta endaga kaasa juhe ja klaviatuur. Põhjendada seda sellega, et ta ise ei suuda peatuda. See tähendab, tuleb aidata. 3. Adekvaatselt reageerida arvutisõltlase väljaastumistesse. Te peate mõistma, et ilma arvutita on tal halb olla. Te peate teda toetama: ,,Ma saan aru, kui raske sul on!", ,,Muidugi ei ole sul nüüd millegagi tegelda!", ,,Arusaadav, et sa oled harjunud kohe pingest vabanema, kuid nüüd pead sa seda välja kannatama... muidu ei saa sa kunagi täiskasvanuks!".Väga tihti sõltlane ähvardab. Agressioon võib olla väga tugev. Saage aru, et see on haiguse tagajärg ja sellesse ei tohi suhtuda liiga isiklikult. 4. Kõige tähtsam, see on järjekindlus. Tegevused ei tohi olla ühekordsed
youtube.com/yt/press/statistics.html 9 Arvutivõrgus: http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1262578/YouTube 10 Teave autoriõiguste kohta. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.youtube.com/yt/copyright/et/what-is- copyright.html Autoriõiguste rikkumine portaalis YouTube Vastavalt AutÕS on autoril ainuõigus keelata või lubada teose edastamist erinevate tehnikavahendite vahendusel. Ka internetis toimub andmete edastamine just tehnikavahendi vahendusel, sest ilma arvutiprogrammita ja arvutita ei ole võimalik internetis toimida. Seega on internetis teose või tema koopia edastamiseks vaja autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja luba. Juhuks, kui kellegi autoriõigustega kaitstud töö postitati YouTube.com veebiportaali omamata selleks õigust, siis võimaldab portaal kiirelt ja mugavalt esitada portaalile autoriõiguste rikkumise teatise. Taotlusi saab esitada ainult autoriõiguste omanik või tema nimel tegutsema volitatud agent
ei tohi segada tööprotsessis vajalike liigutuste tegmist. 10 . 11 12 Kokkuvõte Kuigi arvuti on meie suur abimees, kaasnevad ka arvuti kasutamisega erinevad terviseprobleemid. Peamistelt mõjub arvuti kasutamine silmadele, põhjustab peavalu ja tugi- ning liikumisaparaadivalusid ja tekitab stressi. Haiguste ennetamiseks on kasutusele võetud selline teadus nagu ergonoomia. Tänapäeval ei kujuta me oma elu arvutita ettegi, kuid siiski tuleb osata selle kasutamisega piiri pidada. 13 Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/tervis/aergo/keskkond.htm http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,28 http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.htm http://www.htg.tartu.ee/~b6alanca/referaat%20arvuti%20ja%20tervis.doc www.staff.ttu.ee/~vsiirak/katlin.doc http://web.zone.ee/vroosioks/arvuti_ehitus.html 14
4 antud võimalus ennast arendada, kuna infotehnoloogia on väga kiirelt arenenud. Muudatused on toimunud erinevate õppevormide ja meetodite osas. Interneti poolt pakutavaid võimalusi kasutatakse äritegevuseks, isiklikuks tarbeks kui ka õppimiseks ja õpetamiseks. Julgemaks on muutunud ka koolitajada, kes koostavad uusi ja huvitavaid materjale, mis on suureks abiks õppijatele ainete läbimisel. Me oleme uues ajastus. Ilma arvutita ei kujuta enam keegi elu ettegi. Kasutame koolis e- kooli, anname teha õpilastel töid arvutis, pead tõstab järjest rohkem e-õpe. 5 1. LAPSED JA ARVUTI Palju on mänge, mille sisuks on tulistamine, tapmine ja peksmine. Kuigi vägivallast ei saa üle ega ümber, sest ka televiisorist näevad lapsed ju enamasti samasuguseid multikaid ning filme. Mõned teismelised istuvad tundide kaupa arvuti taga ja mängivad tulistamismänge
