Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi (0)

Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi.
Tarkvara võib jagada ka veel kasutusõiguste järgi kolmeks:
1 Kommertstarkvara - sellise tarkvara kasutusõiguse saamiseks tuleb osta litsents.
1 Jaosvara (shareware) - sellist tarkvara võib teatud aja jooksul tasuta kasutada ja proovida, seejärel tuleb maksta, kui tahetakse seda tarkvara edaspidigi kasutada.
1 Vabavara ( freeware ) - selline tarkvara on täiesti vabal kasutamisel ning raha selle eest ei küsita.
Et tarkvara õppimisele ning vastavate oskuste omandamisele kulutame me kogu ülejäänud aja, siis siinkohal me seda põhjalikumalt lahkama ei hakka.
Seadmed ja selle funktsioonid.
Antud tekstis me klahvistiku tutvustamisel pikemalt ei peatu, kes on huvitatud, siis raamatus “Arvutikasutaja A ja B. Windows 95” lehekülgedel 78- 79 on klahvistikku põhjalikult käsitletud.
Tänapäevaste graafiliste töökeskkondade juures on väga vajalikuks töövahendiks selline riistvarakomponent nagu hiir. Hiirt nimetatakse osutus-seadmeks, sest selle põhiliseks funktsiooniks ongi osutada ja sellega arvutile öelda, mida me edasi teha tahame. See osutamine toimub põhiliselt kolmel erineval hiire kasutamise viisil:
1. Hiireklõps - (vasaku, kui pole just öeldud, et parema) hiireklahvi hetkeks allavajutamine.
2. Topeltklõps- (vasaku) hiireklahvi vajutamine kiiresti kaks korda järjest;
3. Lohistamine e. vedamine - hiire liigutamine klahvi all hoides , kuni hiirekursor (hiire liigutamisele reageeriv nool ) on ekraanil soovitud kohas.
Tarkvara moodustavad mitmesugused arvutile koostatud programmid - arvutile arusaadavad käskude jadad, millel on eesmärgiks jõuda mingile kindlale tulemusele.
Süsteemne ja rakenduslik tarkvara.
Tarkvara võib jagada kahte suurde rühma:
1. Süsteemne tarkvara:
1.2 Operatsioonisüsteem - see on programm, mis piltlikult öeldes tõlgib meie soovid protsessorile arusaadavasse keelde ning protsessori vastused omakorda kasutajale arusaadavasse (tavaliselt inglise) keelde.
1.2 Utiliidid - siia kuuluvad mitmesugused programmid, mis võimaldavad arvutit paremini töös hoida.
1.3 Draiverid – programmikesed, mis vahendavad arvuti ja selle lisaseadmete omavahelist suhtlemist.
2. Rakenduslik tarkvara:
2.1 Tekstitöötluspaketid - pakett on programmide kogum, need programmid on pandud mingi ühise ülesande täitmiseks koos tööle
2.2 Tabelarvutuspaketid
2.3 Andmebaasipaketid
2.4 Graafikaprogrammid
2.5 Arvutimängud
2.6 Töökeskkonnad, jne.
Arvutimälu
1. Põhimälu:
1.1 Püsimälu (ROM- Read Only Memory ) - seal säilitatakse arvuti käivitamiseks vajalikku informatsiooni. Me ei saa püsimälus olevaid andmeid muuta.
1.2 Muutmälu (RAM- Random Access Memory) - kogu jooksev töö toimub tegelikult selles mälu osas. Arvuti väljalülitamisel (elektrikatkestuse korral) kustub kogu muutmälus olnud informatsioon.
2. Ketasmälu:
2.1 Kõvaketas (HDD- Hard Disk Drive ) - mäluseade, kus hoitakse kõike, mida on vajalik arvutis säilitada ka peale arvuti välja lülitamist. On arvutis statsionaarne , see tähendab, pole vahetatav.
2.2 Disketiseade (FDD- Floppy Disk Drive) - seade, mis on mõeldud väikestele andmekandjatele – diskettidele andmete salvestamiseks või neilt lugemiseks. Diskette kasutatakse peamiselt väikese-mahu-liste andmete transportimiseks ühest arvutist teise.
2.3 Laserkettaseade (CD-ROM- Compact Disk- ROM) - seade andmete lugemiseks laserketastelt.
2.4 Pordid - pesad lisaseadmete ühendamiseks. On olemas kahte liiki porte: jada- ja paralleelpordid.
Kuvar
Tähtsuselt järgmine on monitor ehk kuvar, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks.
Kuvarid jagunevad laias laastus kaheks: elektronkiirekuvariteks ehk monitorideks ja vedelkristallkuvariteks.
Elektronkiirekuvar on televiisori kaksikvend arvutimaailmas, mille tööpõhimõte ei erine palju televiisori omast.
Erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele numbrilisele kujule ja ergonoomilised ( ergonoomia — töövahendi, -menetluste ja -keskkonna sobitamine vastavaks inimese nõuetele ja soovidele) nõuded on veidi teistsugused. Tuleb ju monitori jälgida umbes poole meetri kauguselt vastupidiselt televiisorile, mida me vaatame reeglina teisest toa otsast.
Kuvari kvaliteedi peamiseks näitajaks on ekraanil eristatavate punktide- pikselite (picture element) arv. Kuid samuti väga tähtsaks näitajaks on monitori realaotussagedus. See näitab, kui palju pilt meie silma jaoks väreleb.
Tähtsuselt järgmine riistvaraelementidest võiks olla klaviatuur ehk klahvistik, mis võimaldab arvutisse andmeid ja korraldusi sisestada.
Riistvara
Personaalarvuti riistvara kõige tähtsam komponent on arvutiplokk, mis ongi ju tegelikult arvuti ise, ülejäänud komponendid on kas sisend- või väljundseadmete hulka liigitatavad.
1. Arvutiploki sees on:
1.1 Protsessor - korraldab kogu arvuti ning selle lisaseadmete tööd. Protsessori võimsust (sekundis tehtavate operatsioonide maksimaalset arvu) iseloomustatakse taktsagedusgeneraatori sagedusega ja seda väljendatakse megahertsides (MHz).
1.2 Tänapäeval on lisaks protsessorile veel arvutites tavaline ka nn. kaasprotsessor (coprocessor), mis on mõeldud mingiks kindlaks ülesandeks, näiteks graafika kiirendamiseks või siis ainult aritmeetiliste tehete arvutamise jaoks.
1.3 Mälu - arvutimälu kujutab endast seadmeid andmete säilitamiseks. Mälumahtu mõõdetakse baitides (B), üks bait on ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk. Et bait on väga väike ühik, siis kasutatakse seda enamasti koos kordsetega:
1.3.1 Kilobait 1 kB = 1024 B
1.3.2 Megabait 1 MB = 1024 kB
1.3.3 Gigabait 1 GB = 1024 MB
1.3.4 Terabait 1TB = 1024 GB jne