Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

ppt

Arvuti ehitus

Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor Printer Valjuhääldid ehk kõlarid  2. Tarkvara · Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.

Informaatika

10

odt

Nimetu

programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Foto saamiseks arvutisse tuleb käivitada skanneri juhtprogramm, asetada pilt skannerisse, häälestada ja käivitada skaneerimise protsess ning saadud kujutis lõpuks arvutisse salvestada. Digitaalse fotoaparaadi ehk digitaalse kaamera (digikaamera) tööpõhimõte on sisuliselt väga sarnane skanneriga -- seegi edastab kujutise arvutisse, kus vastav tarkvara teisendab selle uuesti pildiks, mida saab seejärel kuvada arvutiekraanile, salvestada andmekandjale või printida paberile. 23. Mis on arvutiprogramm? Programmiks nimetatakse käskude jada, mis kirjeldab sammsammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisest ja lõpeb sellest väljumisega ehk selle sulgemisega. Käsud, millest programm koosneb, võivad juhtida arvuti riistvara või käivitada teisi programme. 24.

Algoritmid ja andmestruktuurid

13

doc

Infotehnoloogia

Ta ei nõua, et arvutis oleks enne käivitatud MS- DOS, aga ta võimaldab enamasti kasutada ka MS-DOS-i programme ja MS Windows 3.x programme. PC tüüpi arvutitel kasutatakse ka teisi operatsioonisüsteeme, näiteks IBM OS/2, Solaris, SCO UNIX, Linux, Microsoft Windows NT. Operatsioonisüsteemi valik sõltub arvuti riistvara tüübist ja ka sellest, millise töö jaoks arvutit kasutatakse. Apple firma arvutitel jookseb näiteks Macintosh System. Et vältida konflikte riistvara ja tarkvara vahel, müüakse enamasti arvuti koos operatsioonisüsteemi OEM-versiooniga (Original Equipment Manufacturer). Operatsioonisüsteemi valikust sõltub edasine rakendusprogrammide valik, sest iga programm on kirjutatud töötamiseks kindlas keskkonnas.  Operatsioonisüsteemide käsud DOS-i käsud HELP-abiinfo VER-näita versiooni numbrit CLS-puhasta ekraan DATE-näita/muuda kuupäeva TIME-näita/muuda kellaaega PROMPT-käsurea muutmine FORMAT-formaatida ketas

Informaatika

41

docx

IKT põhimõisted

valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite

Infotehnoloogia

11

doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa ­ monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks

Arvuti

13

doc

Peamised arvuti osad

vahel andmed parajasti liiguvad. Protsessor (CPU- central processing unit) on siseseade, mis oskab täita etteantud hulga käske, manipuleerida andmetega.Tihti peetakse arvutisüsteemi kõige tähtsamaks osaks, mõjutab enamasti arvutisüsteemi üldist jõudlust kõige enam. Tänapäeva arvutites on kasutusel mikroprotsessorid . Mikroprotsessorid on integraalskeemid, mis koosnevad enamikus väljatransistoridest. Kõige lihtsama käsitluse järgi koosneb üks protsessor juhtseadmest, registritest ja aritmeetikaseadmest. Juhtseade dekodeerib käsu ja annab protsessori teistele osadele vastavad korraldused käsu täitmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. Aritmeetikaseade (ALU) suudab teostada arvutustehteid etteantud andmetega. Kõige lihtsamalt suudab aritmeetikaseade liita, teostada logikatehteid ja nihutada, kõik ülejäänu on tegelikult teostatav nende tegevuste kombinatsioonidena.

Informaatika

19

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) ­ mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid

Arvutiõpetus

48

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.

Arvutiõpetus

Kommentaarid (0)