6. Erinevus süsteemi spetsifikatsiooni ja tegeliku süsteemi vahel Süsteemi spetsifitseerimine toimub (pool)formaalses maailmas, tegelik süsteem eksisteerib aga mitteformaalses maailmas. 7. Miks ei saa süsteemile esitatavad kasutajanõuded kunagi täielikult kirjeldada süsteemi soovitavat funktsioneerimist? Süsteem toimib reaalses maailmas, kus objektidel on loendumatu arv omadusi. Arvuti kaudu tekib suletud juhtimisahel, mis võib oluliselt muuta esialgselt hinnatud (ilma arvutita eksisteerinud) süsteemi omadusi ja temale esitatud nõudeid ja kitsendusi. 8. Tarkvarasüsteemi funktsionaalsed nõuded Mittefunktsionaalsed nõuded tulenevad vajalikest ajalistest kitsendustest ning töökindluse, ohutuse, hooldatavuse, turvalise jms nõuetest. 9. Mis on reaalajasüsteem? Reaalajasüsteemi võib vaadelda kui loodus- või tehiskeskkonda sisseehitatud arvutisüsteem, mis muudab oluliselt esialgse keskkonna funktsioneerimise kvaliteeti ja/või vormi
TARKVARAPIRAATLUSE NEGATIIVSED KÜLJED.........................................11 5. VASTUTUS JA KAHJU HÜVITAMINE...........................................................12 KOKKUVÕTE............................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................15 1. Sissejuhatus 1.1 Referaadi eesmärk ja ainestik Tänapäeval on üsna harjumatu, et hakkama saadakse ilma arvutita, kuna põhilised toimingud, nagu töö, meelelahutus, arvete maksmine ning isegi internetist ostmine käivad just arvutiga. Seega on üsna loomulik, et arvutit kasutades, on võimalik palju tööd ära teha ning sellega hoida kokku palju väärtuslikku aega. Kuna ikka teadus areneb, leitakse uusi võimalusi, kuidas selle arvelt kasumit teenida ning seetõttu on paljud firmad loonud erinevaid tarkvarasid, et kaitsta nii arvutit ja muud sellega kaasnevaid
jah ei 84% Joonis 13 84% kõigist vastanutest on veendunud, et nad kasutavad arvutit liiga palju, mis on ka tõsi, sest tänapäeva noored ütleme nii, et eii saa ilma arvutita, aga arvuti kasutamist tuleks vähendada küll, sest liigne arvuti taga istumine põhjustab palju terviseprobleeme.16% vastanutest arvab, et nad ei kasuta arvutit liiga palju. 25 Kokkuvõte Tänapäeva ühiskonnas on arvutite tähtsus suurenenud tunduvalt. Arvutit kasutatakse kõikjal ning on olemas pea igas peres
POP3 ja IMAP protokollid on selleks et postkasti serverist kirjad kätte saada. IMAP on e-maili parandatud lugemise protokoll. IMAP kasutamine POP3 asemel võimaldab serverisse kaustu ehk foldereid luua, vabastades meilikasutaja vajadusest saabunud kirjad alati oma arvutisse salvestada. Lisaks kirjavahetuse koondumise ühte kinlasse kohta ning mitmelt arvutilt töötamise mugavamaks muutmisele saab IMAPi kasutamise korral suuremad võimalused ka arvutita reisija, kes on tüüpiline webmaili kasutaja. Lisaks POP3-le garanteerib kohaletoimetamise. Võimaldab veel: kirjade kontrlli ja manipulatsiooni, säilitamist serveris; staatuse lipud(loetud, lugemata); mitu samaaegset ühendust sama mailboxi külge; tsentraalne varukoopia (backup) tegemise koht. SMTP(Simple Mail Transfer Protocol) on vahendav server, mis toimib nagu postkast kasutajad saadavad sinna meile ning ,,postitöötajad" saadavad nad edasi
asendamine. Kogumassotsitaiivne vahemälu – kompromiss kahe eelneva vahel. hulk paralleelselt töötavaid otsevastavusega mälusid, millest otsimine käib assotsiatiivsel meetodil. 3. Printerid, värvitrükk. Printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Printereid, millel on
pakkimistiheduse kristallil kui dünaamiline, kuid on ka aeglasem. Järgnevad juba järjesti pöördusega mälud mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahulised. 9. Printerid Printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Printereid, millel on lisaks
annaabi.ee 
