Linux vs windows (0)

linuxi failisüsteem ja erinevused windowsiga
Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid – nende kaudu on võimalik vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt seletades on see kui arvuti töölaud. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev.
Tavakasutaja jaoks lööb nende erinevus välja peamiselt selles, et Windowsi jaoks valmistatud programmid ei käivitu Linuxis ja vastupidi. Õnneks on võimalik igapäevaseid ja ka harvemaid toimetusi neis kahes süsteemis ühtsustada.
Esimest erinevust märkab kasutaja oma rahakotis , sest Linux on vabalt levitatav ja muudetav, aga Windows tuleb osta. Linuxi vabadus väljendub ka kasutajavõimalustes - kui Windows on mõeldud korraga ühele inimesele, siis Linux hoopis mitmele . Igapäevaselt kodus ei oma see erilist tähtsust, kuid on oluline võimalus keerulistes arvutivõrkudes.
Ka Linuxile kirjutatud eritarkvara on enamjaolt tasuta saada. Kahjuks on selliseid programme Linuxi jaoks vähem valmistatud ning neid on raskem leida.
Mängusõpradele Linux suurt rõõmu ei paku, sest vaid murdosa mängudest valmistatakse ka selle vabavarasüsteemi tarvis. Võimalik on küll paljusid Windowsi jaoks kirjutatud mänge kasutada, aga see on keeruline ja eeldab head arvutitundmist.
Kuna Windows kasutab hiigelosa maailma arvutitest, on ka riistvaratootjad sellesse paratamatult rohkem panustanud. See tähendab, et Linuxiga arvuti ei pruugi ära tunda kõiki ühendatud seadmeid (nt veebikaamera ei hakka tööle). Need viperused annavad mõista, et osad tootjad ei arvesta Linuxi kasutajatega piisavalt.
Linux on paindlik vastavalt kasutusvajadusele
ubuntuÜks tugevamaid Linuxi omadusi on paindlikkus . Erinevad Linuxi variandid ehk distributsioonid on valmistatud lähtuvalt otstarbest. Näiteks koduarvutitele mõeldud Ubuntu tunneb ära laia valiku riistvara ja sisaldab kõikvõimalikke programme tekstitöötlusest keemiaõppeni välja. Selline versioon mahub ühe CD peale.
small-linuxSamas on olemas ka liikuva eluviisiga inimesele mõeldud „Pagana pisike Linux” (inglise k “Damn Small Linux” ), millel mahtu üksnes 50 MB jagu ja mida saab igas arvutis niisama mälupulgalt käivitada või isegi Windowsi sees kasutada.
Linuxil põhinev tarkvara on saanud ülipopulaarseks suurtes arvutiserverites sest tal on suur töökindlus – ta jookseb väga harva kokku. Lisaks pakub Linux turvalisust, mis internetikuritegude levides üha vajalikum on – näiteks ei vaja Linux viirusetõrjet.